Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-12037
Kohtuasi
Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord hagi Eesti Veemoto Liidu vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord (registrikood 80253100), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Evelin Lisett Ratnik Kostja (vastustaja) Eesti Veemoto Liit (registrikood 80088173), lepingulised esindajad Henri Parisalu ja vandeadvokaat Piret Pallo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 02.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 09.11.2020 otsuse resolutsioon Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord esitatud Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõude osas muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus osas, millega maakohus jaotas Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord esitatud Eesti Veemoto Liidu juhatuse
2-20-12037
10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõudega seotud menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
3.1.jätta Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõudega seotud menetluskulud Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord kanda;
3.2.mõista Mittetulundusühingult Motospordiklubi Nord Eesti Veemoto Liidu kasuks välja menetluskulude hüvitis 2880 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Ülejäänud osas on vaidlus Riigikohtu 01.06.2022 jõustunud otsusega lahendatud. Jätta Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord esitatud Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõudega seotud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord kanda. Mõista Mittetulundusühingult Motospordiklubi Nord Eesti Veemoto Liidu kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 5990,27 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
7.1.Jätta Q ja Y hagi Tallinna Veemotoklubi vastu rahuldamata.
7.2.Jätta Tallinna Veemotoklubi menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes osades Q ja Y kanda.
7.3.Mõista Qlt Tallinna Veemotoklubi kasuks välja menetluskulude hüvitis 3115,2 eurot. Mõista Ylt Tallinna Veemotoklubi kasuks välja menetluskulude hüvitis 3115,2 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
7.4.Jätta Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord hagi Eesti Veemoto Liidu vastu rahuldamata.
7.5.Jätta Eesti Veemoto Liidu menetluskulud kõigis kohtuastmetes Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord kanda.
7.6.Mõista Mittetulundusühingult Motospordiklubi Nord Eesti Veemoto Liidu kasuks välja menetluskulude hüvitis 8870,27 eurot (2880+5990,27). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-20-12037
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord (hageja, klubi) esitas 19.08.2020 Harju Maakohtule Eesti Veemoto Liidu (kostja, liit) vastu hagi, milles palus mh tuvastada kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse tühisuse või tunnistada selle kehtetuks. Samas hagiavalduses palusid Y ja Q (klubiliikmed, võistlejad) kohustada Tallinna Veemotoklubi (võistluse korraldaja) muutma spordivõistluse tulemusi ning andma hagiavalduse esitanud võistlejatele 24.–26.07.2020 toimunud Balti Meistrivõistlustel noorteklassis GT-15 võistlejatele vastavalt I ja II koht. Viimati nimetatud nõue jäi Riigikohtu 01.06.2022 otsusega rahuldamata.
1.1.Hagiavalduse kohaselt korraldas Tallinna Veemotoklubi (võistluse korraldaja) 24.– 26.07.2020 Tallinnas Harku järvel ringrajapaatide Balti Meistrivõistlused. Võistlusel juhinduti Rahvusvahelise Veemoto Liidu (Union Internationale Motonautique) reeglitest (UIM-reeglid). Võistlusel osalesid hageja klubiliikmed Y, kes lõpetas võistluse ajaliselt esimesena, ning Q, kes lõpetas võistluse teisena. Võistluse korraldaja leidis 26.07.2020 esikolmikusse jõudnud ringrajapaatide tehnilise kontrolli tulemusel, et hageja klubiliikmete ringrajapaadid ei vastanud tehnilistele nõuetele, mistõttu tühistas võistluse korraldaja võistlustulemused ning diskvalifitseeris hageja klubiliikmed. Hageja ja klubiliikmed ei nõustunud tehnilise kontrolli tulemuste ja võistluse korraldaja otsusega ning hageja esitas võistluse korraldajale protesti. Pärast tehnilise kontrolli raportiga tutvumist esitas hageja viivitamatult 31.07.2020 võistluse korraldaja otsusele apellatsiooni, nõudes võistlustulemuste parandamist. 10.08.2020 tegi kostja juhatus üllatuslikult täiendava otsuse, millega peatas hageja klubiliikmete rahvusvahelised võistluslitsentsid alates otsuse tegemisest kuni 01.11.2020. Otsuse tõttu ei saanud klubiliikmed osaleda 15.–16.08.2020 toimunud Euroopa Meistrivõistlustel Leedus; 21.–23.08.2020 võistlusel POWERBOAT & JETSKI TALLINN OPEN 2020 Tallinnas, 19.09.2020 Eesti meistrivõistluste III etapi võistlusel Tartus ning 26.–29.09.2020 maailmameistrivõistlustel Rootsis.
1.2.Kostja juhatuse 10.08.2020 otsus on vastuolus UIM-reeglitega ja seetõttu ka kostja põhikirjaga. UIM reeglid ei võimalda määrata võistlejale ühe rikkumise eest mitmekordset karistust (diskvalifitseerida ja peatada võistluslitsents) ning diskvalifitseerimisele lisaks võistluslitsentsi peatamine oleks ebaproportsionaalne karistus. Otsus on vastuolus võistlejatele karistuse määramise korraga ja hageja liikmete ning kostja vahel sõlmitud lepingu tingimustega. Otsuse poolt hääletanud kostja juhatuse liikmel Fl ei olnud huvide konflikti tõttu õigust osaleda otsuse tegemisel, sest olles Balti Meistrivõistlustel esikohale tulnud võistleja paadi mehaanik, oli ta hageja liikmete s.o konkurentide võistluslitsentside peatamisest huvitatud. Otsust ei ole allkirjastatud ega hagejale ja võistlejatele isiklikult teatavaks tehtud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei toonud hageja esile juhatuse 10.08.2020 otsuse tühisuse alust. Otsuse väidetav vastuolu põhikirjaga ei saa olla tühisuse aluseks. Ebaõige on hageja väide, et
2-20-12037 tehnilise kontrolli läbiviimise rikkumine ja raporti koostamise korra rikkumine toob kaasa juhatuse otsuse tühisuse. Hageja ei nimetanud, millistele tingimustele peab tehnilise kontrolli raport vastama. UIM reeglite p 503.01.2 kohaselt on rahvuslikul alaliidul lisaks diskvalifitseerimisele õigus otsustada täiendava karistuse üle. Võistluslitsentsi peatamine kui sanktsioon on ette nähtud UIM reeglite p-s 406.08. Tehniliste tingimuste rikkumine on väga oluline rikkumine, sest selle tagajärjel saadakse eelis võrreldes teiste sportlastega. Lisaks on see tahtlik pettus. Juhatuse otsus ei ole vastuolus kostja põhikirja ega UIM-reeglitega. Võistluslitsentsi peatamise keeldu ei tulene UIM reeglite p-st 406.01. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 09.11.2020 otsusega mh hageja nõude kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Arvestades seda, et asjas oli esitatud ka muid nõudeid, mille maakohus jättis rahuldamata, ning menetluses osales veel menetlusosalisi, jättis maakohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning mõistis neilt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2880 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lause sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
24.–26.07.2020 toimunud ringrajapaatide Balti Meistrivõistluste noorteklassi GT-15 peakohtunik D diskvalifitseeris võistluselt Y ja Q UIM-reeglite p 317.08 alusel, mis näeb ette, et kui võistlusjärgne kontroll tuvastab, et paat või mootor on reeglite vastane, siis vastav kanne diskvalifitseeritakse igast sõidust, kus osaleti, ja iga sõidu lõppjärjestust korrigeeritakse; UIM-reeglite p 550.6.08 järgi on noorteklassis GT-15 keelatud igasugune mootorite töötlemine/modifitseerimine ning mootor peab olema nagu tehases toodetud; peakohtunik tegi 24.–26.07.2020 toimunud ringrajapaatide Balti Meistrivõistluste noorteklassi GT-15 tulemused teadetetahvlile riputamisega teatavaks 26.07.2020 kell 16.32; võistlejad ega hageja ei esitanud võistlustulemuste vaidlustamiseks tähtaegselt protesti ega protesti lahendava žürii otsuse peale apellatsiooni; kostja juhatus peatas 10.08.2020 otsusega Y ja Q rahvusvahelised võistluslitsentsid alates otsuse tegemisest kuni 01.11.2020, sest võistlejad rikkusid mootori tehnilisi nõudeid (kasutasid nn tehnilist dopingut).
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja juhatuse 10.08.2020 otsus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel tühine ega § 24 lg-te 1 ja 7 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 alusel kehtetu. Otsus põhineb asjaolul, et võistlejad rikkusid mootori tehnilisi nõudeid ehk kasutasid nn tehnilist dopingut, mistõttu nad diskvalifitseeriti võistluselt. Arvestades seda, et võistlejad ja hageja ei järginud võistlustulemuste vaidlustamise korda, on peakohtuniku tehtud diskvalifitseerimise otsus jõustunud ja kehtiv, kohtul puudub alus seda ümber vaadata ning kostja oli õigustatud sellest 10.08.2020 otsust vastu võttes lähtuma. Kostjal oli UIM-reeglite p 406.08 alusel õigus võistlejate võistluslitsents peatada, lähtudes võistluse korraldaja kindlaks tehtud võistlejate väga tõsisest rikkumisest, mida võistlejad ettenähtud korras ei vaidlustanud.
2-20-12037 Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada otsuse vastuolu heade kommetega. Otsus on tehtud pädevuse piirides ja õiguspäraselt. Otsuse tühisust ei tingi asjaolu, et selle tegemisel osales F. See, et F oli B mehaanik, ei tähenda, et ta oli otsust vastu võttes huvide konfliktis. F ei saanud mõjutada võistlejate poolt pettuse toimepanekut ja selle tagajärjel nende diskvalifitseerimist. Võistluslitsentsi ajutine peatamine ei ole vastuolus kostja põhikirja ega UIM-reeglitega. Otsus ei riku topelt karistamise keeldu. Võistluslitsentsi peatamist lisaks võistluse tulemuste tühistamisele, ei saa pidada topelt karistamiseks. Tegemist on ühe tervikliku karistusega tehniliste rikkumiste eest. UIM-reeglite p-d 406.01, 406.06 ja 406.08 ei käsitle topelt karistamise keeldu ja p 503.01.2 järgi on alaliidul lisaks diskvalifitseerimisele õigus otsustada täiendava karistuse üle. Karistus oli UIM-reeglite p 406.01 tähenduses proportsionaalne rikkumise raskusega. 2,5 kuuks võistluslitsentsi peatamine ei ole ebaproportsionaalselt raske karistus. Lühikese võistluskeeluga karistamise eesmärk on panna noorsportlased vastutama oma tegude eest, et nad mõistaksid, et reeglite rikkumisel on tagajärjed. Otsuse kehtetust ei tingi hageja väide, justkui poleks otsust hagejale ja võistlejatele isiklikult teatavaks tehtud ja allkirjastatud. Puudub vaidlus, et otsus on vastu võetud sellisel kujul, nagu hageja ja võistlejad selle kohtule esitasid, ning see on hagejale ja võistlejatele teatavaks saanud.
3.3.Hageja ja võistlejate nõuete rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi solidaarselt hageja ja võistlejate kanda. Arvestades seda, et kostja ja võistluse korraldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus on kokku 5760 eurot ning nad kandsid menetluskulusid võrdsetes osades, tuleb nii kostja kui ka võistluse korraldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 2880 eurot koos kohustusega tasuda sellelt viivist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus analüüsimata, kas UIM-reeglite p 406.08 järgi oli alust peatada hageja liikmete võistluslitsentsid. Maakohus järeldas paljasõnaliselt, et tegemist oli väga tõsise rikkumisega, kuid jättis hindamata hageja etteheited tehnilise kontrolli raporti puudustele ning diskvalifitseerimise otsuse põhjendatuse. Maakohus järeldas vääralt, et hagejal ei ole kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamisel õigust tugineda sellele, et tehnilise kontrolli raport oli ebaõige, sest tehnilise kontrolli raport ja sellele tuginev diskvalifitseerimise otsus kehtivad. UIM-reeglite õige kohaldamise korral oleks kohus pidanud asuma seisukohale, et tehniline kontroll ja sellel põhinev diskvalifitseerimise otsus ning kostja juhatuse otsus on vastuolus UIM-reeglite p-s 503.04.2 kindlaks määratud protseduurireeglitega 2–6. Hageja klubiliikmed diskvalifitseeriti võistluselt alusetult ning seetõttu ei pannud nad toime UIM-reeglite p-s 406.08 nimetatud tegu, mistõttu ei olnud alust nende võistluslitsentse peatada.
4.2.Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja ja klubiliikmete õiguste rikkumine ei ole enam aktuaalne, sest võistluslitsentside peatamise aeg on möödunud. Selle järelduse tähendus ei ole mõistetav. Hagejal on jätkuvalt õigustatud huvi kostja juhatuse otsuse vaidlustamiseks. Maakohus ei ole palunud hagejal õigustatud huvi täpsustada.
2-20-12037 Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.06.2021 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule osade nõuete, sh kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõude osas uueks läbivaatamiseks.
7.Riigikohus tühistas 01.06.2022 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõude osas uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jaotas ja määras kindlaks võistlejate ja võistluse korraldaja menetluskulud. Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saadetud nõude osas märkis Riigikohus, et vaidlusesse ei puutu see, kas võistluste korraldaja rikkus hageja klubiliikmete suhtes konkursi tingimusi (kas võistluste korraldaja diskvalifitseeris sportlased võistlusest õiguspäraselt või mitte). Samuti ei ole tähtsust sellel, kas kostja rikkus litsentsi ära võttes hageja klubiliikmetega sõlmitud litsentsilepingut. Oluline on see, kas kostja rikkus hageja klubiliikmetelt litsentsi ära võttes oma põhikirja.
8.Tallinna Ringkonnakohus palus 03.02.2024 hagejal selgelt esile tuua, millistel asjaoludel peab hageja vaidlusalust otsust tühiseks või palub selle kehtetuks tunnistada, sh tuua selgelt esile, millise seadusesätte või kostja põhikirja punktiga ja kuidas on otsus vastuolus. Samuti palus ringkonnakohus pooltel esitada argumenteeritud seisukoht, kas ja kuidas saab hageja nõude lahendamisel olla tähtsust UIM-reeglitel, ning selgitada, millise seadusesätte või põhikirja punkti alusel oli kostja juhatuse pädevuses otsustada oma liikmeks olevate klubide liikmete (võistlejate) võistluslitsentside peatamise üle, millised litsentsilepingu punktid vm õigusaktide punktid ja kuidas reguleerisid litsentsilepingu peatamist ning kas, millega ja kuidas oli reguleeritud litsentsilepingust tulenevate otsuste vastuvõtmise ja asjast puudutatud isikutele edastamise kord.
9.Hageja täpsustas oma nõude aluseks olevaid asjaolusid järgmiselt. Otsus tuleb tunnistada kehtetuks, sest kostja juhatus väljus otsust tehes talle põhikirjaga antud pädevuse piiridest. Seaduse järgi on juhatuse ülesanne juhtida ja esindada mittetulundusühingut ning kostja põhikirja p-st 4.2.4 ei tulene juhatusele sellise otsuse vastuvõtmise pädevust. Otsus tuleb tunnistada kehtetuks või see on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, sest juhatuse liige F kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada eeliseid võistleja B kasuks, kelle paadi mehhaanik ta oli. Huvide konflikti tõttu ei olnud Fil õigust otsuse tegemisel osaleda ning tegemist oli lubamatu eelise saamisega. Ebaausa eelise andmise eesmärgil vastuvõetud otsus on vastuolus heade kommetega. Lubamatu eelise saamist ja õiguste kuritarvitamist kinnitab mh asjaolu, et sarnases olukorras ei peatanud kostja teiste võistlejate võistluslitsentse. Otsus on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, sest hageja klubiliikmed pidid ühe väidetava rikkumise tõttu kandma mitmekordset ja ebaproportsionaalset karistust (diskvalifitseerimine ja võistluslitsentsi peatamine ning viimase tõttu eemale jäämine neljast võistlusest).
2-20-12037 Otsus tuleb tunnistada kehtetuks, sest selle vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid. Ei ole teada, kes osalesid otsuse vastuvõtmisel ja milline oli iga osaleja hääl (poolt või vastu). Otsus on tühine, sest võistluse korraldajal ei olnud õigust võistlust korraldada, mistõttu ei olnud kostjal õigust selle võistluse alusel otsustada võistluslitsentside peatamist. Võistluse korraldamine oli lubatud Harku järvel üksnes siis, kui võistlusraja ulatuses oli järve sügavus vähemalt 3 m. Võistlusrajal oli aga järve sügavus 1,38–2,25 m.
10.Kostja tõi esile, et kostja põhikirja p 1.3 järgi peab kostja juhinduma oma tegevuses mh UIM-reeglitest ning samadest reeglitest pidid litsentsilepingu alusel juhinduma ka võistlejad ning võistluse korraldaja. UIM-reeglid ei näe ette võimalust vaidlustada võistluslitsentsi peatamise otsust. Kostja on rahvuslik alaliit, kellel on UIM-reeglite p 503.01.2 järgi õigus otsustada lisaks diskvalifitseerimisele täiendava karistuse üle, kui võistleja on toime pannud rikkumise, sh peatada UIM-reeglite p 406.08 alusel võistluslitsents. Kostja juhatus oli kostja põhikirja p-de 4.2.4.6 ja 4.2.4.8 järgi pädev otsust vastu võtma (muude sportlikku tegevust puudutavate üldküsimuste lahendamine ja lepingute sõlmimine). Võistluslitsentside peatamiseks oli UIM-reeglite p 406.08 järgi alust, sest võistlejad rikkusid võistlusel tehnilisi tingimusi. Tegemist oli väga tõsise rikkumisega (tehniline doping) ning ühtlasi tahtliku pettusega. Vastuseks hageja menetlusdokumendile tõi kostja mh esile, et hageja ei ole menetluses varem toonud esile, et kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõuet. Seega ei saa hageja sellele enam tugineda. Lisaks ei ole seda nõuet rikutud, sest otsuse vastuvõtmisel osalesid kõik juhatuse liikmed ja nad hääletasid otsuse poolt. Seaduses ei ole sätestatud, et otsus peab olema kõigi poolt allkirjastatud. Hageja väide selle kohta, et võistluse korraldajal ei olnud õigust võistlust korraldada, ei puutu asjasse ja on meelevaldne. Hageja ei ole võistluse korraldamist vaidlustanud. Hageja väidetel litsentsilepingu lõppemise kohta ei ole asjas tähtsust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb hageja nõude lahendamise osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Arvestades seda, et Riigikohus muutis maakohtu otsust võistlejate ja võistluse korraldaja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, tuleb ka ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
12.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja vaidlustas maakohtu otsuse kogu ulatuses, saatis Riigikohus 01.06.2022 otsusega asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõude osas. Seega on ülejäänud osas vaidlus jõustunud kohtulahendiga lõppenud ning ringkonnakohus kontrollib siinses menetluses üksnes seda, kas kostja juhatuse 10.08.2020 otsus on tühine või tuleb tunnistada kehtetuks.
13.Esmalt märgib kolleegium, et hageja väidete alusel ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kostja juhatus ei oleks 10.08.2020 otsust üldse vastu võtnud, st et kostja juhatuse liikmete enamus ei oleks otsuse vastuvõtmiseks vajalikke tahteavaldusi teinud.
2-20-12037 Riigikohtu praktika kohaselt kujuneb juriidilise isiku organi otsus organi liikmete tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele, ning olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, ei saa üldjuhul otsusest rääkida. Mh on sellise olukorraga tegemist nt juhul, kui juriidilise organi otsust ei ole vastu võtnud selle organi liikmed või otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud). Otsuse puudumisest tuleb eristada olukorda, kus otsuse poolt on antud hääled, kuid mõnel hääletanul ei olnud seadusest või põhikirjast tulenevalt hääletamise õigust. Sellisel juhul on tegemist otsuse õiguslike puudustega, mis annavad alust tunnistada otsus kehtetuks (vt RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 20–21). Ka seadusest või põhikirjast tuleneva häälteenamuse nõude rikkumine annab alust tunnistada otsus kehtetuks (vt RKTKm 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 11–12). Kuigi hageja ei taotlenud hagiavalduses juhatuse otsuse puudumise tuvastamist, tõi hageja hagiavalduses esile, et otsust ei ole allkirjastatud. Rohkem ei ole hageja maakohtu menetluses otsuse vastuvõtmist kahtluse alla seadnud. Seda ei ole hageja teinud ka apellatsioonkaebuses. Alles kohtuasja ringkonnakohtus teist korda läbivaatamisel selgitas hageja täiendavalt, et juhatuse koosoleku protokollist ei nähtu, kes osalesid otsuse vastuvõtmisel ning kes andis pooltja kes vastuhääle, viidates kehtiva otsuse puudumisele. Sellega viitas hageja otsuse dokumenteerimise võimalikele puudustele, aga ka sellele, et juhatuse liikmed ei pruugi olla osalenud otsuse vastuvõtmisel või ei pruugi otsuse vastuvõtmiseks olla täidetud häälteenamuse nõue. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitanud otsuse puudumise kohta käivad väited kohtumenetluses selgelt hilinenult. Samas, ka juhul, kui hageja oleks ülal nimetatud puudused toonud selgelt esile juba asja läbivaatamisel maakohtus, ei oleks kohtul alust järeldada, et kostja juhatus ei võtnud vaidlustatud otsust vastu. Seadusest ei tulene juhatuse otsusele vorminõuet. Seega võib juhatus võtta otsuse vastu mistahes vormis, sh suuliselt. Seejuures ei tulenenud kostja juhatusele UIM-reeglite p-st 403.06 (I kd, tl 105–105 pöördel, II kd, tl 51) kirjalikku vorminõuet, sest viidatud punkt reguleeris võistlustulemuste peale esitatud protesti lahendava žürii otsuste tegemist ja asjast puudutatud isikutele edastamist. Hoolimata eeltoodust peab mittetulundusühingu juhatuse otsus olema siiski tõendatav ja dokumenteeritud. Otsuse dokumenteerimiseks võib olla koostatud juhatuse koosoleku protokoll. Erinevalt üldkoosolekust, ei tulene seadusest ka juhatuse koosoleku protokolli vormistamisele täpsemaid nõudeid. Pooled ei vaidle selle üle, et siinses asjas sisaldub juhatuse otsus protokollis, mille on kostja juhatuse liige F allkirjastanud. Kuigi protokolli ei ole märgitud selgelt otsuse vastuvõtmisel osalenud juhatuse liikmete arvu ega hääletustulemust, osalesid otsuse vastuvõtmisel kostja kinnitusel kõik juhatuse liikmed ja hääletasid otsuse poolt. Hageja ei ole toonud esile ega põhistanud asjaolusid, mis annavad talle alust arvata, et kostja juhatuse liikmed ei võtnud tegelikult otsust vastu. Seda, et juhatuse liikmed ei oleks osalenud otsuse tegemisel, ei saa järeldada pelgalt sellest, et protokolli olid märgitud juhatuse liikmete nimed ja allkirja andmise kohad, kuid allkirju protokollis ei olnud. Protokollilist otsust ei pea otsuse poolt hääletanud isikud allkirjastama. Seega on juhatuse otsus piisavalt dokumenteeritud ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et kostja juhatus ei oleks vaidlustatud otsust vastu võtnud.
14.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja juhatuse 10.08.2020 otsus ei ole tühine, kuid selles osas tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Mittetulundusühingu juhatuse otsus võib TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 järgi koosmõjus § 24 lg-ga 7 olla tühine mh juhul, kui otsus ei vasta headele kommetele. Otsus võib olla heade
2-20-12037 kommete vastane eelkõige põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade kohaselt võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks, seejuures peab heade kommete vastane olema otsuse sisu, mitte vastuvõtmise kord. Arvestada tuleb, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisuvead, kergemad annavad alust tunnistada otsus kehtetuks. Samuti näeb seadus ette, et hääleõiguse kuritarvitamine teiste arvel ebaausate eeliste saavutamise eesmärgil annab TsÜS § 38 lg 1 järgi alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kuid seda üksnes juriidilise isiku kõrgeima organi, mitte juhatuse otsuse puhul. Muu organi otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui otsuse vastuvõtmisel on eksitud seaduse või õiguse üldpõhimõtete, v.a hea usu põhimõtte vastu. (TsÜS komm (2023), § 38, p-d 3.1.3, 3.2.3.2.a, 3.3.3.2.a). Hageja hinnangul on otsus heade kommetega vastuolus eelkõige põhjusel, et kostja juhatuse liige F kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada eeliseid võistleja B kasuks, kelle paadi mehhaanik ta oli. Seega viitab hageja sellele, et otsus võeti vastu heade kommete vastaselt, mitte sellele, et vastuvõetud otsuse sisu oleks vastuolus heade kommetega. See ei anna aga ülaltoodu valguses alust pidada kostja juhatuse otsust tühiseks. Küll võivad need asjaolud anda alust tunnistada otsus kehtetuks, kui otsuse vastuvõtmisel on eksitud seaduse või õiguse üldpõhimõtete, v.a hea usu põhimõtte vastu. Lisaks on hageja hinnangul kostja juhatuse otsuse sisu heade kommetega vastuolus, sest võistlejad pidid ühe väidetava rikkumise tõttu kandma mitmekordset karistust (diskvalifitseerimine ja võistluslitsentsi peatamine) ning karistus oli ebaproportsionaalne, sest võistluslitsentsi peatamise tõttu pidid võistlejad jääma eemale neljast võistlusest. Ka need asjaolud ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust pidada otsust heade kommete vastaseks. Olukorras, kus juhatus on võtnud vastu otsuse, mis eksib siinsel juhul otsuse sisulist õiguspärasust reguleerivate normide ja õiguse üldpõhimõtete vastu, oleks otsus vastuolus kehtivate normidega, mitte heade kommetega, s.o ebamoraalne või vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundega ja ühiskondlike väärtustega. Seega on tegemist asjaoludega, mis võivad anda alust tunnistada kostja juhatuse otsus kehtetuks.
15.Kokkuvõttes on õige ka maakohtu järeldus, et siinses asjas ei ole alust tunnistada kostja juhatuse 10.08.2020 otsust kehtetuks, kuid ka selles osas tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
15.1.Kohus võib MTÜS § 24 lg 1 I lause alusel koosmõjus MTÜS § 24 lg-ga 7 ja TsÜS § 38 lg 1 I lause järgi tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks annavad alust kergemad otsuse sisu- ja protseduurivead, mis ei too endaga kaasa otsuse tühisust, sh vastuolu põhikirja, seaduse või õiguse üldpõhimõttega (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.3.2.a). Arvestades hageja väiteid ja esile toodud asjaolusid, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisel on rikutud õiguse üldpõhimõtteid, seadust või kostja põhikirja, aga ka seda, kas otsuse sisu on õiguspärane.
15.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisel on eksitud otsuse vastuvõtmist puudutavate reeglite vastu.
15.2.1.Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja juhatusel õigus otsustada oma alaliidu sportlaste võistluslitsentsi peatamise üle. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõlminud hageja klubiliikmetega (Y ja Q) litsentsilepingud, mis andis hageja klubiliikmetele õiguse osaleda UIM võistlustel. Mh kinnitasid klubiliikmed võistluslitsentsi taotlustes (I kd, tl 35–36 pöördel), et nad kohustuvad
2-20-12037 tundma ja järgima Eesti Veemoto Liidu võistlusmäärustikke ning võistluste juhendeid, samuti kinnitasid nad taotluse pöördel, et kohustuvad järgima UIM antidopingu reegleid. Seejuures on pooled olnud maakohtu menetluses ühisel arusaamal, et pooltel tuli oma tegevustes juhinduda UIM-reeglitest. See, et ka kostja pidi oma tegevuses juhinduma mh UIM-reeglitest, tuleneb selgelt kostja põhikirja p-st 1.3, mille kohaselt juhindub kostja oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, põhikirjast, Eesti Spordi Hartast ja UIM-reeglitest. Seega pidid kostja organid võtma otsuseid vastu kooskõlas UIM-reeglitega ning nimetatud reegleid tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnates arvestada. UIM-reeglite p-dest 406.06, 503.01.2 ja 406.08 saab koosmõjus järeldada, et UIM võistlusel võistleja diskvalifitseerimise korral tuli sellest teavitada riiklikku alaliitu, s.o kostjat võimaliku täiendava karistuse määramiseks, sh oli ühe võimaliku meetmena ette nähtud võistluslitsentsi peatamine. Arvestades seda, et kostja oli sõlminud võistlejatega litsentsilepingud, oli litsentsilepingute lõpetamine ka olemuslikult kostja pädevuses. Seega võis kostja otsustada võistluslitsentside peatamise üle. Kuna tegemist oli sportlikku tegevust puudutava küsimuse lahendamisega, siis oli kostja juhatus põhikirja p 4.2.4.6 järgi pädev seda küsimust otsustama. Juhatus on TsÜS § 31 lg 2 järgi juriidilise isiku juhtorgan, mille pädevus nähakse TsÜS § 31 lg 3 järgi ette seaduse ja põhikirjaga, mh on juhatus suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja. Kostja põhikirja p 4.2.4.6 järgi oli kostja juhatuse pädevuses mh muude sportlikku tegevust puudutavate üldküsimuste otsustamine. Seega pidi kostja juhatus korraldama juriidilise isiku juhtimist ja võtma vastu juriidilise isiku juhtimisega, sh sportlikku tegevust puudutavate üldküsimustega seotud otsuseid ning esindama juriidilist isikut suhetes teiste isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul saab võistluslitsentside peatamise otsustamist pidada juhtimisega seotud ülesandeks. Tegemist on UIM-reeglite täitmiseks sportlikku tegevust puudutava üksikküsimuse otsustamisega, mis kuulub olemuselt mittetulundusühingu juhatuse, mitte üldkoosoleku pädevusse. Ka olemuselt ei ole tegemist sellise küsimusega, mida peaks otsustama mittetulundusühingu kõrgeim organ, s.o kõik spordialaliidu liikmed.
15.2.2.Asjaolu, et otsuse vastuvõtmisel osales mh kostja juhatuse liige F, kes kasutas hageja väitel otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada eeliseid teise võistleja B kasuks, kelle paadi mehhaanik ta oli, ei anna alust otsust kehtetuks tunnistada. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus, millele kohaldatakse TsÜS § 33 lg 1 järgi tehingu kohta sätestatut. Kui hääle andmine on tühine, siis loetakse TsÜS § 33 lg 2 järgi, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. Sellises olukorras saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda TsÜS § 33 lg 3 järgi üksnes juhul, kui tühine hääl mõjutas otsuse tegemist või sisu. Siinses asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Fi hääl oli otsustav ja sellest sõltus otsuse vastuvõtmine. Kostja põhikirja p 4.2.1 järgi pidi kostja juhatusse kuuluma 4–7 liiget. Juhatuse koosoleku protokolli (I kd, tl 29) kohaselt osales juhatuse 10.08.2020 koosolekul 5 liiget. Arvestades kostja kinnitust, et otsuse vastuvõtmisel osalesid kõik juhatuse liikmed ja nad hääletasid otsuse poolt, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et F hääle tühisuse korral ei saaks kostja juhatuse otsust lugeda vastuvõetuks. Seega ka juhul, kui F hääle andmine oleks tühine, ei oleks kolleegiumil alust järeldada, et juhatuse otsuse vastuvõtmisel ei ole järgitud MTÜS § 29 lg-s 1 sätestatud häälteenamuse nõuet, ning tunnistada seetõttu otsus kehtetuks. Teisalt ei ole hageja esile toonud ja tõendanud ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et F hääle andmine oli tühine. Arvestades hageja väiteid, võiks Fi antud hääl olla TsÜS § 86 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas, pelgalt sellest, et F oli võistlusel osalenud teise võistleja B mehaanik ning B sai hageja klubiliikmetele määratud ajutise võistluskeelu tõttu
2-20-12037 võistlusel parema võiduvõimaluse sellest, et kaks võistlejat ei saanud ajutiselt (neljal võistlusel) osaleda, ei saa järeldada seda, et F poolthääl hageja klubiliikmetele võistluskeelu kohaldamiseks eksis ausalt mõtleva inimese sündsus- ja õiglustunde vastu ning oli ebamoraalne ja taunitav. Muid asjaolusid, millest saaks järeldada F ebaeetilist omakasupüüdlikku käitumist, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Selleks ei annaks alust ka hageja asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamisel esitatud väited selle kohta, et sarnases olukorras ei ole kostja juhatus teistele võistlejatele võistluskeeldu määranud. Sellest, kui kostja juhatus on jätnud mõnedele võistlejatele nende rikkumise eest võistluskeeluna litsentsilepingu peatamata, ei saa järeldada F ebaeetilist käitumist.
15.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja juhatuse otsust pidada ka sisuliselt seaduse või õiguse üldpõhimõtete vastaseks. UIM-reeglite p-s 406.01 oli sätestatud, et kohalduvate reeglite mis tahes tõendatud rikkumist võidakse karistada ning kui eeskirjad ei määra konkreetse rikkumise eest spetsiaalset karistust, peab määratav karistus olema proportsionaalne rikkumise raskusega, seejuures hindab proportsionaalsust otsuse tegija. Karistustena oli UIM-reeglites nimetatud mh nii diskvalifitseerimine (p 406.06) kui ka ajutine ja pikemaajaline võistluskeeld (temporary/prolonged suspensioon) (p-d 406.07 ja 406.08), seejuures võis võistluslitsentsi pikemaks ajaks peatada võistlejal, ametnikul või organisatsioonil tahtliku pettuse, korduva või väga tõsise distsiplineerimatuse või väga tõsise rikkumise tõttu (UIM-reeglid ja nende tõlge, I kd, tl 107–108 ja II kd, tl 51–51 pöördel). Siinsel juhul otsustas kostja juhatus 10.08.2020 koosolekul peatada UIM-reeglite p 406.08 alusel Y ja Q võistluslitsentsi kuni 01.11.2020, sest sportlased rikkusid mootori tehnilisi nõudeid ehk kasutasid nn tehnilist dopingut. Kostja pidas aset leidnud rikkumist väga oluliseks rikkumiseks (sisuliselt tahtlikuks pettuseks) ning pidas proportsionaalseks karistuseks võistluslitsentsi peatamist kuni 01.11.2020 (I kd, tl 29). Kostja väitel tugines kostja otsust tehes 24.–26.07.2020 toimunud ringrajapaatide Balti Meistrivõistluste noorteklassi GT-15 raames paatidele tehtud tehnilise kontrolli aruandele (I kd, tl 14–17 pöördel), mille kohaselt oli nii Y paadil nr 3 kui ka Q paadil nr 2 silindripea sisse- ja väljalaskeklappide servad maha viilitud (võrreldes Tohatsu originaalvaruosadega) ning mootori plokikaant oli õhuvoolu parandamiseks kahest servast modifitseeritud. Seega tuvastati võistluse järel tehnilise kontrolli käigus, et paatide mootori osasid oli töödeldud. UIM-reeglite p 550.6.08 (tõlge II kd, tl 148) järgi ei ole noorteklassis GT-15 lubatud mootorite „töötlemine“ ja need peavad olema võistlusseisukorras „nagu toodetud“. Seega tuvastati tehnilise kontrolliga, et võistlejad rikkusid UIM-reeglite p 550.6.08. Ringkonnakohtu hinnangul saab mootorispordis aset leidnud mootori lubamatut töötlemist pidada väga oluliseks rikkumiseks, mis võib anda alust kohaldada sportlasele litsentsilepingu peatamise kaudu võistluskeeldu. Kuna võistlejad diskvalifitseeriti mootori lubamatu töötlemise tõttu võistluselt ning nad ei esitanud UIM-reeglite kohaselt võistlustulemuste vaidlustamiseks õigeaegselt protesti (selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega), oli kostjal õigus tugineda kinnitatud võistlustulemustele ja võistlejate diskvalifitseerimise aluseks olnud tehnilise kontrolli aruandele ning määrata võistlejatele UIM-reeglite p 503.01.2 järgi täiendava karistusena võistluskeeld. Arvestades seda, et UIM-reeglite p 503.01.2 näeb selgelt ette võimaluse määrata täiendav karistus, ei saa kostjale ette heita seda, et ta eksis otsust tehes topelt karistamise keelu vastu. Samuti ei saa lisaks diskvalifitseerimisele võistluskeelu kohaldamist pidada lubamatuks.
2-20-12037 Ringkonnakohus märgib, et väga tõsiste rikkumiste korral on eesmärgipärane kohaldada sportlastele lisaks konkreetset võistlust puudutavatele ühekordsetele ja lühiajalistele meetmetele ka pikemaajalisi ja ulatuslikumaid meetmeid, et mõjutada tõhusalt võistlejaid edaspidi rikkumistest hoiduma. Spordis on oluline tagada aus konkurents ning selleks peab olema võimalik kohaldada igale rikkumisele vastavalt piisavalt tõhusaid meetmeid, sh on lubatav samaaegselt võistlustulemuste tühistamisega kohaldada võistlejale ka edaspidiseks teatud ajaks võistluskeeld. Õige ei ole ka hageja etteheide, et võistlejatele määratud karistus ei olnud proportsionaalne rikkumise raskusega. Hageja tõi esile, et võistlejate topelt karistamine, s.o diskvalifitseerimisega võistlejatelt Balti Meistrivõistluste I ja II koha ära võtmine ning rahvusvahelise võistluslitsentsi äravõtmine, mille tulemusena ei saanud võistlejad osaleda kuni 2020 hooaja lõpuni toimuvatel võistlustel, sh Eesti Meistrivõistlustel ja Maailma Meistrivõistlustel, oli ülemäärane. Seejuures ei ole aga hageja täpsustanud, miks ei ole võistlejatele määratud karistused sedavõrd raske rikkumise puhul kohased. Ka see, et hageja väitel ei ole teistele võistlejatele sarnaste rikkumise korral võistluskeeldu kohaldanud, ei anna alust järeldada, et kostja juhatuse 10.08.2020 otsus ei oleks olnud proportsionaalne Y ja Q rikkumistega. Siinsel juhul rikkusid võistlejad UIM-reeglite p 550.6.08, hageja esile toodud juhtudel oli aga tegemist UIM-reeglide p-de 525.2.02 ja 543.10 rikkumisega. Ainuüksi sellest, et kõigil juhtudel oli tegemist mootori modifitseerimisega, ei saa järeldada rikkumise tegelikku raskust. Arvestades siinses asjas tuvastatud rikkumise tõsidust, ei saa ringkonnakohtu hinnangul kohtu ette toodud asjaolusid arvestades pidada määratud karistusi koosmõjus selgelt ebaproportsionaalseks.
16.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu resolutsiooni hageja nõuet puudutavas osas muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Arvestades seda, et Riigikohus muutis maakohtu otsust võistlejate ja võistluse korraldaja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (vt RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037, p 24– 26), tuleb ka ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta maakohtu otsust selles osas ning jätta kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõista hagejalt (mitte hagejalt ja võistlejatelt solidaarselt) kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 2880 eurot.
18.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad poolte apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.1.Riigikohus pidas kostja ja võistluse korraldaja lepingulise esindaja kulusid kogu ulatuses põhjendatuks ning määras kostja ja võistluse korraldaja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 2332,8 eurot (sh käibemaks) ja kassatsioonimenetluses 4368 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 6700,8 eurot. Kuna kostja ja võistluse korraldaja selgitasid, et nad kandsid kulusid võrdsetes osades, luges Riigikohus võistluse korraldaja apellatsioonimenetluses kantud põhjendatud kulude suuruseks 1166,4 eurot ja kassatsioonimenetluses 2184 eurot, s.o kokku 3350,4 eurot (vt RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037
2-20-12037 p 27–28). Seega saab lugeda ka kostja põhjendatud ja vajalikeks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kuludeks 3350,4 eurot.
19.2.Lisaks taotles kostja asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamisel esitatud menetluskulude nimekirja järgi täiendavalt 2914,37 euro (sh käibemaks) hüvitamist. Kostja menetluskulude nimekirja järgi oli tema kuluks lepingulise esindaja kulu 2878,76 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 18,6 tundi, sh 6 tundi kostja juristist esindajal. Seejuures saab nimekirjast selgelt eristada, milliseid toiminguid tegi jurist, ning kostja esindajad ei ole teinud kattuvaid toiminguid. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik toimingud olnud kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud ning tehtud siinse menetluse raames, kuid kostja lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aega ei saa lugeda kogu ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul saab ringkonnakohtu 03.02.2024 nõudekirja järel seisukohtade esitamiseks kulunud aega pidada kogu ulatuses põhjendatuks, kuid ülemäärane on menetluse kiirendamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu, samuti istungiks valmistumise ajakulu. Ringkonnakohus loeb menetluse kiirendamise taotluse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 0,5 tundi ning kohtuistungi ettevalmistavate toimingute ajakuluks 2 tundi. Sellest tulenevalt on kostja esindaja P. Pallo põhjendatud ajakulu kokku 11,7 tundi ning kostja esindaja H. Parisalu põhjendatud ajakulu kokku 5,1 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat P. Pallo tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ja jurist H. Parisalu tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi ja juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega on kostja teistkordse apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajatele kokku 2602,26 eurot (11,7 tundi × 130 eurot/tund + 22% = 1855,62 eurot; 5,1 tundi × 120 eurot/tund + 22% = 746,64 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks palus kostja hüvitada kohtuistungil osalemise tõttu tekkinud sõidukulu 37,61 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja lepinguline esindaja osales ringkonnakohtu istungil, oli tema sõit Tallinnasse vajalik ning sõidukulu põhjendatud. Arvestades seda, et kostja lepinguline esindaja esitas kulusid tõendavad dokumendid, on sõidukulu taotluses märgitud ulatuses ka tõendatud. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamise eest välja mõista menetluskulude hüvitis 2639,87 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras viivist.
19.3.Kokkuvõttes tuleb hagejalt kostja kasuks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks mõista välja menetluskulude hüvitis 5990,27 eurot (2639,87+3350,4), koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.