Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 23.02.2024, Tallinn 2-23-1619 Nordstaff OÜ hagi K.A vastu leppetrahvi väljamõistmiseks 10 000 eurot Hageja Nordstaff OÜ (registrikood 14600672), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Kostja K.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Nordstaff OÜ hagi K.A vastu välja mõista leppetrahv 10 000 eurot või õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Jätta menetluskulud Nordstaff OÜ kanda. Mõista Nordstaff OÜ-lt K.A kasuks välja menetluskulud 2969,92 eurot (käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Nordstaff OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.02.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Nordstaff OÜ (hageja/tööandja) esitas 30.09.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse K.A (kostja/töötaja) vastu leppetrahvi 10 000 eurot väljamõistmiseks.
2.TVK jättis 30.12.2022 otsusega tööandja avalduse rahuldamata.
3.Hageja esitas 30.01.2023 Harju Maakohtule hagi, paludes mõista kostjalt välja leppetrahv 10 000 eurot või õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.06.2021 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle personalivärbajana. Pooled leppisid kokku konkurentsipiirangus, mille järgi on töötajal keelatud töölepingu kehtivuse ajal ja kuue kuu jooksul pärast lepingu lõppemist hageja konkurentide juures töötada. Piirangu rikkumise korral on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi 10 000 eurot. Hageja selgitas, et tööandja edastas töölepingu kostjale tutvumiseks ja töötaja tagastas selle kahe päeva pärast digiallkirjastatuna. Seega oli kostjal võimalus töölepingu ja selles sisalduva konkurentsipiirangu kokkuleppega tutvuda. Kokkulepe ei ole tüüptingimus ja see ei ole töötajat ülemäära kahjustav. Hagejale sai teatavaks, et kostja asus töölepingu lõpetamisele järgneval päeval tööle hageja konkurendi juurde W OÜ. Kuivõrd kostja rikkus konkurentsipiirangut, palus hageja mõista kostjalt välja leppetrahv 10 000 eurot. Hageja leidis, et konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv. Hagejal oli kokkuleppe sõlmimiseks ja oma ärisaladuste kaitsmiseks eriline majanduslik huvi. Hageja soovis vältida olukorda, kus andmed tema klientide kohta ja muu oluline teave nagu töökorraldus, palgaandmed, teenustasud jms sattuvad konkurentide kätte. Kostja töötas hageja juures personalihaldurina, mistõttu oli tal juurdepääs hageja personali- ja kliendiprogrammile, mida kostja oma igapäevatöös aktiivselt kasutas. Andmebaasides sisalduvat informatsiooni asus kostja konkurendi juurde tööle asumisel kuritarvitama, meelitades hageja andmebaasides olevaid töötajaid konkurendi juurde. Hageja on maksnud kostjale hüvitist 500 eurot kokkuleppe järgmise eest. Tegemist on mõistliku tasuga. Lisaks konkurentsipiirangu rikkumisele on kostja rikkunud ka informeerimiskohustust. Hageja konkurendi juures tegutsema asumisel tulnuks kostjal teavitada hagejat konkurentsikeelu rikkumisest või selle ohust. Sellise kohustuse rikkumist saab pidada konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumiseks.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et tõele ei vasta hageja väide konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimisest. Kostja sai kokkuleppest teada alles pärast töösuhte lõppemist hageja poolt esitatud nõude alusel. Töölepingu sõlmimisel ei saanud kostja aru, et see sisaldab konkurentsipiirangu kokkulepet. Tööleping on sõlmitud hageja kasutatavatel tüüptingimustel. Hageja saatis lepingu teksti kostjale e-posti teel ning palus selle allkirjastatuna tagastada. Hageja ei pööranud kostja tähelepanu lepingus sisalduvale konkurentsikeelule. Pooled ei pidanud läbirääkimisi konkurentikeelu kohaldamise osas. Pooltevaheline tööleping lõppes 31.03.2022 ja sellel hetkel ei leppinud pooled kokku selles, et konkurentsikeeld jääb kehtima. Lepingus sisalduv konkurentsipiirangu rikkumise korral rakendatav leppetrahv on tüüptingimusena tühine. Töölepingus ei leppinud pooled kokku selles, et tööandja maksab töötajale hüvitist konkurentsipiirangu järgimise eest pärast töösuhte lõppemist. Lepingus on üksnes kokkuleppe, et kostjale makstakse töölepingu kehtivuse ajal konkurentsikeelu järgimise eest tasu 500 eurot, mis sisaldub igakuises töötasus. Mainitud hüvitis ei ole mõistlik, et inimene
saaks ennast mõistlikult elatada. Hageja ei ole kostjale igakuist hüvitist maksnud. Esimese makse tegi hageja alles mais 2022 selleks, et enda põhjendamatut leppetrahvinõuet sisustada. Kostja hinnangul ei tinginud tema töö vajadust sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepet. Kostja tööülesanneteks oli hageja töötajate värbamine ja nendega lepingute sõlmimine. Hageja klientidega, raamatupidamise andmetega või mistahes ärisaladusega kostja kokku ei puutunud. Hageja juures töötades ei jõudnud kostjani informatsiooni, mida oleks võimalik kasutada hageja konkurendi juures töötades. Konkurentsipiirangut rikkuvaks saab lugeda üksnes selliste töökohustuste täitmist teise tööandja juures, mis saavad töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada. Hageja nõue on aegunud. Kui kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, palus kostja kohtul trahvi suurust mõistliku suuruseni vähendada. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 11.06.2021 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle personalivärbaja ametikohale (dtl 50-55). Pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel alates 31.03.2022 (dtl 107-108). Töölepingus leppisid pooled kokku konkurentsipiirangu kohaldamises nii töösuhte ajal, kui ka kuue kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist. Praegune vaidlus on seotud sellega, et kostja on väidetavalt rikkunud kokkulepet pärast töölepingu lõppemist. Seetõttu ei ole olulised poolte väited konkurentsipiirangu järgmise kohta (sh piirangu järgimise eest hüvitise maksmise osas) töölepingu kehtivuse ajal. Kohus jätab vastavad väited tähelepanuta.
7.Töölepingu sõlmimise ajal (11.06.2021) kehtinud TLS § 23 lg 1 sätestas, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Sama sätte lg 2 näeb ette, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Sama sätte lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 24 lg 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see: vastab käesoleva seaduse § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1); on sõlmitud kirjalikult (p 2); selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lg-le 3 (p 3); see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (p 4). Sama sätte lg 3 näeb ette, et tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv ning kas kostja on kokkulepet rikkunud. Menetluse kestel on tõusetunud küsimus ka sellest, kas konkurentsipiirang ja leppetrahv on tüüptingimused ning kas leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena tühine. Kohus peab vajalikuks võtta esmalt seisukoht viimati märgitud küsimuste osas.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Tüüptingimuste mõiste ning nende kasutamine ja tühisuse tingimused on
reguleeritud võlaõigusseaduse üldosa 2. ptk 2. jaos. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selleks, et sellisele lepingutingimustele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuste kasutaja tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (Riigikohtu 06.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-12, p 12).
10.Töölepingus sisaldub järgmine konkurentsipiirangu kokkulepe: töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja kohustub mitte osutada lepingu kehtivuse ajal ning vähemalt kuus kuud pärast töösuhte lõppemist tööandjale konkurentsi. Tööandjale konkurentsi osutamiseks loetakse muu hulgas töötamist tööandja konkurendi juures, tööandja konkurendile teenuste osutamist füüsilise isikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, tegutsemist tööandja konkurendi juhtimis- või järelevalveorgani liikmena või tööandja konkurendi juures majanduslike huvide omamist (sealhulgas aktsiate, osade või muude väärtpaberite omamist, v.a börsil noteeritud äriühingute aktsiad, osad või väärtpaberid) või muul viisil tasu eest või tasuta tegutsemist tööandja faktilise konkurendina või tööandja konkurentide juures või konkurentide kasuks. Konkurentsipiirang kehtib konkurentsi osutamisele Euroopa Liidu territooriumil (leping p 6.2); tööandja konkurentideks on kõik tööandjaga osaliselt või täielikult samal tegevusalal, st tööjõu vahendamise ja tööjõurendi valdkonnas tegutsevad äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja muud füüsilised isikud, aga ka tööandja kliendid ja partnerid. Kui töötajal tekib kahtlus, kas kolmanda isiku näol on tegemist tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse saamiseks pöörduma tööandja poole (lepingu p 6.3); töötaja ei või ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada peale töölepingu kehtivuse lõppu kuue kuu jooksul tööandja konkurendi juures, samadel tingimustel, mis on toodud käesoleva töölepingu p-s 6.2. Töölepingu konkurentsikeelu hoidmise eest saab töötaja 500 eurot kuus bruto alates tööle asumisest ning see tasu sisaldub p-s 3.2 kokkulepitud töötasus (lepingu p 6.4); kui töötaja rikub lepingu kehtivuse ajal ning vähemalt kuus kuud pärast töösuhte lõppemist p-s 6.2 ja 6.4 toodud kohustust, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi 10 000 euro ulatuses (lepingu p 6.5).
11.Töötaja on töösuhtes nõrgem pool (Riigikohtu 27.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12; 06.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 16) ja seda tuleb kohtu hinnangul arvestada ka töölepingu sõlmimisel. Kohtu hinnangul peaks tööandja juhtima töötaja tähelepanu töölepingus sätestatud piirangutele, nende rikkumisel kohaldatavatele sanktsioonidele ning töötajaga neid arutama.
12.Kohus toob välja, et kogu töölepingu (sh konkurentsipiirangu kokkulepet ja leppetrahvi punktide) ülesehitus näitab, et pooled ei sõlminud lepingut läbirääkimiste tulemusena, vaid tegemist on hageja poolt eelnevalt korduvaks kasutamiseks väljatöötatud lepingu vormiga. Hageja selgitas, et tema edastas töölepingu tutvumiseks kostjale ja kahe päeva pärast tagastas kostja allkirjastatud lepingu. Hageja väidet kinnitab kirjavahetus, mille järgi saatis hageja töölepingu kostjale 11.06.2021 ja 13.06.2021 tagastas töötaja allkirjastatud lepingu tööandjale (dtl 81). Hageja ei ole aga tõendanud, et ta oleks kostjaga konkurentsipiirangu kokkulepet eraldi läbi rääkinud. Mainitud asjaolule on kostja menetluses tähelepanu juhtinud (nt kostja 05.04.2023 menetlusdokumendi p 2.5 (tl 26–29). Hageja väide, et kostjal oli võimalus soovi korral hagejale
täiendavaid küsimusi esitada, ei asenda tööandja kohustust töötajale kõiki töölepingu tingimusi selgitada ja töötajaga töölepingus välja toodud tingimused läbi rääkida. Mainitud tööandja kohustus on eriti oluline konkurentsipiirangu kokkuleppe osas, kuna selle kohaldamine piirab ulatuslikult töötaja õigust vabalt sissetulekut teenida. Selline piirang võib kehtida nii töölepingu kehtivuse ajal (nt juhul, kui põhitöökoha kõrvalt sooviks töötaja täiendavat sissetulekut teenida), kui ka pärast lepingu lõppemist. Viimasel korral saab piirang töötaja jaoks eriti koormav olla, kuna tal võib teatud aja jooksul olla keelatud töötada erialal, mis oli seni temale põhisissetuleku taganud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks võimalus konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu (sh leppetrahvi osas) mõjutada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et töölepingu p-d 6.2–6.5, mis sisaldavad konkurentsipiirangu kokkulepet ja leppetrahvi on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes.
13.Töölepingu p-des 6.2–6.5 on selgelt viidatud konkurentsipiirangule ja leppetrahvile piirangu rikkumise korral. Teabe sisu ja väljendusviis on piisavalt selge ja arusaadav. Seetõttu on konkurentsipiirang ja leppetrahv saanud töölepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel.
14.Kostja hinnangul on lepingus sisalduv kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta tüüptingimusena tühine, kuna see näeb ette väga ulatusliku leppetrahvi. VÕS § 35 lg 5 kohaselt on tühine kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale VÕS §-des 35–39 ja 41–45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati. Kohtupraktikas selgitatakse, et tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega mh nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 3 sätestab tüüptingimuse tühisuse alused eelkõige tarbija kaitseks. Tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat (Riigikohtu 23.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-11, p 12).
15.Töölepingu p 6.5 järgi on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi 10 000 eurot, kui töötaja rikub pärast töösuhte lõppemist konkurentsipiirangu kokkulepet. Hindamaks seda, kas tegemist on mõistliku leppetrahviga, arvestab kohus järgmist:
15.1.Leppetrahvil võib olla survefunktsioon või kahju hüvitamise funktsioon. Hageja esindaja selgitas TVK 15.12.2022 istungil, et kui võrrelda leppetrahvi suurust 10 000 eurot kostja töötasuga, siis tundub see ebaproportsionaalne. Kuid tuleb vaadata, milline risk oli selliste andmete mööda ilma ringi paiskamisel (dtl 124–128). Sellest seletusest nähtuvalt võis hageja hinnangul olla leppetrahvil kahju hüvitamise funktsioon. Töölepingu p 6.5 järgi hüvitab töötaja konkurentsipiirangu rikkumise tõttu tööandjale tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi 10 000 eurot (dtl 50–55). Töölepingus on pooled selgelt eristanud töötaja kohustust hüvitada tööandjale konkurentsipiirangu rikkumisega tekitatud kahju ning maksta piirangu rikkumise korral leppetrahvi. Lepingu sõnastusest nähtuvalt ei leppinud pooled kokku selles, et leppetrahv peaks konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisega tööandjale tekitatud kahju katma, vaid lepingu järgi on töötajal kohustus hüvitada kahju ning lisaks sellele maksta leppetrahvi. Kohtu
hinnangul leppisid pooled töölepingus kokku leppetrahvis kui survevahendis, mis pidi töötajat panema konkurentsipiirangu kokkulepet pärast töösuhte lõppemist täitma.
15.2.Töölepingu p-i 3.1 järgi oli kostja töötasuks 1500 eurot kuus (bruto). Tööandja tegevusmahtude olulisel suurenemisel võivad pooled leppida kokku pärast katseaja edukat läbimist töötasu suurenemises kuni 1875 eurot bruto. Töölepingu p 6.4 teise lause järgi saab töötaja töölepingu konkurentsipiirangu hoidmise eest 500 eurot kuus (bruto) alates tööle asumisest ning see tasu sisaldub p-s 3.2 kokkulepitud töötasus (dtl 50–55). Kohus toob välja, et lepingu p 3.1 on eksitav. Töötasu on töö eest makstav tasu (TLS § 5 lg 1 p 5). Töölepingu p 3.1 on eksitav, sest selles punktis töötasuna nimetatud summa sisaldab peale töötasu ka hüvitist konkurentsipiirangu järgimise eest. Tööandja poolt töötajale lisaks töötasule makstavad hüved peaksid lepingus olema eraldi välja toodud. Seega oli kostja töötasu 1000 eurot (1500 eurot – 500 eurot (hüvitis konkurentsipiirangu järgmise eest) või alternatiivselt 1375 eurot (1875 eurot – 500 eurot (hüvitis konkurentsipiirangu järgmise eest); asjaolu, et töösuhte kestel leppisid pooled kooskõlas lepingu p-s 3.5 märgituga kokku suuremas töötasus kui 1500 eurot (bruto) kinnitavad kostja pangakontode väljavõtted, mille järgi tegi hageja kostjale perioodil september 2021 kuni märts 2022 väljamakseid vahemikus ca 1200 eurot kuni ca 1500 eurot (dtl 110-111). Eeltoodust nähtuvalt ületab leppetrahv 10 000 eurot hageja igakuist töötasu enam kui kümme korda (eeldusel, et hageja töötasu on 1000 eurot (bruto) või alternatiivselt enam kui ca seitse korda (eeldusel, et hageja töötasu on 1375 eurot (bruto). Kohus leiab, et leppetrahv, mis ületab enam kui seitse korda töötaja igakuist töötasu on surveabinõuna ebamõistlikult suur. Sellel põhjusel on töölepingu p-s 6.5 sisalduv kokkuleppe, mille järgi on tööandjal õigus nõuda töötajalt konkurentsipiirangu rikkumise korral leppetrahv 10 000 eurot, tühine VÕS § 42 lg 2 p 5 alusel. Kuivõrd leppetrahvi tasumise kokkulepe on tühine, tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.
16.Kuigi kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.
17.Konkurentsipiirangu kokkulepe pärast töölepingu lõppemist kehtib ainult juhul, kui selle eest makstakse igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 1 p 3 ja sama sätte lg 3). Kohus toob välja, et pooled ei ole lepingus selgelt leppinud kokku hüvitise tasumises pärast töölepingu lõppemist. Töölepingu p 6.4 sätestab, et töötaja ei või ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada peale töölepingu kehtivuse kuue kuu jooksul tööandja konkurendi juures, samadel tingimustel, mis on toodud käesoleva töölepingu p-s 6.2. Töölepingu konkurentsikeelu hoidmise eest saab töötaja 500 eurot kuus bruto alates tööle asumisest ning see tasu sisaldub p-s 3.2 kokkulepitud töötasus. Sellest punktist nähtub, et pooled leppisid kokku hüvitise tasumises lepingu kehtivuse aja jooksul. Seda kinnitab p 6.4 teine lause, mille järgi makstakse hüvitist alates tööle asumisest ja seda tasutakse koos töötasuga. Töölepingu mainitud punktis ja teistes punktides puudub kokkulepe, mille järgi tasub tööandja hüvitist pärast töölepingu lõppemist.
18.Isegi juhul, kui pooled oleksid lepingus leppinud kokku hüvitise 500 eurot (bruto) tasumises, ei ole tegemist mõistliku hüvitisega TLS § 24 lg 3 mõttes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja töötasu hageja juures oli vastavalt 1000 eurot (bruto) või alternatiivselt 1375 eurot (bruto). Konkurentsipiirang pärast töösuhte lõppemist võib töötaja õigust valida uus töökoht oluliselt riivata. Töötajal võib teatud perioodi jooksul olla keelatud töötada erialal, mis oli temale seni sissetuleku taganud ning millel töötamiseks on inimesel juba omandatud oskused ja kogemus. Konkurentsipiirangu eesmärgiks ei tohiks olla põhjustada selline olukord, kus töötaja peaks töölepingu lõpetamise järel asuma erialale, kus ta ei ole varem töötanud. Seega võib konkurentsipiirangu rakendamine töötaja jaoks koormav olla. Kohtu hinnangul peaks konkurentsipiirangu eest makstav hüvitis olema võrreldav isiku töötasuga tööandja juures, kellele ei tohi töötaja töösuhte lõppemise järel konkurentsi osutada. Sellisel juhul oleks töötajale tagatud ka konkurentsipiirangu kehtivuse ajal varasemaga võrreldav sissetulek, mis
tasakaalustaks konkurentsipiirangust tulenevat töötaja õiguse riivet vabalt töökoht valida. Ka senises kohtupraktikas on avaldatud, et hüvitis peab kompenseerima töötaja töökoha valiku piirangust tingitud sissetuleku vähenemise. Vähenenud sissetulek on eelduslikult töötasu, mida töötaja kuni töölepingu lõpetamiseni sai (Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-3488, p 8). Olukorras, kus kostjal oli keelatud töötada hageja konkurentide juures kuus kuud pärast töölepingu lõppemist, ei ole piirangu järgmise eest makstav hüvitis 500 eurot (bruto), mis on ca 50% hageja töötasust, mõistlik TLS § 24 lg 3 mõttes. Hüvitise ebamõistlikkust kinnitab ka see, et hüvitise suurus oli väiksem kui töötasu alammäär 2022. aastal summas 654 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1, redaktsiooni kehtivus 01.01.2022 kuni 31.12.2022). Eeltoodud põhjusel oleks konkurentsipiirangu kokkulepe tühine.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt leppetrahv 10 000 eurot. Kuivõrd hageja nõue jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte muid väiteid konkurentsipiirangu kehtivuse kohta.
20.Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus selgitab, et kohus saab määrata õiglase varalise või mittevaralise kahju hüvitise (VÕS § 127 lg 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366). Praegu ei esitanud hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Seetõttu ei saa kohus õiglast hüvitist enda äranägemisel määrata. Hageja on pöördunud kohtusse nõudega välja mõista kindlas summas leppetrahv. Hageja nõue ei ole kahju hüvitamise nõue.
21.Hageja avaldas, et kostja, asudes tööandja konkurendi juurde, rikkus informeerimiskohustust. Võimalik on, et töötajal on ka pärast töölepingu lõppemist teatud kohustused endise tööandja ees. Hageja ei ole aga väitnud, et informeerimiskohustuse väidetav rikkumine on põhjustanud talle kahju. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hageja väited kohustuse rikkumise kohta käsitleda.
22.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
23.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 12.01.2024. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid 2969,92 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud menetluskulude nimekirja kohaselt esindas kostjat menetluses vandeadvokaat, kes osutas kostjale õigusabiteenuseid tunnihinnaga 160 eurot, s.o kuni 31.12.2023 tunnihinnaga koos käibemaksuga 192 eurot ja alates 01.01.2024 tunnihinnaga koos käibemaksuga 195,20 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Kokku on kostja lepinguline esindaja seoses asjas toimunud vaidlusega töövaidluskomisjoni ja kohtus osutanud kostjale õigusabiteenuseid mahus 14,9 tundi.
24.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
25.Kohus leiab, et kostja poolt TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.
26.Kostjale osutati vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta), s.o kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 192 eurot (koos käibemaksuga) ja alates 01.01.2024 tunnihinnaga 195,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on käesolevalt põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on vajalik ja põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus
leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ning keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik, põhjendatud ja vajalik.
27.Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt nii asja menetlemisel töövaidluskomisjonis kui ka maakohtu menetluses tehtud toiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide asja materjalidest nähtuvate ning tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja poolt käesolevas asjas tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
28.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostjale osutatud õigusabiteenuse mahtu käesoleva asja menetluses (nii asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis kui maakohtus) kokku 14,9 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäära, loeb kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulusid kokku 2969,92 eurot (koos käibemaksuga).
29.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.