Tööõigus

klientide ostudelt (olenemata sellest, kas klient on sugulane/tuttav või võõras) boonuste enda ID-kaardile kogumine ja kasutamine on keelatud. Hagejale oli töökorralduse reegleid tutvustatud, hageja on need allkirjastanud, need anti talle koju kaasa ja olid töökohas kättesaadavad. Töökorralduse reeglite muudatusest teavitati hagejat e-kirja teel. Muid kokkuleppeid seoses boonuspunktide kasutamisega pooltel ei olnud. Kostjale sai 01.09.2022 teatavaks, et hageja on tööülesandeid täites rikkunud töökorralduse reegleid, s.o registreerinud kliendi ostult saadud boonuspunktid enda ID-kaardile. Uurides sellest ajendatuna kassasüsteemi väljavõtteid, nähtus, et hageja oli töösuhte perioodil registreerinud enda ID-kaardile klientide boonuspunkte 122 korral ning võtnud selleks õiguslikku alust omamata kostjalt tooteid väärtuses 136 eurot. Hageja oli rikkunud oluliselt ja süsteemselt töökorralduse reegleid ning sellest tulenevalt oma töölepingulisi kohustusi. Hageja pettis kostja kliente, omastades nende ostudelt boonuspunktid, st omastas kostja vara. Rikkumised on niivõrd rasked, et ei ole võimalik eeldada, et töösuhe kestab edasi. Hagejale oli muu rikkumise eest tehtud 07.05.2022 kirjalik hoiatus. Kuna tööleping on kehtivalt üles öeldud, ei ole ka ülejäänud nõuete eeldused täidetud.

MAAKOHTU LAHEND

osaliselt nõustunud isikliku ostu puhul soodustuse kasutamisega, tuleb olukorda töötajatele paremini selgitada. Pole mõistlik eeldada töötajatelt keelust arusaamist olukorras, kus keeld kehtib osaliselt väiksemal määral. Analüüsides kostja töötaja Jelena Poljakova ja hageja Compucashi kassasüsteemi andmeid, siis mõlemad töötajad on kasutanud boonuspunkte andvate toodete eest tasumiseks erinevaid maksevahendeid (maksevahendid võivad kuuluda klientidele, abikaasadele, teistele sugulastele). Tunnistaja A.A. on samuti kinnitanud, et kasutas oma ID-kaarti boonuste kogumiseks ka siis, kui ta ise toote eest ei maksnud. Tõendatud on, et oli juhtumeid, kus töötajad võtsid kolmandate isikute tasutud toodete boonuspunktid endale. Tööandja juures olnud praktikat ja vastuolulisi instruktsioone saab arvestada töötaja hoolsusmäära hindamisel, mis on alus usalduse kaotuse sisustamisel. Puudub alus sisustada usalduse kaotust lojaalsuskohustuse rikkumisega, kuna kostja ei ole taganud olukorda, kus boonuspunktide kasutamise süsteem oleks üheselt selge ja arusaadav. Lisaks ei ole tööandja oma süsteemi kontrollinud, sest hageja sai boonuspunkte koguda üle aasta viisil, mida tööandja enda väitel ei olnud ette näinud. Iga töökohustuste rikkumine (töökorralduse reeglite rikkumine) ei ole aluseks usalduse kaotusele. Töökohustuse rikkumine annaks aluse töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ehk töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kui kostja soovib tugineda asjaolule, et töötaja on pannud toime varguse või pettuse, siis peab ta suutma seda tõendada. Kuigi eraõiguslikus suhtes ei pea andma karistusõiguslikke hinnanguid, siis kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik väita, et hageja on midagi varastanud või kedagi petnud. Samuti ei ole tõendatud frantsiisilepingu rikkumine või mainekahju. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja oleks talle etteheidetud teo toime pannud. Seega töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 04.09.2022. Tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 2 tuleb leping lugeda lõppenuks 30 kalendripäeva möödumisel. Tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevana 04.10.2022. Hageja on palunud mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 360 eurot. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid töövaidlusorganil on kaalutlusõigus selle muutmiseks. Hüvitise suuruse osas ei olnud sisulist vaidlust. Arvestades, et tegemist on 1⁄2 kuu töötasuga, ei ole hüvitis ebaproportsionaalselt suur ja vastab asjaoludele. Ka saamata jäänud töötasu perioodi 04.09.–04.10.2022 eest TLS § 35 alusel 720 eurot (bruto) on põhjendatud välja mõista. Kostja ei ole hagejale vähem etteteatatud aja eest hüvitist maksnud. Puuduvad tõendid, et töötaja oleks keeldunud töötamast vähem etteteatatud aja perioodil või olnuks see muul viisil takistatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

töötajad ei saa ilma maksmata ettevõtte tooteid või teenuseid ning selline tegevus tekitab tööandjale kahju, on kostja keelanud sellise tegevuse töökorralduse reeglites ning vaidluse vältimiseks seda täpsustanud (keelates boonuste kasutamise sugulaste, tuttavate ja klientide eest), on tutvustanud reegleid töölepingu sõlmimisel, saatnud töötajatele e-kirjaga reeglite muudatused, andnud reeglid töötajatele koju kaasa ja paigutanud reeglid töökohas kassa kõrvale. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Boonuspunktide süsteemi reeglid olid töötajatele üheselt selged ja arusaadavad. Töökorralduse reeglitega oli töötajatel boonuspunktide kogumine keelatud, hageja oli sellest teadlik ning oli töölepingut rikkunud pikemat aega. Kohtu järeldus, et kostja on osaliselt nõustunud soodustuse kasutamisega, ei tugine ühelgi tõendil ja on alusetu. Ainuke viis, kuidas hagejal oli lubatud boonust koguda, oli see, kui hageja oleks ostnud pitsat oma raha eest. Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja A.A.il on kostjaga pooleli kohtumenetlus sama rikkumise eest (tsiviilasi nr 2-22-17721). Tunnistaja B.B. on hageja õde. Lisaks ei ole tõendatud, et B.B. oleks kostjalt tooteid ostnud ning eluliselt ei ole usutav, et ta sattus just sel hetkel pitsat ostma, kui kostja esindaja boonuse kasutamise teemal töötajaga vestles. Hageja ei täitnud oma töökohustusi lojaalselt. Kostja, avastades, kui suures mahus on hageja keelatud tegevuse tagajärjel boonuspunkte omandanud ja tasuta pitsasid lunastanud (hageja on töökorralduse reegleid rikkunud 122 korral ning võtnud rikkumiste tulemusel tasuta kaupa ja tekitanud seeläbi kostjale kahju), otsustas, et hageja teod on põhjustanud usalduse kaotuse ja töölepingut on oluliselt rikutud, mistõttu tuli tööleping erakorraliselt lõpetada. Ühelt poolt kohus nõustus kostjaga, et hageja on menetluse käigus mitu korda oma seisukohti muutnud ning hageja vande all antud ütlused ja tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus. Teiselt poolt rajaneb otsus eelnevalt nimetatud asjaoludel ja tõenditel.

- 21.10.2022 vastuses on tööandja töövaidluskomisjonile (TVK) selgitanud, et töötaja võis kasutada soodustust isikliku ostu puhul. Töötaja on TVK 26.10.2022 istungil selgitanud, et kostja seaduslik esindaja V. Mander rääkis alati töötajatele, et kui endale ostate, kasutage enda ID-kaarti; kui käis tütar või ema, siis V. Mander alati ütles, et kasutage oma ID-kaarti; kui boonussüsteem ei lugenud kliendi ID-kaarti, siis V. Mander ütles, et proovige enda IDkaarti. - 21.11.2023 kohtuistungil kuulati vande all üle hageja ning tunnistajad A.A. ja B.B., kes selgitasid, et kostja seaduslik esindaja V. Mander võimaldas töötajatel kasutada enda IDkaarti boonuspunktide kogumisel enda ning samuti sugulaste ja tuttavate ostudelt. Hageja ja tunnistajate ütlused on kooskõlas muude tõenditega ning eluliselt usutavad. - EKTACO AS Compucashi kassasüsteemi andmetest Elena Poljakova boonuspunktide kogumise ja kasutamise kohta ajavahemikus 25.06.2021–04.09.2022 nähtub, et E. Poljakova kogus boonuspunkte enda ja kolmandate isikute ostudelt samas mahus nagu teised töötajad (s.o hageja ja A.A.). Eluliselt ei ole usutav, et kõik töötajad on reegleid rikkunud. Seega on tõendatud, et kostja reeglite järgi võisid töötajad koguda boonuspunkte enda, oma sugulaste ja tuttavate ning teatud juhtudel ka võõraste klientide osas. Kui töökorralduse reeglite järgi oleks kehtinud absoluutne boonuste kasutamise keeld (nagu nähtub 25.06.2021 reeglite grammatilisest sõnastusest), siis puudus vajadus täpsustada 30.07.2022 reeglites, et keeld kehtib ka sugulaste, tuttavate ja klientide osas. Kõnealuse faktiväite ümberlükkamiseks võis kostja taotleda juhatuse liikme Vambola Manderi ülekuulamist. Kostja palus vande all üle kuulata teine juhatuse liige, Margit Mander, kellel vastav teave puudus. Hageja vande all antud ütlused ja tunnistajate ütlused on kooskõlas omavahel ja muude tõenditega ning eluliselt usutavad. Kostja väited tunnistajate asja tulemusest huvitatusest ei ole põhjendatud. Tunnistaja B.B. ei kuulnud juhuslikult hageja ja V. Manderi juttu, vaid hageja pöördus V. Manderi poole loa saamiseks pärast seda, kui tunnistaja pakkus oma ostult saadud boonuspunkte hagejale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi põhjendatult rahuldanud, maakohus ei ole hinnanud tõendeid menetlusõigust oluliselt rikkudes ning on oma seisukohti põhjendatud. Kostja heidab hagejale ette klientide boonuspunktide kasutamist kogu töösuhte kestel töökorralduse reegleid rikkudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 25.06.2021 töökorralduse reeglid olid saanud hagejaga sõlmitud töölepingu osaks, hageja oli nendega tutvumist oma allkirjaga kinnitanud (dtl 45, 93). Reeglite p 10.1.2 järgi on töötajatel keelatud koguda ja kasutada toodete eest templi (boonuse) punkte. Tööandja täiendas töökorralduse reegleid töösuhte kehtimise ajal ja saatis hagejale 31.07.2022 e-kirjaga teate reeglite muutmisest (dtl 19). E-kirja kohaselt on reeglites täiendatud punkte 2.3, 2.8, 4.4, 4.5, 5.2 ja 11.2. Viimati nimetatud punkt lisas reeglitesse sätte, mille järgi on töötajatel keelatud kasutada ja endale koguda boonuseid nii sugulaste, tuttavate kui ka klientide eest. Isegi juhul, kui hageja suhtes ei oleks kehtinud uued, täiendatud töökorralduse reeglid, tulenes ka varasematest reeglitest selge keeld koguda ja kasutada boonuspunkte. Seega on maakohus õigesti jõudnud seisukohale, et töötaja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Maakohus on õigesti leidnud, et hindamaks seda, kas töötaja töökohustuste rikkumine (boonuspunktide kogumine ja kasutamine) on TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuleb tuvastada, kas boonuspunktide kasutamise süsteem oli töötajatele üheselt arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et tööandja siiski lubas teatud tingimustel boonuspunkte koguda ja kasutada. 25.06.2021 töökorralduse reeglitest on võimalik aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda ja kasutada toodete eest saadavaid boonuspunkte. Samas on kostja menetluses leidnud, et töötajad saavad boonuspunkte koguda isiklike ostude eest. Vastuses hagile on kirjas, et töötaja võib sellist soodustust kasutada vaid isikliku ostu puhul ehk olukorras, kus töötaja ei täida tööülesandeid (dtl 331). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus seada kahtluse alla tunnistajate A.A. ja B.B. ütlusi. Tunnistaja A.A. (kes oli samuti kostja töötaja) maakohtu 21.11.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt direktoritest nii Vambola Mander (telefonitsi) kui ka Margit Mander (töökohal) lubasid töötajatel koguda boonuspunkte teiste isikute ostudelt. Vambola Mander selgitas seda tunnistajale telefoni teel olukorras, kus ID-kaardi lugeja ei töötanud (kontrollida ID-kaardi lugejat oma ID-kaardiga, millisel juhul läksid kliendi boonused automaatselt töötaja kaardile), ning Margit Mander selgitas siis, kui ta nägi pealt, kui tunnistaja juures käisid ostmas tütar ja tütar koos sõbrannaga ning ema. Ta ütles alati, et tunnistaja kasutaks ID-kaarti (dtl 445). Tunnistaja B.B. samal kohtuistungil antud ütluste kohaselt ütles hageja esimesel korral, kui tunnistaja pitsat ostmas käis, et on olemas boonuspunktid, tunnistaja ütles, et tal ei ole vaja, kui tahad, võta endale, hageja küsis seal olnud meesterahvalt (hageja ütles tunnistajale, et see on kohviku omanik, s.o Vambola Mander), kas ta tohib kasutada neid punkte, ja meesterahvas ütles, et ikka tohib. Hageja küsis seda V. Manderilt ka veel teist korda, kui tunnistaja pitsat ostmas käis (dtl 446–447). Kostja tunnistajate ütluseid ümber lükanud ei ole (muu hulgas ei ole kostja taotlenud oma teise seadusliku esindaja, s.o Vambola Manderi, vande all ülekuulamist kohtuistungil). Ringkonnakohtu arvates on tunnistajate ütlused üldjoontes kooskõlas nii omavahel kui ka hageja vande all antud ütlustega ja on ka eluliselt usutavad. Nende põhjal saab ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et vähemalt töötajate pereliikmete, sugulaste, tuttavate ostude puhul on tööandja töö käigus aktsepteerinud, et boonuspunktid antakse üle

töötajale. Samuti on usutavad tunnistaja A.A. ja hageja väited, et olukorras, kus ID-kaardi lugeja kliendi ID-kaarti ei lugenud (boonuspunktide saamiseks tuli sisestada ID-kaart), juhendas tööandja esindaja töötajaid kontrollima ID-kaardi lugejat selliselt, et kasutada lugejas enda ID-kaarti. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostjal puudus üheselt mõistetav süsteem, kas ja kuidas said töötajad oma ID-kaarti kasutades boonuspunkte koguda ja kasutada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.