Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Eesti Kardiliidu, Priit Karjuse ja Heikki Hõbemäe hagi EESTI AUTOSPORDI LIIDU vastu 13. juuli 2022. a otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Kardiliidu, Priit Karjuse ja Heikki Hõbemäe määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Eesti Kardiliit Hageja Priit Karjus Hageja Heikki Hõbemägi Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Kostja Eesti Autospordi vandeadvokaat Paul Keres
Asja läbivaatamine
Liit,
lepinguline
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-14182 ja Harju Maakohtu 19. detsembri 2022. a määrus samas asjas. Saata asi maakohtule hagejate esitatud tuvastushagi läbivaatamiseks ja hagejate alternatiivselt esitatud sooritushagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
Rahuldada Eesti Kardiliidu, Priit Karjuse ja Heikki Hõbemäe määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Kardiliit (hageja I), Priit Karjus (hageja II) ja Heikki Hõbemägi (hageja III) (ühiselt hagejad) esitasid 23. septembril 2022 Harju Maakohtule hagi EESTI AUTOSPORDI LIIDU (kostja) volinike kogu 13. juuli 2022. a otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja I kardispordiga tegelev organisatsioon, mis koondab Eesti kardiklubisid ja tegevsportlasi. Hageja II on hageja I juhatuse liige. Hageja III juhib spordiklubi
2-22-14182 TARK Racing ning haldab Käina ja Tabasalu kardiradasid. Hageja I korraldas alates 1991. aastast kostja volituse alusel kuni 1. veebruarini 2022 kardispordi terviklikku juhtimist Eestis. Siis otsustas kostja luua enda alluvusse kardikomitee ja hageja I õigused sellele üle anda. Enne pidasid kostja ja hageja I ka läbirääkimisi. Kostja volinike kogu määras 13. juuli 2022. a otsusega hagejatele kolme aasta pikkuse autospordis tegutsemise keelu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Hagejatele määratud võistluskeeld hõlmab lisaks võistlemisele ka võistluste korraldamist ja registreerimist. Kostja otsus on tühine nii formaalsetel kui ka sisulistel põhjustel. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätted ega kostja põhikiri ei võimalda kostjal karistada isikuid, kes ei ole kostja liikmed. Hagejad ei ole kostja liikmed. Otsuse on teinud volinike kogu, mille pädevusse ei kuulu kostja põhikirja järgi karistuste määramine. Spordikeelu kehtestamisega on kostja kasutanud ära oma jõupositsiooni, et vabaneda tülikast läbirääkimispartnerist. Vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta see rahuldamata. Kostja seisukoha järgi saavad mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse tuvastamist nõuda ühingu juhatus, juhatuse iga liige ja ühingu liikmed. MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahendit saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud. Kuna hagejad ei ole kostja liikmed, puudub hagejatel õigus vaidlustada kostja juhtorgani otsuse kehtivust. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kostja on spordialaliit spordiseaduse (SpS) § 4 p 3 tähenduses ning on Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) liige. Vaidlusalune otsus on tehtud FIA rahvusvahelise spordikoodeksi alusel. Nimetatud reeglitest tulenevalt tuleb praegune vaidlus lahendada vahekohtus (apellatsioonikomisjonis). Hagejad on võistlustel osalemisega allutanud end spordikoodeksile.
3.Maakohus selgitas 21. novembri 2022. a määruses hagejatele, et kuivõrd nad ei ole kostja ega kostja organi liikmed, ei ole neil õigust kostja volinike kogu otsuse kehtivust vaidlustada. Kohus märkis, et hagejatel võib olla võimalik esitada nõudeid otsuse tagajärgede kõrvaldamiseks.
4.Hagejad esitasid alternatiivse sooritusnõude kohustada kostjat tühistama oma 13. juuli 2022. a otsus. Küll aga jäid hagejad selle juurde, et nad on MTÜS § 24 lg 3 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 mõttes huvitatud isikud, kellel on õigus vaidlustada nende õigusi piirav karistusotsus. Hagejate ja kostja vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted.
5.Maakohus keeldus 19. detsembri 2022. a määrusega hagejate esitatud alternatiivse sooritusnõude menetlusse võtmisest ja jättis tuvastushagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagejad kostja liikmed ja neil puudub õigustatud huvi tugineda vaidlusaluse otsuse tühisusele TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole hagejatel õigust esitada kostja volinike otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Otsuse kehtetuks tunnistamist saaks nõuda kostja juhatus, juhatuse liige või kostja liige. Lepingule või muule võlaõiguslikule suhtele tuginedes pole hagejad nõudeid esitanud. Hagejad on eitanud lepinguliste suhete olemasolu kostjaga ega ole selgitanud muude õigussuhete esinemist nende ja kostja vahel. Seega on otsuse tühisuse tuvastamise nõue perspektiivitu ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Alternatiivse sooritusnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd hagejatel ei ole õigust vaidlustada kostja volinike otsuse kehtivust, ei saa neil olla ka õigust esitada otsuse kehtivuse lõpetamisele suunatud sooritusnõuet. Lisaks ei oleks selline sooritusnõue täidetav.
2(8)
2-22-14182
6.Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt piirab kostja seatud autospordis tegutsemise keeld hagejate vaba eneseteostuse õigust. Tulenevalt FIA reeglitest ei ole rahvusvahelise autospordis tegutsemise keelu all olevatel isikutel võimalik ametlikel alustel autospordis tegutseda. Küll aga soovivad hagejad kardispordis edasi tegutseda, mistõttu on hagejatel kaitsmisväärsed huvid. Keelust vabanemiseks ei ole hagejatel ühtegi muud õiguskaitsevahendit. Alternatiivne sooritusnõue oleks täidetav sunniraha määramisega.
7.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis maakohtu määruse põhjendusi sooritusnõude menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on juriidilise isiku organi otsusel tavaliselt tähendus üksnes juriidilise isiku sisesuhetes ning organi otsusega ei saa mõjutada ega piirata kolmandatele isikutele seadusest või juriidilise isikuga tehtud tehingust tulenevaid õigusi juriidilise isiku suhtes. Kostja volinike kogu 13. juuli 2022. a otsusega on hagejatele määratud kolme aasta pikkune keeld tegutseda autospordis, sh registreerijana ja võistluste korraldajana, hagejate II ja III puhul ka ametnikuna, nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Hagejad ei ole kostja liikmed ega kostja organi liikmed. Samuti ei ole hagejad toonud välja, et vaidlusalusest otsusest sõltuks nende nõuded kostja või tema organi liikme vastu. Seega ei saa hagejad nõuda kostja volinike kogu otsuse tühisuse tuvastamist. Hagejate alternatiivselt esitatud sooritusnõude on maakohus õigesti jätnud menetlusse võtmata, kuid valel alusel. Kui hageja ei ole ühingu ega selle organi liige, kuid ühingu otsusega on rikutud tema õigusi, võib tal olla õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hagejad on kinnitanud, et neil ei ole kostjaga lepingulist suhet. Samuti ei ole hagejad väitnud, et nad on osalenud autospordi võistlusel võistlejana või soovivad mõnel konkreetsel võistlusel osaleda. Seega ei ole hagejate ja kostja vahel muud õigussuhet, millest tulenevaid õiguskaitsevahendeid saaksid hagejad kostja vastu kasutada. Järelikult on hagejate alternatiivne nõue alusetu ning see tingib menetlusse võtmisest keeldumise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda kehtivad ühinguõiguslikud seadusesätted ja nende alusel kujunenud kohtupraktika hagejatel autospordis tegutsemise keelust vabaneda. Jääb arusaamatuks, milliseid õiguskaitsevahendeid peaksid hagejad oma õiguste kaitseks kasutama. Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tuginevate õigustatud isikute ring võib olla tuvastushagi puhul laiem kui otsuse kehtetuks tunnistamise nõuete puhul, seega peaks saama ka ühinguväline isik tugineda otsuse tühisusele. Praegu on kostja volinike kogu 13. juuli 2022. a otsusel tegelik ja piiriülene mõju hagejatele. Nad ei saa karistuse kehtivuse ajal ametlikel alustel autospordis tegutseda ei Eestis ega mujal riikides, mis on FIA-ga liitunud. Kuigi hagejatel puudub kostjaga nii 3(8)
2-22-14182 ühinguõiguslik kui muu õigussuhe, on neil õigustatud huvi karistusotsuse mõjust vabaneda, sest otsus mõjutab hagejate õiguslikku positsiooni.
10.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata maakohtule hagejate esitatud tuvastushagi läbivaatamiseks ja alternatiivselt esitatud sooritushagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
12.Esmalt käsitleb kolleegium hagejate nõuet tuvastada kostja volinike kogu 13. juuli 2022. a otsuse (kostja otsus) tühisus.
13.Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et MTÜS §-s 24 sätestatu on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud (vt ka RKTKo 17.01.2018, 2-16-9905/34, p 14; RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 11). Seetõttu piirab MTÜS § 24 lg 3 isikute ringi, kes saavad nõuda mittetulundusühingu üldkoosoleku (või MTÜS § 24 lg 7 alusel ka teise organi) otsuse kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 24 lg 3 esimese lause järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.
14.Samas ei ole hagejad esitanud hagi kostja otsuse kehtetuks tunnistamiseks, vaid nad soovivad tuvastada kostja otsuse tühisust. MTÜS § 241 lg 2 järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. MTÜS ei piira nende isikute ringi, kes saavad esitada mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi. Küll aga tulenevad piirangud tuvastushagi esitamiseks TsÜS § 38 lg-st 2 ja TsMS § 368 lg-st 1. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ka TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab otsuse tühisusele tugineda huvitatud isik ehk isik, kellel on otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi (vt RKTKo 18.05.2016, 3-2-1-28-16, p 11). Õiguslik huvi juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamiseks on vähemalt samadel isikutel, kellel on õigus nõuda sellise otsuse kehtetuks tunnistamist (vt RKTKo 18.05.2016, 3-2-1-28-16, p 11; RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-82-15, p 13). See isikute ring võib olla ka laiem, kuna õiguslik huvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu võib olemas olla ka isikutel, kellel puudub (MTÜS § 24 lg 3 järgi) õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.
15.Ringkonnakohus on põhjendanud hagejate õigusliku huvi puudumist sellega, et hagejad ei ole kostja liikmed, ja sellega, et hagejad ei ole toonud välja, et vaidlusalusest otsusest sõltuks nende nõuded kostja või tema organi liikme vastu (ringkonnakohtu määruse p 13). Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu arusaama, et õiguslik huvi mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse tuvastamiseks saab isikul olla üksnes siis, kui ta on mittetulundusühingu liige või kui otsusest sõltuvad mingid nõuded mittetulundusühingu või tema organi liikme vastu. Isikul võib olla õiguslik huvi juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise vastu ka juhul, kui see otsus tegelikult mõjutab tema õiguslikku positsiooni või toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohtud on jätnud tähelepanuta hagejate väite, et kostja otsus takistab neid autospordis tegutsemast.
4(8)
2-22-14182
16.Üldjuhul ei saa juriidilise isiku otsus mõjutada ega piirata kolmandatele isikutele seadusest või tehingust tulenevaid õigusi. Küll aga on kostjal rahvusliku spordialaliiduna SpS § 4 p 3 mõttes õigus spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindada ja ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid. Sätte sõnastusest nähtuvalt ei ole ühelgi teisel isikul seal nimetatud õigusi. Kui seadusest tulenevalt või muul alusel on mittetulundusühingul monopoolne või sellesarnane seisund, mis võimaldab tal sisuliselt otsustada selle üle, kes ja millistel tingimustel võib mingis eluvaldkonnas tegutseda, siis peab – mh põhiseaduse (PS) §-st 19 ja §-st 15 tulenevalt – olema isikul, kellel on piiratud vastavas valdkonnas tegutseda, võimalus saada sellise piirangu vastu kohtulikku kaitset.
17.Kolleegium leiab, et kostja kui spordialaliit võib olla ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 tähenduses. Mittetulundusühingu juriidiline vorm ei välista tema käsitamist ettevõtjana. Isegi kui tema enda eesmärgiks ei ole tulu teenimine, võib Eestis leiduda ka ühinguid, kes tegelevad sarnase tegevusega tulu saamise eesmärgil ja konkureerivad seega kostjaga. Selline seisukoht on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et ettevõtjaks tuleb lugeda ka selline ühing, kes tegutseb tulu teenimise eesmärgita, kui ta sealjuures teiste tulu teenida soovivate isikutega konkureerib (EKo 10.01.2006, C‐222/04 Cassa di Risparmio di Firenze jt, p-d 122–123). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et juriidiline isik, kelle tegevus ei seisne mitte üksnes spordivõistluste korraldamiseks loa andmises, vaid ka ise selliste võistluste korraldamises ning nendega seotud sponsor‐, reklaami‐ ja kindlustuslepingute sõlmimises, on ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses (EKo 01.08.2008, C-49/07 MOTOE, p-d 19–29). Kuigi viidatud otsuses oli spordiorganisatsioonil õigus anda kooskõlastus pädevale haldusorganile spordivõistluse korraldamise loa taotluste kohta, saab kolleegiumi hinnangul sarnaseks pidada olukorda, kus spordiorganisatsioonil on endal õigus otsustada, kes ja millistel tingimustel võib spordivõistlust korraldada. Euroopa Kohus leidis viidatud otsuses ka seda, et sellisel spordiorganisatsioonil võib olla turgu valitsev seisund konkurentsiõiguse mõttes, kui tal on eri‐ või ainuõigusi, mis võimaldavad tal kindlaks määrata, kas ja millistel tingimustel teised ettevõtjad võivad asjaomasele turule tulla ja seal tegutseda (eelviidatud otsuse p 38).
18.SpS § 4 p 3 annab spordialaliidule vähemasti üleriigiliste meistrivõistluste korraldamiseks turgu valitseva seisundi KonkS § 13 lg 1 mõttes. Spordialaliidul võib sõltuvalt asjaoludest olla turgu valitsev seisund ka muude spordiala võistluste korraldamisel, kui selliste võistluste korraldamise eelduseks on spordialaliidult loa või kooskõlastuse saamine. Seetõttu alluvad konkurentsiõiguse reeglitele juriidilised isikud, kellel on avaliku võimu antud võimaluste või muul põhjusel välja kujunenud positsiooni tõttu võimalus tegelikult mõjutada ja kontrollida mingi spordiala korraldust riigis. Sinna alla kuulub ka õigus otsustada selle üle, kellel on lubatud spordialal kas võistluse korraldaja, võistlusel osaleja, kohtuniku vms isikuna tegutseda, ja otsustada sellistele isikutele trahvide, piirangute jms karistuste määramise üle. See tähendab, et spordialaliidu otsus või tegu võib osutuda põhimõtteliselt turgu valitsevat seisundit KonkS § 16 mõttes kuritarvitavaks.
19.Euroopa Kohus on leidnud rahvusvaheliste spordialaliitude kontekstis ka seda, et kui alaliitudel on pädevus otsustada, kellel ja millistel tingimustel on õigus spordivõistlusi korraldada, siis võivad reeglid, mille alusel selliseid otsuseid tehakse, olla vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu art-ga 102, mille eesmärk on hoida ära turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Turgu valitsevat seisundit kuritarvitavaks võib spordialaliidu reguleerimis-, kontrolli-, otsustus- ja karistamispädevuse teostamine osutuda juhul, kui see piirab mistahes konkureeriva ettevõtja võimalust turule pääseda ja tema pädevuse üle puuduvad piirangud, kohustused ja kontroll, mis sobivad alaliidu turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohu minimeerimiseks. Seetõttu peab spordialaliidu pädevus olema piiritletud läbipaistvate, selgete ja täpsete sisuliste kriteeriumidega, mis võimaldavad vältida selle meelevaldset kasutamist. Need kriteeriumid peavad olema sobivad, et tagada sellise pädevuse mittediskrimineeriv 5(8)
2-22-14182 kasutamine ja võimaldada selle üle tõhusat kontrolli. Lisaks peab kõnealune pädevus olema allutatud läbipaistvatele, objektiivsetele, mittediskrimineerivatele ja proportsionaalsetele menetlusreeglitele (EKo 21.12.2023, C333/21 European Superleague Company SL, p-d 134–138).
20.Eelnevast tulenevalt on võimalik, et spordialaliit kuritarvitab enda turgu valitsevat seisundit, kui ta piirab ettevõtjatel turule pääsu sellega, et seab teiste ettevõtjate majandus- või kutsetegevuse sõltuvusse enda kehtestatud reeglitest, mille üle ei tee järelevalvet keegi peale spordialaliidu enda. Praeguse asja hagiavaldusest järeldub, et hagejad peavad kardisporti enda majandus- või kutsetegevuseks ning seda takistab kostja volinike kogu 13. juuli 2022. a otsus, millega hagejatele määrati kolme aasta pikkune autospordis tegutsemise keeld nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Hagejate eesmärk on vabaneda negatiivsetest tagajärgedest, mille kostja volinike kogu otsus nende jaoks tekitas.
21.Seega saab jaatada hagejate õiguslikku huvi kostja otsuse tühisuse tuvastamiseks tingimusel, et kostja volinike kogu 13. juuli 2022. a otsus tegelikult toob neile kaasa (negatiivseid) õiguslikke tagajärgi. Hagejad tuginevad sellele, et nad ei saa kostja otsuse tõttu autospordis tegutseda, kuid sooviksid seda teha. Seega tuleb kohtutel kontrollida hagejate väiteid sisuliselt ja hinnata, kas need toovad kaasa kostja otsuse tühisuse.
22.Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse alused tulenevad MTÜS § 241 lg-st 1. Selle järgi on otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. See kohaldub MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7 järgi ka mittetulundusühingu teiste organite otsustele. Sisuliselt samad tühisuse alused tulenevad TsÜS § 38 lg-st 2.
23.Mittetulundusühingu organi otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga on MTÜS § 24 lg 1 ja lg 7 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kui aga niisugune otsus rikub mittetulundusühingu liikmeks mitteoleva isiku õigusi, siis ei saa selline isik oma õigusi kaitsta otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega, kuna MTÜS § 24 lg 3 piirab otsuse kehtetuks tunnistamist nõudma õigustatud isikute ringi (vt käesoleva määruse p 13). Tal võib siiski olla õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 11). Kui otsus seisneb võistluslitsentsi kehtivuse peatamises, siis on võimalik nõuda lepingu täitmist ehk kokkulepitud tingimustel litsentsi väljastamist (RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037/41, p 22). Ringkonnakohus tuvastas, et lepingulisi suhteid hagejate ja kostja vahel ei ole. Sellest järeldas ringkonnakohus, et hagejad ei saa mingeid õiguskaitsevahendeid kostja vastu kasutada (ringkonnakohtu otsuse p 14). Kolleegium sellega ei nõustu.
24.Lepingu puudumine ei tähenda, et poolte vahel ei võiks tekkida võlasuhet. Kui kostja otsus takistab hagejatel autospordi valdkonnas tegutseda, siis ei ole välistatud, et sellise otsusega tekitab kostja hagejatele õigusvastaselt kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kolleegium on varem leidnud, et võistluskeeld riivab intensiivselt sportlase õigusi mh vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes (RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037/41, p 22). Kui selline isik tegutseb majandus- või kutsetegevuses, siis võib tema tegevuse piiramine kujutada endast sekkumist isiku majandus- või kutsetegevusse VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes.
6(8)
2-22-14182
25.Kolleegium selgitas eespool (p-d 17–20), et kostja tegevus võib olla turgu valitseva seisundi kuritarvitamine KonkS § 16 mõttes. Osas, milles hagejatel keelati osaleda autospordis rahvusvaheliselt, võib see keeld rikkuda ka Euroopa Liidu toimimise lepingu art-t 102. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamist on kolleegium käsitlenud 13. novembri 2020. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-505/180, märkides mh, et KonkS § 16 p-d 1–6 on eraldiseisvad deliktiõiguslikud kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Samaväärseks kaitsenormiks on ka Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena piisab sellest, kui kostja on rikkunud üht kaitsenormi. Sellest tulenevalt võib kostja tegevus olla kvalifitseeritav hagejatele õigusvastaselt kahju tekitava käitumisena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 mõttes, kui ta rikub turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeldu ja sellest tekib hagejatele kahju.
26.Kui kostja tegevus kujutab endast kestvat õigusvastase kahju tekitamist, siis on hagejatel õigus nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist. Praegusel juhul võiks VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõue seisneda selles, et kostjat kohustatakse tegema kõik vajalik, et lõpetada hagejatele seatud spordis tegutsemise keeld. Selleks võib olla kostjal vajalik võtta vastu uus otsus 13. juuli 2022. a otsuse muutmiseks, saata sellekohane teavitus FIA-le vms. Kohtulahendi täidetavuse huvides on otstarbekas lahendi resolutsioonis täpsustada, millised sammud peab kostja hagejate õiguste rikkumise lõpetamiseks astuma.
27.VÕS § 1055 lg 1 alusel on võimalik nõuda ka edasisest rikkumisest hoidumist. Uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue on õigustatud, kui kahju on juba tekitatud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047/101, p 12). Kolleegium rõhutab, et ei ole õigustatud üldsõnaliselt keelata kostjal hagejate õigusi kahjustavate otsuste vastuvõtmine. Iga konkreetset väidetavalt kahjustavat otsust saab hinnata, lähtudes otsuse sisust. Täpsustamata kohtulahendi resolutsioonis, milline konkreetne tegevus on keeluga hõlmatud ja milline mitte, on tarbetu keelata kostjal hagejate õiguste rikkumine, sest samasisuline kohustus tuleneb kostjale juba seadusest.
28.Eeltoodust lähtuvalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama hagejatele õiguslikku olukorda ja andma neile võimaluse täpsustada alternatiivset nõuet. Kui hagejad soovivad esitada kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude, siis sellise nõude eeldusena peavad hagejad esile tooma ja tõendama, milles seisneb neile tekitatud kahju. Samuti peavad hagejad tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest (RKTKo 06.06.2018, 2-16-14655/24, p 14.1). Kostjal on sellisel juhul vastutusest vabanemiseks võimalik omakorda tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Praegusel juhul võib õigusvastasus olla välistatud VÕS § 1045 lg 3 alusel, kuivõrd ülal viidatud KonkS ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätete kui kaitsenormide eesmärk ei ole pakkuda kaitset olukorras, kus isik on rikkunud spordiorganisatsiooni kehtestatud läbipaistvaid, objektiivseid, täpseid ja mittediskrimineerivaid reegleid, mis teenivad spordi laiemaid huve.
29.Spordivaldkonnas võib olla põhjendatud, kui ühel üldistes huvides või konkreetse spordiala edendamise eesmärgil tegutseval juriidilisel isikul, nt spordialaliidul, on õigus kehtestada üldkehtivaid reegleid ja piiranguid, mille järgimine on spordialaga tegelemisel kohustuslik. Küll aga peavad need reeglid ja piirangud olema läbipaistvad, objektiivsed, täpsed ja mittediskrimineerivad. Iseäranis õigustatud võib tegutsemis- või võistluskeelu seadmine olla isikule, keda on alust kahtlustada spordipettuses, nt dopinguainete kasutamises. Sellisel juhul kaaluvad teiste sportlaste ja spordialaga tegelejate ning üldsuse huvid eelduslikult üles konkreetse isiku huvi spordiga tegeleda. Kui tagantjärele selgub, et sportlasele määratud karistus või keeld oli õigustamatu, sest pettust ei toimunud, siis saab see sportlane kasutada enda rehabiliteerimiseks õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju (sh saamata jäänud tulu) hüvitamist. 7(8)
2-22-14182
30.Asjakohane ei ole kostja seisukoht, mille kohaselt tuleks asi lahendada vahekohtus. Kostja arvates on hagejad sõlminud temaga vahekohtumenetluse kokkuleppe konkludentselt, sest nad on oma tegudega võtnud osa Eestis korraldavatest kardispordivõistlustest ja sellega on nad nõustunud FIA spordikoodeksi kõikide tingimustega. TsMS § 719 lg 1 esimese lause järgi peab vahekohtumenetluse kokkulepe olema sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis. Seetõttu ei piisa vahekohtukokkuleppe sõlmimiseks üksnes kaudsetest tahteavaldustest.
31.Spordiorganisatsioonid võivad iseenesest sõlmida spordis tegutsejatega vahekohtukokkuleppeid. Selline kokkulepe võib sisalduda nt lepingus, millega spordialaliit väljastab sportlasele litsentsi. Samuti võib vahekohtukokkulepe sisalduda spordialaliidu põhikirjas, millest juhinduvad kõik alaliidu liikmed ja mis on liikmele enne alaliiduga liitumist teada. On oluline, et selline tingimus on sätestatud kas lepingus või põhikirjas selliselt, et isikul on võimalus selle sisuga vahetult tutvuda. Seega ei ole vahekohtukokkuleppe kehtivuseks piisav, kui nt võistluslitsentsi saamiseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku mh rahvusvahelise alaliidu reeglite kohaldamises.
32.Igal juhul ei ole täidetud vorminõue vahekohtukokkuleppe kehtivuseks juhul, kui isik ei ole teinud ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldust selle kokkuleppe sõlmimiseks. Üksnes spordivõistluse korraldamine või sellel osalemine ei ole käsitatav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldusena. Kostja ei ole väitnud, et hagejad oleksid sõlminud temaga spordivõistlusel osalemiseks või selle korraldamiseks lepingu, milles sisalduks vahekohtukokkulepe. Ekslik on kostja arusaam, et TsMS § 719 lg-s 1 sisalduv vorminõue kehtib üksnes kokkuleppe tingimusele, mitte tahteavaldusele. Sellisel juhul oleks võimalik sõlmida ühepoolselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vahekohtukokkuleppeid, mille olemasolust ei pruugi teine pool isegi teadlik olla. Seetõttu leiab kolleegium, et asja on pädev lahendama maakohus.
33.Eelnevast tulenevalt tuleb asi saata maakohtule hagejate tuvastusnõude läbivaatamiseks ja alternatiivselt esitatud sooritushagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas hagejate väited toovad kaasa kostja otsuse tühisuse. Hagejate alternatiivnõude osas peab maakohus tulenevalt selgitamiskohustusest andma hagejatele võimaluse oma nõuet täpsustada (vt käesoleva määruse p 28) ja selgitama pooltele tõendamiskoormist.
34.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.