(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14303
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri taotlus Xle kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 011/2021/137
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler (epost XXX) Puudutatud isik I (võlgnik/määruskaebuse esitaja): X (endise nimega X, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.09.2023 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud seoses määruskaebemenetlusega jätta X kanda, kuid nende puudumisel kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 26.09.2022 avalduse Xle (võlgnik, puudutatud isik I) kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 011/2021/137. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 01.11.2022.
2.Harju Maakohus jättis 17.01.2023 määrusega Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri taotluse Xle kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 011/2021/137 läbi vaatamata. Puudutatud isiku I esitas 03.04.2023 maakohtu määrusele määruskaebuse. Harju Maakohus keeldus 11.04.2023 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.
3.Puudutatud isik I esitas 14.04.2023 maakohtu 11.04.2023 määrusele määruskaebuse. Avaldaja esitas 27.04.2023 seisukoha, milles palus jätta puudutatud isiku I määruskaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda, samuti lõpetada TMS § 74 lgs 8 sätestatu kohaselt algatatud eksperdi määramise menetlus. Võlgnik ja sissenõudja saavutasid täitemenetluses kompromissi, mille tulemina müüdi vaidlusalune võlgniku kinnisasi 25.04.2023 kohtutäituri kontrolli all. Sissenõudjast hüpoteegipidaja ja sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate nõuded on rahuldatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2023 määrusega Harju Maakohtu 11.04.2023 määruse ning saatis asja maakohtusse määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Puudutatud isik I esitas 28.06.2023 seisukoha, milles märgib, et kuna temale kinnisasi on võõrandatud, puudub puudutatud isikul I õiguslik huvi enampakkumise põhjendatud alghinna tuvastamiseks. Puudutatud isik I esitas taotluse tagastada puudutatud isikule I 03.04.2023 määruskaebuse esitamisel kohtu deposiitkontole tasutud ekspertiisikulud summas 520 eurot ning palus jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas 08.08.2023 puudutatud isiku I 03.04.2023 määruskaebuse osas seisukoha ning kinnitas, et asjas puudub vajadus määrata avalduses näidatud ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse hindamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2023 määrusega X määruskaebuse Harju Maakohtu 17.01.2023 määrusele ja tühistas Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse, rahuldas avaldaja taotluse menetluse lõpetamiseks ja lõpetas menetlus Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri taotluses Xle kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 011/2021/137, rahuldas X taotluse ekspertiisi tasu tagastamiseks ja määras tagastada ekspertiisi tasu 520 eurot Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ arveldusarvele. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1 ja § 173 lg-le 1. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
2-22-14303
7.Kohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd avaldaja on palunud menetluse lõpetada tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikule I kuuluv kinnisasi on täitemenetluses võõrandatud. Lisaks märkis kohus, et olukorras, kus avaldaja ei oleks esitanud taotlust menetluse lõpetamiseks, oleks esinenud alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik I ei tasunud ekspertiisitasu kohtu määratud tähtajaks, mistõttu oleks põhjendatud menetluskulude jätmine hinna vaidlustanud isiku kanda. Kohus selgitas, et kohustas 01.11.2022 määrusega puudutatud isikut I tasuma ekspertiisitasu 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isik I on 03.04.2023 määruskaebuses kinnitanud 01.11.2022 määruse kätte saamist 24.03.2023. Seega tuli puudutatud isikul I ekspertiisitasu tasuda hiljemalt 31.03.2023, kuid puudutatud isik I 31.03.2023 seisuga ekspertiisitasu tasunud ei olnud. Määruskaebus
8.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (määruse resolutiivosa p.5) ja teha vastavas osas uus määrus, millega jätta asjaga seonduvad menetluskulud avaldaja kanda ning määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt arvestada viivisintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.
9.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu otsus seoses menetluskulude jaotusega põhjendamata ja ekslik. Kohtu poolt vaidlustatava määruse punktis 23 esitatud põhjendused on arusaamatud ega vasta menetlusõigusnormides sätestatule.
10.Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustust põhjendanud asjaoluga, et puudutatud isikule I kuulunud kinnisasjad on kohtumenetluse ajal jätkunud täitemenetluses juba võõrandatud. Vastav asjaolu sai võimalikuks seoses sellega, et kohus keeldus 14.04.2023 määrusega rahuldamast puudutatud isiku I taotlust täitemenetluse peatamiseks. Kuidas saab vastavast asjaolust tuleneda järeldus, et õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, määrusest ei selgu.
11.Arusaamatud ja asjassepuutumatud on kohtu väited, mille kohaselt oleks esinenud alus avalduse läbivaatamata jätmiseks seoses asjaoluga, et puudutatud I isik ei esitanud kohtule ekspertiisitasu maksmist tõendavat dokumenti hiljemalt 31.03.2023, vaid esitas selle 03.04.2023 koos määruskaebusega kohtu 17.01.2023 menetluse lõpetamise määrusele. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et oli juba 17.01.2023 õigusvastase määrusega asjas menetluse lõpetanud. Sellises olukorras ei saanud kohus eeldada, et puudutatud isik I pidi ekspertiisitasu maksma 7 päeva jooksul arvates vastava korralduse kättesaamisest.
12.Puudutatud isiku I hinnangul tuleb kohtul käesolevas asjas menetluskulude jaotuse määramisel lähtuda TsMS § 477 lg-s 1 ja TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust ning jätta menetluskulud avaldaja kanda, kes loobus kohtule esitatud avaldusest. Loobumise aluseks ei olnud asjaolu, et puudutatud isik I oleks vaidlusaluse küsimusega nõustunud. Käesoleva menetlusega kaasnenud puudutatud isiku I õiguste riive on põhjustatud esmajoones avaldaja ettepanekust lugeda kohtudokumendid puudutatud isikule I ebaseaduslikul viisil kättetoimetatuks. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kantud menetluskulud kasvõi osaliselt puudutatud isiku I kanda.
2-22-14303 Menetlusosaliste seisukohad
13.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kohut eksitavad on määruskaebuses esitatud väited enda kinnisasjadest (s.h. enda koduks olnud korterist) ilma jäämise kohta. Täitemenetlust viidi läbi sissenõudjast hüpoteegipidaja täitmisavalduse ning täitedokumendi (notariaalselt tõestatud kokkuleppe) alusel. Puudutatud isik I seadis vabatahtlikult sissenõudjaga kokkuleppel enda kinnisasjadele hüpoteegid Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) kasuks. Tegemist oli seega puudutatud isikule kuulunud kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega ning kohtutäituril, kui täitemenetluse korraldajal oli seadusest tulenev kohustus võtta viivitamata tarvitusele abinõud täitedokumendi täitmiseks. Hüpoteegipidajast sissenõudjal oli õigus esmajärjekorras rahuldada hüpoteegiga tagatud rahaline nõue võlgniku vastu vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise tulemist. Lisaks hüpoteegipidajale, oli täiteasjaga nr 011/2021/137 ühinenud mitmed teised võlausaldajad, kellele puudutatud isik I ei suutnud või ei soovinud oma võlakohustusi samuti täita. Seega oli puudutatud isiku I kinnisasjade suhtes vara enampakkumise väljakuulutamine vältimatu. Kuivõrd puudutatud isik I vaidlustas avaldaja poolt kinnisvara arestimisel määratud hinda, siis saigi kohtutäitur rahuldada puudutatud isiku I kaebuse üksnes sellel teel, et pöördus avaldusega kohtu poole uue hindamise läbiviimiseks, vastavalt TMS § 74 lg 7 sätestatule, mille kaudu tagatakse eksperdi kasutamise teel pädeva hinnangu saamine vara turuväärtusele ja võimalikult õiglasem hindamistulemus ning kiireim õigusrahu hinnavaidluse küsimuses. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Esmalt osundab ringkonnakohus, et on TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu piires, st üksnes osas, milles maakohus määras menetluskulude jaotuse (resolutsiooni punkt 5). Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks selle vaidlustatud osas alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 21 alusel tuleb muuta kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt RKTKo 04.12.2013, 32-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude määramise kohta on õige ja seaduslik, kuid vaidlustatud määruses esitatud põhjendused sellega seoses ebaõiged, mistõttu tuleb neid muuta ja need asendada käesolevas määruses toodutega.
2-22-14303
18.Ringkonnakohus möönab, et iseenesest on õige see määruskaebuse esitaja osundus, et käesoleval juhul ei saanud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel tugineda TsMS § 172 lg-le 1, arvestades, et kohus lõpetas tsiviilasja menetluse avaldusest loobumise tõttu. Kohtupraktikas on analoogse olukorraga seoses selgitatud, et kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe otseselt ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral menetluskulud, võib kohus menetlussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldada TsMS § 2 lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kolleegiumi arvates saab siin menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud hageja (vt nt RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16).
19.Seega eeltoodut arvestades tuleks ka hagita menetluse menetluskulud hagita menetluse lõpetamise korral jätta üldjuhul avaldaja kanda. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul selliseks menetluskulude jaotuseks alust (sh määruskaebuse esitaja viidatud TsMS § 168 lg 4 alusel) ei ole. Nimelt on pikaaegses kohtupraktikas rõhutatud, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt RKTKm, 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9, RKTKo, 08.04.2015, 3-2-1-19-15, p 17, RKTKo, 25.04.2022, 2-19-108066 p 18 ja RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15) ja kohtul on alati õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt RKTKm 04.04.2011, 3-2-1-4-11, p 19 ja RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt nt RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 14 ja RKTKm 04.04.2012, 3-2-128-12, p 15).
20.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm, 27.11.2019, 2-17-18531, p 20 ja RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13).
21.Käesoleval juhul on tsiviilasja materjalide alusel tuvastatavad ja vaidlustamata järgmised asjaolud: (1) puudutatud isik I kui võlgniku suhtes algatati avaldaja juures täitemenetlus nr 011/2021/137; (2) täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Heleriin Kulla 29.04.2019. a notariaalne dokument nr 1599 ja sissenõudja Kodumaa Laenud OÜ avaldus; (3) Tallinna Ringkonnakohus asus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise raames 28.02.2022 kohtumääruses nr 2-21-3519 seisukohale, et sundtäitmine on lubatav kokku 243 076,12 euro ulatuses. Määrus jõustus 05.09.2022; (4) võlanõude menetlemiseks avati kohtutäitur Kersti Seisleri poolt täitetoimik nr 011/2021/137. Täitemenetlusega on ühinenud TMS § 149 sätestatud alusel sissenõudjatena veel Tallinna kohtutäitur Priit Petter, Eesti Inkasso OÜ, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, PlusPlus Capital AS, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, Aktiva Finants OÜ ning AS Aktiva Portfolio; (5) täitemenetluse läbiviimise raames koostas kohtutäitur 13.09.2022 kinnisasja arestimise akti ning arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja – korteriomandi ja panipaiga asukohaga: XXX (kinnistu reg.osa nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX), hinnaga 259 000 eurot; (6) võlgnik esitas kohtutäiturile 23.09.2022 kaebuse, milles vaidlustas kohtutäituri poolt aktis määratud kinnisasja hinna; (7) kohtutäitur esitas TMS § 74 lg 8 alusel kohtule avalduse nõudega määrata ekspert kinnisasja (registriosad nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX) hindamiseks; (7) avaldusest nähtuvalt ei võimaldanud võlgnik
2-22-14303 vara arestimistoimingu läbiviimisel 13.09.2022, mh kinnisasja hindamiseks kohtutäituril kinnisasjaga tutvumist, mistõttu on hindamisel arvestatud kinnisvara objektiivset turusituatsiooni ning analoogsete kinnisvaraobjektide hinnataset, sh TMS § 74 ja § 144 sätestatut (tlk 3) (tlk 2 pöördel ja 3); (8) pärast TMS § 74 lg-s 7 sätestatud alusel kohtusse pöördumist tegi puudutatud isik I avaldajale korduvalt ettepanekuid realiseerida kinnisasi kohtutäituri kontrolli all (tlk 89 pöördel); (9) täitemenetluse sissenõudja(d) ja võlgnik saavutasid täitemenetluses kompromissi, mille tulemuse võlgniku kinnisasi 25.04.2023 kohtutäituri kontrolli all müüdi (tlk 80).
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevalt tuvastatud asjaolud on TsMS § 162 lg 4 mõttes nendeks erandlikes asjaoludeks, mille tõttu oleks käesoleval juhul menetluskulude jätmine avaldaja kanda äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Puudutatud isik I ei ole vaidlustanud avaldaja väidet, et ta ei võimaldanud enne arestitud kinnisasjade hinna määramist kohtutäituril varaga tutvuda. See asjaolu tõi kohtutäituri selgituste kohaselt kaasa selle, et hinna määramisel tuli lähtuda kinnisvara turusituatsioonist ning analoogsete kinnisvaraobjektide hinnatasemest. Kuivõrd puudutatud isik I võlgnikuna kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustas, ei olnudki kohtutäituril kirjeldatud olukorras muud võimalust kui kohtusse pöördumine. TMS § 74 lg 8 sätestab imperatiivselt, et hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtusse pöördumisel on kohtutäitur täitnud oma ametikohustusi tulenevalt võlgniku õiguste realiseerimisest. Käesoleva kohtumenetluse jooksul on võlgnik saavutanud täitemenetluse sissenõudjaga aga kompromissi, mille tulemusena kinnisasi, mille hindamise tarbeks avaldaja kohtu poole pöördus, müüdi. Sealjuures on puudutatud isik I ise kohtule teada andnud, et ei ole enam hinna määramisest huvitatud (tlk 68 pöördel). Need asjaolud annavad ringkonnakohtu hinnangul aluse jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda nagu maakohus õigesti ja õiglaselt vaidlustatud määruse lõppjärelduses määraski.
23.Arvestades ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti ja tuginedes menetlusökonoomiale, ei pea kohus vajalikuks vastata muudele määruskaebuse väidetele. Võttes arvesse, et vaidlus menetluskulude jaotuse osas puudutab üksnes avaldajat ja puudutatud isikut I ning ükski sissenõudjatest ei ole kohtuasja menetluses aktiivselt osalenud, on määruskaebemenetluse osalisteks üksnes avaldaja ja puudutatud isik I. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
24.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et avaldajal oleks menetluskulusid tekkinud. Avaldaja ei ole ka ringkonnakohtu määratud tähtajal nende tekkimisest teada andnud. Seega jäävad menetluskulud nende puudumisel kindlaks määramata.
25.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse.