Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25. märts 2024 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-1166
Tsiviilasi
Q Q (Q) kaebus Tallinna kohtutäitur W W 08.10.2024 otsuse peale täiteasjas nr xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Q Q (isikukood xxx; aadress xxx) Avaldaja lepinguline esindaja R R (e-post xxx) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur W W (aadress: xxx) Kohtutäituri lepinguline esindaja A A (xxx) Sissenõudja T T (registrikood xxx; asukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kohtutäitur W W taotlus avaldaja Q Q (Q) 22.01.2024 kohtule esitatud kaebus täiteasjas nr xxx menetlusse võtmata / läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada Q Q kaebus.
3.Tühistada Tallinn kohtutäitur W W 08.01.2024 otsus täiteasjas nr xxx ja kohustada kohtutäiturit W Wa uuesti läbi vaatama Q Q poolt esitatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
4.Jätta rahuldamata Q Q taotlus peatada kohtutäitur W W poolt täitemenetluse läbiviimine täiteasjas nr xxx kuni antud asjas otsuse jõustumiseni.
5.Jätta Q Q menetluskulud Tallinna kohtutäitur W W kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
6.Asendada käesolevas kohtumääruses peale jõustumist arvutivõrgus avaldamisel avaldaja ja avaldaja esindaja nimed tähemärkidega ja mitte avalikustada avaldaja ning avaldaja esindaja registrikoodi/isikukoodi ega aadressi.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Võlgniku Q Q suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsus tsiviilasjas nr xxx ja sissenõudja T T avaldus. Nõude sisu on võlgnevus, summale lisandub viivis. Täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati võlgnikule kätte 06.12.2023.
2.Q Q esitas 14.12.2023 kaebuse kohtutäiturile täiteasjas nr xxx, mille kohaselt palus tühistada või tunnistada kehtetuks kohtutäitur W W poolt koostatud dokumendid täitemenetluses nr xxx ning peatada täitemenetlus kuni antud asjas otsuse jõustumiseni.
3.Tallinna kohtutäitur W W jättis 08.01.2024 (otsuses ekslikult 08.10.2024) otsusega kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxx rahuldamata. Avaldaja esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 08.01.2024 otsuse peale täiteasjas nr xxx. Avaldaja nõue ja põhjendused
4.Avaldaja on asunud 14.12.2023 kaebuses kohtutäiturile seisukohale, et täitemenetlust ei saa alustada asjas, kus puudub jõustunud kohtulahend. Avaldaja on saanud Riigikohtult kirja, milles on toodud, et antud asjas menetlus kestab ning seega on alustatud avaldaja osas põhjendamatult menetlust kohtutäituri poolt, omamata kehtivat täitedokumenti. Avaldaja hinnangul on jätnud kohtutäitur kontrollimata, kas täitedokument on jõustunud ning põhjendamatult alustanud täitemenetlusega.
5.Avaldajale jäi ka selgusetuks, miks alustab menetlust Tallinna kohtutäitur, kui avaldaja elukoht on Saaremaal ja nõue mida täidetakse on läbinud menetluse Pärnu Maakohtus Kuresaare kohtumajas ning sealt edasi liikunud Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinnas asub avaldaja varast üksnes kinnisasja kaasosa registritunnusega xxx, xxx (edaspidi: kinnisasi), millest avaldajale kuulub üksnes 1/9. Avaldaja hinnangul on mõttelise osa võõrandamine keeruline ja sellest ei ole võimalik saada raha põhjusel, et avaldajale kuulub üksnes mõtteline osa ning müües ei oma see erilist väärtust. Kuna avaldaja elukoht on xxx, siis on avaldaja seisukohal, et täitemenetlusega ei saa tegeleda Tallinna kohtutäitur.
6.22.01.2024 kohtule esitatud kaebuses jäi avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse asjaolude juurde.
7.16.02.2024 esitatud kaebuse täienduses toob avaldaja välja, et avaldaja jaoks ei olnud Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud ning avaldaja oli esitanud taotluse asja läbivaatamiseks Riigikohtus. Avaldaja taotles Riigikohtult riigi õigusabi kaebuse esitamisel ning täitemenetluse alustamise ajal ei olnud vastavat otsust veel kohtu poolt tehtud. Kohtutäitur alustas menetlusega 30.11.2023 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr xxx jõustus 27.12.2023 Riigikohtu lahendiga. Kuna lahend ei olnud jõustunud ning see ei olnud viivitamata täitmisele kuuluv, ei olnud avaldaja hinnangul täidetud täitemenetluse algatamise peamised eeldused, milleks on kehtiv täitedokument. Avaldaja hinnangul oleks kohtutäitur pidanud kaebuse saamisel lõpetama menetluse täiteasjas. Kuna asjas oleks tulnud lõpetada täitemenetlus, on kohtutäitur olnud hooletu ja alustanud täitemenetlust põhjendamatult jõustumata kohtulahendi alusel, millest tulenevalt tuleb tühistada ka seatud arestid, sh mõttelisele osale avaldaja kinnistust ja tühistada tuleb rahalise nõude arestimise akt kogumispensioni osas, mis on vormistatud 12.01.2024. Kohtule esitatud seisukohas kinnitab avaldaja varasemat, et kaebajale kuuluv vara kuulub 10-le omanikule ning on seetõttu
kaasomandis, millest tulenevalt avaldajale kuulub üksnes 1/9 sellest maast. Seega sisulisel arestimisel pole mõtet, kuivõrd varal puudub väärtus ja ainult vara asukoha pärast ei ole põhjendatud, et täitemenetlust viiks läbi Tallinna piirkonna kohtutäitur. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx, sh täitemenetluse alustamine Q Q osas; tühistada Tallinna kohtutäitur 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx ja toimingud: W W 30.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 04.12.2023 otsus sissenõudmisega ühinemise kohta ja muud otsused ja toimingud, mis kohtutäitur täitemenetluses xxx. Peatada täitemenetluse läbiviimine kuni antud asjas otsuse jõustumiseni. Menetluskulude osas palub kaebaja mõista menetluskulud välja kohtutäiturilt põhjusel, et kohtutäitur jättis täitemenetluse tühistamata või lõpetamata kui avaldaja kaebuse esitas, seega on mõistlik, et avaldaja menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
8.Kohtutäitur on teinud avaldaja kaebuse osas otsuse 08.10.2024, mille kohaselt jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxx rahuldamata. Kohtutäitur toob välja, et täitemenetlus on algatatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsuse tsiviilasjas nr xxx ja sissenõudja T T 29.11.2023 täimisavalduse alusel. Kuigi võlgnik kaebuses viitab asjaolule, et täitmisele esitatud täitedokument on jõustamata, on kohtutäituri andmetel täitedokumendi puhul tegemist jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäitur tõi välja, et tsiviilasjas nr xxx on Riigikohus teinud 16.10.2023 kohtumääruse ning seega on täiteasjas täitmisele esitatud täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud. Kuivõrd tegemist on jõustunud täitedokumendiga, puudus kohtutäituril igasugune õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks.
9.Kuna võlgniku kaebus põhines ka muuhulgas asjaolule, et kohtutäituril puudus õiguslik alus täitemenetluse võlgniku suhtes algatamiseks tulenevalt ajaolust, et võlgniku elukoht asub väljaspool kohtutäituri tööpiirkonda, leidis kohtutäitur, et võlgnikul puudub võlgniku poolt väidetud elukohas vara, millele oleks võimalik sissnõuet pöörata. Kuna võlgnikule kuulub 1/9 osa kinnisasjast asukohaga xxx, saab pöörata sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara.
10.Kohtutäitur esitas 29.02.2024 oma seisukoha Harju Maakohtule, milles toob välja, et R R on edastanud 14.12.2023 kohtutäiturile avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele selleks esindusõigust omamata ning esindusõiguse puudumist kinnitades. Lisaks sellele ei ole tegemist käsundita asjaajamisega. Esindusõiguse puudumise tõttu ei ole avaldaja kohtutäiturile kaebust esitanud ning sellest tulenevalt tuleks jätta 16.02.2024 avaldaja esindaja poolt kohtule esitatud kaebuse täiendus menetlusse võtmata. Esindaja ei ole esitanud ka kohtule nõuetele vastavat haridust tõendavat dokumenti.
11.Kohtutäitur toob välja, et kuna tsiviilasjas xxx on Riigikohus teinud 16.10.2023 kohtumääruse, millega jättis avaldaja kassatsioonikaebuse menetluse võtmata ja tagastas selle ning jättis õigusabi taotluse ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata, jõustus sissenõudja poolt kohtutäiturile enne täitemenetluse alustamist tsiviilasjas nr xx 16.10.2023 Riigikohtus tehtud kohtumäärus alates selle tegemisest.
12.Kohtutäitur palub jätta avaldaja Q Q (Q) 22.01.2024 kohtule esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur W W 30.11.2023 tasuotsusele täiteasjas nr xxx menetlusse võtmata. Jätta Avaldaja Q Q (Q) kaebus Tallinna kohtutäitur W W 30.11.2023 tasuotsusele täiteasjas nr xxx rahuldamata. Jätta R R ́i poolt 16.02.2024 kohtule esitatud kaebuse täiendus menetlusse võtmata. Jätta R R ́i poolt 16.02.2024 kohtule esitatud kaebuse täienduses esitatud taotlused rahuldamata. Jätta täiteasjas nr xxx täitemenetlus peatamata. Jätta Avaldaja menetluskulud Q Q (Q) kanda. Jätta Tallinna kohtutäitur W W ́a (W) menetluskulud Avaldaja kanda. Avaldajal tasuda hüvitatavatelt Tallinna kohtutäitur W W ́a (W) menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Sissenõudja seisukoht
13.Sissenõudja on seisukohal, et esitas täitmiseks tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsused ning kuna Riigikohus jättis avaldaja kassatsioonkaebuse 16.10.2023 menetlusse võtmata, jõustus tsiviilasjas kohtuotsus 16.10.2023. Lisaks sellele leidis sissenõudja, et avaldaja väited tema kinnisvara realiseerimatuse kohta on asjakohatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
14.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi on hagita asjad ka kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus loeb menetlusosaliste ärakuulamiseks piisavaks nende esitatud kirjalikud seisukohad. Avaldaja ja puudutatud isikud ei ole taotlenud endi ärakuulamist vahetult ja isiklikult.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri ning sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada.
16.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur on teinud 08.01.2024 otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 22.01.2024. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
17.TsMS § 477 lg 5 järgi kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi avaldaja on palunud kohtul tühistada kohtutäituri 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx, sh täitemenetluse alustamine Q Q osas; tühistada Tallinna kohtutäitur 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx ja toimingud: W W 30.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 04.12.2023 otsus sissenõudmisega ühinemise kohta ja muud otsused ja toimingud, mis kohtutäitur täitemenetluses xxx, on kohus seisukohal, et avaldaja nõude tegelikuks sisuks on 08.01.2024 kohtutäituri otsuse vaidlustamine. Kuigi nõudena on avaldaja sisuliselt palunud tühistada kõik kohtutäituri esmased tegevused ja toimingud, saab kohus kontrollida vaid selle kohtutäituri otsuse õigsust, mille täitur teeb pärast täitemenetluse osalise kaebuse läbi vaatamist. Seega saab kohus anda hinnangu kohtutäituri 08.01.2024 otsuse suhtes täiteasjas nr xxx. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
18.Tulenevalt avaldaja poolt esitatud kaebusest ning kohtutäituri vastuväidetest võtab kohus esmalt seisukoha, kas täitemenetluse aluseks olev täitedokument, milleks on Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr xxx oli täitemenetluse alustamise hetkel jõustunud. Teiseks, võtab kohus seisukoha, kas oli põhjendatud täitemenetluse läbiviimine Tallinna kohtutäituri poolt. Kolmandaks, võtab kohus seisukoha, kas R Ril oli esindusõigus avaldaja esindamiseks. Viimasena võtab kohus seisukoha täitemenetluse peatamise ja menetluskulude jaotuse osas.
19.Kohus selgitab, et täitemenetlust alustades peab kohtutäitur kontrollima täitedokumendi vormilist külge. Täitedokument peab sisalduma TMS § 2 lõike 1 loetelus, olema väljaantud pädeva organi poolt ja olema jõustunud. TMS § 2 lg 1 p 2 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. TMS § 12 lg 1 järgi võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata.
20.Kohtuotsuse formaalne ehk väline õigusjõud tähendab, et otsust ei saa enam vaidlustada ega muuta. Kohtuotsus saab formaalse õigusjõu jõustumisega, st kui kohtulahendi korralise edasikaebamise võimalused on ammendatud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata. Otsus muutub alles pärast jõustumist täidetavaks ning kohtuotsuse osas on võimalik nõuda selle sundtäitmist. Kuni korraliseks vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni või esitatud kaebuse lahendamiseni ei ole kindel, kas kohtuotsus on lõplik ning sellest tulenevalt ei saa formaalne õigusjõud kaasneda vahetult otsuse tegemisega.
21.Reeglina jõustub ringkonnakohtu otsus siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kaebust ei esitata, kassatsiooni ei võeta menetlusse põhjusel, et see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse.
22.Käesoleval juhul on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 kohtuotsuse tsiviilasjas nr xxx, millega jättis ringkonnakohus rahuldamata Q Q apellatsioonkaebuse ja Pärnu Maakohtu 07.09.2022 otsuse muutmata. Vaidlust ei ole selles, et tegemist ei olnud viivitamata täidetavaks tunnistatud lahenditega. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmete kohaselt esitas avaldaja 04.09.2023 kassatsioonkaebuse Riigikohtusse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus 06.07.2023 ja teha asjas uus otsus. Riigikohus jättis avaldaja kaebuse käiguta ning andis talle aja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas Riigikohtule 06.10.2023 taotluse õigusabi korras esindaja määramiseks ja riigilõivust vabastamiseks. Riigikohus otsustas 16.10.2023 jätta Q Q kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja tagastas selle. Sama otsusega jättis Riigikohus avaldaja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
23.Avaldaja esitas Riigikohtule 16.10.2023 tähtaja ennistamise taotluse, mille Riigikohus 23.10.2023 rahuldas ning ennistas puuduste kõrvaldamise tähtaja. Riigikohtu 20.11.2023 kohtumäärusega jäeti avaldaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus läbi vaatamata ning anti avaldajale aega kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaadi vahendusel 14 kalendripäeva jooksul. Avaldaja esitas 15.12.2023 uuesti taotluse pikendada kohtu poolt määratud tähtaega kuni 30.12.2023 ning alternatiivselt määrata riigi õigusabi korras advokaat. 27.12.2023 võttis Riigikohus kohtumääruses seisukoha, millega jättis rahuldamata avaldaja taotluse pikendada menetlustähtaega ja jättis avaldaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata ning kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, tagastades selle kaebuse esitajale. Seega jõustusid Pärnu Maakohtu 07.09.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus 06.07.2023 tsiviilasjas nr xxx alles 27.12.2023. Pärnu Maakohtu kantselei on andnud kinnituse lahendite jõustumise kohta 28.12.2023.
24.Kuna avaldaja esitas 06.07.2023 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse ning Riigikohus määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 08.09.2023 peatab TsMS § 3401 lg 4 kohaselt tähtaegne vaidlustamine kohtulahendi jõustumise sõltumata sellest, kas kaebus on nõuetekohane. Kui puuduseid ei saa kõrvaldada või need jäetakse kohtu määratud ajaks kõrvaldamata, jõustub vaidlustatud kohtulahend kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega. Jõustumise peatamine on siinjuures oluline, vältimaks lahendi sundtäitmist enne jõustumist. Kuna avaldaja ei kõrvaldanud kassatsioonis Riigikohtu poolt väljatoodud puudusi jättis Riigikohus 16.10.2023 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle ning jättis riigi õigusabi taotluse koos menetlusabi taotlusega läbi vaatamata.
25.Kuna avaldaja esitas Riigikohtu määrusega samal päeval, s.o 16.10.2023 tähtaja ennistamise taotluse, mille Riigikohus 23.10.2023 TsMS § 67 lg 1 alusel rahuldas, ei jõustunud Riigikohtu 16.10.2023 kohtumäärus, vaid 08.09.2023 puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg avaldaja jaoks pikenes. Samuti 20.11.2023 Riigikohtu kohtumäärusega anti avaldajale tähtaeg 14 kalendripäeva jooksul kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaadi vahendusel. Kuna avaldajal oli endiselt võimalus kassatsioonkaebuse esitamiseks ei olnud selleks hetkeks jõustunud 06.07.2023 Tallinna Ringkonnakohtu lahend. Alles 27.12.2023 kohtumäärusega, millega Riigikohus jättis avaldaja taotluse menetlustähtaja järjekordseks pikendamiseks rahuldamata ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jõustus vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx kuna avaldaja võimalused kaebuse esitamiseks olid selleks hetkeks ammendunud.
26.Kohtutäituri selgituste kohaselt oli täitedokumendi näol tegemist jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäitur lähtus sellest, et Riigikohus tegi kohtumääruse, mille resolutsioon jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle. Kohtutäituri hinnangul Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 lahend jõustus 16.10.2023 Riigikohtu menetlusse võtmise määrusega. TsMS § 694 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata.
27.Kohus selgitab, et kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduses sätestatud nõuetele. Jõustumismärge kohtuotsusel loob kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita. TMS § 12 lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib täitedokumendi täitmisele võtta ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil.
28.Kohtutäitur ei saanud tugineda lahendi jõustumise tuvastamisel vaid Riigikohtu 16.10.2023 määrusele vaid oleks pidanud tegema lahendite jõustumise kontrollimiseks täiendavaid toiminguid. Vaidlust ei ole selles, et jõustumismärget täitedokumendil ei olnud. TMS § 12 lg 3 järgi TMS § 12 lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võib võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Võttes arvesse, et sissenõudja esitas kohtutäiturile 29.11.2023 täiteavalduse, ilma jõustumismärketa täitedokumendi ja Riigikohtu 16.10.2023 kohtumääruse ei saanud kohtutäitur eeldada, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud Riigikohtu kohtulahendiga vaid kohtutäitur pidi kontrollima ka täitedokumendi tegelikku jõustumist. Kohtule teadaolevalt ei ole kohtutäituritel juurdepääsu Kohtute Infosüsteemi (KIS) lahendite jõustumise kontrollimiseks vaid kohtutäituritel on ilma jõustumismärketa kohtulahendi täitmisele võtmiseks võimalik kontrollida lahendi jõustumist Riigi Teatajast. TsMS § 462 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Kohtutäitur ei ole esiletoonud, et ta kontrollis tsiviilasjas nr xxx tehtud
kohtulahendite jõustumist Riigi Teatajast ja ta veendus kohtulahendid oleksid olnud seal avalikustatud.
29.Kohus möönab, et pelgalt jõustumismärge kohtulahendil ei taga seda, et täitmisele võetakse ka tegelikkuses jõustunud lahend. TsMS § 68 lg 5 järgi tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. Seega on tähtaja ennistamisel tagasiulatuv mõju, mis peaks kõrvaldama kõik tähtaja möödalaskmisest tingitud õiguslikud tagajärjed. Eelkõige kõrvaldab kaebetähtaja ennistamine vahepeal toimunud lahendi jõustumise. Kohus märgib, et kuigi esialgselt kanti KISi Tallinna Ringkonnakohtu lahendi osas jõustumismärge, kuid hiljemalt 23.10.2023 on ringkonnakohtu lahendilt jõustumine maha võetud. Kohus selgitab, et kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine kõrvaldab automaatselt ringkonnakohtu otsuse õigusjõu, st jõustunud Riigikohtu 16.10.2023 määrusele vaatamata puudus antud juhul 29.11.2023 seisuga täitedokument, mida täitemenetluses võiks täita. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole käesoleval juhul kontrollinud piisavalt põhjalikult täitedokumendi täitmisele võtmise formaalseid eeldusi.
30.Isegi kui asuda seisukohale, et kohtutäitur käitus Riigikohtu 16.10.2023 määrust usaldades täitemenetluse algatamisega 30.11.2023 õiguspäraselt ja Riigikohtu 16.10.2023 määrusest lähtumine oli täitedokumendi jõustumise kontrollimiseks ja hoolsuskohutuse täitmiseks piisav, oli kohtutäituri poolt väär mitte lõpetada täitemenetlust olukorras, kus avaldaja on juhtinud kaebuses tähelepanu, et täitedokument ei ole veel jõustunud. Kaebus oleks pidanud juhtima kohtutäituri tähelepanu ning sellest tulenevalt oleks kohtutäitur pidanud selgitama välja, kas tegemist on ikka jõustunud täitedokumendiga. TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.
31.Selgusetuks jääb sissenõudja käitumine, kes pidi kohtutäiturile avalduse esitamise hetkel so 29.11.2023 olema teadlik, et 16.10.2023 Riigikohtu kohtumääruse osas on esitatud taotlus tähtaja ennistamiseks ja tähtaeg on 23.10.2023 Riigikohtu poolt ennistatud. Eriliselt mõistmatuks muudab selle asjaolu, et tsiviilasjas nr xxx on KISist nähtuvalt sissenõudja lepinguliseks esindajaks olnud vandeadvokaat, kellele toimetati 30.10.2023 kell 10:34 AETis kätte Riigikohtu 23.10.2023 määrus, millega rahuldati Q Q taotlus ja ennistati puuduste kõrvaldamise tähtaeg, jäeti Q Q riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 7 kalendripäeva kohtumääruse kättesaamisest. Seega pidi sissenõudja vandeadvokaadist esindajale olema teada asjaolu, et kohtumenetlus ei ole lõppenud ning Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 lahend ei ole tegelikkuses jõustunud. Sellest lähtuvalt võib asuda seisukohale, et sissenõudja käitus pahatahtlikult kohtutäituri poole pöördudes täitemenetluse alustamiseks, kuivõrd ta pidi olema teadlik, et kohtuotsus ei ole jõustunud.
32.Tulenevalt eelnevast nõustub kohus avaldaja seisukohaga, mille kohaselt täitemenetluse algatamisel 30.11.2023 ei olnud kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx veel jõustunud, aga kohus juhib tähelepanu, et kohtuotsus on tänaseks jõustunud 27.12.2023 Riigikohtu kohtumäärusega, millega jäeti avaldaja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ja korduv riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata ning kassatsioonkaebus menetlusse võtmata tagastades selle kaebuse esitajale. KISi on kantud vastav jõustumismärge ja lahend on Riigi Teatajas avalikustatud.
33.Avaldaja on nõus, et tänaseks on täitedokument jõustunud kuigi sellest olenemata on avaldaja seisukohal, et täitemenetluse peaks läbi viima vastavas tööpiirkonnas tegutsev kohtutäitur. Kohus ei nõustu selles osas avaldajaga ning leiab, et täitemenetluse läbiviimine Tallinna tööpiirkonna kohtutäituri poolt on põhjendatud. Rahvastikuregistri andmetel on avaldaja elukoht xxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub avaldajale 1/9 kaasomandist, mille katastritunnus on xxx ning kinnisasja sihtotstarbeks on määratud
transpordimaa. Kaasomandi asukoht on xxx. Kinnisasi jääb tulenevalt oma asukohast Tallinna kohtutäituri tööpiirkonna alla. TMS § 4 lõike 2 kohaselt kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõuet, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda. Kohtutäitur edastas avaldajale 04.12.2023 avalduse sissenõudega ühinemise kohta. Avaldaja väide, et tegemist on väheväärtusliku kinnisasjaga, võttes arvesse, et avaldajale kuulub üksnes 1/9 kaasomandist ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Kinnisasi asub Tallinna kohtutäituri tööpiirkonnas ja olenemata selle väärtusest on kohtutäitur teinud seadusjärgse toimingu jätkates alustatud menetlust.
34.Kohtutäitur on esitanud seisukoha, mille kohaselt on R R edastanud kohtutäiturile 14.12.2023, ilma selleks avaldaja volitust omamata avalaja kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäituri hinnangul, kuivõrd avaldaja esindajal puudus esindusõigus ei ole avaldaja kohtutäiturile kaebust esitanud ning sellest tulenevalt ei ole avaldaja pidanud kinni vaidluse eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seatud kohustuslikust korrast. Seoses sellega palus täitur jätta kaebus menetlusse võtmata. Samuti ei ole R R esitanud kohtule nõuetele vastavat haridust tõendavat dokumenti. Kohus juhib tähelepanu, et kohus on 19.02.2024 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 08.01.2024 otsuse peale menetlusse võtnud. Seega käsitleb kohus taotlust kui taotlust asja läbivaatamata jätmiseks.
35.Kohtule edastatud tõendite kohaselt on avaldaja 14.12.2023 digitaalselt allkirjastanud kohtutäiturile esitatava kaebuse. Samuti on 23.01.2024 avaldaja poolt esitatud kaebus Harju Maakohtusse. Tulenevalt TMS § 217 lg 1 alusel võib kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitada täitemenetluse osaline 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldajal ei olnud kohustust kaebuse esitamisel kasutada selleks esindajat, sest tema allkiri on kaebusele lisatud ja see on kehtiv. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kes menetlusdokumendi edastab kuivõrd dokumendi sisust ja vormist tulenevalt on selle ikkagi allkirjastanud avaldaja ning tal oli õigus kaebuse esitamiseks. Ei ole vahet, kes kaebuse kohtutäiturini vahendas. Enne kaebuse täienduste esitamist 16.02.2024 on R R palunud ligipääsu tsiviilasja e-toimikule kui avaldaja lepinguline esindaja. 06.02.2024 taotlusele on lisatud ka volikiri, mis on allkirjastatud avaldaja poolt ning diplom, mis tõendab R Ri haridust ja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavust.
36.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avaldaja on pidanud kinni kohtutäituri peale esitatava kaebuse eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korras tulenevalt TMS § 217 lg 1 kohaselt ja puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.
37.Avaldaja on esitanud taotluse peatada täitemenetluse läbiviimine kuni antud asjas otsuse jõustumiseni. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on põhjendanud, et taotlus täitemenetluse peatamiseks on oluline, et antud asjas ei põhjustataks avaldajale rohkem kahju, kui juba on tekkinud. Kohus selgitab, et kuigi seadus annab võimaluse täitemenetluse peatamiseks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-79-12 p 11 asunud seisukohale, et TMS § 45 sätestab nn üldise õigusklausli ja erandnormi, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole
välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
38.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks täitemenetluse peatamine õigustatud ja seetõttu jätab kohus avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.
39.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
40.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kuigi tänaseks on ringkonnakohtu 06.07.2023 kohtuotsus jõustunud, siis täitemenetluse algatamise hetkel 30.11.2023 puudus sissenõudjal ja kohtutäituril TMS § 2 lõike 1 p 1 kohane jõustunud kohtuotsus kuivõrd tsiviilasjas nr xxx jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsus Riigikohtu 27.12.2023 kohtumäärusega. Sellest tulenevalt tühistab kohus selles osas Tallinn kohtutäitur W W 08.01.2024 otsuse täiteasjas nr xxx ning kohustab kohtutäiturit avaldaja poolt esitatud kaebuse uuesti läbi vaatama.
41.TsMS § 462 lg 2 alusel andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. 16.02.2024 avaldaja kaebuse täiendusest tulenevalt on sellekohase taotluse avaldaja esitanud ning kohus on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kaebus põhilise vaidluseseme osas rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.
43.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel kaebuse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks kaebuse suhtes menetlust lõpetava määruse tegemist, kuna kohtule ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava
määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.