Tööõigus

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

registris olev kanne ja kandma registrisse poolte töölepingulise suhte lõppemise kuupäev ja alus ja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 360 eurot (bruto). Hageja võis koguda klientide boonuspunkte oma ID-kaardile, mida kinnitas kostja esindaja Vambola Mander. Tööandja poolt kehtestatud reeglite järgi võisid töötajad kasutada enda, töötajate sugulaste ja tuttavate, kui teatud juhtudel ka võõraste klientide boonuspunkte. See nähtub kaudselt ka 25. juuni 2021 ja 30. juuli 2022 kehtestatud töökorralduse reeglite võrdlemisel. 25. juuni 2021 töökorralduse reeglites on selge keeld, 30. juuli 2022 reeglites keelu täpsustus sugulaste, tuttavate kui ka klientide osas. Kui tööandja reeglite järgi kehtis absoluutne boonuste kasutamise keeld, siis puudus tööandjal vajadus täpsustada 30. juuli 2022 reeglites, et keeld kehtib „sugulaste, tuttavate kui ka klientide osas“. Kostja ei ole esitanud tõendeid, kust nähtuks, et hagejale tutvustati 25. juuni 2021 töökorralduse reegleid, neile ei ole töölepingus selgelt viidatud ja tõendamata on, et hagejal oli võimalus nende sisuga tutvuda, need ei ole

isikliku ostu puhul ehk olukorras, kus töötaja ei täida tööülesandeid. Töökorraldusereeglid on lihtsasti mõistetavad kostja töötajatele, kellele selgitati töökorraldusereegleid eraldi ka suuliselt. Kostja opereerib frantsiisilepingu alusel toitlustuskohta „pizzakiosk“ kaubamärgi all. Tegu on frantsiisiandja poolt ettenähtud frantsiisiülese lepingulise kohustusega (VÕS § 377 p-d 3 ja 4), millest peavad juhinduma lisaks kostjale ka kõik teised frantsiisivõtjad (saab lugeda üldtuntud teadmiseks, et „pizzakiosk“ kaubamärgi all peetakse üle Eesti kümneid toitlustuskohti - enamus nendest tegutsevad frantsiisilepingu alusel). Kostjale sai 1. septembril 2022 teatavaks, et hageja on tööülesandeid täites rikkunud kostja poolt kehtestatud töökorralduse reegleid, hageja registreeris 1. septembril 2022 kliendi poolt pitsa ostmisel kliendi ostult saadud boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile. Uurides kassasüsteemi väljavõtteid, selgus, et hageja oli laadinud klientide boonuspunkte enda IDkaardile pikema aja vältel ja kasutanud neid endale tasuta toodete ostmiseks. Kassasüsteemi väljavõttest nähtuvalt oli hageja töösuhte kestvuse jooksul alates 18. veebruarist 2022 registreerinud enda ID-kaardile klientide boonuspunkte 39 korral ja boonuspunktid realiseerinud 4 tasuta toote (pitsa) võtmisega. Hageja võttis endale järgmised pitsad: Chipotle väike 7,35 eurot, Mafioso suur 13,35 eurot, Nelja juustu väike 6,05 eurot ja Laste Pizza väike 4,10 eurot. Hageja võttis ilma õigusliku aluseta kostjalt tooteid koguväärtuses 30 eurot 85 senti. Hageja rikkus oluliselt ja süsteemselt töökorralduse reegleid ning töölepingust tulenevaid kohustusi. Hageja pettis kostja kliente, omastades nende ostudelt saadavad boonuskliendid enda ID-kaardile. Hageja omastas kostja vara, võttes kostjalt võõraste boonuspunktide arvelt endale tasuta tooteid. Lisaks põhjustas hageja riski, et kostjale heidetakse ette frantsiisilepingust tulenevate kohustuste rikkumist ja selle juhtumi ilmsiks tulemine ei kahjustaks mitte ainult kostja mainet, aga „pizzakiosk“ frantsiisiandja kui ka teiste frantsiisivõtjate mainet. Lisaks oleks võinud kostjale tekkida varaline kahju läbi frantsiisiandja kahju hüvitamise nõude. Kostja esitas hagejale 2. septembril 2022 hoiatuse, milles juhtis hageja tähelepanu töökorraldusreeglite rikkumisele ning nõudis edaspidistest rikkumistest hoidumist. Siis ei teadnud kostja veel, et hageja on rikkunud enda kohustusi pikema aja vältel ja süstemaatiliselt. Hageja sai kassasüsteemi väljavõtetest teada, milline oli rikkumise tegelik ulatus. Rikkumiste põhjal ei saanud enam kumbki pool mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist. 4. septembril 2022 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 4. septembril 2022 kehtivalt üles. TLS § 107 lg 2 kohaldamise eeldus ei ole täidetud. Kostja ei nõustu hageja nõuedega töötamise registri sissekande muutmiseks ja TLS § 109 lg-st 1 tuleneva hüvitise nõudega. Töötajad saavad kasutada punkte ainult juhul, kui nad on ise kliendid. Mõlema töökorralduse reeglite redaktsioonis (25. juuni 2021 ja 30. juuli 2022) on töötajatel keeld koguda ja kasutada toodete eest boonuseid. See keeld on absoluutne. 30. juuli 2022 töökorralduse reeglite muudatuse tingis mitte kehtiva korra muutmine, vaid töötajate pidevatele küsimustele (mis olid suunatud erandi lubamisele), ühese ja resoluutse vastuse andmine – klientide ostudelt, olenemata sellest, kas kolmandast isikust klient on sugulane, tuttav või võõras inimene, boonuste enda ID-kaardile kogumine ja kasutamine on keelatud. Töökorralduse reeglid ei ole tüüptingimused, vaid tööandja poolt kehtestatavad (TLS § 5 lg 1 p 11) sisereeglid, millega täiendatakse ja täpsustatakse töötajale seadusega antud õigusi. Tegu on olemuselt TLS §-st 17 tuleneva tööandja korralduse kirjaliku vormiga. Hageja on mõlema reegli redaktsiooni mõistes töölepingut oluliselt rikkunud. Töökorralduse reegleid tutvustati kõikidele kostja töötajatele ja need olid töökohas kassa kõrval kõikidele töötajatele alati kättesaadavad. Hageja kinnitas TVK istungil ka ise nende tutvustamist. Hageja allkirjastas töölepingu ja kinnitas sellega ka töölepingu lisadega tutvumist. Hagejat teavitati töökorralduse reeglite muutmisest ja muudetud

reeglitega tutvumise võimalusest e-kirja teel. Kokkuleppeid seoses boonuspunktide kasutamisega, mida seal ei ole reguleeritud, poolte vahel ei olnud. Poolte vahel ei olnud kokkuleppeid, mille kohaselt võib hageja koguda klientide boonuspunkte enda ID-kaardile, vastupidised väited on tõendamata. Karistusõigusliku etteheite lõpliku kvalifikatsiooni tuvastamine ei ole eraõigusliku juriidilise isiku pädevuses. Kostja on tõendanud, et hageja on rikkunud kostja töökorralduse reegleid ja töölepingust tulenevaid kohustusi 39-l korral. Hageja on võtnud ka enda rikkumised TVK menetluse raames omaks. Isegi, kui 39 klienti oleks soovinud hagejale boonuspunkte loovutada, siis oli hagejal neid keelatud vastu võtta. Hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja on tööandjana eelnevalt töökorralduse reeglitest sätestatud keeldu muutnud selliselt, et hagejal on lubatud koguda sugulaste, sõprade ja tuttavate ostudelt saadavaid boonuseid enda ID-kaardile. Nende boonuste kogumine võimaldaks hagejal hiljem nii kostja kioskis kostja kulul, kui ka tegelikult teistes pizzakioski frantsiisides soetada endale tasuta tooteid. Hageja tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja vastuolus nii hageja seisukohtade kui ka dokumentaalsete tõenditega. Tervikuna ebausaldusväärseteks ja tõenduslikult pigem nõrkadeks tõenditeks tuleb pidada nii hageja, Lidia Kyakineni kui ka Irina Eremina poolt kohtule antud ütlusi. Lidia Kyakinen on hageja ema – ehk siis tema lähikondne. Irina Eremina on hageja endine kolleeg, kellega lõpetas kostja töölepingu erakorraliselt samaaegselt ja samadel põhjustel ning kellega käib samadel asjaoludel paralleelne kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-22-17722. Kõik kolm isikut on huvitatud sellest, et asi lahendataks hageja kasuks. Lidia Kyakineni ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna pole eluliselt usutav, et toidukohas ei saaks toitu soojendada ja lõuna ajal endale õhtusööki ostetakse.

MAAKOHTU LAHEND

Kostja peamine etteheide hagejale on kostja boonussüsteemiga manipuleerimine – kliendi boonuspunktid on hageja kandnud oma ID-kaardile. Kostja sisustas TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemist sellega, et hageja on kliente petnud, tööandja tagant varastanud ja kahjustanud nii kostja mainet, tekitades ohu, et frantsiisiandja võib tegevust pidada frantsiisilepingu rikkumiseks. Hageja leiab, et kostja ei ole suutnud tõendada, milles on seisnenud kostjapoolne usalduse kaotus, kuna tõendatud ei ole ei varguse ega pettuse toimumist. Hageja väitel ei ole olnud talle selge, et klientide boonuspunkte ei või koguda oma ID-kaardile. Kostja viitas töökorralduse reeglites sisalduvale keelule. 25. juuni 2021 kinnitatud töökorralduse reeglite punktis 10.2 on sätestatud, et töötajatel on keelatud koguda ja kasutada toodete eest templi (boonuse) punkte. 30. juuli 2023 töökorralduse reeglites on lisatud punktis 11.2, et töötajal on keelatud kasutada ja endale koguda boonuseid nii sugulaste, tuttavate kui ka klientide eest (dtl 95). Need on hageja e-postile saadetud (dtl 85) ning hageja on ka töölepingu allkirjastamisel kinnitanud, et on töökorralduse reeglitega tutvunud (dtl 41, 51). Kohtu hinnangul on peamine vaidlusküsimus, kas boonuspunktide kogumise süsteem oli hageja jaoks selge ja kas kostja oma tegevusega võis anda alust arvata, et boonuspunkte võis siiski koguda, kas selline tegevus sai kaasa tuua kostja usalduse kaotuse. Riigikohus on möönnud, (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15), et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Käesoleval juhul on nimetatud seisukoht kohaldatav. Boonuspunktide süsteemi olemuseks ei saa olla klienditeenindaja poolt klientide boonuste kokku korjamine ning nende arvelt oma tööandjalt tasuta kauba välja nõudmine. Vastutus boonussüsteemi toimimise eest ei saa olla aga pandud töötajale, kes saab juhinduda boonussüsteemi kasutamisel selgepiiriliselt sätestatud reeglitest, mille osas tööandja annab üheseid vastuseid ja mille toimimist tööandja ka kontrollib. Riigikohus on selgitanud, et töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12). Menetluse käigus on hageja seisukohad muutunud ning hageja vande all antud ütlused ning ka tunnistajate ütlused on olnud vastuolus kostja esindaja vande all antud ütlustega (dtl 421). Kohtul kujunes tõendite hindamisel siseveendumus, et kostjal puudus selgepiiriline ja ühtselt mõistetav süsteem, kuidas töötajad said boonuspunkte kasutada. Töökorralduse reeglitest võib aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas on kostja siiski jaatanud töötajate õigust kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Olukorras, kus kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud isikliku ostu puhul soodustuse kasutamisega, tuleb olukorda selgitada töötajatele paremini. Pole mõistlik eeldada töötajatelt keelust arusaamist olukorras, kus keeld kehtib osaliselt väiksemal määral. Analüüsides kostja töötaja Jelena Poljakova ja hageja Compucashi kassasüsteemi andmed (dtl 335 jj, 405, 380 jj), siis mõlemad töötajad on kasutanud erinevaid maksevahendeid (eelduslikult võivad maksevahendid kuuluda klientidele, abikaasale, teistele sugulastele) boonuspunkte andvate toodete eest tasumiseks. Kuigi Jelena Poljakova on seda tunnistanud (dtl 379), siis kohtu hinnangul on see siiski tõend, et tööandja juures ei olnud reeglid ühtselt selged. Menetluses tunnistajana ütlusi andnud Irina Eremina on samuti kinnitanud, et ta kasutas oma ID-kaarti boonuste kogumiseks ka siis, kui ta ise toote eest ei maksnud (dtl 429). Kostja on tõendina esitanud ka video sellest, kuidas töötajad koos kliendi boonused oma kaardile laevad (dtl 351). Tõendatud on, et praktikas oli juhtumeid, kus kolmandate isikute poolt tasutud toodete boonuspunktid võtsid töötajad endale. Kohus leidis, et tööandja juures olnud praktikat ja vastuolulisi instruktsioone saab arvestada ka töötaja hooldusmäära hindamisel, mis on alus usalduse kaotuse sisustamisel. Puudub alus sisustada usalduse kaotust lojaalsuskohustuse

rikkumisega, kuna kostja ise ei ole taganud olukorda, kus boonuspunktide kasutamise süsteem oleks üheselt selge ja arusaadav. Lisaks ei ole tööandja ka oma süsteemi kontrollinud, kuidas muidu saab olla põhjendatud asjaolu, et hageja sai boonuspunkte koguda pikalt viisil, mida tööandja enda väitel ei olnud ette näinud. Iga töökohustuste rikkumine (töökorralduse reeglite rikkumine) ei ole aluseks veel usalduse kaotuseks. Töökohustuse rikkumine annaks aluse töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ehk töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus leidis, et kui kostja soovib tugineda asjaolule, et töötaja on pannud toime varguse või pettuse, siis peab ta suutma seda tõendada. Kuigi eraõiguslikus suhtes ei peagi andma karistusõiguslikke hinnanguid, siis kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik väita, et hageja oleks midagi varastanud või oleks kedagi petnud. Samuti ei ole tõendatud frantsiisilepingu rikkumine või mainekahju. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud töölepingu ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lähtus töölepingu lõpetamise kuupäeva osas hageja taotlusest ning rahuldab selle ning lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 26. septembrist 2022. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks 26. september 2022. Hageja palus TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitis 360 eurot. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile. TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 32.3). Pooltel ei ole hüvitise suuruse osas olnud sisulist vaidlust. Kohus leiab, et nimetatud summa on vajalik välja mõista arvestades, et tegemist on 1⁄2 kostja ühe kuu töötasuga, siis ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure hüvitisega ja see vastab käesoleva tsiviilasja asjaoludele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

selgelt keelatud töötajatel boonuspunktide kogumine, hageja oli sellest teadlik ning hageja on töölepingut rikkunud juba pikemat aega. Hageja ei ole oma töökohustusi täitnud tööandja vastu lojaalselt ning on seetõttu põhjustanud tööandja usalduse kaotuse. Töölepingu allkirjastamisega kinnitas hageja, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega. Lisaks on reegleid hagejale selgitatud ja nende muudatusest hagejat e-kirjaga teavitatud, töökorralduse reeglid koos muude töösuhte dokumentidega on antud paberkandjal töösuhte sõlmimise hetkel hagejale ka koju kaasa ja töökorralduse reeglid on olnud hageja töökohas talle alati kättesaadavad. Püsiklientide tekitamiseks, hoidmiseks ja motiveerimiseks loodud püsikliendisüsteemid (boonuste, allahindluste jms näol) ei ole midagi uudset – taolisi süsteeme kasutavad pea kõik kauplused ja paljud toidukohad. Kostja avastades hageja poolt toime pandud rikkumise, esitas hagejale hoiatuse rikkumise lõpetamiseks (TLS § 88 lg 3). Pärast hoiatuse tegemist avastas kostja, millises suures koguses on vastustaja keelatud tegevuse tagajärjel boonuspunkte omandanud ja seejärel tasuta pitsasid kostjalt lunastanud. Hageja teod on põhjustanud usalduse kaotuse ja töölepingut on oluliselt rikutud, mistõttu tuli töötajaga leping lõpetada erakorraliselt. Kostja on kohtule tõendanud, et hageja on töökorralduse reegleid rikkunud kokku 39-l korral, võtnud nende rikkumiste tulemusel tasuta kaupa ja tekitanud seeläbi kostjale kahju. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus p-s 22 ilma ühelegi tõendile toetudes jõudnud järelduseni, et kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud soodustuse kasutamisega. Ainuke viis, kuidas hagejal oli lubatud boonust koguda, oli olukorras, kus hageja oleks ise pöördunud pitsat ostma kliendina, st mitte tööülesandeid täites, ostes toodet oma raha eest. Tunnistaja Irina Eremina oli ka kostja juures töötaja, kes pani toime veel suuremas ulatuses sama rikkumise ja mida lahendatakse teises tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-22-17722). Teine tunnistaja Lidia Kyakinen, kes on väidetavalt olnud klient kostja juures ning on kuulnud pealt, kuidas kostja esindaja Vambola Mander on andnud loa söögikoha töötajatel kasutada oma IDkaarti lisaks isiklikel ostudel, ka sugulaste ja tuttavate ostude korral. Pole tõendatud, et tunnistaja oleks kostjalt tooteid ostnud, ning teiseks pole eluliselt usutav, et hageja tuttav sattus just sellisel hetkel pitsat ostma, kui kostja esindaja boonusekasutamise teemal töötajaga vestles. Lisaks on hageja tunnistaja Lidia Kyakineni tütar. Mõlema tunnistaja puhul pole tegemist usaldusväärsete ütlustega TsMS § 238 mõttes. Maakohus pole otsuses välja toonud, miks ei arvestatud otsust tehes kostja esitatud tõenditega (sh pildid, videosalvestis, teise töötaja selgitus ja boonuspunktide kogumise ja kasutamise raportid). Kui maakohus oleks õigesti kostja esitatud tõendeid hinnanud ja analüüsinud, oleks mh nendest nähtunud, et hagejal oli keelatud kasutada ja koguda boonuseid tööülesandeid täites, hageja on kokkulepitud töökorralduse reegleid rikkudes tekitanud kostjale kahju ning kostja juures kasutuses olnud boonuspunktide süsteem ja selle reeglid olid kõikidele kostja töötajatele üheselt selged ja arusaadavad.

ei ole 25. juunil 2021 kehtestatud töökorralduse reeglid poolte vahel 10. veebruaril 2022 sõlmitud töölepingu osaks. 30. juulil 2022 kehtestatud töökorralduse reeglid ei saa olla

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus on õigesti leidnud, et hindamaks seda, kas töötaja töökohustuste rikkumine (boonuspunktide kogumine ja kasutamine) on TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuleb tuvastada, kas boonuspunktide kasutamise süsteem oli töötajatele üheselt arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et tööandja siiski lubas teatud tingimustel boonuspunkte kasutada. Seda juhul, kui töötaja on ise kostja klient. 25. juuni 2021 töökorralduse reeglitest on võimalik aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas on kostja ise menetluses leidnud, et töötajad saavad kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Vastuses hagile leidis kostja, et töötaja võib sellist soodustust kasutada vaid isikliku ostu puhul ehk olukorras, kus töötaja ei täida tööülesandeid (dtl 323). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistaja I. Eremina (kes oli samuti hageja töötaja) ütlustes selle kohta, et ta kogus boonuspunkte ka siis, kui ostjaks oli tema abikaasa, õde ja lapsed (dtl 429). Tunnistaja väitel oli raha, mille eest osteti, tunnistaja oma. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostjal puudus üheselt mõistetav süsteem, kuidas ja kas töötajad said ka ise boonuspunkte kasutada.

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.