Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.K. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik): K.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk
esindajad
Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (sissenõudja): K.R. XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.R.
RESOLUTSIOON
(isikukood
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kohtutäitur Andrei Kreki avaldus rahuldamata.
3.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – OÜ XX palgateatised (2 tk), tööleping XX OÜ-ga ja ametijuhend, IVKH epikriis, laste sünnitõendid (2 tk).
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas 30. oktoobril 2023 Viru Maakohtule avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus nr 066/2020/2681. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas 2-19-4208 (jõustus 7. aprillil 2020) ja sissenõudja K.R. 31. augusti 2020. a täitmisavaldus, avalduse esitamise kuupäeva seisuga moodustas elatise võlgnevus 1168 eurot. Täitedokumendist tuleneb võlgniku kohustus maksta sissenõudja ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus. Võlgnik ei täida täitedokumendist tulenevat elatise maksmise kohustust.
27.oktoobri 2023 seisuga on võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 7449 eurot 94 senti. Viimane laekumine oli 9. mail 2023 summas 122 eurot 61 senti võlgniku arestitud sissetulekust XX OÜst. Perioodil 1. märts 2023 – 27. oktoober 2023 ei õnnestunud võlgnikult täitedokumendiga määratud ulatuses elatist sundkorras sisse nõuda. Võlgniku arestitud arveldusarvetelt raha ei laeku. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, samuti ei kuulu võlgnikule registervara, mille realiseerimise arvelt saaks vähemalt osaliselt võlgnevuse rahuldada. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile oma nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Võlgnik on kohtutäituri hoiatuse 31. augustil 2023 isiklikult kätte saanud. Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik hoiatusele reageerinud ega võtnud kohtutäituriga ühendust tekkinud olukorra lahendamiseks. Kohtutäituri andmetel ei ole võlgnik proovinud sissenõudjaga maksegraafikut sõlmida. Võlgnik ei ole piisavalt põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ja nende andmise keelamine oleks tema suhtes ebaõiglane. On ilmne, et võlgnik ei tee ega kavatse teha kohtutäituriga vajalikul määral koostööd. Kohtutäituri hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine asjakohaseks preventiivseks vahendiks, mis avaldaks võlgnikule mõju ning seeläbi oleks sissenõudjal võimalik saada ka igakuist elatist. Võlgnik ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Kohtutäituril puudub info, et võlgnik töötab autojuhina. Juhul kui võlgnik omab mitteametlikku sissetulekut (sh ka välismaal), mis omakorda võimaldab võlgnikul laste ülalpidamiskohustusi täita, käsitleb kohtutäitur seda asjaolu sissetuleku varjamisena. Sellisel
juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine asjakohaseks mõjutusvahendiks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele asumiseks. Terviseprobleemid ei vabasta võlgnikku oma lapse ülalpidamiskohustuste täitmisest. Võlgnik ei ole esitanud hagi elatise vähendamiseks ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitedokument, millega elatis on välja mõistetud, on kehtiv ning võlgnik ei saa kohustuste täitmata jätmist terviseprobleemidega vabandada. Kohtutäituri andmetel lahkus võlgnik töökohalt omal soovil 17. aprillil 2023, s.o enne terviseprobleemide esinemist. Võlgnik on omal algatusel arusaamatutel põhjustel vähendanud oluliselt oma sissetulekut, kuigi oli teadlik, et tal on kohustus lapsele ülalpidamist anda. Alates 1. juunist 2023 ei ole võlgnik elatise katteks midagi tasunud. Võlgniku õiguste riive ei ole liiga intensiivne. See, et juhilubade olemasolu on konkurentsieeliseks tööturul, ei ole kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Võlgnik ei ole tõendanud, et ilma juhiloata ei ole ta võimeline sissetulekut teenima. Viimase töökoha seos auto juhtimisega ei anna alust arvata, et tegemist on erilise või ainsa võlgniku tööoskusega, ilma milleta võlgniku töö leidmine ei ole võimalik. Kohtutäituri taotletud abinõu on sobivaks vahendiks, kuna sellega on võimalik eesmärki (võlgnikku kohustada sissetulekute leidmiseks) saavutada. Võlgniku aktiivne osalemine menetluses (sh kahe seisukoha esitamine) näitab, et juhilubade olemasolu on võlgniku jaoks oluline. Teiselt poolt ei ole see ainsaks või vältimatuks tingimuseks töökoha leidmiseks või sissetuleku teenimiseks. Seega osutab juhilubade kehtivuse peatamine positiivset survet võlgnikule muude võimaluste otsimiseks, et oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Tegemist on sotsiaalselt olulise kohustusega, mille täitmine on vajalik lapse toimetuleku jätkamiseks. Laps ei saa ennast ise ülal pidada ning oodata, kuni võlgniku materiaalne ja füüsiline seisund muutub paremaks. Seega on kohtutäituri avaldus põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne meede.
2.Võlgnik palus jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Juhilubade äravõtmine ei täida oma eesmärki, kuna sellega pannakse ta tööturul veelgi keerulisemasse olukorda (juhilubade olemasolu on suur eelis, et Ida-Virumaal tööd leida). Võlgniku eelnevad töökohad on olnud otseselt juhtimisõigusega seotud. Hetkel on võlgnik töötu ja Töötukassas arvel. Võlgnik ei ole saanud tervise tõttu tööl käia. 23. jaanuari 2024. a seisuga oli võlgnik operatsiooni järgselt taastusravil. Tervisekahjustusest tingituna oli võlgnik töövõimetu eelmise aasta algusest ning paranemise või töövõimeliseks saamiseni oli jäänud arsti sõnade järgi veel 8 nädalat. Töötukassa kaudu omandatud E-kategooria juhtimisõigus aitab kaasa sellele, et edaspidi ametlikult tööd leida. Võlgnik lubas asuda kohustusi tasuma kohe kui tervis korras ja saab tööle asuda.
3.Sissenõudja seaduslik esindaja palus võlgniku vastuväiteid mitte arvestada ning võtta arvesse lapse heaolu. Kohustused lapse suhtes on mõlemal vanemal. Viimane elatis laekus lapsele
23.mail 2023. Isegi kui võlgnik käis operatsioonil, siis sellele eelnenud 7 kuud ei olnud võlgnikul mingit põhjust, et lapsele elatist mitte maksta. Võlgnik on 5 aastat keerutanud ja teadlikult vältinud oma kohustusi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 15. märtsi 2024. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Juhtimisõigus loeti peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates, kohtumääruse jõustumisel oli võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud jäid võlgniku kanda. Maakohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 50 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest alates ning mille tasumisega viivitamise korral tuli võlgnikul tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puudusid. Võlgnik ei ole täitnud ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 066/2020/2681 elatise sissenõudmiseks. Nõude sisuks on igakuine elatis 292 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitmisteate sai võlgnik isiklikult kätte 1. oktoobril 2020 aadressil XXXXXXXXXXXXXX, X, XXXXX. Sissenõudja andis 26. juunil 2023 nõusoleku võlgniku õiguste piiramiseks elatise sissenõudmise täitemenetluses (dtl 16-18). Seisuga 23. august 2023 on kogunenud elatise võlgnevus 6865 eurot 94 senti. Avaldusest nähtuvalt täitemenetluses toimus viimane elatise laekumine 9. mail 2023 võlgniku arestitud sissetulekust 122 eurot 61 senti. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel 23. augustil 2023 (dtl 8-9). Hoiatuse sai võlgnik isiklikult kätte 31. augustil 2023. Võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Võlgnikul on kehtiv juhiluba nr XXXXXXXXX, kätteandmise kuupäev 22. märts 2022, kehtivuse lõpu kuupäev XXXX (dtl 36-37). Elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad. Riigikohus on lahendis nr 2-17-4751 märkinud, et TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17). Võlgnik ei olnud veenvalt tõendanud, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgniku võime sissetulekut teenida oleks piiratud. Samas ei tohi juhtimisõiguse piiramine olla karistuslik. Riigikohus on selgitanud, et seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12 ning määrus tsiviilasjas nr 216-14071, p 15). Maakohus leidis, et antud juhul juhtimisõiguse äravõtmine innustaks võlgnikku lapse elatise tasumise kohustust täitma. Kohtu hinnangul oleks juhtimisõiguse piiramisel selline mõju, mis motiveeriks võlgniku elatiskohustust täitma. Võlgnik väidab, et tema ei tööta, et tal on terviseprobleemid ning kui ta saab tööle asuda, asub kohe ülalpidamiskohustust täitma. Kohtutäituri avaldusest selgub, et võlgnikul oli seisuga 31. august 2020 elatise võlgnevus 1168 eurot, mis suurenes 7449 euro 94 sendini seisuga 27. oktoober 2023. See näitab, et kogu täitemenetluse vältel polnud võlgnik elatist nõuetekohaselt maksnud ning et maksed on olnud oluliselt vähem kui ühe kuu elatis. See tähendab, et võlgnik ei maksnud elatist ka siis, kui tal oli juhtimisõigus. Seega ei saa võlgnikul juhtimisõiguse puudumine seada võlgnikku halvemasse olukorda kui seni või kuidagi kitsendada võlgniku töö tegemise/otsimise võimalusi. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus leida tööd, kus juhiluba polnuks vajalik. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ning kohus ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et juhiluba oleks temale hädavajalik. Ei ole tõendatud, et õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut. Maakohus tuvastas, et TMS § 1771 lg 1, § 1772 lg 1 p 2, § 1773 lg 1 eeldused on täidetud ning
TMS § 1774 lg 2 asjaolusid ei esine. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks elatist maksma tuleb kasutada täiendavaid abinõusid.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgnik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust. Võlgnik ei saanud aru, milliseid asjaolusid ta peab esitama ja tõendama. Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule tuleb tema tõendamiskoormist selgitada, samuti seda, et hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem kui hagimenetluses (RKTKm 04.10.2017, 2-17-4751, p 14). Võlgnik esitas küll väited, et ta on töötanud autojuhina ja tal on tervisehäire, kuid ei esitanud nende kohta tõendeid. Samuti ei esitanud võlgnik muid asjaolusid, mis välistaksid tema suhtes juhtimisõiguse peatamise. Võlgnik on töötanud autojuhina ja oskab seda tööd kõige paremini. Võlgnik töötas mitmeid aastaid autojuhina OÜ-s XX ning alates juunist 2022 autojuhina XX OÜ-s. Võlgniku töösuhe katkes mais 2023 seoses tema terviseprobleemiga. Võlgniku haige põlv ei võimaldanud tal enam autojuhina töötada. Talle tehti põlveoperatsioon ja ta oli taastusravil. Seetõttu polnud võlgnikul võimalik töötada. SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) epikriisist on näha, et võlgnikul olid vaevused ligi aasta ja võlgnikule tehti operatsioon, pärast mida ta pidi olema kuu aega kipslahases ja läbima taastusravi. Kohus pole arvestanud, et võlgnik ei saanud haiguse tõttu töötada. Võlgnik on hetkel Töötukassas arvel ja otsib uuesti tööd, eelkõige autojuhina, kuna tal on selleks vajalikud oskused ja kogemused. Võlgniku peres on kaks alaealist last, võlgniku 2022. aastal sündinud laps ja tema praeguse elukaaslase J.R. laps, kes on sündinud 2016. aastal. Võlgnik elab oma elukaaslasega maal XXXXXX külas ja puudutatud isikul on juhtimisõigus vajalik selleks, et lapsi transportida kooli, arstide juurde, huviringi ja nooremat last alates 2024 sügisest lasteaeda. Kohtu poolt kohaldatud piirang ei ole mitte tõkend, vaid karistus. Võlgnik on töötanud kogu aeg autojuhina ja juhiloa kehtivise peatamine välistab tal edaspidi autojuhina töötamise. Seega pole tegemist mõjutusvahendiga, vaid karistusega. Kohtu seisukoht, et puudutatud isik võib saada tasuvama töö mujal, pole millegagi põhjendatud ega põhine tõenditel. Vastupidi, autojuhi amet pole lihttöö ja selle eest saadav tasu peaks olema suurem, kui muudel töökohtadel, mida võlgnik võiks saada, arvestades, et muu töö kogemus ja oskus puudub. Juhtimisõiguse peatamine peaks olema tõkend, mis mõjutaks võlgnikku paremini elatist tasuma, mitte ei tohi olla karistus. Vaidlustatud määrus on seetõttu vastuolus seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane ja kohus on jätnud selle tuvastatama. Samuti vähendab juhtimisõiguse peatamine võlgniku toimetulekut ning kohus on jätnud selle tuvastamata. Tõendamaks asjaolusid, mille kohaselt juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, esitas võlgnik OÜ XX palgateatised (2 tk), töölepingu XX OÜ-ga ja ametijuhendi, IVKH epikriisi ja laste sünnitõendid (2 tk).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur jääb oma avalduse juurde ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
Kui võlgniku terviseprobleemid ei luba tal autot juhtida, siis ei ole avaldajale arusaadav, milleks võlgnikul on autojuhtimisõigust vaja. Asjaolud annavad alust väita, et terviseprobleemid ei takista võlgnikul (vähemalt praegusel ajal) sõiduautot juhtida. Võlgniku esitatud arsti dokumentidest ei tulene, et võlgniku liikumisvõime on kuidagi häiritud. Seega jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ei ole võlgnik siiamaani asunud elatise maksmise kohustust täitma. Auto juhtimisega seotuid piiranguid ei ole ette nähtud. Esitatud dokumentidest tuleneb, et seisuga 10. jaanuar 2024 (s.o üks kuu peale operatsiooni) ei olnud võlgnikul auto juhtimine takistatud. Võlgnik ei ole aga siiani tööle asunud ega elatist (ka ositi) tasunud. Juhilubade olemasolu on konkurentsieeliseks tööturul, kuid see ei ole kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Nii võiks iga võlgnik nõuda TMS § 1772 kohaldamata jätmist. Võlgnik ei ole tõendanud, et ilma juhiloata ei ole ta võimeline sissetulekut teenima. Viimase töökoha seos auto juhtimisega ei anna alust arvata, et tegemist on erilise või ainsa võlgniku tööoskusega, ilma milleta ei ole võlgnikul töö leidmine võimalik. Võlgniku esitatud dokumentidest (tööleping nr 3549) tuleneb, et võlgnik on töötanud autojuhina vaid 10 kuud (tööleping XX OÜ-ga on sõlmitud 3. juunil 2022 ning lõpetatud 14. aprillil 2023). See asjaolu ei tee võlgnikust professionaalset autojuhti. Võlgniku väide, et ta töötas varem mitmeid aastaid autojuhina, on paljasõnaline ja tõendamata. Võlgniku esitatud palgateatistest tuleneb, et ta sai miinimumtöötasu (2022. a maikuu palgateatis on ilmselt lõpparve puhkusehüvitise ja muude lisatasudega, st see ei ole näitlik). Võlgnik võib igal teisel töökohal (st igal töökohal, mis ei nõua autojuhtimisõigust) teenida vähemalt sama töötasu, st miinimumpalga ulatuses. Seega jääb arusaamatuks, miks võlgnik otsib just autojuhtimisega seotud töökohti. Juhilubade kehtivuse peatamine osutab positiivset survet võlgnikule muude võimaluste otsimiseks, et oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgniku soov töötada just autojuhina ei muuda juhtimisõiguse peatamist tema suhtes ebaõiglaseks. Ka võlgniku elukoht XXXXXX külas ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Autoga reisimine ja pereliikmete transportimine on küll lihtsam ja mugavam, kuid see ei ole võlgniku ja tema pere jätkusuutlikkuse vajalikuks tingimuseks. Ühistransport on maakonnaelanikele tasuta. Ka võlgniku elukaaslane võib vajadusel oma pere liikmeid autoga transportida. Elukvaliteedi taseme (võlgniku ja tema perekonnaliikmete transportimise mugavuse osas) säilitamine on kohaseks mõjutusvahendiks elatise maksmise kohustuste täitmise võimaluste otsimiseks. Seega on juhtimisõiguse peatamine õigeks motivatsioonivahendiks. Kohtutäitur ei nõustu, et täitemenetluse seadustikus ettenähtud motivatsioonivahendi rakendamine on karistuseks. Võlgnik on võimeline selle meetme rakendamist vältima, tasudes näiteks kahe kuu elatise või sõlmides maksegraafiku kokkuleppe. Võlgniku tervislik seisund ei takista seda juba vähemalt neli kuud. Juhtimisõiguse peatamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane. See tekitab küll ebamugavusi, kuid selles seisnebki juhtimisõiguse peatamise kui motivatsioonivahendi eesmärk. Kohtutäituri taotletud abinõu on sobivaks vahendiks, kuna sellega on võimalik eesmärki saavutada. Võlgniku aktiivne osalemine käesolevas menetluses näitab, et juhilubade olemasolu on võlgniku jaoks tähtis. Juhtimisõiguse olemasolu ei ole ainsaks või vältimatuks tingimuseks töökoha leidmiseks või sissetuleku teenimiseks.
7.Sissenõudja esindaja leiab, et kohtutäituri avaldus tuleb rahuldada. Võlgnik on palganud advokaadi, aga ei saa maksa lapsele elatist. Võlgnik on ligikaudu kuus aastat oma kohustustest kõrvale hoidnud. Mõlemal vanemal on kohustused lapse ees. Võlgnikul on lube vaja vaid selleks, et uue elukaaslase lapsi kooli ja lasteaeda sõidutada. Võlgnik peab tegema tööd ja teenima sissetulekut ning ei saa sealjuures valida vaid autojuhi tööd.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Tegemist on asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1). Tõendid on esitatud asjaolude tõendamiseks, mille tõttu juhtimisõiguse peatamine on võlgniku hinnangul tema suhtes ebaõiglane.
9.Asjaoludest nähtuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ja olemas on sissenõudja nõusolek võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Kuna kohtutäitur on edastanud võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust, oli kohtutäituril iseenesest alus pöörduda kohtusse, et kohaldada võlgniku suhtes muid meetmeid.
10.Selleks, et võlgniku õigusi piirata, tuleb analüüsida, kas õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest. Kõnealune meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 15, 18.3). Põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse hoolitseda oma lapse eest ja perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Õiguste piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 16, 17).
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust. TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte. Hagita menetluses kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades peavad kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894, p 11.2; RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p 18).
Võlgnik vaidles avaldusele vastu, esitamata oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit. Üksi menetlusosaline ei taotlenud enda ärakuulamist, mistõttu maakohus otsustas menetleda asja kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja avalduste või seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (dtl 28). Kohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu vajadusele esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kohus ei arvestanud lahendis võlgniku vastuväidetega, sh kuna võlgnik ei olnud esitanud neid kinnitavaid tõendeid.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamine hetkel põhjendatud. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt toimus viimane laekumine elatise nõude katteks mais 2023 võlgniku arestitud sissetulekust XX OÜ-st. Võlgniku kinnitusel tema töösuhe katkes mais 2023 seoses terviseprobleemidega – tema haige põlv ei võimaldanud enam autojuhina töötada. Võlgnik on ringkonnakohtu hinnangul teinud usutavaks, et tema võimlaused tööd teha ja sissetulekut teenida on olnud terviseprobleemide tõttu ajutiselt piiratud. SA Ida-Viru Keskhaigla 10. detsembri 2023. a epikriisi (dtl 74) kohaselt võlgnik kaebas valu parema põlve liigeses liikumisel, eriti põhjustas vaeva kükitamine, kuna ei saanud kükist tõusta; vaevused kestsid üle aasta, kuid süvenesid viimase aasta jooksul. Võlgnikule pandud diagnoosi kohaselt esinesid tal põlveliigese sisemised kahjustused, vana rebendi või vigastuse põhjustatud meniski kahjustus. Võlgnikule tehti 7. detsembril 2023 põlve meniski operatsioon, pärast mida pidi olema kuu aega kipslahases ja läbima taastusravi. Kohtutäitur ega sissenõudja ei ole vaielnud vastu võlgniku väitele, et ta on võetud töötuna arvele. Võlgniku kinnitusel tegeleb ta töökoha otsimisega. Võlgniku ja XX OÜ (äriregistrist nähtuvalt XX OÜ on ühinenud XX OÜ-ga) vahel sõlmitud töölepingust (dtl 103-107) ja võlgniku ametijuhendist (dtl 108-109) nähtub, et võlgnik töötas XX OÜ-s autojuhina. Osaühing XX palgateatistest (dtl 75-76) nähtub, et võlgnik töötas ka enne seda autojuhina (aprill – mai 2022). Ringkonnakohus nõustub võlgniku seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu annab talle tema varasemat töökogemust arvestades eelduslikult tööturul paremad võimalused töö leidmiseks ja ülalpidamiskohustuste täitmiseks piisava sissetuleku teenimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, nagu peaks võlgnik juhtimisõiguse peatamata jätmiseks tõendama, et ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööd leida või vähemalt sama suurt sissetulekut teenida kui juhtimisõiguse olemasolu eeldaval töökohal. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik eeltooduga tõendanud, et juhtimisõiguse kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ja ei aitaks hetkel elatise maksmisele kaasa. Vastupidi, kui juhtimisõigus peatada, siis muutuks sissenõudja olukord halvemaks, kuivõrd langeks ära võlgniku võimalus asuda tööle, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ka seetõttu, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tema peres kasvavate laste transportimiseks. Võlgnik on esile toonud, et võlgniku peres kasvab kaks alaealist last ning võlgnik elab koos oma elukaaslasega maal, kuid ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kasutada ühistransporti ning miks ei saa tema elukaaslane vajadusel lapsi transportida.
13.Vastuseks sissenõudjale märgib ringkonnakohus, et kohtumenetlustes oma õiguste kaitseks professionaalse õigusabi kasutamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla talle etteheidetav.
14.Ringkonnakohus märgib, et kui edaspidi selgub täitemenetluses, et võlgnik siiski igakuist elatist tasuma ei asu, st ei tee piisavalt pingutusi töökoha leidmiseks (sh vajadusel töötukassa meetmete abil) või varjab oma sissetulekuid, võib juhtimisõiguse piiramine siiski olla tema
elatise maksmisele sundimiseks proportsionaalne abinõu. Sel juhul on kohtutäituril seadusest tulenevalt õigus pöörduda juhtimisõiguse kehtivuse peatamise avaldusega uuesti kohtu poole.
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse siiski võlgniku tegevusetus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.