lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6334/32

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6334/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
881
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. august 2023

Tsiviilasja number

2-23-6334

Tsiviilasi

Erik Tomingase avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erik Tomingase määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Erik Tomingas (isikukood XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Erik Tomingase määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud jätta Erik Tomingase kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Erik Tomingas (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 27. aprillil 2023 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis E. Tomingase avalduse 3. mai 2023. a määrusega menetlusse võtmata ning andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Maakohtu põhjenduste kohaselt vaadatakse avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 järgi läbi hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 69 lg-st 4 on hagita asjade kohtualluvus erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning erandliku kohtualluvuse puhul määratakse kohus, kuhu võib ainsana tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. TMS § 11 lg 1 p 7 ja lg 2 järgi allub avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. TMS § 4 lg 1 järgi pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Täitemenetlus algatati 2007. a, mil avaldaja elukoht asus Tallinnas. Seega oli võlgniku elukoht täitemenetluse alustamise ajal Harju maakonnas. Justiitsministri 15. detsembri 2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 1 p-i 1 järgi asub Harju maakond kohtutäituri Harju tööpiirkonnas. Harju maakond asub justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 ja justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ ja § 2 lg 1 järgi Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seega allub tsiviilasi TMS § 11 lg 1 p 7 ja lg 2 järgi Harju Maakohtule. Avaldus tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata ja edastada TsMS § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel Harju Maakohtule.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub taotlus rahuldada ja lõpetada täitemenetlus seoses täitmise aegumisega. Harju Maakohus on saatnud varasemad täitmise aegumist puudutavad avaldused lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avaldaja elukoht on määratud kohaliku omavalitsuse täpsusega ning ta

kannab pikaajalist karistust Tartu Vanglas. Seepärast tuleb kohtualluvuse hindamisel juhinduda kinnipidamise kohast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
5.Avaldaja on taotlenud maakohtult täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu. Sellised avaldused vaadatakse TsMS § 475 lg 1 p 153 ja TMS § 2231 lg 1 järgi läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hagita asjades on erandlik kohtualluvus, kui seaduses ei sätestata teisiti (TsMS § 69 lg 4). Praegusel juhul ei sätestata õigusaktides teistsugust kohtualluvust. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. TMS § 11 lg 1 p 7 ja lg 2 järgi allub avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega lähtus maakohus kohtualluvuse hindamisel õigesti täitemenetluse läbiviimise piirkonnast, mitte avaldaja viibimiskohast. Avaldaja seisukohta ei toeta ka määruskaebusele lisatud 6. aprilli 2023. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-9285. Harju Maakohus lähtus viidatud kriminaalasjas avaldaja taotluse kohtualluvuse alusel üleandmisel kriminaalmenetluse seadustiku §-s 418 sätestatud kohtualluvuse tingimustest. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Täitemenetlust täiteasjas nr 031/2007/3059 viib läbi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Katrin Vellet, kelle büroo asukoht on Tallinnas. Eeltoodut arvestades jättis maakohus avaldaja avalduse õigesti menetlusse võtmata ja saatis tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.
6.Maakohus rahuldas 31. juuli 2023. a määrusega avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ja andis avaldajale menetlusabi ning vabastas ta määruskaebuse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu 30 euro tasumisest. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, arvestab ringkonnakohus avaldaja majanduslikku olukorda ja vabastab ta menetluskulu (riigilõiv määruskaebuselt) riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg-d 4 ja 7). Määruskaebuselt tasutud riigilõivuga seotud kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium