Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S hagi Eesti Autospordi Liidu vastu 13.07.2022 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot iga hageja osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: Eesti Kardiliit (registrikood 80106439), I.M (isikukood XXX) ja N.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Kostja: Eesti Autospordi Liit (registrikood 80076023), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Aleksander Muru
3.Mõista hagejatelt kostja kasuks võrdsetes osades välja menetluskulude hüvitis kogusummas 2986 eurot. Iga hageja peab maksma sellest summast kolmandiku ehk 995,33 eurot.
Hagejad peavad maksma menetluskulude tasumata osalt kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S (hagejad) poolt 23.09.2022 ühiselt esitatud hagisid Eesti Autospordi Liidu (kostja) kostja volinike kogu 13.07.2022 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes (hagiavaldus paikneb digitoimiku lk dtl 3; vaidlustatud otsus paikneb dtl 7). Alternatiivselt nõuavad hagejad, et kohus kohustaks kostjat tühistama vaidlusaluse otsuse (dtl 161). Vaidlustatud otsusega määrati hagejatele kolme aasta pikkune autospordis tegutsemise keeld. Hagejad pole kostja liikmed. Mitteliikmete karistamise õigust kostjal polnud. Otsuse põhjendused on otsitud ja ebaolulised. Keelu kohaldamise tegelik põhjus on kostja volinike ja Eesti Kardiliidu juhatuse liikmete erimeelsused autospordi, eriti kardispordi juhtimise osas. Volinike kogul puudub kostja põhikirja järgi õigus karistusi määrata. Vaidlustatud otsuse tõttu pole hageja Eesti Kardiliidu kui kardispordiga tegeleva organisatsiooni tegevus võimalik; hageja I.M-i kardisportlastest lapsed on pidanud sportima tema kui treeneri ja mehhaaniku abita, olles seeläbi põhjendamatult kannatanud; hagejal I.M N.S-il on tehtud kardiradadel sportlike ürituste korraldamine äärmiselt keeruliseks.
2.Kostja vaidles hagidele vastu. Hagejatel puudub õigus kostja juhtorgani otsuse kehtivust vaidlustada. Vaidlusalune otsus on tehtud autospordi rahvusvahelise spordialaliidu FIA reeglite alusel. Kostja on FIA liige ja on kohustatud tagama FIA spordikoodeksi täitmise Eestis. Autospordiga tegutsemise kaudu on hagejad allutanud ennast FIA spordikoodeksi reeglitele. Karistused määrati hagejatele FIA spordikoodeksi rikkumiste alusel ja karistuste vaidlustamiseks oleksid hagejad pidanud pöörduma alaliidu apellatsioonikomisjoni.
3.Harju Maakohus jättis 19.12.2022 määrusega tühistamisnõuded läbi vaatamata leides, et hagejatel puudub õigustatud huvi tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks (dtl 177). Samal põhjusel keeldus kohus menetlemast hiljem esitatud sooritusnõuet. Kohus tugines ka sooritusnõudega taotletud lahendi mittetäidetavusele.
4.Tallinna Ringkonnakohus muutis 09.03.2023 määrusega maakohtu lahendi põhjendusi, kuid jättis selle resolutsiooni muutmata (dtl 218).
5.Riigikohus tühistas 20.03.2024 määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid ja saatis asja uueks menetlemiseks maakohtusse (dtl 283). Riigikohus leidis, et hagejatel võib olla õiguslik huvi vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks juhul kui see otsus toob neile tegelikult kaasa negatiivseid õiguslikke tagajärgi (p 21). Riigikohus selgitas, et vaidlustatud otsus võib olla vastuolus konkurentsiseadusega või ka muu kaitsenormiga ning et sellega on võidud tekitada hagejatele kahju, millisel juhul hagejad võivad nõuda kahju hüvitamist või kahju tekitava käitumise lõpetamist. Riigikohus leidis, et sooritusnõue tuleks esitada täpsemana (p 26 ja 28) ning et selleks tuleb täpsustada ja tõendada, milles seisneb hagejatele tekitatud kahju. Samuti peaksid hagejad tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et sätte eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest (p 28).
6.Uuel menetlemisel andis maakohus hagejatele võimaluse hagi aluse ja eseme muutmiseks (dtl 292). Hagejad seda ei teinud. Kohus lõpetas eelmenetluse 22.05.2024 (dtl 294). Kohus arutas asja 19.09.2024 istungil. Kõik pooled jäid varem esitatu juurde. Kohus menetles ka hagejate alternatiivnõuet (protokolli lk 1, dtl 319).
Otsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagid on alusetud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Vaidlusaluse otsusega määrati igale hagejale tähtajaline autospordis tegutsemise keeld (otsuse resolutsiooni p-d 1-3, dtl 7). Iga hageja kohta on otsuses selgitatud karistuse määramise põhjuseid vastava hageja isikliku tegevuse asjaolude kaudu. Vaidlustatud otsusega määrati sama karistus ka M Hule (otsuse resolutsiooni p 4). Kohtule pole teada, et M H oleks tema suhtes tehtud otsust vaidlustanud.
9.Tuvastushagi võib esitada juhul, kui hagejal on selle vastu õiguslik huvi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 38 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 368 lg 1). Riigikohus andis põhjalikud selgitused võimalike faktiliste asjaolude kohta, mille esinemise korral võiks nimetatud huvi olemasolu käesolevas tsiviilasjas jaatada. Maakohus andis asja uuel menetlemisel hagejale võimaluse hagi aluse täiendamiseks ja nõuete muutmiseseks, kuid hagejad ei esitanud Riigikohtu otsuse järgselt kohtule midagi uut, jäädes varasemas menetluses esitatu juurde (vt p 6 eespool). Hagejad pole esitanud
kontrollitava täpsusega faktiväiteid neile vaidlusaluse otsusega põhjustatud negatiivsete tagajärgede esinemise kohta. Väited ühe hageja sportliku tegevuse takistamisest, teise hageja laste põhjendamatutest kannatustest ja kolmanda hageja tegutsemise muutmisest äärmiselt keeruliseks (hagiavalduse lk 2, dtl 4), on kontrollimatuseni ebamäärased ega täida Riigikohtu poolt antud juhiseid õigusliku huvi olemasolu sisustamiseks. Kostja võttis juba esimeses vastuses hagile omaks, et vaidlusaluse otsusega on keelatud hagejate tegevus mistahes autospordiklubis ning kardiradadel mootorispordi ürituste korraldamisel (kostja 26.10.2022 avalduse p 7, dtl 39). Kassatsioonimenetluses ei hinnata tõendeid, kuid neid vaidlusväliseid asjaolusid ei pidanud Riigikohus ilmselt piisavaks tuvastushuvi jaatamiseks, vastasel korral oleks kohus selle tõenäoliselt ära märkinud ega oleks näinud vaeva põhjalike selgituste esitamisega hüpoteetiliste asjaolude kohta, millest saaks järeldada tuvastushuvi esinemist.
10.Tuvastushuvi puudumine on iseenesest piisav hagide rahuldamata jätmiseks.
11.Kui oletuslikult siiski jaatada õigustatud huvi olemasolu tuvastusnõude esitamiseks, pole hagejad esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada vaidlustatud otsuse tühisust. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2, mittetulundusühingutele kohalduva samasisulise erinormina veel mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24(1) lg-s 1. Viidatud eelduste esinemise asjaolusid pole hagejad kohtu ette toonud. Hagimenetlus toimub poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1). Kaevatav otsus ei ole meelevaldne, seda on üksikasjalikult põhjendatud. Esitatud on faktiväited iga hageja poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste kohta, millest on järeldatud autospordi spordialaliidu reeglite rikkumist ja kohaldatud nimetatud reeglites ettenähtud karistusi. Hagejad ei ole vaidlustanud otsuse põhjenduste faktilist õigsust, vaid on pidanud neid põhjendusi ebaoluliseks menetlusosaliste vaheliste muude vaidluste taustal (hagiavalduse lk 2, dtl 4). Hagejate poolt esitatust ei järeldu, et vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, mis on esitatud hagi aluseks (hagiavalduse lk 2). Hagejad ei ole sisustanud oma väidet, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu (hagejate 29.11.2022 avaldus, dtl 160). Hagejate väited kostja põhikirja rikkumise kohta on tähendusetud – vaidlusaluse otsuse vastuolu kostja põhikirjaga saaks olla otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus (MTÜS § 24 lg 1). Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus hagejatel puudub (sama paragrahvi lg 3).
12.Olukorras, kus pole võimalik järeldada vaidlusaluse otsuse õigusvastasust, ei saa olla alust kostja kohustamiseks seda otsust muutma. Riigikohtu poolt hagejatele selgitatud tõendamiskoormist sooritusnõude esitamiseks (Riigikohtu otsuse p 28) ei ole hagejad täitnud.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagid rahuldamata ja määrab seetõttu menetluskulud hagejate kanda.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Maakohtu eelmises menetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 3014 eurot 15,5 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 194,4 eurot (käibemaksuta, kostja 14.12.2022 avaldus, dtl 172). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht on kohtu hinnangul ülemäärane. Hagile vastamiseks on kulunud kokku 14,2 tundi. Hagiavaldus on lühike ja põhjalikumat õiguslikku analüüsi on olnud vaja vaid nõude menetlemiskõlbulikkuse osas. Kohus hindab selleks vajaliku tööaja mahuks 7 tundi ja põhjendatud tunnitasumääraks 180 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud kulu on vastavalt 1260 eurot.
16.Ringkonnakohtumenetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 396 eurot 2,2 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta, kostja 07.03.2024 avaldus, dtl 210). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud. Sama leidis varasemalt ka ringkonnakohus (muudel alustel tühistatud 09.03.2023 määruse p 19, dtl 223).
17.Kassatsioonimenetluse esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 660 eurot 3 tunni töö eest tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta, kostja 19.02.2024 avaldus, dtl 274). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud.
18.Maakohtu uues menetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 670 eurot 3,5 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 191,4 eurot (käibemaksuta, kostja 23.09.2024 avaldus, dtl 315). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõrgema tasumäära aktsepteerimisel arvestab kohus seejuures maakohtu eelmisest menetlusest möödunud aega.
19.Vastavalt eespool (p 15-18) selgitatule peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 2986 eurot.
20.Hagejad on teinud kõik menetlustoimingud käesolevas tsiviilasjas ühiselt. Kõiki hagejaid on esindanud sama lepinguline esindaja. Juhindudes TsMS § 165 lg-st 1 mõistab kohus kostja menetluskulude hüvitise hagejatelt välja võrdsetes osades. Iga hageja peab kostjale maksma 995,33 eurot (2986 / 3).
21.Kostja taotlusel (dtl 315) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Sisuliselt on kohtu menetluses kolm hagi. Iga hageja on esitanud nõude kostja vastu. Nõuded ei ole õiguslikult omavahel seotud, iga hageja oleks saanud vaidlustada tema
suhtes tehtud otsust iseseisvalt. Seega ei kohaldu TsMS § 134 lg 2. Iga esitatud nõude hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kohtule pole esitatud andmeid, mis võimaldaks määrata hagi hinda muudel alustel (TsMS § 125 või § 126 lg 2). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 järgi pidanuks iga hageja tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Seni on riigilõivu tasunud ainult Eesti Kardiliit. Kohus teeb hiljem määruse tasumata jäetud riigilõivu väljamõistmiseks I.M-ilt ja N.S H Eesti Vabariigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.