Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14776
Kohtuasi
X (X) kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 18.09.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2016/1732
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja ST Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur
XXXXXXXXXXX)
Priit
Petter
(isikukood
Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2022 määrus, millega kohus jättis avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja/sissenõudja) esitas 03.10.2022 maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit Petteri (kohtutäitur) 18.09.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2016/1732, milles palus peatada täitemenetluse 11.08.2022 esitatud avalduse alusel täielikult.
2.Avalduse asjaolude kohaselt algatati Y (võlgnik) suhtes 07.09.2016 täitemenetlus 023/2016/1732, mille aluseks oli Tallinna notar Jaan Hargi 12.03.2015 tõestatud võlatunnistus koos sundtäitmisele allumise nõusolekuga. Avaldaja esitas 11.08.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks, millele täitur vastas 19.08.2022. 29.08.2022 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus täitemenetluse 11.08.2022 esitatud avalduse
alusel peatada. Kohtutäitur rahuldas 18.09.2022 otsusega avaldaja kaebuse ja peatas täitemenetluse. Sama otsusega jättis täitur rahuldamata avaldaja nõuded kohtutäiturile jõustunud otsuste alusel täitekulude sissenõudmisest loobumiseks ja/või menetluse peatamiseks ning võlgniku vara aresti alt vabastamiseks. Seega rahuldas täitur avaldaja kaebuse osaliselt. Täitemenetluse peatamise avalduse esitamisega pidi kohtutäitur täitemenetluse peatama täielikult, sh pidi peatuma kohtutäituri tasu nõue. Avaldaja ei olnud täituri otsusega nõus osas, milles ta jätkas võla sissenõudmist täituri tasu osas. Kohtutäituril puudus oma tasu sissenõudmisega jätkamise osas diskretsioon ajal, mil täitemenetlus oli peatatud. Võlgniku pangakontod olid kohtutäituri nõude ulatuses jätkuvalt arestitud. Juhul, kui kontole laekuks raha, siis rahuldatakse sellega kohtutäituri tasu nõuet. Avaldaja ei vaielnud vastu kohtutäituri õigusele nõuda tehtud toimingute eest tasu, vaid sellele, et täitur ei tegeleks oma tasu sissenõudmisega ajal, mil täitemenetlus on peatatud. Kohtutäituri seisukoht
3.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse läbi vaatamata ja/või rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta avaldaja ja võlgniku kanda. Kohtutäitur jäi oma otsuses esitatu juurde. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei võimaldanud täitemenetlust poolikult peatada ja selle peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Kohtutäiturile arusaamatult loobus sissenõudja peale 6 aastat kestnud täitemenetlust selle jätkamisest. Sissenõudja avaldus täiteasjas rahuldati, täitemenetlus peatati ja võlgniku vara vabastati aresti alt. Lisaks täitemenetluse peatamisele vabastati avalduse alusel võlgniku pangakonto ja tühistati nõude sissenõudmiseks võlgniku pangakontole seatud arestipandiõigused. Täitemenetluse algatamisel ja täitmisteate kättetoimetamisel lisandusid avaldaja nõudele täitemenetluse algatamise tasu, kohtutäituri põhitasu ning riiklikud maksud. Võlgnikul oli kohustus tasuda täitemenetluse algatamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Avaldaja etteheidete sisu suulises vestluses täituriga oli, et peale täitemenetluse peatamist teeks kohtutäitur oma nõuete osas täitetoiminguid, st avaldaja nõudis, et täitur loobuks ja tühistaks lisandunud nõuete osas arestipandiõigused võlgniku varale. Avaldaja täiendavad taotlused ei olnud seadusega kooskõlas. Kohtutäitur ei olnud nõus tegema peale täitemenetluse peatamist oma nõude osas täitetoiminguid, ega loobuma ning tühistama oma lisandunud nõuete osas arestipandiõigust. Võlgnik ja avaldaja ei saanud nõuda seaduse alusel kehtivatest nõuetest loobumist ega nende tühistamist. Kohtutäituril puudus kohustav õiguslik alus avaldaja nõuete ja taotluste rahuldamiseks. Samuti ei esitanud võlgnik ja avaldaja kaebusi kohtutäituri kasuks seatud arestipandiõiguste tühistamise kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 18.09.2022 otsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikutel menetluskulud puudusid. Kohtutäituri 18.09.2022 otsusest ei nähtunud avaldaja kui sissenõudja õiguste rikkumist, mistõttu tuli kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse, peatas täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel ja ei rikkunud eelnimetatud sätte kohaldamisel avaldaja õigusi. Täituri otsusel jätkata võlgnikult täitekulude sissenõudmist ei olnud avaldaja õigustega puutumust. Käesoleval juhul ei pöördunud avaldaja seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja kaebusest ei nähtunud talle õiguskaitsevajadust. Kui võlgniku kontole laekuks raha, mille arvelt rahuldatakse kohtutäituri tasu nõue, võib see rikkuda võlgniku õigusi, kuid mitte sissenõudja õigusi. Kuivõrd TMS § 47
lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, ei võimaldanud täitemenetluse peatamine võlgniku kontosid aresti alt vabastada. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või tühistada maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus ning saata asi kohtutäiturile uueks arutamiseks. Kohtutäitur rikkus talle TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel pandud kohustust ja riivas sellega avaldaja õigusi. Avaldaja soovis peatada täitemenetluse, et saavutada võlgnikuga kokkulepe. Kohtutäituri tasude sissenõudmine ajal, mil täitemenetlus oli peatatud, kahjustas avaldajat ja riivas tema omandiõigust. Tasude sissenõudmine seadis võlgniku pinge alla, mis ahendas kompromissi leidmise võimalust. Olukorras, kus täitemenetlus peatati, ei olnud tasu nõudmine kooskõlas täitemenetluse mõttega. Kuivõrd kohtutäituri töö ei andnud tulemusi ja täitemenetlus peatati, ei saanud kohtutäitur nõuda suuremat tasu kui täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-st 1 tulenevat põhitasu 25 eurot. Avaldaja oli vastutav täitemenetluse juhtimise eest ja kohtutäitur ei allunud avaldajale. Samuti rikkus kohtutäitur avaldaja õigusi täitemenetluse täielikust peatamisest keeldumisega. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vastas, et tema teada täitemenetlus ei seisa, kuigi kohtutäitur ei ole toiminguid teinud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega on TsMS § 423 lg 2 p-i 1 eesmärk välistada ilmselgelt perspektiivitud avaldused.
10.Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi või avalduse läbi vaatamata jätmisel on samad, mis hagi või avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja või avaldaja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse avaldus rahuldada. Mh ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p-d 14, 21; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud avalduses esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et avaldaja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.
11.Avaldaja väitel ei pidanud täitur kinni menetluse täieliku peatamise põhimõttest, sest jätkas võla sissenõudmist täituri tasu osas. Täitemenetluse peatamise ajaks pidi nõude täitmine peatuma täielikult ja kohtutäituril puudus oma tasu sissenõudmisega jätkamise osas diskretsioon ajal, mil täitemenetlus oli avalduse alusel peatatud.
12.Maakohus oli seisukohal, et kohtutäituri otsusest ei nähtunud avaldaja kui sissenõudja õiguste rikkumist, sest kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse ja peatas täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p 1 alusel. Samuti leidis kohus, et kohtutäituri otsusel jätkata võlgnikult täitekulude sissenõudmist ei olnud avaldaja õigustega puutumust ja kaebusest ei nähtunud avaldajale õiguskaitsevajadust.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et avaldaja esitatud kaebus kohtutäituri otsusele on põhjendatud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et asjaolu, et võlgniku suhtes jätkus täitekulude sissenõudmine, ei saanud rikkuda avaldaja õigusi. Täitemenetluse peatamist ja selle tagajärgi reguleerib TMS § 47, mis ei võimalda kohtutäituril täitemenetluse osalist peatamist viisil, et kohtutäituri tasu osas täitemenetlus ei peatu. Sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatumisel tuleb menetlus lugeda peatunuks ka kohtutäituri tasu nõude osas (TlnRnKm 18.05.2018, 2-17-13000, p 19-20). Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtul käesoleval juhul võtta kooskõlas TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatuga põhjendatud seisukoht, kas avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele on põhjendatud.
14.Kuivõrd tegemist ei ole TsMS § 423 lg 2 p-i 1 mõistes ilmselgelt perspektiivitu avaldusega, puudus alus selle läbi vaatamata jätmiseks.
15.Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi või avalduse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (RKTKm 02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13). Käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja sisulist lahendamist. TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel avalduse läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, on kohtul õigus jätta avaldus rahuldamata.
16.Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse edasiseks menetlemiseks.
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.