Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-14776
Tsiviilasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 18. septembri 2022. a otsusele täiteasjas nr 023/2016/1732
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 9. veebruari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (sissenõudja) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Silver Tamm Puudutatud isik kohtutäitur Priit Petter, lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
II
(võlgnik)
Y
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-14776 ning teha uus määrus, millega rahuldada X kaebus kohtutäitur Priit Petteri
18.septembri 2022. a otsuse resolutsiooni punkti 2 peale täiteasjas nr 023/2016/1732.
2.Tühistada kohtutäitur Priit Petteri 18. septembril 2022 täiteasjas nr 023/2016/1732 tehtud otsuse resolutsiooni punkt 2 ning kohustada kohtutäitur Priit Petterit X
4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kohtutäitur Priit Petteri kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, sissenõudja) esitas 3. oktoobril 2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Priit Petteri (kohtutäitur) 18. septembri 2022. a otsuse peale, paludes, et kohtutäitur peataks täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel täielikult.
1.1.Avalduse kohaselt esitas avaldaja kui sissenõudja kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p 1 alusel avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 023/2016/1732. Kohtutäitur peatas 18. septembri 2022. a otsusega täitemenetluse vaid osaliselt, jätkates täitemenetlust täitekulude sissenõudmise osas. Kui sissenõudja on esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks, ei ole kohtutäituril diskretsiooniõigust, mis ulatuses täitemenetlus peatada. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub nõude täitmine täielikult, sealhulgas ka kohtutäituri tasu nõude osas.
1.2.Avaldajale teadaolevalt on Y (võlgniku) arvelduskontod jätkuvalt arestitud kohtutäituri nõude ulatuses. Seega, kui arvelduskontole laekuks raha, siis selle rahaga rahuldataks kohtutäituri tasu nõue. Eeltoodu läheb vastuollu täitemenetluse täieliku peatamise põhimõttega. Seejuures ei vaidle avaldaja vastu kohtutäituri õigusele nõuda tehtud toimingute eest tasu, vaid vaidleb sellele vastu, et täitur ei tegeleks oma tasu sissenõudmisega ajal, mil täitemenetlus on peatatud.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur rahuldas 18. septembri 2022. a otsusega avaldaja kaebuse ja peatas täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p 1 alusel, s.o sissenõudja avalduse alusel. Vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-s 1 on selgesõnaliselt öeldud, et täitetoimingud on peatatud ja vara vabastatud juba 10. juunil 2022.
2.2.Vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-ga 2 jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja nõuded kohtutäiturile jõustunud otsuste alusel täitekulude sissenõudmisest loobumiseks ja võlgniku vara aresti alt vabastamiseks kohtutäituri nõuete osas. Kohtutäitur lisas vaidlustatud otsuse resolutsiooni sellise punkti seetõttu, et avaldaja nõudis varasemas e-kirjavahetuses, et kohtutäitur loobuks oma täitemenetluse läbiviimisel lisandunud täitekulude nõudmisest ja vabastaks võlgniku arvelduskonto ka nende nõuete osas. Avaldajal puudub selliste nõuete esitamiseks õiguslik alus, sest avaldaja saab käsutada täitemenetluses vaid oma nõudeid. Kohtutäitur on võlgnikule 26. septembril 2016 kätte toimetanud kohtutäituri tasu otsused, mis on täitedokumendid. Seejuures kinnitas kohtutäitur, et täitemenetlus ja täitetoimingud on peatatud ning kohtutäitur ei tegele oma tasu sissenõudmisega ajal, mil täitemenetlus on peatatud. Seega ei ole kohtutäitur avaldaja õigusi rikkunud.
3.Võlgnik avaldas kohtule, et kuni kokkuleppe saavutamiseni oli sissenõudja nõus täitemenetluse peatama. Võlgnikule teadaolevalt ei ole täitemenetlus peatatud ja võlgniku arvelduskonto on kohtutäituri poolt endiselt arestitud. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus jättis 9. veebruari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis 2 (7)
avaldajalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulude hüvitise 200 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur 18. septembri 2022. a otsusega täitemenetluse peatanud, mistõttu ei nähtu sellest avaldaja kui sissenõudja õiguste rikkumist. Vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-s 1 on sõnaselgelt öeldud, et täitetoimingud on peatatud ja avaldaja nõude osas on vara aresti alt vabastatud juba 10. juunil 2022. Kuigi kohtutäitur on vaidlustatud otsuse p-s 2 eksitavalt märkinud, et jätab rahuldamata avaldaja nõuded jõustunud kohtutäituri otsuste alusel täitekulude sissenõudmisest loobumiseks ja/või menetluse peatamiseks ning võlgniku vara aresti alt vabastamiseks, nõustus maakohus kohtutäituri ja ka avaldaja enda seisukohaga, et täitemenetluse osaline peatamine ei ole võimalik. Seejuures maakohus möönis, et vaidlustatud otsuse p 2 on eksitavalt sõnastatud.
4.2.Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja ei saanud nõuda kohtutäiturilt täitekulude sissenõudmisest loobumist ning võlgniku vara aresti alt vabastamist täituri tasu osas. Maakohus märkis, et täitemenetluse peatamise korral jäävad varem tehtud täitetoimingud jõusse ning kohtutäituril ei ole õigust uusi täitetoiminguid teha, s.h areste tühistada ega keelumärkeid kustutada ega ka oma tasu sisse nõuda. Kohtutäituri tasu osas võlgniku arvelduskontode vabastamist avaldaja nõuda ei saa, sest selle nõude käsutamisõigus kuulub kohtutäiturile. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Samuti palub avaldaja tühistada kohtutäituri 18. septembri 2022. a otsuse ja peatada täiteasi nr 023/2016/1732. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
5.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja jätkuvalt seisukohal, et täitemenetlus ei ole peatatud. Kohtutäituri otsus ja e-kirjavahetus ei vasta täitemenetluse seadustiku mõttele ja seetõttu ei ole avaldajal kindlust, mis ajal ja mis ulatuses on täitemenetlus peatatud. Vaidlustatud määrus muudab olukorra veelgi segasemaks, sest ühelt poolt maakohus möönab, et menetluse peab peatama täielikult, kuid teisalt jättis maakohus jõusse kohtutäituri otsuse, mis ei vasta maakohtu enda seisukohale. Seejuures on maakohus õigustanud kohtutäituri segaselt sõnastatud otsust.
5.2.Avaldaja hinnangul ei ole ka kohtutäituri nõude ulatuses võlgniku arvelduskontole seatud arest täitemenetluse seadustiku mõttega kooskõlas. Peatumise ajaks kehtima jääv arest vähendab võlgniku võimalust arvelduskontosid kasutada, sealhulgas raha hoiustada ja teenida, millega avaldaja ees oma kohustusi täita. Kohtutäituri ebaselge otsus annab täiturile formaalse aluse oma tasu ulatuses täitmist jätkata, mis selgelt riivab avaldaja õiguseid. Avaldaja hinnangul on mõistlik võlgniku arvelduskontod täielikult, sh täituri tasu ulatuses, aresti alt vabastada.
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Muuhulgas viitas kohtutäitur, et avaldaja määruskaebus on esitatud hilinemisega.
7.Võlgnik avaldas, et nõustub avaldajaga, et määruskaebus tuleb rahuldada ja täitemenetlus peatada.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
3 (7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 18. septembri 2022. a otsuse resolutsiooni p 2 peale, tühistades selles osas otsuse, ning kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
10.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kohtutäituri väidet, mille kohaselt on avaldaja määruskaebus esitatud hilinemisega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on vaidlustatud maakohtu määrus avaldaja lepingulisele esindajale e-toimiku kaudu kätte toimetatud 7. märtsil 2024. Kuna määruskaebus on esitatud 11. märtsil 2024, siis on see tähtaegne. Kohtutäitur viitab TsMS § 3141 lg-le 2, kuid jätab tähelepanuta, et viidatud sätte alusel menetlusdokumentide kättetoimetamise viis on erandlik ning dokumenti ei saa kättetoimetatuks lugeda, kui menetlusosalisele saadetud kirjas puudub viide kõnealusele sättele ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt ka RKTKm 01.03.2017, 3‐2‐1‐171‐16, p 21). Seega ei ole sätte kohaldamiseks piisav, et kohtule on teada avaldaja epostiaadress ning on vaidlustatud määruse selle tegemise päeval, s.o 9. veebruaril 2024 menetlusosalistele teatavaks teinud.
11.Järgnevalt peab kolleegium vajalikuks peatuda küsimusel, mis ulatuses on avaldaja kohtutäituri 18. septembri 2022. a otsuse vaidlustanud. Maakohtule esitatud kaebuses taotleb avaldaja, et kohtutäitur peataks täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel täielikult (dtl 2). Maakohtu menetluses esitatud seisukohtades on avaldaja selgitanud, et ta ei ole rahul kohtutäituri otsusega osas, millega ta jätkab oma tasude sissenõudmist ajal, mil täitemenetlus on peatatud. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäituril õigust otsustada, mis ulatuses ta täitemenetluse peatab – kas sissenõudja nõude ulatuses või ka enda tasude osas (dtl-d 35 ja 98). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub avaldaja kaebusest ja tema edasistest menetlusdokumentidest, et avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 18. septembri 2022. a otsuse selle resolutsiooni p 2 osas. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 1 on kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldanud ja peatanud täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Selles osas avaldaja etteheiteid asja materjalidest ei nähtu.
12.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas kohtutäitur on
18.septembri 2022. a otsusega peatanud täiteasjas nr 023/2016/1732 täitemenetluse ka kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmise osas. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et täitemenetlust ei saa osaliselt peatada ning kohtutäitur on vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 1 sõnaselgelt öelnud, et täitetoimingud on peatatud. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsuse resolutsiooni p-st 2 tulenevalt ei ole kohtutäitur täitemenetlust peatanud kohtutäituri nõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täitemenetlust ei saa TMS § 47 lg-st 12 tulenevalt osaliselt peatada. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus aga seisukohal, et kohtutäitur on vaidlustatud otsusega jätnud täitemenetluse peatamata kohtutäituri enda nõude osas. See nähtub nii vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-st 2 kui ka otsuse põhjendusest.
13.TMS § 46 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on vastavasisulise avalduse 11. augustil 2022 kohtutäiturile esitanud.
13.1.Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 19. augustil 2022 avaldajale vastanud ning muuhulgas avaldanud, et täitetoimingud täiteasjas nr 023/2016/1732 on peatatud sissenõudja nõude menetlemisel ning kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise tasu osas täitetoiminguid peatatud ei ole (dtl 7). Seejärel on sissenõudja esitanud 29. augustil 2022 kohtutäiturile kaebuse, milles palub kohtutäituril vastavalt varasemalt esitatud taotlusele peatada 4 (7)
täitemenetlus (dtl 27). Kohtutäitur on 18. septembril 2022 teinud otsuse, mille resolutsioon on järgmine:
1.Rahuldada X (XXXXXXXXXXX) kaebus ja peatada täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel TMS § 46 lg 1 p 1 alusel (täitetoimingud peatatud ja sissenõudja nõude osas vara vabastatud 10.06.2022) ja edastada kohtutäituri otsus sissenõudjale;
2.Jätta rahuldamata X (XXXXXXXXXXX) nõuded kohtutäiturile, jõustunud kohtutäituri otsuste alusel täitekulude sissenõudmisest loobumiseks ja/või menetluse peatamiseks ning võlgniku vara aresti alt vabastamiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses möönnud, et kohtutäituri otsuse resolutsiooni p 2 on eksitavalt sõnastatud (vaidlustatud määruse p-d 14 ja 15). Ka kohtutäitur on vastuses määruskaebusele nentinud, et otsuse sõnastus ei olnud kõige parem, kuid lähtuda tuleb siiski tegelikust olukorrast (dtl 182). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist vaid otsuse resolutsiooni p 2 eksitava sõnastusega, sest otsuse põhjendustest nähtuvalt oli kohtutäituri tahe jätta enda nõude suhtes täitemenetlus peatamata.
13.2.Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on kohtutäitur avaldanud muuhulgas järgmist: „Sissenõudja on taotluses palunud peatada täiteasjas nr 023/2016/1732 täitemenetlus, sh ka lisandunud ja sissenõutavaks muutunud, võlgniku suhtes menetletavate kohtutäituri nõuete osas, selgitamata kohtutäiturile konkreetset õiguslikku alust, mille kohaselt oleks sissenõudjal õigus nõuda ja kohtutäituril kohustus täitemenetlus võlgniku suhtes, täitekulude osas peatada. Sissenõudja ei ole oma kohtutäiturile esitatud kaebuses ja kirjades toonud välja arusaadavaid põhjendusi ega täitemenetluse peatamise aluseks olevaid õiguslikke asjaolusid, liiatigi veel olukorras, kus nõude aegumise ajaks on 10 aastat sh ei ole võlgnikult õnnestunud 6 aasta jooksul midagi sisse nõuda.“(dtl 11). Eelnevast nähtub selgelt, et kohtutäituri hinnangul ei ole sissenõudjal õiguslikku alust nõuda kohtutäiturilt täitekulude osas täitemenetluse peatamist.
13.3.Ka vaidlustatud otsusele eelnenud sissenõudja ja kohtutäituri e-kirjavahetusest nähtub, et kohtutäitur ei pidanud põhjendatuks täitemenetluse peatamist enda nõuete osas. Nii on kohtutäitur 10. juunil 2022 vastuses võlgnikule avaldanud: „Kohtutäitur rahuldab võlgniku taotluse ja peatab sissenõudja nõude osas täitetoimingud ning vabastab võlgniku vara aresti alt.“ Seejärel on sissenõudja samal kuupäeval saadetud e-kirjas kohtutäiturilt küsinud: „Kas saame asjast ühte moodi aru ja peatate kogu täitemenetluse, sh täituri tasu nõude sissenõudmise ning vabastate vara arest alt?“ 14. juulil 2022 saadetud e-kirjas küsib sissenõudja uuesti kohtutäiturilt, kas viimane on täitemenetluse peatanud täielikult, sh kohtutäituri tasu nõuded (dtl 8) 19. juuli 2022. a e-kirjas sissenõudjale on kohtutäitur selgitanud, et: „Täitetoimingud on peatatud sissenõudja nõude menetlemisel. Kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise tasu osas täitetoiminguid peatatud ei ole.“ (dtl 7). Seejärel on sissenõudja 21. juuli 2022. a e-kirjas avaldanud, et kohtutäituri viimasest e-kirjast ei ole võimalik välja lugeda, kas kohtutäitur kavatseb täitemenetluse terves ulatuses peatada. Sellele e-kirjale on kohtutäitur 19. augustil 2022 vastanud, avaldades mh järgmist: „Täitetoimingud täiteasjas 023/2016/1732 on peatatud sissenõudja nõude menetlemisel. Kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise tasu osas täitetoiminguid peatatud ei ole.“ (dtl 7).
13.4.Eelnevast tulenevalt on kohtutäitur alles kohtumenetluses asunud seisukohale, et täitemenetlust ei saa osaliselt peatada ja täitemenetlus on peatatud ka täitekulude sissenõudmise osas. Kuna kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel hindab kohus otsuse seaduslikkust, ei saa kohtutäitur kohtumenetluses vaidlustatud otsuse põhjendusi hakata muutma. Kohus saab kaebuse lahendamisel anda õigusliku hinnangu sellele, kas kohtutäitur eksis või rikkus otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid. 5 (7)
13.5.Kolleegiumi hinnangul nähtub vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-st 2 ja selle põhjendustest, et kohtutäitur ei peatanud täitemenetlust täitekulude sissenõudmise osas. Kohtupraktikas on selgitatud, et täitemenetluse peatamist ja selle tagajärgi reguleerib TMS § 47, mis ei võimalda kohtutäituril täitemenetluse osalist peatamist viisil, et kohtutäituri tasu osas täitemenetlus ei peatu. Sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatumisel tuleb menetlus lugeda peatunuks ka kohtutäituri tasu nõude osas (vt TlnRnKo 18.05.2018, 2-1713000, p-d 19 ja 20). Seega tuleb kohtutäituri 18. septembri 2022. a otsus selle resolutsiooni p 2 osas tühistada.
14.TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab kohus kaebuse rahuldamisel vaidlustatud kohtutäituri otsuse tühistada, kuid kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-36-16, p 23). Seetõttu käsitab kolleegium sissenõudja peatamise taotlust osana kohtutäituri otsuse tühistamise nõudest.
15.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad menetlusosalised ka selle üle, kas kohtutäituril oli õigus keelduda võlgniku arvelduskonto aresti alt vabastamisest täitekulude osas. Selles osas nõustub kolleegium kohtutäituri seisukohaga, kuid selguse huvides märgib järgmist.
15.1.Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnikule on 26. septembril 2016 kätte toimetatud täitedokument, täitmisteade ning kohtutäituri tasu otsused (dtl 94). Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga selles, et kui võlgnik ei ole kohtutäituri otsust kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta vaidlustanud, on ka täituril TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument võlgniku suhtes. Seejuures täidetakse täituri tasunõue üldjuhul samas täitemenetluses (vt ka RKTKm 07.06.2017, 3‐2‐1‐51‐17, p 21). Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kohtutäitur saab keelduda menetluse lõpetamisest ja kinnisasja arestist vabastamast, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Täitur saab oma tasunõude realiseerida arestitud kinnisasja arvel, vajadusel see tasu katteks müües. Kui kinnistu on aga juba aresti alt vabastatud ja täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks lõpetatud, uut täitemenetlust täituri tasuotsuse realiseerimiseks alustada ei saa (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-77-15, p 29). Kolleegiumi hinnangul kohaldub eeltoodud põhimõte ka siinses vaidluses võlgniku vara aresti alt vabastamise puhul. Kuna kohtutäituril on tasunõue võlgniku vastu, on kohtutäituril õigus täitemenetluse peatamise korral keelduda võlgniku arvelduskonto aresti alt vabastamisest kohtutäituri tasu ja täitekulude osas.
15.2.TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine. Seega peatub ka võlgniku kontol oleva raha kandmine kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TrtRnKo 03.12.2015, 2-15-4438, p 19). Kuna menetluse peatamise korral võlgniku arvelduskontolt kohtutäituri kontole enam väljamakseid ei tehta, ei saa tekkida ka olukorda, kus kohtutäitur jätkaks kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist võlgnikult. Juhul, kui mingil põhjusel peaks ajal, mil täitemenetlus on peatatud, kohtutäituri ametialasele arvelduskontole arestimisakti alusel võlgniku rahalisi vahendeid laekuma, ei tohi kohtutäitur laekunud summasid arvestada kohtutäituri tasu ja täitekulude katteks.
16.Kolleegiumi hinnangul on tegemist määruskaebuse rahuldamisega, sest sissenõudja saavutab oma kaebusega soovitud eesmärgi – täitemenetluse peatamist puudutavas osas kohtutäituri otsuse p 2 tühistamine. Määruskaebuse rahuldamise tõttu ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks vastata määruskaebuse ülejäänud väidetele.
17.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
6 (7)
18.Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda.
19.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt RKTKm 12.05.2021, 2-1915916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.