Tööõigus

MENETLUSE KÄIK

1) Hageja (töötaja) esitas 31.10.2022 töövaidluskomisjonile (TVK-le) töövaidlusasjas nr XXX avalduse kostja (tööandaja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötamise registris kande tegemise ja hüvitamise nõudes (TVK tl 1-3). 2) TVK rahuldas 08.12.2022 otsusega töövaidlusasjas nr XXX töötaja Xi avalduse tööandja orgaaniline Elu OÜ vastu osaliselt järgmisel: 1) tuvastada orgaaniline Elu OÜ ja Xi vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel; 2) lõpetada orgaaniline Elu OÜ ja Xi vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 24.10.2022 ja teha vastav kande muudatus töötamise registris; 3) välja mõista orgaaniline Elu OÜ-lt Xi kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5188 eurot (so kahe kuu keskmine töötasu); 4) jätta rahuldamata Xi hüvitise nõue TLS § 100 lg 5 alusel (tl 3-5). 3) Tööandja orgaaniline Elu OÜ esitas 23.01.2023 kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud Xi avaldus rahuldatud ulatuses läbi hagimenetluse korras hagina (tl 1-2). 4) Hageja esitas 08.02.2023 tsiviilasjas nr 2-23-1212 hagi (tl 10-13), mille kohus võttis 13.04.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama (tl 18-19). 5) 20.09.2023 toimus tsiviilasjas kohtuistung (tl 45-48).

HAGEJA NÕUDED

6) Hageja (töötaja) on esitanud kostja (tööandja) vastu järgmised nõuded: 1) tuvastada orgaaniline elu OÜ ja Xi vahel sõlmitud töölepingu tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.10.2022; 3) mõista Orgaaniline elu OÜ-lt välja Xi kasuks TLS § 109 lõike 1 kohane hüvitis summas 5188 eurot (so hageja kahe kuu keskmine töötasu); 4) mõista orgaaniline elu OÜ-lt välja Xi kasuks VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses viivis välja mõistetud hüvitiselt ja kohtuvälistelt kuludelt arvates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni; 5) mõista orgaaniline elu OÜ-lt välja Xi kasuks töövaidluskomisjonis tekkinud kohtuvälised kulud 578 eurot (tl 10-13). Samuti on hageja esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et töölepingu kostja-poolne ülesütlemine oli kehtiv: mõista orgaaniline elu OÜ-lt välja Xi kasuks välja TLS § 100 lg 5 kohane hüvitis töölepingu erakorralisest ülesütlemise vähem etteteatatud aja eest summas 2594 eurot (tl 10-13; 29-31, 39-40, 54-56, 57-58). 7) X sõlmis 01.12.2020 töölepingu Orgaaniline elu OÜ-ga töötamiseks xxx xxx xxxna. Aasta hiljem nimetatud tööleping lõpetati ja selle asemel sõlmiti 01.12.2021 uus 2 (13)

2-23-1212 tähtajatu tööleping hageja töötamiseks xxxna. 01.12.2021 sõlmitud lepingu p 4.1 järgi oli hageja brutotöötasuks 2594 eurot kuus, mis oli ühtlasi ka hageja keskmiseks töötasuks. Päises 21.10.2022 kuupäeva kandva, ent 24.10.2022 allkirjastatud ja samal päeval ka hagejale üle antud erakorralise ülesütlemisavaldusega lõpetas kostja hageja töölepingu ilma etteteatamiseta. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel seoses sellega, et hageja olevat tööandja ees jämedalt rikkunud lojaalsuskohustust ja põhjustatud täieliku usalduse kaotuse. 8) Ülesütlemiseavalduse kohaselt seisnes usalduse kaotust põhjustav lojaalsuskohustuse rikkumine selles, et: 1) kostja teostatud töövarju käigus selgus, et töötaja töömaht on oluliselt väiksem kui töölepingus kokku lepitud, maksimaalselt 80 tundi kuus, ent hageja ei ole kostjat oma tegelikust töömahust teavitanud ning on seega kostjale pidevalt valetanud; 2) hageja pole täitnud oma kohustust tegeleda uute klientide leidmisega, jättes kostja sellest teavitamata; 3) hageja on käinud tööajast enda isiklikke asju ajamas, ilma sellest tööandjat teavitamata; 4) hageja viibis 21.10.2022 kodukontoris, sellest tööandjat eelnevalt teavitamata ning hoolimata asjaolust, et kokkuleppe kohaselt tuli esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel teha tööd kontoris. Hageja ei nõustu mitte ühegi eeltoodu etteheitega, kuna nimetatud faktiväited ei vasta tõele. Seega on tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine ning hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. 9) Hageja kandis TVK menetluses seoses lepingulise esindaja õigusabi kasutamisega kulusid 578 eurot. Nimetatud summa kujunes 2 h ja 50 min mahus tehtud töö eest tunnihinna 170 eurot alusel. Kuna hageja ei saa käibemaksu tagasi, kuulub kulude hulka ka tasutud käibemaks. Nimetatud määraga tunnitasu on kohtupraktikas peetud tavapäraseks ja põhjendatuks ning osutatud õigusabi mahtu ei saa pidada ülemääraseks. 10) Kooskõlas TsMS § 367 nõuab hageja, et kostjalt välja mõistetavalt hüvitiselt ning kohtuvälistelt kuludelt mõistetaks välja VÕS § 113 lg 1 kohane viivis (tl 10-13; 29-31, 39-40, 54-56, 57-58).

KOSTJA VASTUS

11) Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagis esitatud nõudeid ning vaidleb hagile vastu (tl 24-26, 50-52, 65-67). 12) Kostja lõpetas hageja ja kostja vahelise töölepingu usalduse kaotuse tõttu TLS § 15 lg 1, § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja pidi töölepingu kohaselt töötama 160 tundi kuus ning tema tööülesanneteks oli müügi- ja turundustöö. Varasem ettevõtte turundusjuht tegi üksnes turundust ja tal kulus selleks maksimaalselt kuni 70 tundi kuus (TVK tl 35-36). Seega 160 töötunni sees pidi hageja tegema müügi- ja turundustööd ning turundustöö ei saanud võtta rohkem aega kui maksimaalselt 70 tundi kuus. Seega müügitööks pidi hagejal jääma ca 90 tundi kuus. Kuna müügitööd hageja teinud ei ole, vähemalt mitte ligilähedaseltki sellises mahus, milles hageja seda oleks saanud teha turundustööst ülejääva aja jooksul, ongi selge, et hageja töötas tegelikult vaid ca 70 tundi kuus. Hageja ei ole kunagi teavitanud kostjat oma tegelikust töömahust ning on kostjale pidevalt valetanud, millega põhjustas kostja täieliku usalduse kaotuse enda vastu. 13) Hageja on ise kinnitanud, et tema töömaht on kokkulepitust oluliselt väiksem (kostja poolt 12.05.2023 esitatud lindistused; tl 24-25). Vastavalt töölepingu punktile 1.3 kuulus hageja tööülesannete hulka mh uute klientide leidmine. Hageja kinnitas kostjale, et alates töölepingu sõlmimisest 01.12.2021 kuni vestluse aset leidmiseni 19.10.2022 ei 3 (13)

2-23-1212 ole hageja ühtegi uut klienti leidnud (12.05.2023 dokumendi lisa 2, lindistus 2; 2:54). Seega on hageja ilmselgelt rikkunud töölepingut. 14) Hageja ajas tööajal isiklikke asju. Kostja selgitab, et 19.10.2022 ilmus hageja tööle üks tund hiljem ilma kostjat sellest teavitamata. Kostja avastas selle juhuslikult. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti 19.10.2022 vestluse lindistus, kus hageja ütles, et tuli tööle hiljem, sest pidi kell 9 käima PPA teeninduses (12.05.2023 dokumendi lisa 1 lindistus; 25:52). Hageja ei ole tõendanud seda, et ta teavitas kostjat oma töölt äraolekust. Kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Oma tegevusega põhjustas hageja kostja usalduse kaotuse. 15) 21.10.2022 viibis hageja ilma loata kodukontoris. Väär on hageja väide, mille kohaselt on hageja ja kostja vahel kokkulepe, et hageja võib kodukontoris töötada 2-3 päeva nädalas, valides ise, millistel päevadel kontoris viibib, ja et just seda kokkulepet arvestades märgiti töölepingus hageja töötamise kohaks Eesti. Hageja pole tõendanud oma väidet. 15. Kostja märgib, et töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud Eesti seetõttu, et hagejalt kui müügijuhilt eeldatakse üle Eesti ringi liikumist ja suhtlemist edasimüüjatega (või potentsiaalsete edasimüüjatega), mida antud juhul kahjuks hageja ei teinud. Ainuüksi asjaolu, et töölepingujärgseks töö tegemise kohaks oli Eesti, ei andnud hagejale alust töötada kõikjal Eestis, sh kodukontorist tema isikliku äranägemise järgi. Hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe, mille järgi pidi hageja kontoris töötama esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti ning ülejäänud päevadel võis ta töötada kodust. 16) Hageja viibis kodukontoris 21.10.2022 ehk reedesel päeval, mil pidi ta kokkuleppe järgi töötama kontoris. Kostja avastas hageja rikkumise samal päeval ning tegi talle viivitamatult kirjaliku hoiatuse, andes teada, et selline tegevus on lubamatu (hoiatus, tl 26a). Hageja oli teadlik, et ta pidi sel päeval töötama kontorist, seega rikkus ta töökorralduse reegleid tahtlikult, mistõttu põhjustas kostja täieliku usalduse kaotuse. 17) Eelnevast tulenevalt on hageja käitunud viisil ja pannud toime teod, mis andsid kostjale aluse öelda üles hageja tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. 18) Hageja rikkus töökohustusi tahtlikult ning nende kohustuste täpne järgimine oli töölepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks töölepingu täitmise vastu. Hageja oli teadlik ning kinnitas kostjale, et tema tegelik töömaht oli töölepingus kokkulepitust oluliselt väiksem, kuid ta eelistas sellest kostjale mitte teatada ja jätkata töötasu saamist täies ulatuses. Lisaks sellele ignoreeris hageja tahtlikult vähemalt ühte oma peamistest tööülesannetest ning pole tegelenud uute klientide otsimisega. Samuti tegeles hageja tööajal oma isiklike asjadega ja töötas kodukontoris oma isikliku äranägemise järgi ning on ilmne, et ta tegi ka seda tahtlikult. Seega pani hageja toime töölepingu rikkumise, mis andis kostjale aluse öelda hageja tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ilma eelnevat hoiatamist ning seega on töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. 19) TLS § 20 järgi peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. TLS § 6 lg 4 alusel kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Vastavalt TLS § 6 lg-le 9 kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 4 (13)

2-23-1212 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. 20) Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hageja pani toime teod, millega põhjustas usalduse kaotuse enda vastu ning mis andis kostjale õigusliku aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta (tl 24-26, 50-52, 65-67).

KOHTU PÕHJENDUSED

21) Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud 20.09.2023 kohtuistungil pooled ära ning tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et töötaja hagi tuleb rahuldada osaliselt ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 22) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: •

Hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2021 tähtajatu töölepingu hageja töötamiseks xxxna. Töölepingu p 4.1 järgi oli hageja brutotöötasuks 2594 eurot kuus (TVK tl 19-21).

•

24.10.2022 anti hagejale kostja poolt üle erakorraline töölepingu ülesütlemisavaldus (TVK tl 4-5).

•

Kostja lõpetas hageja ja kostja vahelise töölepingu 24.10.2022 usalduse kaotuse tõttu TLS § 15 lg 1, § 88 lg 1 p 5 alusel ning põhistas seda alljärgnevalt: 1) hageja töömaht on oluliselt väiksem, kui töölepingus kokku lepitud, maksimaalselt 80 tundi kuus; 2) hageja pole täitnud töölepingu punktis 1.3 sätestatud kohustust, mis seisneb muuhulgas uute klientide leidmises; 3) hageja on käinud tööajast enda isiklikke asju ajamas, ilma sellest kostjat teavitamata; 4) 21.10.2022 viibis hageja kodukontoris, ilma sellest kostjat eelnevalt teavitamata (TVK tl 4-5).

23) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja (tööandja) on käitunud seadusega kooskõlas, kui ütles hagejaga (töötajaga) 01.12.2021 sõlmitud töölepingu 24.10.2022 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. 24) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu töölepingulisest suhtest tulenevad nõuded. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt, kas kostja (tööandja) on käitunud seadusega kooskõlas, kui ütles hagejaga (töötajaga) 01.12.2021 sõlmitud töölepingu 24.10.2022 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (I). Seejärel analüüsib kohus hageja töölepingu lõpetamise nõuet TLS § 107 lg 2 alusel (II); hüvitise nõuet TLS § 109 lg 1 alusel (III); kohtuväliste kulude nõuet (IV) ja viivise nõuet (V). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (VI). I 25) Hageja (töötaja) on esitanud kostja (tööandja) vastu nõude tuvastada kostja ja hageja vahel 01.12.2021 sõlmitud töölepingu tööandjapoolne TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus. 26) Töölepinguseaduse (TLS) § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-52-14, p 13). Poolte 5 (13)

2-23-1212 vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 24.10.2022 (TVK tl 4-5). Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS §-st 87 tulenevalt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega vastab töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele ning ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud (pooled kinnitasid seda ka 20.09.2023 kohtuistungil; tl 45-48; aeg: 00:46:16). 27) TLS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 9 tuleneb, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lõikest 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 28) TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja ehk kostja on töötajaga ehk hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, mistõttu peab kohus kontrollima, kas töötaja on pannud toime (teo) teod, mis võisid põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes. Töötajale esitatud etteheited peavad olema konkreetsed. Selleks, et töövaidlusorgan (sh kohus) saaks hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkust ning põhjendatust, peavad olema töölepingu ülesütlemisavalduses võimalikult täpselt kirjeldatud need töötaja teod, mis on viinud tööandja usalduse kaotuseni, sh millal, kus ja milliseid töölepingu sätteid rikkudes on vastavad teod toime pandud. 29) Tööandjapoolses töölepingu ülesütlemiseavalduse kohaselt seisnes töötaja usalduse kaotust põhjustav lojaalsuskohustuse rikkumine selles, et: 1) töötaja töömaht on oluliselt väiksem kui töölepingus kokku lepitud, maksimaalselt 80 tundi kuus, ent hageja ei ole kostjat oma tegelikust töömahust teavitanud ning on seega kostjale pidevalt valetanud; 2) hageja pole täitnud oma kohustust tegeleda uute klientide leidmisega, jättes kostja 6 (13)

2-23-1212 sellest teavitamata; 3) hageja on käinud tööajast enda isiklikke asju ajamas, ilma sellest tööandjat teavitamata; 4) hageja viibis 21.10.2022 kodukontoris, sellest tööandjat eelnevalt teavitamata ning hoolimata asjaolust, et kokkuleppe kohaselt tuli esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel teha tööd kontoris (TVK t 4-5). 30) Poolte vahel 01.12.2021 sõlmitud töölepingu p 1.3 kohaselt on töötaja tööülesandeks uute klientide leidmine; olemasolevate klientidega suhtlemine; kampaaniate korraldamine; sotsiaalmeedias reklaami tegemine ja postituste loomine; müügi- ja turunduseelarvete koostamine; meediaga suhtlemine turunduse osas; influencerite leidmine ja nendega tegelemine. Töölepingu p 1.6 kohaselt annab töötajale tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist tegevjuht või muu tööandaja poolt määratud isik (TVK tl 19-21). Töölepingu p 3 kohaselt asub töötaja tööle täistööajaga. Töötaja teeb tööd summeeritud tööajaga, arvestusega 160 tundi kuus (TVK tl 19). Töölepingu p 7 kohaselt on töötaja üldisteks kohustusteks muu hulgas teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal (p 7.1.2); täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (p 7.1.3); täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (p 7.1.11); täita talle pandud töökohustusi isiklikult, ausalt, hoolsalt ja nõuetekohaselt, rakendades selleks kõiki oskusi, kogemusi ja teadmisi (p 7.1.13); järgida töödistsipliini (p 7.1.14) jne (TVK tl 19-21). 31) Töölepingu p 8.1.4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust (TVK tl 20). Sama sätestab ka TLS § 28 lg 2 p 4, mille kohaselt peab tööandja tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. 32) Üheks kostjapoolseks etteheiteks hagejale on, et ta viibis 21.10.2022 kodukontoris, tööandjat sellest eelnevalt teavitamata, ning hoolimata asjaolust, et kokkuleppe kohaselt tuli esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel teha tööd kontoris (TVK t 4-5). Seoses sellega on tööandja 21.10.2022 kell 10.55 saatnud hagejale e-kirja pealkirjaga „Hoiatus“ selle kohta, et eelneva kokkuleppe alusel on kontoris töötamise päevad esmaspäev, kolmapäev ja reede ning teistel päevadel võib teha tööd kodust. Kuna hagejat ei olnud 21.10.2022 kontoris teadmata põhjustel, siis tegi tööandja hoiatuse hagejale (tl 26a). Hageja on 21.10.2022 kell 12.04 vastanud kostjale, et vastavalt kokkuleppele oli tal õigus teha tööd kodukontoris 2-3 korda nädalas ning ei olnud kokkulepet selle kohta, millistel päevadel täpsemalt võib kodukontoris töötada (tl 34). Töölepingus ega muus kirjalikus dokumendis ei ole poolte vahel täpsemalt reguleeritud kodukontoris töötamise korda. 33) Samuti heidab kostja hagejale ette tööajast isikike asjade ajamist ilma tööandjat sellest teavitamata. Töölepingus puudub täpne kirjeldus tööaja alguse ja lõpu kellaaja osas (TVK tl 19-21). Töölepingu p 3.2 kohaselt teeb töötaja tööd summeeritud tööajaga, arvestusega 160 tundi kuus. 34) Olukorras, kus kostja arvates ei täitnud hageja enda töökohustusi töölepingujärgses mahus, piisava põhjalikkusega, õigel kellajal ning kodukontori asemel kontoris, oleks tööandja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima. Töömahu või kvaliteedi osas oleks tööandja pidanud vajadusel töötajat tema oskuste ja teadmiste osas koolitama. TLS § 28 7 (13)

2-23-1212 lg 1 kohaselt täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. TLS § 28 lg 2 p 5 alusel peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 35) Lisaks oleks kostja kui tööandja pidanud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt kirjalikult hoiatama töökohustuste rikkumise eest (vt Riigikohtu 06.12.2021 otsus asjas nr 2-20-5834, p 16). Kostja on teinud 21.10.2022, so kolm päeva enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hagejale hoiatuse kodukontoris töötamise osas, kuid teiste kostja poolt hagejale 24.10.2022 ülesütlemisavalduses etteheidetud asjaolude kohta ei ole kostja hoiatusi teinud. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajale tehtavas hoiatuses (TLS § 88 lg 3) kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg TsÜS § 68 lg-d 1, 2 kohaselt (vt Riigikohtu 28.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). 21.10.2022 hoiatust ei saa pidada tööandja selgeks tahteavalduseks, milles oleks väljendunud sõnaselge tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi (tl 26a). Seega pole kostja hagejale nõuetekohast hoiatust enne töölepingu erakorralist ülesütlemist teinud. 36) Tööandja hoiatamiskohustus võib hõlmata ka töölepingu lõpetamist usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seaduses selgelt nimetatust laiemat hoiatamiskohustust toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Riigikohtu arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, saab kohus poolte esile toodud asjaolude põhjal hinnata, kas töötaja võis oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu 16.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1187-15, p 13 teine lõik). TLS § 88 lg 2 alusel peab tööandja pakkuma töötajale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist sobivat tööd. Kohtu arvates ei esine käesolevas asjas TLS § 88 lg 3 sätestatud aluseid - eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 28 lg 2 p 4 ja töölepingu p 8.1.4 kohaselt on just tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust (TVK tl 20) - tööandja peab tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kui tööandja leiab, et töötaja ei tee tööd töölepingujärgses mahus, siis peab tööandja seda töötajale tagasisidestama. Pooltevahelises töölepingus (p 1.3) on küll loetletud töötaja tööülesanded, kuid näiteks ei ole täpsemalt reguleeritud, kui palju uusi kliente ja millise 8 (13)

2-23-1212 ajaperioodi jooksul peab töötaja leidma või kui sageli peab ta olemasolevate klientidega suhtlema jne. Kui tööandjal ei ole töötaja tööülesanded täpsemalt fikseeritud (nt ametijuhendis), siis peab tööandja andma töötajale selgeid juhiseid töö mahu, ulatuse ja kvaliteedi osas. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hageja töölepingulisi ülesandeid täpsemalt sätestanud või nt töötajale igakuised normkohustused (nt uute klientide arvu osas vms) ette andnud. Kohtu hinnagul ei ole tõendatud sellised töötajapoolseid olulisi töölepingu rikkumisi, mille alusel oleks tööandja saanud töölepingu erakorraliselt ilma hoiatamata üles öelda. 37) Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostjapoolne 24.10.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on tühine. 38) Kohus on 20.09.2023 kohtuistungil teatanud, et võtab kõik poolte poolt esitatud tõendid vastu (tl 45-48). Seega võttis kohus tõenditena vastu muuhulgas ka kostja poolt 12.05.2023 tõendina esitatud kaks helisalvestist (tl 24-26). 39) TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel käesoleva asja lahendamisel arvestamata kostja poolt 12.05.2023 esitatud kaks helisalvestist, millel on kostja poolt salvestatud vestlused hageja ja kostja seadusliku esindaja Yi vahel 19.10.2022 olukorras, mil hageja ei olnud jutuajamise salvestamistest teadlik. Tegemist on lubamatute tõenditega, mille kohus jätab arvestamata. Hageja on tõendiks esitanud Andmekaitse Inspektsiooni 10.11.2023 seisukoha (tl 59-63) selle kohta, et kostja orgaaniline Elu OÜ juhatuse liige Y on vestluse salvestamisel ja salvestise edastamisel töödelnud kaebaja isikuandmeid; tal ei olnud tööandajana sellist kaalukat õigustatud huvi vestluse salaja salvestamiseks, mis oleks olnud tähtsam, kui töötaja huvid ja põhiõigused. Eeltoodust tulenevalt ei olnud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lg 1 punkt f tingimused täidetud ning järelikult ei olnud orgaaniline Elu OÜ juhatuse liikmel Yl õiguslikku alust kaebaja isikuandmete sellisel viisil töötlemiseks. Isikuandmete töötlemine – töötaja vestluse salaja salvestamine ei olnud seega kooskõlas IKÜM art 5 ja 6 nõuetega ning oli seega ebaseaduslik. Andmekaitse Inspektsiooni tegi 10.11.2023 kostjale noomituse isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 58 lg 2 punkti b alusel, kuna isikuandmete töötlemise toimingud kaebaja isikuandmete kogumisel on rikkunud isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõudeid (tl 59-63). II 40) Hageja on esitanud TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise nõude lugedes viimaseks tööpäevaks 24.10.2022. Nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mille järgi tühiselt üles öeldud töölepingu võib lõpetada kohus mh töötaja taotlusel. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tööleping lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Vähemalt üldjuhul tähendab see, et kohus saab lepingu lõpetada ajast, mil leping lõppenuks etteteatamistähtaja järgimise korral (Riigikohtu 10.10.2012 otsus 9 (13)

2-23-1212 tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema viimaseks tööpäevaks kostja juures tuleb lugeda 24.10.2022, kostja ei ole sellisele hageja nõudele vastu vaielnud. Kuna kohus on tuvastanud, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine 24.10.2022 on tühine, siis kuulub hageja töölepingu lõpetamise nõue rahuldamisele. 41) Seoses töötamise registri kande muudatusega märgib kohus, et hagejal endal on võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse jõustunud otsuse alusel kanded. 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on (MKS eelnõu seletuskirja kohaselt) koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel. III 42) Hageja on esitanud kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kahe kuu keskmise töötasu hüvitamise nõude summas 5188 eurot (bruto; 2 x 2594). Hageja vastava nõude õiguslikuks aluseks on TLS § 109 lg 1 esimene lause, mis näeb muu hulgas ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. 43) Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel enda kahe keskmise kuupalga suuruses hüvitises summas 5188 eurot (bruto). Hageja hüvitise nõude õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus on sätestatud TLS § 109 lõikes 1. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Käesolevas asjas on töötaja soovinud nimetatud hüvitise väljamõistmist kostjalt. TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p 8; 3-2-179-13, p 32.2). TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töölepingu p 4.1 kohaselt oli hageja brutotöötasu 2594 eurot kuus (TVK tl 19-21). Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ülesütlemise asjaolusid, sh töösuhte kestust, etteteatamistähtaja mittejärgimist ja töötajale tekkinud kahju ulatust. 44) Kohus vähendab TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasuni ja mõistab tööandjalt hageja kasuks välja 2954 eurot (bruto). 45) Kohtu hinnangul oleks pidanud töötaja, olukorras, mil tema tööülesanded töölepingu kohaselt olid mahu poolest määratlemata ning üldsõnalised, pöörama sellele ka 10 (13)

2-23-1212 omaalgatuslikult tööandja tähelepanu. Eelkõige iseenda õiguste kaitseks oleks töötaja huvides olnud, et tema tööülesannete maht oleks täpsemalt fikseeritud. 01.12.2021 töölepingu kohaselt on töötaja kohustuseks muuhulgas ka teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal (p 7.1.1); teavitada viivitamatult tööandjat töötakistusest (p 7.1.7); täitma oma töökohustusi tööandja vastu lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (p 7.1.11); järgima töödistsipliini (p 7.1.14). Samuti oleks töötaja võinud paluda tööandjal teha töölepingulised muudatused või muud kirjalikud kokkulepped kodukontoris töötamise täpsema korra fikseerimise osas. Arvestades ülesütlemise asjaolusid, sh töösuhte kestust, etteteatamistähtaja mittejärgimist ja töötajale tekkinud kahju ulatust ning töötajapoolset (passiivset) käitumist töölepingulise suhte ajal on kohtu arvates mõistlik vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat TLS § 109 lg 1 ette nähtud hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasuni, so 2594 euroni (bruto). IV 46) Hageja on esitanud kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 578 eurot (tl 10-13). Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega, kuna hageja kandis õigusabikulusid seoses töövaidluskomisjoni menetlusega. TvLS § 16 lg 1 järgi töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, ent lg 2 järgi töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 4 tähenduses ehk „seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud“. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.02.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-177-15 tehtud määruse punktis 12 samuti selgitanud, et töövaidluskomisjoni menetluse kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses ning et vastavate kulude hulka kuuluvad ka kulud lepingulisele esindajale. 47) Hageja kandis TVK menetluses seoses lepingulise esindaja õigusabi kasutamisega kulusid 578 eurot (tl 15). Nimetatud summa kujunes 2 h ja 50 min mahus tehtud töö eest tunnihinna 170 eurot alusel. Kuna hageja ei saa käibemaksu tagasi, kuulub kulude hulka ka tasutud käibemaks. Nimetatud määraga tunnitasu on kohtupraktikas peetud tavapäraseks ja põhjendatuks. TVK menetluses on hageja esindaja koostanud kaks menetlusdokumenti, esitanud need koos tõenditega ning osalenud ühel istungil, kestvusega 50 minutit (TVK tl 40-42). 48) Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. 49) Käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud, et kostjapoolne 24.10.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine on olnud tühine. Seega on hageja teinud jõupingutusi asja lahendamiseks väiksemate menetluskuludega juba kohtueelses menetluses – töövaidluskomisjonis. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 578 eurot. V 50) Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis välja mõistetud hüvitiselt ja kohtumenetluse-eelsetelt õigusabikuludelt ning ka edasiulatuv viivis (tl 10-13). Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113. VÕS § 1 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduse 11 (13)

2-23-1212 üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 3172 eurot (2595 + 578). Viivise nõue on esitatud alates hagi esitamisest 23.01.2023. Kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.01.2024 on kostja olnud viivituses kokku 369 päeva (alates 23.01.2023 kuni 26.01.2024). Seega on hageja viivisenõue kokku 365,14 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 365,14 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 51) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 52) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt. 53) TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt on hagi hind 5732,74 eurot.

VI Menetluskulude jaotus 54) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 55) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 56) TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja selles osas on menetluskulude jaotuse aluseks TsMS § 163 lg 1. 57) Kuna pooled kannavad ise oma menetluskulud, siis jätab kohus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. 12 (13)

2-23-1212 58) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt / Reena Nieländer Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.