(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-18-12045
Kohtuasi
X ja Y avaldus Q jt vastu endise olukorra taastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Avaldaja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja X (e-post XXX) Puudutatud isik I (vastustaja I): Q (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post XXX) Puudutatud isikud II- XLVI eemaldatud
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2022 määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata X avalduse Q jt vastu endise olukorra taastamise nõudes ja saata asi selles osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Muus osas on Harju Maakohtu 06.06.2022 määrus jõustunud.
2.X määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus asja uuel läbivaatamisel.
1.X (Avaldaja I) ja Y (Avaldaja II) esitasid 10.08.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid rahuldada avaldus puudutatud isikute vastu endise olukorra taastamise nõudes ning kohustada: 1) puudutatud isikuid kõrvaldama nende korteriomandites asukohaga Tuulemaa 10 ja küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt elamu küttesüsteemi plaanile 30 päeva jooksul alates tehtava kohtulahendi jõustumisest. Taastamistööd tuleb puudutatud isikutel teha oma rahalistest vahenditest; 2) puudutatud isikuid tellima küttesüsteemi taastamistööd äriühingutelt, millised omavad majandustegevuse registris (MTR) vastavat registreeringut küttesüsteemi tööde teostamiseks; 3) puudutatud isikut Tuulemaa 10 korteriühistu üle andma puudutatud isikutele elamu Tuulemaa 10 küttesüsteemi plaan ja tagama, et peale puudutatud isikute poolse küttesüsteemi taastamist puudutatud isikute korteriomandis oleks taastatud elamu ühtne küttesüsteem vastavalt plaanile ja kohustada korteriühistut tellima vastav töö äriühingutelt, millised omavad MTR-s vastavat registreeringut küttesüsteemi ehituse töödeks; määrata lõpplahendis, et kohtutäituril ja avaldajatel koos esindajaga on õigus siseneda Tallinnas aadressil Tuulemaa tn 10 puudutatud isikute korteriomanditesse, samuti ruumi, kus asub elamu küttesüsteem ja viibida seal küttesüsteemi taastamistööde aja; jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
2.Avalduse kohaselt on avaldajad Tuulemaa 10 korteriomandi nr 21 kaasomanikud. Tuulemaa 10 elamus on 40 korteriomandit. Vastavalt Ehitisregistri andmetele on Tuulemaa 10 elamu soojusvarustuse liik kaugküte. Avaldajate korteriomandis nr 21 ja korteriomandites nr 1, 3, 5, 7, 8, 10-15, 18, 22, 24- 26, 31, 32, 34, 38 on vastavalt elamu tehnilistele andmetele kaugküte, sh keskkütte torustik, radiaatorid jne. Puudutatud isikute korteriomandites, s.o korteriomandites nr 2, 4, 6, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 33, 35, 36, 37, 39 ja 40 kaugküte puudub, s.t neis korteriomandites on omavoliliselt eemaldatud küttetorustik ja osaliselt radiaatorid ning üle mindud gaasiküttele.
3.Tuulemaa 10 elamu korteriomanikud on elamu majandamiseks asutanud korteriühistu. Tuulemaa 10 korteriühistu (korteriühistu) esitas Harju Maakohtusse avaldajate vastu hagi endise olukorra taastamise nõudes. 19.09.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-17250 otsuse, millega rahuldas korteriühistu Tuulemaa 10 hagi X ja Y vastu endise olukorra taastamise nõudes ja kohustas neid kõrvaldama korteriomandi asukohaga Tuulemaa 10-21 Tallinn küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteemi vastavalt küttesüsteemi plaanile 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldajate korteriomandis nr 21 taastati küttesüsteem täitemenetluse nr täitemenetlustega nr 022/2016/6886 ja 6887 raames ning taastamistööd tehti kohtutäitur Elin Vilippuse järelevalve all äriühingu poolt, mis oli kirjas avaldajate suhtes tehtud kohtuotsuses, kuid millel puudus MTR-i järgi vastavas valdkonnas tegevusluba. Tuulemaa 10 korteriühistu ei ole esitanud kohtusse hagi ülejäänud korteriomanike suhtes (puudutatud isikud), kes on samuti omavoliliselt eemaldanud küttetorud ning üle läinud gaasiküttele.
4.Tuulemaa 10 elamu kaasomanikud, s.o kõik 40 korteriomandi kaasomanikku ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt võiks või saaks puudutatud isikud enda korteriomandid ühtsest küttesüsteemist eraldada, eemaldada kaasomandis oleva küttetorustiku ja üle minna gaasiküttele. Avaldajatele teadaolevalt jagab lubasid keskküttetorustiku eemaldamiseks ja korterite eraldamiseks keskküttesüsteemist, samuti gaasiküttele üleminekuks eelkõige korteriomandi nr 17 omanik F, kes on aastaid alusetult pidanud ennast korteriühistu juhatuse liikmeks, ehkki tema juhatuse liikme volitusi üldkoosolek pikendanud ei ole. Elamu ühiseks
2-18-12045 kasutamiseks kuuluvad vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud), kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse.
5.Avaldajate nõude alus on AÕS § 72, § 74 ja § 89. Puudutatud isikud on oma korterisse paigaldanud autonoomse gaasikütte ja gaasikütte paigaldamise käigus eemaldati ka osa elamu küttesüsteemi torustikust. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-50-11 on puudutatud isikud teinud toimingu, milleks on tarvis kaasomanike kokkulepet. Selline kokkulepe või ka teiste kaasomanike nõusolek puudub. Korteriühistu ega selle juhatus ei saa ega tohi anda luba üksikute korteriomandite ühtsest keskküttesüsteemist eraldamiseks, keskküttetorude eemaldamiseks ja gaasiküttele üleminekuks, kui puudub kõigi kaasomanike/korteriomanike vaheline vastav kokkulepe. Korteriühistu juhatuse luba ei ole samastatav 40 kaasomaniku vahelise kokkuleppega. Avaldajate hinnangul ei ole tegemist sellise rikkumisega, mida avaldajad ja teised korteriomanikud/kaasomanikud peaksid taluma, kuna elamu keskküttesüsteem on rikutud, keskküttega korterites on soojaga varustamine häiritud, küttesüsteem on tasakaalust väljas ja soojusarvestus korteriomanikele toimub absoluutselt arusaamatult ja vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Puudutatud isikud rikuvad kaasomanike (sh avaldajate) õigusi, kuna on enda korteriomandi elamu ühtsest küttesüsteemist omavoliliselt eraldanud ja küttesüsteemi läbi lõiganud kõigi kaasomanike kokkuleppeta/nõusolekuta, rikkudes kõigi hageja liikmete/korteriomanike/kaasomanike kaasomandi osa. Avaldajate korteriomand asub esimesel korrusel ning tubade temperatuur talveperioodil on kusagil 15 kraadi piires, s.t korter on külm. Lisaks tekkivatele tehnilistele häiretele elamu soojusvarustuses põhjustab selline lahti ühendamine probleeme ka elamu (ühistu) küttekulude jaotamisel korterite vahel. Lahtiühendatud korteri omanik (puudutatud isikud) või valdaja taotleb enda osa olulist vähendamist kogu elamu küttekulude jaotamisel või isegi täielikku vabastamist hoone küttekulude tasumisest. Oluliseks probleemiks üksikute korterite lahkumisel üldisest soojusvarustuse süsteemist on ka see, et tavaliselt on hoone soojuskeskuses paigaldatud ainult üks soojusarvesti, mis mõõdab antud hoones tarbitava soojushulga summaarsena, s.o küte + soe vesi. Üksiku(te) korteri(te) lahkumine üldisest küttesüsteemist tekitab raskusi rahaliste arvelduste osas, kuna ei osutu võimalikuks täpselt määratleda küttesoojuse ja sooja tarbevee soojuse vahekorda. Lisaks mõjudele küttesüsteemi tööle, avaldab korterite lahti ühendamine mõju ka hoone ehituskonstruktsioonidele, seda juhul kui lahti ühendatud korterit ei köeta üldse või hoitakse seal normaalsest oluliselt madalamat temperatuuri. Puudutatud isikute seisukohad
6.Puudutatud isik I (Q) leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldajad ei selgita, kuidas puudutatud isik I rikub nende õigusi. Avaldajate varasem kohtuvaidlus korteriühistuga tsiviilasjas 2-15-17250 lõppes nende negatiivse otsusega. Käesoleva kohtuasja alustamise eesmärk on rahulolematus korteriühistu suhtes. Avaldusest ei selgu, kuidas on puudutatud isik I rikkunud avaldajate õigusi ja millise reaalse õigushüve nad saavutavad, kui kohus avalduse puudutatud isiku I suhtes rahuldab. Puudub mõjuanalüüs, kuidas nõude rahuldamine muudab elamu ja kaasomanike olukorda. Tuulemaa 10 elamu on valminud 60 aastat tagasi, esialgu oli korterites ahiküte. Aastal 2002 alustasid korteriomanikud (kaasomanikud) kõigi elanikega kooskõlastatult vastava projektdokumentatsiooni alusel küttesüsteemi viimist gaasiküttele. Korteriühistu oli välja töötanud ranged nõuded elamu küttesüsteemi muutmiseks ja paigaldamiseks. Neid nõudeid eirasid avaldajad oma tegevusega ise. Q ja teiste kaasomanike korteris on gaasikütte süsteem paigaldatud aastaid enne, kui avaldajad omandasid korteri nr 21. Avaldajad olid sellest teadlikud. Avaldajate nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja
2-18-12045 (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Puudutatud isik I palub kohaldada aegumist. Avaldajate nõue on ka alusetu, tõendamata ja perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik XXIV (Tallinn, Tuulemaa 10 korteriühistu) seisukoht
7.Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata. Tallinn, Tuulemaa tn 10 elamus asuvast 40 korteriomandit on 22 korteriomandil individuaalne gaasikütte seade. Need korterid on 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39 ja 40. Lisaks märgitud korteritele paigaldasid individuaalse gaasikütte oma korterisse ka korteriomandi nr 21 omanikud X ja Y. Märgitud korter on Harju Maakohtu 19.09.2016 otsuse tsiviilasjas 2-15-17250 alusel tagasi ühendatud elamu üldisesse küttesüsteemi põhjusel, et avaldajad ei järginud eraldumiseks kehtestatud korda. Tuulemaa tn 10 elamu on ehitatud 1957. aastal. Elamus ei ole 63 aasta jooksul kapitaalremonti, sh küttesüsteemi renoveerimist tehtud. Tuulemaa tn 10 elamu korterid erastati vallasasjadena 1990ndatel aastatel. Korterite erastamise ajaks oli elamu küttesüsteem amortiseerunud. Mõnes korteris ei tõusnud talvel temperatuur kõrgemale 12 kraadist, mõnes oli aga temperatuur suhteliselt talutav. Samas erastatud korterite omanikel puudus raha ja otsustavus elamu kaugküttesüsteemi kapitaalseks remondiks ehk sisuliselt väljavahetamiseks. Mitmed korteriomanikud leidsid väljapääsu gaasikütteagregaatide paigutamisest korteritesse ja korteri ühtsest kaugküttesüsteemist väljalülitamises. Kuivõrd ühtsest küttesüsteemist lahkumisel tekkisid mitmed probleemid (gaasiohutus, kaugküttesüsteemi tasakaalustatus, küttekulude jaotus jms) ning see ei saanud toimuda isevoolu teed, otsustasid korteriomanikud korteriühistu asutamisel 16.10.1998 kehtestada korteri elamu küttesüsteemist eraldumise korra. Vastav kord võeti vastu korteriomanike poolt ja sätestati korteriühistu põhikirjas. Põhikirja kohaselt on ühistu liige (korteriomanik) kohustatud korteri kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamiseks taotlema juhatusele luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel (või juhatuse poolt volitatud isikul) kuni kaks korda kuus siseneda korterisse kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülituse kontrollimiseks. Enne ühistu asutamist kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist toimunud väljalülitamised tuleb juhatuse poolt antud tähtajaks viia kooskõlla juhatuse poolt kehtestatud kütte/ soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamise korraga. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse. Korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimiskeks (nii õhu kui vee soojendamiseks) oli korteriomanik kohustatud taotlema juhatuselt kirjalikku luba, mis antakse, kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna, ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone. Enne ühistu asutamist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama omal kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks. Põhikirja võtsid vastu kõik 39 korteriühistu asutajat. Täites põhikirja kehtestas juhatus detailse individuaalsele gaasiküttele üleviimise tingimused (korra) ning on jälginud ja järginud aastate jooksul selle täitmist. Muu hulgas kontrollis korteriühistu juhatus vajadusel projekti olemasolu, OÜ Tehnokontrollikeskus poolt teostatava gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli akti olemasolu, tööde teostamist vastavat päevust omava ettevõtja poolt jm nõuete täitmist. Individuaalsele küttele üle läinud korterid maksavad elamu küttekulu osaliselt 5% ulatuses nn soojuskadude eest ja vastava
2-18-12045 valemi alusel elamu üldkasutatavate ruumide kütte eest. Valdavas osas eraldusid korterid ühtsest küttesüsteemist enam kui 10 aastat tagasi. Korteriühistu juhatus on täitnud korteriomanike tahet ja tegutsenud korteriomanike poolt vastu võetud põhikirja alusel ning jälginud ohutusnõuete täitmist, s.h tellinud gaasipaigaldiste auditi.
8.19.09.2013 omandasid avaldajad korteriomandi nr 21, mille eelnev omanik on korteriühistu asutajana hääletanud põhikirjas sätestatud küttesüsteemist eraldumise korra poolt. 2014. aastal paigaldasid avaldajad korterisse nr 21 autonoomse gaasikütteseadme. Korteri eraldamisel elamu küttevõrgust ning autonoomse gaasikütteseadme paigaldamisel ei järginud korteri nr 21 omanikud korteriühistu põhikirjas ja selle alusel juhatuse poolt kehtestatud korda, s.h ei küsinud nõusolekut korteriühistu juhatuselt ega kasutanud töö tegemisel selleks vastavat päevust omavat töövõtjat. Avaldajad lasid lihtsalt oma korteris kaasomandis oleva elamu küttesüsteemi torustiku maha lõigata. Harju Maakohtu 19.09.2016 tsiviilasjas 2-15-17250 tehtud otsuse alusel on korteriomand taaslülitatud elamu kaugküttevõrku.
9.Tallinna, Tuulemaa tn 10 korteriühistu ei ole nõus käsitlusega, et Tuulemaa 10 elamus ei ole elamu keskküttesüsteemist eraldumiseks olemas kõigi korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on lahendis 3-2-1-50-11 p 10 esmakordselt asunud seisukohale AÕS § 72 lg 1 tõlgenduse küsimuses, mille kohaselt korteri eraldamine elamu üldisest küttsüsteemist on ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Samas on Riigikohus märkinud, et selle kokkuleppega on võrdsustatud korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Valdav osa Tallinn, Tuulemaa tn 10 ühtest küttesüsteemist eraldumistest toimus enne 2011. aastat, seega ajal, kui AÕS § 72 lg 1 tõlgenduse küsimuses valitses õiguslik ebaselgus ja arvamuste paljusus ning õiguslikult korrektseks ja aktsepteeritavaks peeti nii enamusotsust kui ühistu nõusolekut. Konkreetsel juhul, 13 aastat enne Riigikohtu viidatud otsust, võtsid 39 korteriomanikku 40-st vastu põhikirja, milles sätestasid ühtsest küttesüsteemist eraldumise korra ja delegatsiooninormi selles küsimuses korteriühistu juhatusele. Vallasajaks olnud korteri nr 5 omanik W korteriühistu asutamiskoosolekul ei osalenud, küll aga on korteriomandi nr 5 järgnev omanik U põhikirjas kehtestatud korda ja korteriomanike kokkulepet aktsepteerides korteri nr 5 eraldanud ühtsest küttesüsteemist. Seega sisuliselt on kõik korteriomanikud, s.h avaldajad, vähemalt oma tegevusega on küttesüsteemist eraldumise võimalust ja korda aktsepteerinud. Ühtsest küttesüsteemist on eraldunud 22 korteriomanikku 40st ehk enamus. Eraldumine on toimunud alates 1990-ndate aastate keskpaigast ja valdavas osas enne 2010. aastat. Ükski korteriomanik/korteriühistu liige ei ole 22 aastat tagasi vastu võetud korteriühistu põhikirja küttesüsteemist eraldamise korra sätteid vaidlustanud. Samuti ei ole korteriomanikud vaidlustanud korteriühistu juhatuse poolt kehtestatud reegleid küttesüsteemist eraldumiseks ega küttekulude jaotamise korda. Seega vähemalt 20 aastat põhikirjas sätestatud eraldumise kord kõigile korteriomanikele sobis ja sobib käesoleval ajal ühe erandi ehk avaldajatega. Rida ühtsest küttesüsteemist eraldunud korterid on vahetanud omanikku ning uued omanikud on ostnud heas usus individuaalse gaasiküttega korteri.
10.Avaldajad ei ole suutnud avalduses esile tuua ühtegi kaalukat argumenti, mis viisil kehtestatud kord nende õigusi riivab. Ka avaldajad ise eraldasid ennast ühtsest küttesüsteemist ja järelikult pidasid seda õigeks ja kaasomanike huvidele vastavaks. Isegi, kui eeldada, et küttesüsteemist eraldumine ei ole toimunud õiguspäraselt, tuleb kaaluda võimaliku rikkumise tagajärgi. Valdavat osa korteriomanike toimunud eraldumine rahuldab, ühtse küttesüsteemi taastamine korterite kaupa on seostud märkimisväärsete kulutustega, mille tagajärjeks oleks elamiskõlbmatud külmad korterid. Märgitud tagajärge tuleks võrrelda alaliselt Venemaal Peterburis elavate avaldajate väidetava õiguste riivega, mida isegi mõistlikul viisil ei ole esile toodud. Mõistlikul viisil käitudes tuleks Tuulemaa 10 elamus teostada kapitaalremont ja selle käigus kas rajada kõiki kortereid hõlmav uus küttesüsteem või leida muu insenertehniline
2-18-12045 lahendus. 22 korteri tagasilülitamine amortiseerunud küttesüsteemi, mis ei võimalda tagada kortertites eluruumile ettenähtud miinimum temperatuuri, oleks aga ebamõistlik 22 korteriomaniku huvi kahjustamine. Elamu reoveerimise ja selleks rahalise katte leidmise ehk laenu saavad aga otsustada ainult korteriomanikud nõutava kvoorumi olemasolu ja häälteenamuse korral. Ülejäänud puudutatud isikute seisukoht
11.Puudutatud isikud II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, XI, XII, XIII, XIV, XV, XVI, XVII, XVIII, XIX, XX, XXI, XXII, XXIII, XXVIII, XXXV, XXIX, XXXVI, XXXVII, XXXVIII, XL, XLIII, XLVI vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 06.06.2022. a määrusega X ja Y avalduse Q jt vastu endise olukorra taastamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
13.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugines asja lahendamisel TsMS § 613 lg 1 p-le 1, § 613 lg-le 2 ja § § 477 lg-le 1.
14.Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, avaldajad on Tallinnas asuva Tuulemaa 10 elamus asuva korteri nr 21 omanikud. Puudutatud isikud on Tallinnas, Tuulemaa 10 elamu ülejäänud korterite omanikud ning puudutatud isik XXIV on Tuulemaa 10 korteriühistu. Avalduse kohaselt on Tuulemaa 10 elamus korterid nr 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39 ja 40 lahkunud tsentraalsest keskküttesüsteemist ning paigaldanud oma korteriomanditesse individuaalsed gaasikütte seadmed. Avaldajate hinnangul on vastavad korteriomanikud seeläbi põhjustanud olukorra, kus osa korterites on talvel ebamõistlikult madal temperatuur ning küttekulude suurust on keeruline arvutada. Samuti puudus kõnealustel korteriomanikel tsentraalse küttesüsteemi muutmiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Avaldajad paluvad endise olukorra taastamist ja kohustada tsentraalsest küttesüsteemist lahkunud puudutatud isikuid kõrvaldama nende korteriomandites asukohaga Tuulemaa 10 küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt elamu küttesüsteemi plaanile 30 16 päeva jooksul alates tehtava kohtulahendi jõustumisest. Puudutatud isikud vaidlesid esitatud nõudele vastu, kuna leiavad, et see on aegunud ja põhjendamatu.
15.Võttes arvesse, et käesolevas vaidluses on esitatud aegumise vastuväide, analüüsis kohus esmalt, kas avaldajad on oma nõude esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendis nr 2-16-16764 p-s 11 asunud seisukohale, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt RKTKo, 17.06.2020, 2-187948/81, p 11; RKTKo 09.05.2018, 2-16-4918/86, p 10; RKKKo 01.06.2016, 3-1-1-41-16, p 14; RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 14; RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-40-13, p 13).
16.Kohus oli seisukohal, et antud juhul, kus avaldajad on esitanud endise olukorra taastamise nõude, saab avaldajate nõude alus olla AÕS § 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Ka Riigikohus on lahendis nr 2-17-11887 p-s 13 asunud seisukohale, et olukorras, kus korteriomanik on rikkunud teise korteriomaniku omandiõigust, mis ei ole seotud valduse kaotusega, võib viimasel olla
2-18-12045 korteriomaniku vastu endise olukorra taastamise nõue, mh AÕS § 89 alusel (nt RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999/68, p 34; RKTKo 28.03.2012, 3-2-1-13-12, p 12). Kolleegium jääb seisukohale, et AÕS § 89 kohaldub mh korteriomanikest kaasomanike vahelistes suhetes.
17.Seoses AÕS §-l 89 põhineva nõude aegumisega on asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Paul Varul jt, lk 413) asutud seisukohale, et kuna AÕS §-st 89 tulenevad nõuded on suunatud kestva omandiõiguse rikkumise lõpetamisele ja tulevastest omandiõiguse rikkumistest hoidumisele, on tegemist teost hoidumisele suunatud nõuetega, mis aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 teises lauses sätestatud reegli alusel. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.
18.Kohus oli seisukohal, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus korteriomanikel oli kohustus hoiduda ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta ühise küttesüsteemi muutmisest. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-50-11 p-s 10 asunud seisukohale, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Kohus on kõnealuse lahendi kohaldumist antud asjas selgitanud menetlusosalistele ka 16.02.2021 määruses (kd III lk 1-4). Seega juhul, kui puudus kõigi kaasomanike nõusolek küttesüsteemi muutmiseks, panid ühisest küttesüsteemist lahkunud korteriomanikud rikkumise toime ajal, kui nad individuaalsetele gaasikütte seadmetele üle läksid, mistõttu hakkas ka aegumistähtaeg kulgema nimetatud sündmustest.
19.Käesolevas asjas on Tuulemaa 10 korteriühistu selgitanud ja tõendanud, et korteriühistu asutamisel 16.10.1998 kehtestati muuhulgas korteri elamu küttesüsteemist eraldumise kord ning vastav kord võeti vastu korteriomanike poolt ja sätestati korteriühistu põhikirjas (kd II lk 114117). Samuti on korteriühistu selgitanud, et individuaalsetele gaasikütte seadmetele üleminek toimus 1990-ndatel kuni 2000-ndate esimene pool. Antud asjas on avaldajad nõudega kohtusse pöördunud 13.08.2018, mis tähendab, et avaldajate nõue on aegunud seoses individuaalsetele gaasikütte seadmetele üleminekutega, mis toimusid enne 13.08.2008. Kohus märkis, et avaldajad ei ole esitanud vastuväiteid avaldusele, et nõue on aegunud. Samuti võttis kohus arvesse, et nähtuvalt avaldajate viidatud tsiviilasja nr 2-19-4171 materjalidest on avaldajatele nimetatud asjas 07.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt teatavaks tehtud andmed gaasiküttele üle läinud korteriomandite kohta, kuid avaldajad ei ole ka pärast kõnealuste andmetega tutvumist teatanud, et vaidlustavad puudutatud isikute väiteid nõude aegumise kohta. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et avaldajate nõue on aegunud, kuna asjast ei ilmne, et korteriomandites 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39 ja 40 oleks üleminek individuaalsele gaasiküttele toimunud hiljem kui 13.08.2008. Seega luges kohus nõude TsÜS § 149 alusel aegunuks ja jättis avaldajate nõude rahuldamata. Määruskaebus
20.Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis avalduse rahuldamata ja saata asi maakohtule tagasi uuesti arutamiseks ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
2-18-12045
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus järginud hagita menetluse sätetele kohustuslikku uurimisprintsiipi ega välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Olukorras, kus avaldaja I väidab, et 22 korteriomanikku on omavoliliselt eraldanud oda korteriomandid elamu ühisest küttesüsteemist ja üle läinud gaasiküttele ning puudutatud isiku I aegumise kohaldamise taotlusele vastu vaielnud ning puudutatud isikud ei ole enda väidete tõendamiseks mingeid tõendeid esitanud, pidanuks kohus, tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7) rakendama ise lisameetmeid, et selgitada välja tegelik objektiivne olukord seoses ühtsest küttesüsteemist eraldumisega.
22.Kohus pidanuks täitma selgitamiskohustust seoses võimaliku aegumise kohaldamisega TsÜS § 149 alusel ja seda olukorras, kus puudutatud isik I taotles aegumise kohaldamist TsÜS § 146 lg 3 alusel, oskamata välja tuua aegumistähtaja algust, aegumise kulgemist ja lõppu, kuid teised puudutatud isikud aegumise kohaldamist ei taotlenud. Jättes täitmata selgitamiskohustuse, tegi kohus olulises ulatuses üllatusliku otsuse. Avaldaja ei saanud võimalikule aegumisele TsÜS § 149 lg 1 alusel isegi vastu vaielda. Käesolevas asjas on 10aastase aegumise kohaldamine avaldajale üllatuslik ka seetõttu, et ükski menetlusosaline (puudutatud isik) ei taotlenud aegumise kohaldamist TsÜS § 149 lg 1 alusel.
23.Kohus märkis määruses, et selgitas pooltele asjaolusid (ilmselt siis ka aegumise kohaldamise võimalust) 16.02.2022 tehtud määruses. Selline seisukoht ei vasta tegelikkusele, kuna kogu menetluse kestel ei juhtinud kohus kordagi poolte tähelepanu aegumise kohaldamise võimalusele. Maakohtu seisukoht, et avaldajad ei esitanud puudutatud isikute aegumise taotluse vastuväiteid on ebaõige ega ole kooskõlas asjas kogutud materjalidega. Ainuke puudutatud isik, kes taotles selgesõnaliselt 3-aastase aegumise kohaldamist, oli puudutatud isik I (Q) vastuses avaldusele 16.04.2019. Nimetatud vastusele esitas avaldaja vastuse 02.05.2019, milles kirjutas, et puudutatud isik I ei ole välja toonud väidetava aegumise algust ning selles osas tuleb puudutatud isikul I oma taotlust aegumise kohaldamiseks täiendada, et avaldajad saaks oma seisukoha kujundada, kui avaldajad leiavad, et puudutatud isiku I taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Seega avaldaja I vaidles aegumise kohaldamise taotlusele vastu.
24.Isegi kui oletada, et puudutatud isiku I taotlus aegumise kohaldamiseks tulnuks rahuldada, siis ei saanud tema taotluse alusel seda laiendada kõigile küttesüsteemist eraldunud korteriomanikele, sh neile, kes seda taotlenud ei olnud või kes isegi kohtule ei vastanud. On ju selge, et kõik 22 korteriomanikku eraldasid enda korteriomandid ühtsest küttesüsteemist pika aja jooksul erinevatel kuupäevadel, aga mitte korraga. Seega pidi väidetav aegumine kulgema iga eraldunud korteriomandi kohta erinevatest kuupäevadest alates. Paraku kohus ei ole vaidlustatud määruses mingeid kuupäevi märkinud. Iga puudutatud isik pidanuks ise taotlema aegumise kohaldamist ning kui nad seda ei teinud või üldse kohtule ei vastanud, siis tulnuks nende osas avaldus rahuldada. Näiteks ei vastanud kohtule puudutatud isik X (Z, korteri nr 23 omanik). Kohus ei saanud puudutatud isiku X osas jätta avaldust rahuldamata.
25.Oma 16.02.2021 kohtumääruses selgitas kohus puudutatud isikutele, et puudutatud isikutel tuleb esitada tõendid selle kohta, et kaasomanikel oli kokkulepe ühtsest küttesüsteemist lahkumiseks ja gaasiküttele üle minemiseks. Ükski puudutatud isik ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, millal nad individuaalsele gaasiküttele üle läksid ning nad ei ole seda aega kohtule avaldanud ka oma vastustes avaldusele. Kui puudutatud isikud soovinuks aegumise kohaldamist, pidanuks nad igaüks eraldi dokumentaalselt tõendama, millal nad gaasiküttele üle läksid, siis taotlema aegumise kohaldamist ning alles siis saanuks avaldaja aegumise osas mingi seisukoha võtta. Avaldajad ei pea ega saagi tõendama, et tema nõuded ei ole aegunud. Seega ei tohtinud kohus aegumist kohaldada, kuna kohtule polnud teada iga 22 korteri kohta eraldi
2-18-12045 gaasiküttele ülemineku kuupäev. Korteriühistu juhatuse luba ei ole samastatav kaasomanike kokkuleppega.
26.09.07.2020 vastuses on Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kinnitanud, et 22 korteriomandi omanikud (nimed eemaldatud) on üle läinud individuaalsele gaasiküttele. Ükski puudutatud isikutest mingeid tõendeid kokkuleppe olemasolu kohta ei esitanud, millest ilmneb, et kokkulepe on puudunud ja tegemist on omavolilise eraldumisega. Selgesõnaliselt kinnitas gaasikütte olemasolu puudutatud isik A, kes selgitas, et praegune olukord on tekkinud ebapädeva juhatuse tõttu. Kuid ka tema ei taotlenud aegumise kohaldamist ning ei avaldanud ka gaasiküttele ülemineku aega. Ükski neist korteriomanikest aga ei teatanud, millal konkreetselt nad küttesüsteemist eraldusid ning gaasiküttele üle läksid. Ka ei esitanud nad mingeid kaasomanike vahelisi kokkuleppeid ega muid tõendeid, millest saanuks järeldada nende tegevuse seaduslikkust. Ka korteriühistu ei esitanud mingeid dokumente. Sellises olukorras ei saa aegumist kohaldada, kui puuduvad mis tahes tõendid, et gaasiküttele üleminek olnuks kaasomanike kokkuleppega lubatav ning puuduvad tõendid selle kohta, millal keskküttesüsteemist eraldunud isikud gaasiküttele üle läksid.
27.Küttesüsteemist eraldumise kord tekkis ühistu põhikirja alles 2016.a (selle esitas kohtule avaldaja) , kuid põhikirjas kirjas olev üldine kord ei asenda kaasomanike vahelist kokkulepet. Korteriühistu väited selle kohta, et küttesüsteemist eralduti juba 1990-ndatel kuni 2000. a esimesel poolel on otsene vale ning kohus ei tohtinuks tõendamata väitele lahendit rajada. Puudutatud isik I Q väidab oma vastuses avaldusele, et aastal 2002 alustasid korteriomanikud (kaasomanikud) kõigi elanikega kooskõlastatult vastava projektdokumentatsiooni alusel küttesüsteemi viimist gaasiküttele. Puudutatud isiku I sellekohane väide on samuti paljasõnaline ja tõendamata. Q ise omandas enda korteriomandi 25.10.2007, kuid ei ole usutav, et ta sel aastal ühtsest küttesüsteemist eraldus. Ilmselt tegi ta seda aastal 2008 või 2009, mistõttu ei vasta tegelikkusele korteriühistu väide selle kohta, et eraldumised toimusid 1998-2000 esimese pooleni, vaid eraldumised toimusid peale 2002, kuid arvatavalt (lähtudes 2016 põhikirjast) alates 2016.a-st. Puudutatud isiku I osas ei saanuks kohus mingil viisil aegumist kohaldada, kuna Q omandas korteriomandi alles 25.10. 2007.a ning Q ei ole tõendanud, et ta küttesüsteemist eraldus kohe peale korteriomanikuks saamist 2007.a-l. Ka ei saanuks kohus aegumist kohaldada puudutatud isiku XXVIII krt nr 5 omaniku U suhtes, sest tema eraldus ühtsest küttesüsteemist 12.10.2009 ning sellekohased dokumendid esitas kohtule puudutatud isik korteriühistu. Lisaks eraldus küttesüsteemist 2009.a ka puudutatud isik X Z (ta ei vastanud kohtule) ning ka tema suhtes ei saanuks kohus aegumist kohaldada. Nimetatud asjaolu nähtub korteriühistu poolt esitatud juhatuse 05.04.2009 protokollist, mille kohaselt tuli korteril 23 läbilõigatud küttetorud taastada.
28.Avaldaja arvates on käesolevas asjas kohus ebaõigesti jaganud ka tõendamiskoormuse. Sisuliselt paneb kohus tõendamiskoormuse aegumise kohaldamise välistamiseks avaldajale, mida aga kohus teha poleks saanud (TsMS § 5 lg 3). See, kes aegumist taotleb, pidi tõendama, et nõue on aegunud.
29.Õige ei ole kohtu seisukoht, et ühegi 22 korteriomaniku puhul ei ole tõendatud, et gaasiküttele üleminek toimus hiljem kui 13.08.2008. Korteriühistu tõendas seda kas tahtmatult või tahtlikult korteri nr 5 omaniku U kohta, samuti korteri nr 23 omaniku Z kohta, kuid ka Q kohta on tõendatud, et gaasiküttele üleminek toimus peale 2007 aastat. Seega tulnuks avaldus rahuldada.
2-18-12045 Menetlusosaliste seisukohad
30.Puudutatud isik I leidis, et tegu ei ole üllatusliku otsustusega ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik XXIV palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja leidis, et, määruses on õigesti märgitud, et aegumisele ei ole vastuväidet esitatud. Korteriühistu teatas, et esitab ka aegumise vastuväite. Puudutatud isikud VII, IX, XXXV, XXI, XVII, XXXVI, XXXVII, XXII, XVIII, XI, XIX, XIV, XV palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja selgitasid, et korterid on viidud majas gaasiküttele korteriomanike konsensusliku otsuse alusel vastu võetud põhikirjas märgitud korras valdavalt 2020-ndate aastate alguses ning kõik majaelanikud, sh kaebaja olid gaasiküttele üleminekuga nõus. Kohus kohaldas õigesti aegumist.Puudutatud isikud IV, V ja XLVI palusid jätta määruskaebuse rahuldamata, kuid selgitasid, et korterid on viidud majas gaasiküttele korteriomanike konsensusliku otsuse alusel vastu võetud põhikirjas märgitud korras valdavalt 2000-ndate aastate alguses ning kõik majaelanikud, sh kaebaja olid gaasiküttele üleminekuga nõus. Kohus kohaldas õigesti aegumist. Ülejäänud puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu 06.06.2022 määruse seaduslikkust üksnes osas, so osas milles maakohus jättis avaldaja I avalduse puudutatud isikute vastu endise olukorra taastamise nõudes rahuldamata. Maakohtu määrus on ülejäänud osas edasikaebamata jõustunud.
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu selle vaidlustatud osas tühistada ja asi saata selles osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Määruskaebemenetluse põhiliseks vaidlusküsimuseks on, kas maakohus sai avalduse jätta rahuldamata, tuginedes avaldaja I esitatud vastuväitele avaldajate nõude aegumise kohta. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võinud maakohus seda teha. Ringkonnakohus nõustub sellega alljärgnevatel põhjendustel.
35.Käesolevas asjas on avaldaja I esitanud kohustamisnõuded kokku 22 puudutatud isiku vastu (I kd, tlk 1-8, 28-37, II kd, tlk 196). Vaatamata sellele on maakohus TsMS § 614 lg-le 1 tuginedes asjas vajalikuks pidanud kaasata kõik Tuulemaa 10, Tallinn korteriomanikud (I kd, tlk 163-165). TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingutest ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega kohaldub TsMS § 207 lg-s 2 sätestatud põhimõte ka käesoleval juhul.
2-18-12045
36.TsÜS §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, mida on rõhutatud ka kohtupraktikas (vt RKTKm, 09.01.2008, 3-2-1-131-07, p 12). Eeltoodust tulenevalt on õige see määruskaebuse esitaja seisukoht, et iga puudutatud isik, kes soovis tema suhtes esitatud nõude osas aegumise kohaldamist, oli kohustatud sellise vastuväite kohtule ise esitama. Maakohus omal algatusel aegumist kohaldada ei võinud ning pidi selles osas rangelt juhinduma puudutatud isikute poolt esitatud aegumise kohaldamise taotlustest.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuginesid aegumise vastuväitele selgesõnaliselt puudutatud isik I (Q) (I kd, tlk 87 pöördel) ja puudutatud isik XXXV (P) (II kd, tlk 81), kes erinevalt puudutatud isikust I ei ole avaldaja I kohustamisnõudest otseselt puudutatud (II kd, tlk 196). Kaudselt võib aegumise vastuväitele tuginenuks lugeda ka K (II kd, tlk 87), kes ei ole aga enam menetlusosaliseks. Ülejäänud puudutatud isikute (II-XXXIV, XXXVI-XLVI) poolt aegumise vastuväitele tuginemine ja/või aegumise kohaldamise taotluse esitamine maakohtule ringkonnakohtu poolt tuvastatav ei ole, mistõttu on maakohus nende osas avalduse rahuldamata jätmisel omal algatusel aegumise vastuväitele tuginevalt vääralt kohaldanud nii materiaalõigust kui oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud osas nende puudutatud isikutega seonduvalt tühistada ainuüksi sel põhjusel ja asi saata tagasi maakohtule uueks (sisuliseks) läbivaatamiseks.
38.Nõustuda tuleb ka selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud selle, et avaldaja I ei ole puudutatud isiku I poolt esitatud aegumise vastuväitele vastu vaielnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja I 02.05.2019 menetlusdokumendis tõepoolest asunud seisukohale, et puudutatud isiku I taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata (I kd, tlk 155 pöördel). Maakohus ei ole seda tähele pannud ning on vastuolus asjas esitatud seisukohtadega vääralt jätnud avalduse rahuldamata tuginedes mh sellele, et avaldaja I ei ole aegumise vastuväitele vastu vaielnud.
39.Põhimõtteliselt õige on ka see määruskaebuse seisukoht, et maakohus, tuginedes avalduse rahuldamata jätmisel TsÜS §-le 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest, pidi välja selgitama iga küttesüsteemist eraldunud korteriomandi eraldumise kuupäeva ehk aegumise alguse.
40.Aegumise sätteid ei saa kohaldada, selgitamata välja, millal algas aegumistähtaja kulgemine (vt RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16, p 30; RKTKo 30.01.2013, 3-2-1-177-12, p 10; RKTKo 15.03.2017, 3-2-1-161-16, p 11). Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-40-13, p 13). Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (vt RKTKo 09.05.2018, 2-16-4918, p 10 ja RKTKo,17.03.2021, 2-16-16764, p 13).
41.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt leidis maakohus küll, et ühisest küttesüsteemist lahkunud korteriomanikud panid rikkumise toime ajal, mil nad individuaalsetele gaasikütte seadmetele üle läksid ja aegumistähtaeg hakkas kulgema nimetatud sündmustest, kuid tuvastatav ei ole, et kohus oleks küttesüsteemist eraldumise kuupäevad iga kohustamisnõudest puudutatud isiku suhtes välja selgitanud. Tuginemine korteriühistu selgitusele selle kohta, et individuaalsetele gaasikütte seadmetele üleminek toimus 1990-ndatel kuni 2000-ndate esimeses pooles, on selle kohustuse täitmiseks selgelt ebapiisav. Jättes asjas olulised asjaolud välja selgitamata, on maakohus rikkunud hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi. Ringkonnakohus juhib
2-18-12045 tähelepanu, et TsMS § 5 lg-s 3 ning TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt RKTK m, 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 11).
42.Võttes arvesse, et 16.02.2021 määruses on kohus selgitanud küll vajadust esitada korteriomanike kokkulepe küttesüsteemi muutmise kohta (III kd, tlk 4 pöördel), kuid selles ega üheski muus kohtumääruses ei sisaldu selgitusi avaldajale I, puudutatud isikutele I ja XXXV seonduvalt aegumise vastuväite esitamisega puudutatud isikute I ja XXXV poolt, on maakohus rikkunud ka üldist selgitamiskohustust. Vajaduse korral tuleb kohtul neile nende nõudenormidega seotud tõendamiskoormist täiendavalt selgitada (vt RKTK0, 24.03.2021, 219-2439, p 19).
43.Arvestades maakohtu poolseid rikkumisi ning vajadust asjas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eksimusi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia seaduse nõuetele vastav eelmenetlus, arvestades nii hagita menetluse uurimisprintsiipi ja kohtu suuremat rolli asjaolude väljaselgitamisel kui ka üleüldist selgitamiskohustust, samuti ringkonnakohtu seisukohti materiaalõiguse kohaldamisel seoses esitatud aegumise vastuväidetega.
44.Seoses menetlusosaliste ringiga juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et avaldaja I on kohustamisnõude esitanud ainult Tuulemaa 10, Tallinn 2, 4, 5, 6, 8, 9, 16, 17, 19, 20, 23, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 35, 37, 38, 39, 40 korterite omanike suhtes (II kd, tlk 196) ning asjast puudutatud isikuks märkinud ka korteriühistu (I kd, tlk 1 pöördel). Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluses, mille ese on vahetult seotud üksnes osa kaasomanikega ega puuduta kõiki kaasomanikke, võib kaasata TsMS § 198 lg 3 alusel menetlusse üksnes need kaasomanikud, kelle õigusi asja lahendamine otseselt puudutab. Igas konkreetses menetluses tuleb selgeks, kes ja mis ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused tuleb neile tagada (vt RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887, p 11). Juhul, kui maakohus peab siiski vajalikuks kõigi korteriomanike osalemist asja menetlemisel, juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik XLIV S (korteriomandi nr 34 endine omanik) on surnud ja tema asemele on kinnistusraamatusse ühisomanikena sisse kantud N (isikukood XXXXXXXXXXX), G (sünniaeg XX.XX.XXXX), J (isikukood XXXXXXXXXXX), M (sünniaeg XX.XX.XXXX), V (sünniaeg XX.XX.XXXX).
45.Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuste väidetele. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
46.Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik määruskaebust rahuldada osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb menetluskulude puudutatud isikute kanda jätmist.
47.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).