1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. novembri 2023. a määrus osas, millega maakohus jättis Marju Silvet-i 8. juuni 2023. a kaebuse kohtutäituri Oksana Kutšmei 29. mai 2023. a otsuse peale menetlusse võtmata ja määras menetluskulude jaotuse ja saata selles osas kaebus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas, s.o osas, millega maakohus jättis Marju Silvet-i 8. juuni 2023. a kaebuse kohtutäituri Oksana Kutšmei 2. mai 2023. a otsuse peale menetlusse võtmata, jätta maakohtu määrus muutmata.
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Marju Silvet (avaldaja) esitas 8. juunil 2023 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik, kohtutäitur) otsuste peale täiteasjas nr 084/2023/1262. Avaldaja palus maakohtul tuvastada täitemenetluses täiteasjas nr 084/2023/1262 15. veebruaril 2023, kahe 6. aprillil 2023 ja 2. mail 2023, 4. mail 2023 ja 29. mail 2023 tehtud otsuste tühisus ning kohustada kohtutäiturit tühistama nimetatud otsused ja tagastama avaldajale õigusvastaselt sissenõutud tasud. Täitemenetlus nr 084/2023/1262 on algatatud Tartu linna avalduse alusel Tartu linnale kuuluva eluruumi (asukohaga XXXXXXXXXX) avaldaja valdusest väljanõudmiseks Tartu Maakohtu 14. veebruari 2022. a jõustunud kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-19-15949. Avaldaja hinnangul võib täitemenetlus olla algusest peale tühine, sest Tartu linna nimel esinenud isikud ei ole esitanud esindusõigust tõendavaid dokumente ning täitmisavaldusel puudub allkiri. Täitemenetlus oli algatatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-s 2 sätestatud nõudeid rikkudes. Avaldaja selgitas, et sai kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse e-kirjaga kätte 4. mail 2023. Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole talle võib-olla vastanudki, sest otsuse on allkirjastanud kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei, mitte kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kogu täitemenetlus oli kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt algatatud õigusvastaselt ning kõik selle käigus tehtud kohtutäituri otsused on tühised. Otsuste tühisuse tuvastamisel ei ole aegumistähtaega ja seetõttu leiab avaldaja, et tema kaebus kohtutäituri Oksana Kutšmei otsuste peale on esitatud tähtaegselt nii kohtutäiturile kui ka Tartu Maakohtule.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus keeldus 29. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul ei ole kaebusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohtu määruse kohaselt on avaldaja 17. mail 2023 kohtutäiturile esitatud kaebusega hõlmatud 15. veebruaril 2023, 6. aprillil 2023 ja 4. mail 2023 tehtud otsused. Kohtutäitur jättis 17. mai 2023 kaebuse 29. mai 2023 otsusega läbi vaatamata, tuginedes TMS § 217 lõigetele 1 ja 6. Täitmisteade oli kaebuse esitajale kätte toimetatud 16. veebruaril 2023, millest tulenevalt oli täitedokumentide ja täitmisavalduse osas kaebuse esitamise tähtaeg 27. veebruaril 2023. TMS § 217 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 29. mai 2023 otsuse peale 8. juunil 2023, seega TMS § 218 lg-s 1
sätestatud tähtaega järgides. Maakohus leidis, et kaebus kohtutäituri 29. mai 2023 otsuse peale tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja ei esitanud kohtutäiturile kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning kaotas seega õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada. Avaldaja kinnituse kohaselt sai ta kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse kätte 4. mail 2023. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saab menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega oli avaldajal võimalus esitada kohtule kaebus kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse peale hiljemalt 15. mail 2023. Kuna avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse peale kohtule alles 8. juunil 2023, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Kuna kaebus on esitatud vastuolus TMS § 218 lg-st 1 tulenevate nõuetega hilinenult, ei saa maakohus kaebust läbi vaadata. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtutäituri 2. mai 2023 otsus on jõustunud, kuna seda tähtaegselt ei vaidlustatud, seega ka sellel põhjusel tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus leidis, et esitatud kaebusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Maakohus selgitas avaldajale, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 teise lause kohaselt on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. Seega tuleb lugeda kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei allkirjastatud 2. mai 2023 otsus tehtuks kohtutäitur Oksana Kutšmei nimel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas maakohtu 29. novembri 2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tervikuna tühistada, kohustada maakohut avaldaja kaebust menetlusse võtma ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks. Kohtukulud palub avaldaja mõista välja puudutatud isikult või riigilt avaldaja kasuks. Määrus tuleb tervikuna tühistada, sest maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus on eelnenud menetluse käiku kirjeldanud puudulikult. Avaldaja palus kohtutäituril täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, sest kohtutäitur oli täitemenetluse põhjendamatult alustanud ilma et täitemenetluse tingimused oleksid täidetud. Maakohus on valesti tuvastanud, nagu avaldaja oleks väitnud, et ta „sai kohtutäituri 2. mai 2023 otsuse e-kirjaga kätte 4. mail 2023”. Avaldaja on kohtule selgitanud, et ta ei olegi kohtutäitur Oksana Kutšmei allkirjaga otsust vastuseks oma kaebusele kätte saanud, sest 4. mai 2023. a e-kirjaga edastas Marianne Ausen, kes on ilmselt kohtutäituri büroo töötaja, avaldajale Vladimir Kutšmei 2. mai 2023 otsuse, milles kohtutäituri abi teatas, et ei kavatse avaldaja avalduse alusel täitemenetlust peatada. Kui avaldaja aga oli 17. mail 2023 esitanud kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks, siis Vladimir Kutšmei saatis sellele vastuseks 29. mai 2023 teate, et jätab avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Mitte mingit pädevust tal kohtutäituri nimel nendeks vastusteks ei olnud, sest KTS § 7 lg 1 p 1 järgi peab kohtutäitur isiklikult täitma oma ametikohustustest täitemenetluse peatamist ja lõpetamist. Seega ei olnud kohtutäituri abil pädevust kohtutäituri nimel eelnimetatud otsuseid teha. Kuna kohtutäituri asemel on avaldaja kaebuste kohta otsuseid teinud isik, kellel ei olnud selleks pädevust, oleks tulnud maakohtul need otsused tühistada ja avaldaja kaebus rahuldada. Ei vasta tõele
maakohtu määruse väide, nagu oleks olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna avaldaja oma kaebustes kohtutäiturile taotles algul menetluse peatamist ning hiljem menetluse lõpetamist, siis oleks saanud neile kaebustele vastata KTS § 7 lg 1 p 1 alusel ainult kohtutäitur isiklikult. Kui kaebus on esitatud avaldaja poolt kõigi kohtutäituri nimel esitatud otsuste tühisuse tuvastamiseks põhjusel, et täitemenetlus oli kohtutäituri poolt põhjendamatult alustatud (täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7), siis ei kohaldu kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg, vaid selliseid kaebusi saab esitada tähtajatult. Seaduses ei ole otseselt sätestatud, millal just kohtutäituri otsused on tühised. Seega tuleb kohaldada lähedasi õigussuhteid reguleerivaid sätteid ehk antud juhul TsÜS § 38 lg-t 2. Täitemenetluse tühisuse tuvastamisele ei kehti mingid aegumistähtajad, seda saab taotleda tähtajatult. Maakohus jättis õigusvastaselt rahuldamata avaldaja taotlused dokumentide väljanõudmiseks XXXalt, mistõttu need dokumendid peab välja nõudma Tartu Ringkonnakohus. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 8. aprillil 2024 taotluse Oksana Kutšmeilt ja Tartu Maakohtult dokumentide väljanõudmiseks. Avaldaja palus 10. aprilli 2024 taotlusega liita tsiviilasjad nr 2-24-3560 ja 2-23-8403 ühte menetlusse.
4.Avaldaja esitas 25. aprillil 2024 ringkonnakohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus keelata Tartu linnal kui XXXXXXXXXX asuva munitsipaaleluruumi omanikul nimetatud eluruumi võõrandamine (müümine) teistele isikutele, sest avaldajal on õigus seda eluruumi kasutada seniajani kehtiva üürilepingu alusel. Ringkonnakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 26. aprilli 2024. a määrusega rahuldamata, sest avaldaja soovitud esialgse õiguskaitse abinõud kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale TsMS-is ega TMS-is sätestatud ei ole.
5.28. aprillil 2024 esitatud avalduses esitas avaldaja mh taotluse, mille kohaselt tsiviilasja nr 2-23-8403 menetlemisel peaksid kõik kohtunikud taotlema Tartu linnalt tõendite esitamist, et Tartu linna haldusaktiga esitatud tahteavaldus avaldajaga sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks ja tema välja tõstmiseks XXXXXXXXXX eluruumist oli olemas ning mõnele Tartu linna ametiisikule oli tehtud volitus täitmisavalduse esitamiseks kohtutäiturile.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlusega seotud kohtukulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Täitetoiming kinnisasja asukohaga XXXXXXXXXX, X linn avaldaja ja võlgniku Hanna Marju Silvet-i valdusest välja nõudmiseks ja nende väljatõstmiseks viidi läbi kohtutäituri poolt 5. aprillil 2023. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2023/1262 on TMS § 48 lg 1 p 3 alusel
4.mail 2023 lõpetatud. Kuivõrd avaldaja 17. mai 2023 kaebuses taotletud eesmärke ei ole võimalik enam saavutada, sest täitetoiming täiteasjas 084/2023/1262 on juba teostatud ning täitemenetlus täiteasjas 084/2023/1262 lõpetatud, on kohus õigesti keeldunud avaldaja 8. juuni 2023 kohtule esitatud kaebuse menetlemisest. Kuivõrd täitmisteade oli avaldajale kätte toimetatud 16. veebruaril 2023, millest tulenevalt oli täitedokumentide ja täitmisavalduse osas kaebuse esitamise tähtaeg 27. veebruaril 2023, otsustas kohtutäitur jätta avaldaja poolt 17. mail 2023 esitatud kaebuse läbi vaatamata.
Ka vastava kaebuse läbivaatamisel ei oleks võlgnik saavutanud täitemenetluse tagasipööramist vms, mida võlgnik soovis täiteasjades 084/2023/1262, 084/2023/1263 tühisusele tuginemisega saavutada. Kaebuse esitaja taotles algusest peale kõikide täiteasjades 084/2023/1262, 084/2023/1263 koostatud dokumentide tühistamist, täitetoiming oli aga juba tehtud ja kinnisasja asukohaga XXXXXXXXXX, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) valdus oli juba välja nõutud ja sissenõudjale üle antud. XXX (Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna kaudu) esitas 14. veebruaril 2023 täitmisavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (ehk avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi kaudu), mis oli loodud kuni 01.01.2023 kehtinud TMS § 231 lg 5 alusel. Tegemist on infosüsteemiga, mille puhul ei ole täitmisavalduse (digi)allkirjastamine nõutud, sest täitmisavaldus esitatakse tehniliselt turvalisel viisil (TMS § 23 lg 6). Kohtutäitur eeldab, et sissenõudja õigustes omavad avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemile juurdepääsu vaid vastava pädevusega töötajad ehk oma töötajale juurdepääsu õiguse andmisel annab sissenõudja ühtlasi ka volituse täitmisavalduste esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 29. novembri 2023. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab avaldaja kaebuse kohtutäituri 29. mai 2023. a otsuse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse peale menetlusse võtmata, on põhjendatud, ja selles osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja 8. aprillil 2024 ja 28. aprillil 2024 esitatud taotlused tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus tühistab määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud jaotab maakohus asja lõplikul lahendamisel. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti käsitlenud avaldaja kaebust hagita menetluse asjana. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Teiseks selgitab ringkonnakohus kohtutäituri pädevust kohtutäiturile esitatud kaebuste lahendamise osas. KTS § 23 lg 3 teise lause kohaselt on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg 1 loetelu ei näe ette, et kohtutäituri otsuse talle esitatud kaebuse kohta võiks teha vaid kohtutäitur ise. Seega KTS § 7 lg 1 ei piira kohtutäituri abi õigust lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust, mis muu hulgas sisaldab täitemenetluse peatamise ja lõpetamise taotlusi. KTS § 7 lg 1 p 1 kohaselt peab kohtutäitur isiklikult otsustama täitemenetluse peatamise ja lõpetamise, mitte peatamata või lõpetamata jätmise (vt ka TlnRngKm, 24.04.2020, 2-19-13379, p 19). Seega võis avaldaja kaebused lahendada kohtutäituri abi. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi otsus käsitatav kohtutäituri otsusena ja menetlusosaline kohtus on kohtutäitur (vt ka RKTKm, 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 15).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja 17. mai 2023. a kaebusega on hõlmatud 15. veebruari 2023, mõlemad 6. aprilli 2023 ja 4. mai 2023 otsused ja kohtutäitur lahendas avaldaja vastava kaebuse 29. mai 2023. a otsusega. Avaldaja vaidlustas 8. juuni 2023. a kaebusega kohtutäituri 2. mai 2023. a ja 29. mai 2023. a otsuseid.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja 8. juuni 2023. a kaebus osas, mis on esitatud kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse peale, tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest kaebus kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse peale oli maakohtule esitatud hilinenult. Arvestades seda, et kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei 2. mai 2023. a otsus avaldaja 4. aprilli 2023. a kaebuse peale on käsitatav kohtutäituri Oksana Kutšmei otsusena, tuleb lugeda, et avaldaja sai kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse kätte 4. mail 2023. Seega saabus kohtutäituri 2. mai 2023. a otsuse peale maakohtule TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtpäev
15.mail 2023. Avaldaja esitas kaebuse alles 8. juunil 2023, seega keeldus maakohus põhjendatult selles osas kaebuse menetlemisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu viide TsMS § 371 lg 1 p-le 4 seejuures ekslik.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud avaldaja 8. juunil 2023 esitatud kaebuse kohtutäituri 29. mai 2023 otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus on tuvastanud, et avaldaja esitas kaebuse TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm, 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). Maakohus asus seisukohale, et avaldaja ei esitanud kohtutäiturile esialgset kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 217 lg 6) ja kaotas seega õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult hinnanud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tõendeid ning leidnud, et arvestades kohtutäituri otsuses olevaid põhjendusi ei saa avaldaja kaebust rahuldada ehk avaldaja kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Kaebuse võimalik rahuldamata jätmine ei ole aluseks õiguslikult lubatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus ei ole kaebuse menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid, mis lubaks kohtul jätta kaebus menetlusse võtmata. Seega tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja saata tagasi kohtutäituri 29. mai 2023. a otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja 8. aprilli 2024 ja 28. aprilli 2024 taotlused tõendite kogumiseks. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendid, mille kogumist avaldaja ringkonnakohtult taotles, ei oma tähendust praeguse määruskaebuse menetlemise seisukohalt.
14.Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtul puudub alus tsiviilasjade nr 2-24-3560 ja 223-8403 ühte menetlusse liitmiseks.
15.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebuse läbivaatamisse tuleks lisaks avaldajale ja kohtutäiturile kaasata ka sissenõudja, keda saab lugeda toimunud täitemenetluse osalisteks
TMS § 5 mõttes ja hagita menetlusest puudutatud isikuteks TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes (vt ka RKTKm, 24.03.2004, 3-2-3-1-04, p-d 8, 9). Kohus peab nad TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasama omal algatusel.
16.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.