T.T.e hagi A.L. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks A.L. vastuhagi T.T.e vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 7000 eurot Vastuhagi hind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: T.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Kostja/vastuhagis hageja: A.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
Istungi toimumise aeg
10.05.2023
RESOLUTSIOON:
Jätta rahuldamata A.L. taotlus tõendite kogumiseks.
Rahuldada T.T.e hagi A.L. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks.
Lõpetada T.T.e ja A.L. kinnistu, asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), kaasomand selliselt, et jätta kinnistu T.T.e ainuomandisse ning kohustada T.T.e maksma A.L.le hüvitist 86 500 eurot.
Jätta rahuldamata A.L. vastuhagi T.T.e vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks.
Kohustada A.L.d andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr on xxxxxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on A.L. kinnistust 1/3 kaasomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse T.T..
Tsiviilasi nr 2-20-13043
Kohtuotsus asendab otsuse p-s 5 märgitud A.L. tahteavaldust.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning tõendid
1.1.Kohtu menetluses on T.T.e (hageja) hagi A.L. (kostja, L.L. õigusjärglane) vastu hagi, milles palub lõpetada hageja ja kostja kaasomand kinnisasjale xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx, edaspidi ka kinnistu) selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjale hüvitist 49 020 eurot. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatust kostja omandiõiguse kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja 04.08.2023 tõstis hüvitise suuruse 86 500 euroni, võttes aluseks poolte kokkulepitud hindaja poolt koostatud eksperthinnangu (II kd tl 176–223).
1.2.Esitatud asjaoludel on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud. Hagejale kuulub kinnistust 2/3 mõttelist osa, kostjale 1/3 mõtteline osa. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja registriosa nr xxxxxxxxxxx väljatrüki (I kd tl 9–11). Hageja sai kinnistu kaasomanikuks 2010 aastal kinkelepinguga, kostja sai 1/3 mõttelise osas omanikuks 2016 aastal. Poolte vahel on sõlmitud kasutuskorra kokkulepe. Kostja kaasomandi mõttelise osa saamise ja kinnistu kasutuskorra kokkuleppe tõendamiseks esitas hageja notariaalakti nr 1194 (I kd tl 14–28).
1.3.Hagejal on kinnisasjaga nii ajalooline kui ka emotsionaalne side. Maja on ehitatud hageja vanavanavanaisa poolt ning hetkel kasvatab hageja seal koos elukaaslasega kahte last. Tegemist on hageja sünnikoduga, kus koos õega on vanavanemate juures veedetud lapsepõlve suved ning kuni hageja vanaema surmani veedetud kõik perekondlikud jõuluõhtud. Hageja otsustas juba 2010. aastal, et loob kinnistule oma tulevasele perele kodu. Ühtlasi lubas hageja vanaemale, et hageja õel on sel kinnistul alati koht, kuhu tulla. 2016. aastal, kui hageja vanaema xxxxxxxxxxx hooldekodusse kolis, sest maja haldamine hakkas üle jõu käima, alustas hageja oma kodu ja õe külaliskorteri planeerimist ja projekteerimist. 2017. aastal alustas hageja oma osa ümberehitamist ning on tänaseks loonud oma pere vajadustele vastava kodu, mis ehitatud pea täies mahus oma kätega. 2020. aasta märtsis sai sellest ka hageja poja sünnikodu. Alates 90date aastate keskpaigast kaasomanikud ei ole kinnistut püsiva elukohana kasutanud.
1.4.Hageja on teostanud enda kasutuses oleval kaasomandi osal kapitaalremondi. Antud asjaolu nähtub kinnistute eksperthinnangutest nr 100/0416 GS (I kd tl 29–52) ja nr ARE181846-B (I kd tl 53–107). Samuti on hageja parendanud kogu kaasomandis olevat hoonet. 2 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043 Algselt soovis hageja teostada kogu maja projekti ühiselt koos teise kaasomanikuga, mis oleks taganud mõlema poole huvisid, sest kulud projekteerimisele ja ühistele osadele oleks olnud soodsam. Siiski ei osutunud asja ühine parendamine võimalikuks ning hageja oli sunnitud projekteerimise ning ehitustegevusega üksi jätkama. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja kirjavahetuse projekteerijaga (I kd tl 108) ja sõnumivahetuse L.L.ga (I kd tl 109). 2017. aastal asendas hageja omal kulul 2012. aastal ühiselt paigaldatud ajutise katusekatte uuega. Seejuures vahetas hageja välja kõik sarikad, paigaldas varem puudunud katuse aluskatte, tuuletõkke ning katusealuse soojustuse. Ühtlasi paigaldas hageja omal kulul soojustuse pööningule ja kahe korruse vahelisele vahelaele ning on taganud eluruumide vaheliste seinte ja vahelae tulekindluse. Tööde teostamise kohta esitas hageja tõendina fotod (I kd tl 110–112). Hageja lasi ümberehituse ja remondi tegemiseks teha projekti (I kd tl 113–132), millega nõustus ka L.L.. Ühiselt on hageja ja L.L. tasunud vaid hoone välisseinte soojustamise eest, mistõttu ei taga kogu kinnisasja väärtusest lähtumine käesolevas asjas õiglast tulemust. Hageja hooldab ja on kinnistut hooldanud pidevalt, sh niitnud ühisel hoovialal muru, korraldanud hoovialal lume lükkamist ja muid igapäevaseid heakorratöid.
1.5.Asjaolu, et hageja on kinnisasja väärtust suurendanud tõendavad muuhulgas kaks hindamisakti. Esimene hindamisakt on tehtud enne renoveerimistöid (I kd tl 29–52) ning teine hindamisakt on tehtud pärast renoveerimistöid (I kd tl 53–107). 31.05.2018 tehtud hindamisaktiga on hinnatud hageja kasutuses oleva mõttelise osa väärtuseks ehitusjärgus olles 133 000 eurot. Samas hindamisaktis hinnatakse hageja mõttelise osa tulevikuväärtuseks 166 000 eurot (I kd tl 55), st sellel hetkel ei olnud veel valminud eluruum nr 3. Kostja mõttelise osa väärtuseks on hageja hinnangul 48 000 eurot. Sarnase iseloomuga majaosade keskmine ruutmeetri hind tänastes müügitehingutes on ligikaudu 900–950 eurot ning kostja eluruumi pind on 51,6 m2.
1.6.Pooled on aastaid pidanud vestlusi asja jagamise osas, sh nii väljaostu küsimustes kui ka ühise hooviala jagamise osas kasutuskorra abil. Siiski ei ole vestlused tulemusi andnud. Eelkõige on põhjuseks kostja õiguseellase nõue täiendava maa saamiseks, millel ei ole ühtki õiguslikku alust. Samuti muudab kostja õiguseellane oma seisukohti ja esitab täiendavaid nõudmisi. Seetõttu ei õnnestunud ka järgnevad läbirääkimised. Hageja on küll proovinud asja kohtuväliselt jagada ning kaasomanikule vastu tulla, kuid ka see ei ole viinud kokkuleppeni. Läbirääkimiste pidamise ja nurjumise kohta esitas hageja tõenditena kirja- ja sõnumivahetused (I kd tl 133–179).
1.7.Hageja tellis kooskõlastatult kostjaga kutseliselt hindajalt Virgo Laansoolt kinnistu turuväärtuse leidmiseks hinnangu tegemise. Koostatud eksperthinnangust nähtub (II kd tl 174– 223), et kinnistu turuväärtus on 296 000 eurot ja kostja ainukasutuses oleva eluruumi turuväärtus 91 0000 eurot koos hageja poolt tehtud parendustega (uus katus, sarikad, katusealune soojustus, vahelae isolatsioon) ning ilma parendusteta vastavalt 281 000 eurot ja 86 500 eurot. Kinnistu väärtus on hageja panuste tõttu kasvanud 15 000 euro võrra, millest kostja osa on 5000 eurot. Ebaõiglane oleks hageja suhtes, kui ta peaks kostjale maksma kaasomandi kaotuse eest hüvitist ka selle eest, et kinnistu väärtus on tõusnud hageja panuste arvelt.
1.8.Kinnistu on koormatud kasutuskorraga, milline asjaolu mõjutab kaasomandi osa turuväärtust ning kostja oli kingisaajana sellest ka teadlik. Antud asjaolu nähtub 15.09.2022 sõlmitud kinkelepingust (III kd tl 1–12). Nimetatud lepingu punktist 9.2 nähtub, et kinkija (endine kostja) ja kingisaaja (kostja) on ise hinnanud kaasomandiosa turuväärtuseks 50 000 eurot.
1.9.Hageja esitas ka alternatiivse tasaarvestuse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja poolt kinnisasjale tehtud kulutusi (katuse vahetamist) ei tuleks arvestada hüvitise suuruse juures. 3 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043
2.Kostja vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest 2016 aastal oli hageja nõus hoonete jätmisega kaasomandisse ja pooled sõlmisid 17.05.2016 kinnistu valdamise ja kasutamise kokkuleppe. Hagi tuleks rahuldamata jätta ka seetõttu, et hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamist kostjat kõige enam koormaval viisil. Hagi rahuldamisel jääks kostja ja kostja ema ilma oma kodust ning suure tõenäosusega hagejalt kostjale hagi rahuldamise korral väljamõistetav hüvitis ei taga kostjale võimalust soetada endale samaväärne elukoht.
2.2.Kostja avaldab, et hageja poolt hagiavalduse punktis 1.2. märgitud isik on ka kostja vanavanavanaisa ning tegemist on nii hageja kui kostja perekonnale kuulunud kinnistuga. Kostja elas kinnistul esimesed kuus eluaastat ning kostjal on minevikku arvestades tugevam emotsionaalne side kinnistuga, kui hagejal.
2.3.Elamut on pooled renoveerinud nii koos kui eraldi. Kostja on heauskselt nõustunud hageja kasutuses oleva elamu osa laiendamiseks vundamendi rajamisega suuruses 1,2m2. Hageja võttis vabatahtlikult enda kanda katuse ja seda kandvate puitosade vahetusega seotud kulud, kuna see oli hageja soov ning vajadus katuse vahetuseks puudus. Katusevahetamise töödes osales ka kostja. Muud ehitustööd olid kantud hageja soovist võtta kasutusele pööning ning ehitada välja korterina nr 3 käsitletavad ruumid, mida kasutaks hageja õde ning millised oli hagejal kavas välja üürida.
2.4.Hageja nõudel kostja uuendas enda kasutatavates ruumides korstna ning kandis sellega kulu 1600 eurot. Ehitustegevuse käigus on ühises kasutuses olev hooviala olnud sisuliselt hageja ainukasutuses, kuna seda on kasutatud nii ehitustööde teostamisel kui materjali ladustamisel. Hageja on ainuisikuliselt kasutanud ka poolte ühises kasutuses olevat saunpesukööki ning kostja on seda kõike võimaldanud.
2.5.Kostja nõustub hageja väitega, et pooled on arutanud kinnistu jagamisega seonduvat, kuid ei nõustu hageja väitega, et kokkulepe on jäänud saavutamata seetõttu, et kostja on nõudnud enda omandisse ilma õigusliku aluseta kaasomandi osast suuremat osa kinnistust. Kostja soovis temale tekkivate kulutustega ja asjaoluga, et hooviala on väärtuslikum, enda ainukastusse saada mõningal määral suuremat osas kinnistust.
2.6.Kostja ei nõustu, et poolte suhted on pöördumatult halvenenud. Kostja peab loomulikuks, et kaasomandi lõpetamise nõue tekitab pingeid, ent kostja ei ole kunagi suhtunud selle tõttu halvasti hageja isikusse ega keeldunud temaga arutamast mistahes mõistlikke lahendusi.
2.7.Kostja esitas hageja tasaarvestuse nõudele aegumise vastuväite.
3.Kostja vastuhagi
3.1.Kohtu menetluses on kostja vastuhagi, kus kostja palub kaasomandi lõpetada selliselt, et jagada Xxxxxxxxxxx asuval kinnistul olev hoone kolmeks korteriomandiks elamu senisest kasutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) Hageja ainuomandisse jäävad reaalosadena korterid (eriomandid) pindalaga 96,5 m2 ja pindalaga 32,6 m2, milliste ruumiasetus on nähtav hagi lisaks nr 10 olevalt FIE Tiiu Keskküla poolt koostatud eluruumi ümberehitus- ja laiendusprojekti põhiplaanilt ja katusekorruse plaanilt ja millised on tähistatud eluruumidena 1 ja 1a; 2) Kostja ainuomandisse jääb reaalosana korter (eriomand) pindalaga 51,6 m2, millise ruumiasetus on nähtav hagi lisaks nr 10 olevalt FIE Tiiu Keskküla poolt koostatud eluruumi ümberehitus- ja laiendusprojekti põhiplaanilt ja milline on tähistatud eluruumina 2. Märkida lahendis kaasomandi lõpetamisel vastuhagis taotletud viisil, et T.T.e mistahes tahteavaldusi ja nõusolekuid, millised on vajalikud Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxxx, korteriomanditeks jagamiseks, asendab tsiviilasjas nr 2-20-13043 jõustunud kohtulahend. 4 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043
3.2.Kostja hinnangul on kõige õiglasemaks lahenduseks jagada kaasomandis olev Xxxxxxxxxxx kinnistu korteriomanditeks. Hageja väited võimalikust keerukusest korteriühistu moodustumise järgselt ei ole tõsiseltvõetavad, kuna kaasomandi esemega seotud küsimusi on kaasomanikel tulnud lahendada alates kinnistu moodustamisest ning nimetatud asjaolu ei muutuks mistahes viisil ka pärast korteriomandite moodustamist. Kaasomandisse jääva ülejäänud kinnistu kasutamise korras on pooled juba kokku leppinud ning selles osas mingit sisulist õiguslikku muudatust teha vaja ei ole. Kasutuskord tuleks kindlaks määrata poolte vahel kokkulepitud 17.05.2016 sõlmitud notariaalakti punktis 5.1.–5.12. tingimusel, jättes välja elamut puudutava osa.
3.3.Kostja poolt taotletud lõpetamise viis on võimalik ning kostja soovib seda tõendada Pärnu Linnavalitusse poolt kinnitatud hoonejaotusplaaniga ja arhitekt Tiit Raev kinnitusega, et eriomandi loomine hoonejaotusplaanil kujutatud viisil vastab KrtS §-s 4 sätestatud nõuetele (III kd tl 38–40). Kostja täpsustas oma nõuet ning palus kaasomandi lõpetada järgmiselt:
3.3.1.Moodustada xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu elamus asuvatest ruumidest eriomandid ligikaudsete pindaladega 96,5 m2 ja 32,6 m2, milliste ruumiasetus on nähtav arhitekt Tiit Raevu poolt koostatud ja Pärnu Linnvalitsuse poolt kinnitatud ärakirjana esitatud hoonejaotusplaanilt ja millised on tähistatud eluruumidena 1 (vastavalt ruumid 1-12) ja 3 (vastavalt ruumid 20-23). Jätta moodustatavad eriomandid reaalosadena T.T.e ainuomandisse.
3.3.2.Moodustada Pärnu, Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu elamus asuvatest ruumidest eriomand ligikaudse pindalaga 51,6 m2, millise ruumiasetus on nähtav arhitekt Tiit Raevu poolt koostatud ja Pärnu Linnvalitsuse poolt kinnitatud ärakirjana esitatud hoonejaotusplaanilt ja milline on tähistatud eluruumina 2 (vastavalt ruumid nr 13-19). Jätta moodustatav eriomand reaalosana A.L. ainuomandisse.
4.Hageja vastuväited
4.1.Hageja ei nõustu kostja vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisiga. Hageja ei ole kasutanud oma menetlusosalise õigusi pahauskselt ning. vastav kostja etteheide jääb ebaselgeks. Hageja on proovinud alates 2020 kevadest, enne ja pärast kohtumenetluse algatamist, sõlmida pooltele sobiv kompromiss, kuid kahjuks ei ole see olnud võimalik, sest kostja esitab alusetuid nõudeid ning pooltevahelised suhted ei võimalda ühise asja majandamise jätkumist ega vastavas osas kompromissi sõlmimist. Poolte suhteid ei parandaks kostja poolt pakutud kaasomandi jagamise viis. Pooled ei ole pika aja jooksul leidnud üksmeelt, mistõttu on äärmiselt kaheldav, et asja ühine majandamine oleks edaspidi võimalik või otstarbekas. Hageja hinnangul ei ole võimalik kostjaga sõlmida kokkuleppeid, millest kostja ka hiljem lähtuks ning kostja vastuoluline käitumine ei tekita usaldust, et ühise majandamise jätkumisel täiendavaid vaidlusi ei teki.
4.2.Poolte vahel on kasutuskorra kokkulepe, hageja on teinud heas usus kaasomandile kulutusi, on proovinud naabriga asja ühiselt majandada ning ei ole nõudnud naabrilt oluliste kulutuste hüvitamist. Poolte vahel ei ole siiski paljude majandamisküsimuste osas üksmeelt. Kostja süüdistab hagejat ettevõtlikkuses ja ühise asja parendamises, lähtub seisukohtade kujundamisel hagejaga mitteseotud ajaloost ja esitab täiendavaid nõudeid. Eestis on mitmeid kaasomandis olevaid kinnisasju, mille parendamine on takerdunud naabrite vaheliste probleemide tõttu.
4.3.Oleks ebaõige, et kaasomandis olevate kinnisasjade puhul kulutuste tegemisel ning omandi parendamisel tuleks loodu väärtus hiljem kaasomandi jagamise puhul teisele kaasomanikule uuesti hüvitada. Seetõttu oleks käesoleval juhul õiglane, et kohus jagaks asja hageja poolt taotletud viisil ning lähtuks õiglase väärtuse kindlaksmääramisel just kostja mõttelise osa väärtusest. Seda enam, et hageja sai kaasomandile kulutusi tehes lähtuda sõlmitud kasutuskorrast. Hageja juhib tähelepanu, et poolte vahel on kasutuskorra kokkulepe ning kohtupraktikas on kasutuskorra puhul lähtutud kasutuskorraga kindlaksmääratud mõttelise osa 5 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043 väärtusest. Tallinna Ringkonnakohus on 18. jaanuari 2018.a otsuses tsiviilasjas 2-16-6505 leidnud, et kasutuskorraga paarismaja puhul on võimalik teistsugune kaasomandi osa väärtuse kindlakstegemise viis, s.o lähtumine kaasomandi osa väärtusest.
4.4.Hageja ei nõustu, et 2017 aastal katuse vahetamiseks ei olnud tegelikkuses vajadust. 2012 aastal paigaldatud laineline bituumenplaat oli mõlema poole teadmisel ajutine ning vajalik, kuna katus lasi läbi. Hageja ei nõustu ka selle väitega, et kostja on 2017 aasta katuse paigaldamise eest tasunud. Kostja tasus välisseinte soojustamise ja varasemad võlgnevused. Antud asjaolu nähtub kostja poolt hagejale tehtud maksetest (I kd tl 155) ja hageja kalkulatsioonist (II kd tl 49). Ebaõige on ka see kostja väide, et justkui hageja oleks nõudnud kostja kasutuses oleva korstna uuendamist. Korsten oli amortiseerunud ning hageja tegi kostjale ettepaneku, et katuse renoveerimistööde ajal oleks kostjal mõistlik ka oma korsten ära renoveerida (II kd tl 61–62).
5.Pooled on menetluse jooksul pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid tulemusteta. Hageja on seisukohal, et asjas ei ole võimalik kokkulepet saavutada, kuna kostja nõudmised on suuremad, kui kaasomandi osa järgi tal õigust saada on. Kostja hageja väidet õigeks ei võta, kuna on seisukohal, et tema ettepanek taastaks ajaloolise õigluse ning hüvitaks kostja poolt tehtavad kulutused. Kompromissläbirääkimiste pidamise osas on pooled esitanud kohtule kirjavahetused perioodist 29.10.2020–12.11.2020 (II kd tl 18–30) ja 07.09.2021–09.12.2021 (II kd tl 82–89) ning asjas on menetlus olnud TsMS § 359 lg 1 alusel peatatud perioodil 26.08.2021– 17.05.2022.
6.Seoses kinnistu kaasomandi omaniku vahetusega kohus 08.11.2022 määrusega asendas L.L. A.L.ga (II kd tl 125–126). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja esitas 31.08.2023 taotluse nõuda hagejalt välja majaraamat. TsMS § 236 lg 3 sätestab, et tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. Kostja soovib majaraamatuga tõendada, et kostjal on seos vaidlusaluse kinnistuga alates sünnist 1949 aastal, kui ta käis vanaema juures ning alates 1960, kui kostja asus sinna seoses koolikohustuse täitmisega elama. TsMS § 238 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kuigi hageja on oma 31.08.2023 menetlusdokumendi punktis 2 avaldanud vastuseks kostja väitele, et tegemist on kostja koduga, et kostja ei ole tõendanud mitte mingit ajalist ega ka emotsionaalset sidet kinnisasjaga (III kd tl 67), ei ole kohtu hinnangul hageja vastu vaielnud sellele, et kostja on oma elu jooksul kinnistuga seotud olnud. Hageja on hagis välja toonud (I kd tl 3 p 1.2) ja hilisemas menetluses nõustunud faktiga (II kd tl 48 p 4), et kinnistu näol on tegemist hageja ja L.L. vanavanavanaisa poolt ehitatud majaga, et kostja (L.L. ema) on olnud kinnistu kaasomanik enne 22.09.2022 nähtub hagile lisatud kinnistusraamatu väljavõttest (I kd tl 10). Hageja on avaldanud, et kinnistu on läbi aastate olnud vanavanavanaisa järeltulijate kasutuses ja omandis. Hageja vaidleb vastu sellele, et kostjal on käesolevalt kinnistuga emotsionaalsem side, kui hagejal. Kuna ei ole vaidluse all kostja seotus kinnistuga kas alates sünnist 1949 aastal või 1960 aastast, kui kostja asus seoses koolikohustuse täitmisega kinnistule elama, jätab kohus kostja taotluse TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Majaraamat ei tõenda kostja faktilist püsivat elamis kinnistul alates 1990 aastate keskpaigast.
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et kaasomandi lõpetamise hagi tuleb rahuldada hageja taotletud viisil. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 6 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043
9.(TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
10.1.Pooltele kuulub Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomand selliselt, et hageja omandis on 2/3 kaasomandi mõttelisest osast, kostja omandis 1/3 kaasomandi mõttelisest osast (I kd tl 10);
10.2.Kinnistu kaasomandi kasutamiseks on pooled sõlminud 17.05.2016 valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (I kd tl 18–19);
10.3.Poolte kasutuses ei ole ühiselt kasutatavaid ning läbikäidavaid ruume;
10.4.Hageja kasutab kinnistut enda perekonna püsiva elukohana.
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 tulenevalt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Pooled vaidlevad nii kaasomandi lõpetamise kui ka lõpetamise viisi üle. Kostja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Pooled sõlmisid 17.05.2016 notariaalset kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepet, s.o neli aastat tagasi enne hagi esitamist ning siis pidas hageja mõistlikuks kinnistu jätmist kaasomandisse. Kostja hinnangul ei ole selle nelja aasta jooksul toimunud selliseid muudatusi, millest tingituna oleks hageja kaasomandi nõue põhjendatud. Hageja vastuoluline käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus ning hagi tuleks jätta kostja hinnangul üldse rahuldamata.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi võib hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata jätta üksnes erandjuhul, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane ja esineb mõni õiglane jagamise viis (vt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13306/25, p 10; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval asjas kostja välja toonud neid erandlikke asjaolusid, millised võimaldaksid jätta hagi üldse rahuldamata. Hageja hagi ei saa jätta rahuldamata ka põhjusel, et hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamist väidetavalt kostjat kõige koormaval viisil. Seadusandja on selleks ette näinud vastuhagi esitamise võimaluse, millise kostja on oma õiguste kaitseks ka esitanud.
13.Pooled on kaasomandi lõpetamise viisis erinevatel seisukohtadel. Hageja soovib kaasomandi lõpetada selliselt, et anda kaasomand temale, pannes kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. Kostja soovib kaasomandi jagada reaalosadeks, mille alusel moodustatakse korteriomandid. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et kostja taotletud kaasomandi lõpetamise viis jagada kinnistul asuv hoone korteriomanditeks, ei paku tegelikule olukorrale lahendust, kuna poolte omavahelised suhted on pingelised ja kokkulepe saavutamine praktiliselt võimatu. Kostja on seisukohal, et hageja ei käitu hea usu põhimõttest tulenevalt ning tema huvi ei kaalu üle kostja emotsionaalset sidet enda kasutuses oleva kaasomandi osaga.
14.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendi 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida 7 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043 üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Käesolevas asjas on kaasomandi lõpetamise nõue esitatud nii hagis kui ka vastuhagis.
15.Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus selgitab, et kuigi kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu kaalutlusotsus, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19, Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-39-17, p 10).
16.Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja taotletud viisil on üldse võimalik kaasomand lõpetada. Kostja soovib kaasomandi jagada reaalosadeks korteriomandi moodustamise teel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 7 lg 1 kohaselt kinnistamisavaldusele tuleb lisaks kinnistusraamatuseaduse § 35 lõikes 1 sätestatule lisada järgmised dokumendid: 1) ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (edaspidi hoonejaotusplaan) ja 2) projekteerimiseks või ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks pädeva isiku kinnitus, et eriomandite loomine hoonejaotusplaanil kujutatud viisil vastab käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud nõuetele. Kostja esitas kohtule Pärnu Linnavalitsuse ja arhitekt Tiit Raev poolt allkirjastatud kinnitusega hoonejaotusplaani, milline vastab KrtS §-s 7 sätestatud nõuetele (III kd tl 38–40). Kohus tuvastab, et kaasomandi lõpetamine kostjate taotletud viisil on võimalik.
17.Järgmiseks tuleb kohtul kaaluda kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12 tehtud lahendi punktis 12 selgitanud, et kohus saab kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja reaalosadeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane. Kohus veendus, et kaasomanike suhted on pingelised ning olenemata sellest, et kahel istungil leppisid pooled põhilistes tingimustes kokku, just kostjast tulenevalt kokkulepet ei sõlmitud. Hageja väited selle kohta, et kostja püüdis pidevalt kokkulepitud muuta, on kohtu hinnangul õiged ning seda kinnitab istungitel kokkulepitud tingimused ja hilisem kostjapoolne igakordne ettepanek nende muutmiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kompromissläbirääkimised ongi erinevate ettepanekute tegemine ja kokkulangevate osiste otsimine, sh ka vastastikune järeleandmine, ei ole kohtu hinnangul kostja oma soovidest faktiliselt järeleandmisi teinud. Kuigi hageja on kogu menetluse vältel selgitanud kostjale, et kokkulepe saab olla ainult sellistel tingimustel, et arvestatakse poole kaasomandi suuruseid, on kostja püüdnud läbivalt saavutada endale eelist just kaasomandist suuremas ulatuses nii ehitusõiguseks kui ka maa kasutuseks. Kohtu hinnangul kostja taotletud kaasomandi jagamise viis ei erineks ega lõpetaks olemasoleva olukorra – korteriomanditest väljapoole asetsev, sh hooned kui sellised koos oma konstruktsioonidega ja ka hoov, aed, trassid ning muud rajatised (sh septik), jääksid vastavalt KrtS § 1 lg-le 1 jätkuvalt kaasomandisse.
18.Asendatud kostja oli istungitel hageja suhtes etteheitev ja ka negatiivselt meelestatud. Et poolte vahel on probleemid suhtlemisel nähtub nt kohtule esitatud kirjavahetuses, kus hageja kirjutab L.L.le „Jah. Mõõtsin ükspäev terrassi ja põrkasin täna su emaga kokku ja ühesõnaga tulen uuesti jagamise teema juurde tagasi“ (I kd tl 134) või kostja kiri Pärnu Linnavalituse ametnikule, kus kostja rõhutab, et hageja kasutus olev aiamaja (milline hoone ei sobi kostjale seoses kostja plaanidega) on ebaseaduslik (III kd tl 86), samas ametniku vastusest nähtuvalt on kinnistul lisaks aiamajale registrisse kandmata ka ajutine saun ja Xxxxxxxxxxxa äärne puude 8 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043 varjualune (III kd tl 84). Head suhted ei nähtu ka L.L. poolt 20.06.2020 saadetud e-kirjast (I kd tl 138).
19.Kohus nõustub, et pooltel on kinnistuga emotsionaalne side. Kinnistul on kostja vanavanaisa ja hageja vanavanavanaisa ehitud elamu, kostja on varasemalt elanud kinnistul (praegusel ajal kasutab kostja kinnistul asuvat kaasomandiosa siis, kui ei viibi Xxxxxxxxxxxl, kus ta töötab (II kd tl 176 pöördel)), hageja on lapsepõlves viibinud suviti oma vanaema juures ning viimastel aastatel kasutab kinnistut enda püsiva elukohaga. Seega mõlemad kostjad on kinnistuga emotsionaalselt seotud, samas esitatud tõenditest tulenevalt on praegu kinnistuga rohkem seotud hageja. Hageja kasutab kinnistut enda elukohana igapäevaselt, kostja ja tema lähedased hooajaliselt.
20.Kohtu hinnangul ei kaalu kostja vastuväide säilitada vaidlusaluse kinnistu omandit üle hageja huvi lõpetada kinnistu kaasomand. Kostja on läbivalt rõhutanud, et soovib säilitada oma kodu, samas ei ole kostja kordagi vaielnud vastu hageja väitele, et alates 1990 keskpaigast ei kasuta kostja ega tema lähedased kaasomandit enda igapäevase elukohana (II kd tl 48 p 4, 51 p 19). TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega hagi rahuldamine hageja taotletud viisil kostja püsivat elukohta ei mõjuta. Sissekirjutus (III kd tl 107), millele kostja panustab, ei oma õiguslikku tähendust käesoleva tsiviilasja lahendamise raames. TsÜS § 14 lg 2 sätestab, et isiku elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Kohtule esitatud seisukohas on L.L. avaldanud, et aastal 2012 kostja jätkas välismaal töötamist (III kd tl 65). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka kostja eellane ei ole kasutanud ega kasuta kinnistut oma püsiva elukohana (I kd tl 14, 79, 134, II kd tl 55, 56).
21.Asjakohatu on kostja väide, et kaasomandi lõpetamiseks ei ole alust, kuna hageja ei ole välja toonud, et L.L. või A.L. on rikkunud kokkulepitud kaasomandi valdamise ja kasutamise korda. Hageja on esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks põhjendusel, et hagejal ei ole olnud võimalik saavutada kostjaga kokkulepet olemasoleva ühise hooviala jagamiseks kasutuskorra abil. Siinkohal kohus märgib, et ühine hooviala säiliks ka kostja poolt taotletud kaasomandi jagamise viisil. Kostja märgib 31.08.2023 menetlusdokumendi punktis 2.8., et poolte vahel on kehtiv kaasomandi valdamise ja kasutamise kord, mis tähendab, et kinnistu kasutamise osas on kokkulepped saavutatud (III kd tl 97), kuid jätab samas tähelepanuta, et hageja pöördus kohtusse seetõttu, et pooltel olid erimeelsused kehtiva kasutuskorra järgse ühisala kasutamises ning ka kostja ise on esitanud kohtule taotluse uue kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Seega on kostja väited kinnistu kasutamise tingimuste kokkuleppe kohta asja lahendamise kontekstis ainetud.
22.Tulenevalt hageja poolt esitatud seisukohtadest, kohtu hinnangul vaidlus jätkuks ka loodava kostja omandisse jääva korteriomandi laienduse üle. Kostja rõhub sellele, et korteriomandite seadmise korral oleks kostjal võimalik enda korteriomandi eriosa laiendada tema soovitud viisil arvestades kinnistu täisehituse määra ning kostja on seisukohal, et hageja lihtlabaselt valetab kohtule, et kostja soovib ehitusõigust ja temale kuuluva maa kasutuse õiguse suurendamist ilma õigusliku aluseta (III kd tl 98 pöördel p 2.30). Hageja on selgitanud kostjale, et olemasoleva kaasomandiosa suuruste kohaselt ei ole kostjal õigust laiendada oma korteriomandi eriosa sellises ulatuses nagu kostja seda soovib. Kohus nõustub hagejaga. Kui võtta aluseks hageja kasutuses oleva eluruumide ruutmeetrid, s.o 129,10 m2 (96,5 m2 + 32,6 m2), siis on 1/3 kaasomandi suuruse korral on kostjal õigus saada enda kasutusse eluruum suurusega 64,6 m2. Kostja soovib laiendada eluruumi olemasoleva 51,6 m2 asemel 116,9 m2. Kui võtta aluseks kaasomandi proportsioon, siis soovib kostja laiendada enda eluruumi 103,9 m2 suuremana (116,9 m2 – 13 m2 (64,6 m2 – 51,6 m2)).
23.Ehitusaluse pinna proportsioon on kehtiva kaasomandi korral hagejal 174,8 m2 ([312,9 m2 – 21,6 m2 (ühiskasutuses pesuköök-kuur) - 15,4 m2 (ühiskasutuses kuur) - 6,6 m2 (ühiskasutuses kuur) - 7,1 m2 (ühiskasutuses kuur)] / 3 x 2) ja kostjal 87,4 m2 ([312,9 m2 – 21,6 m2 9 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043 (ühiskasutuses pesuköök-kuur) - 15,4 m2 (ühiskasutuses kuur) - 6,6 m2 (ühiskasutuses kuur) 7,1 m2 (ühiskasutuses kuur)] / 3). Kui jagada ehitusalune pind ilma ühiskasutuses olevate abihooneteta (tegemist on väga halvas seisukorras hoonetega, II kd tl 185-186), on hagejal õigus ehitusalusele pinnale suuruses 208,6 m2 (312,9 m2 / 3 x 2) ja kostjal 104,3 m2 (312,9 / 3). Kui asuda seisukohale, et kostja ainukasutuses olev kuur (12,1 m2) lammutatakse, on kostjal kaasomandi suurust arvestades ehitusalust pinda 35,8 m2 (olemasolevate ühiskasutuses olevate abihoonete olemasolu korral) või 52,7 m2 (kui abihooned lammutatakse). Kostja soovib korterit laiendamiseks ehitusalust pinda juurde 41,9 m2 (III kd tl 543 ja 54) ning lisaks ka nõusolekut abihoone rajamiseks kuni 26 m2, see teeb kokku 67,9 m2.
24.Kui võtta aluseks kostja poolt esitatud juurdeehituse asendiplaanil (III kd tl 54) märgitud andmed, siis elamu tegelik ehitusalune pind (150,1 m2) jaguneks proportsionaalselt hageja osale 100,07 m2 ja kostja osale 50,03 m2. KrtS § 9 lg 2 sätestab, et iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kui olemasolevatel andmetel luuakse kolm korteriomandit, oleks nende proportsioon korteri 1 osas 965/1807 mõttelist osa kinnisasjast, korter 2 osas 516/1807 mõttelist osa kinnisajast ja korter 3 osas 326/1807 mõttelist osa kinnisasjast. Pärast juurdeehitust oleks proportsioonid aga 965/2460, 1169/2460 ja 326/2460. Ilmselgelt ei oleks uued proportsioonid enam vastavuses hageja tegeliku kaasomandi suurusega ning kahjustaks korteriomaniku õigustatud huvi omada suuremat osa kaasomandist. Seega ei ole hageja kohtule lihtlabaselt valetanud, et kostja soovib ehitusõigust ja temale kuuluva maa kasutuse õiguse suurendamist ilma õigusliku aluseta.
25.Kokkuvõtvalt kohus leiab, et käesolevas vaidluses on õiglasem lõpetada kinnistu kaasomand hageja pakutud viisil. Kostja pakutud viisil kaasomanike erimeelsused jätkuksid ning nn kodurahu ei saabuks ei hagejale ega ka kostjale. Hageja pakutud viis ei kahjusta kostja huve ülemääraselt ning hüvitise arvelt on kostjal võimalik soetada Pärnu linnas korteriomand, mis ei ole halvemas seisus, kui kostja kasutatav kaasomandi osa.
26.Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel on kohtu hinnangul õiglane võtta aluseks eksperdi poolt leitud kostja kaasomandi turuväärtus ilma hageja panuseta, s.o summas 86 500 eurot. Kostja ei ole pidanud uue katuse panemist vajalikuks, mistõttu on õige võtta aluseks kinnistu väärtus ilma uue katuseta. Ebaõiglane oleks hageja suhtes tasuda kostjale hüvitist enda poolt tehtud parenduste arvelt.
27.Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised kaasomanikud. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus otsustab lõpetada kaasomandi kinnistule, asendab kohtuotsus sellise tagamise viisiga kaasomanike tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistusraamatus vastavate muudatuste tegemiseks.
28.Vastuhagi punktis 7 (II kd tl 17) kostja avaldas, et soovib kaasomandi lõpetamisel määrata kindlaks kaasomandi valdamise ja kasutamise kord vastavalt Tallinna notar Erki Põdra poolt 17.05.2016 tõestatud notariaalakti punktidele 5.1.-5.12. jättes välja elamut puudutava osa. Kohus võttis menetlusse 16.04.2021 kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõude (II kd tl 42) ning jättis ekslikult kostja nõude kaasomandi kasutamise korra muutmiseks 10 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043 menetlusse võtmata. Hageja on 23.04.2021 menetlusdokumendis palun jätta kostja kasutuskorra muutmise nõude menetlusse võtmata (II kd tl 47). Kostja ei ole menetluses kasutuskorra muutmise nõude esitamisele ja kohtu poolt selles osas seisukoha võtmata jätmisele kohtu tähelepanu juhtinud. Märgitud nõudelt on tasumata ka riigilõiv. Samas pidas kostja vajalikuks 04.08.2023 menetlusdokumendis esitada uue kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkulepe. Kuna kohus rahuldab hagi hageja taotletud viisil, puudub vajadus kostja 04.08.2023 esitatud kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkuleppe läbivaatamiseks. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui kostjad taotlenud kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamine toimub eelduslikult kõigi poolte huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kaasomand lõpetati hageja taotletud viisil. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10. p 14, nr 3-2-1-12-07). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Muuta hagihinda ja määrata hagihinnaks 3500 eurot.
2.Muuta vastuhagi hinda ja määrata vastuhagi hinnaks 3500 eurot.
3.Mitte võtta asja juurde A.L. 30. aprillil 2024 esitatud uusi dokumentaalseid tõendeid ning mitte arvestada nimetatud menetlusdokumendis esitatud uute asjaoludega.
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13043 osas, milles A.L.le jäeti tema kaasomandi osa väärtusest hüvitamata 9667,32 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada T.T.e hüvitama A.L.le täiendavalt 9667,32 eurot. Samuti täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
6.2.Lõpetada T.T.e ja A.L. kinnistu, asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), kaasomand selliselt, et jätta kinnistu T.T.e ainuomandisse ning kohustada T.T.e maksma A.L.le hüvitist 96 167,32 eurot.
6.3.Jätta vastuhagi rahuldamata.
6.4.Kohustada A.L.d andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on A.L. kinnistust 1/3 kaasomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse T.T.. 11 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-13043
6.5.Kohtuotsus asendab resolutsiooni p-s 6.4 märgitud A.L. tahteavaldust.
6.6.Kohustada A.L.d tegema resolutsiooni p-s 6.4 märgitud tahteavaldus üksnes juhul, kui T.T. on täitnud kohustuse tasuda A.L.le tema kaasomandi osa eest 96 167,32 eurot.
6.7.Määrata kindlaks, et A.L.lt saab resolutsiooni p-s 6.4 märgitud tahteavaldust nõuda nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning pärast selle tähtaja möödumist kaotab käesolev otsus õigusjõu.
7.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.