Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Läbivaatamata jätmise taotlus 12.09.2019 esitas puudutatud isik taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt tuleks avaldus jätta läbi vaatamata, kuna avaldus ei ole esitatud tähtaegselt. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus võtab seisukoha küsimuses, kas avaldus on esitatud tähtaegselt, asja sisuliselt lahendades. Avalduse lahendamine Puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud Tallinnas, Tuulemaa tn 10 asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks (põhikiri lk 33-35p). Avaldajad I ja II on Tuulemaa 10 korteriomanikud, avaldajale I kuulub korter xxxx ja avaldajale II korter xxxx. Avaldajad soovivad korteriühistu juhatuselt saada teavet ja korteriühistu dokumentidest kas koopiaid või alternatiivselt võimalust tutvuda dokumentidega. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Menetlusosalised vaidlevad, kas puudutatud isik on järginud seaduses sätestatud tähtaega nõude esitamiseks. Nähtuvalt kohtule esitatud 05.03.2019 e-kirjast (lk 30-31p, sama lk 78-79p) on avaldajad 05.03.2019 saatnud e-posti aadressidele xxxx ja xxxx korteriühistu juhatuse liikmetele adresseeritud nõude teabe ja dokumentide koopiate saamiseks või nendega tutvumise võimaldamiseks. Pöördumisele on 13.03.2019 vastanud N. B, märkides, et ärakirju või koopiaid on õigus saada ainult üldkoosoleku otsuste protokollidest, ei teavet ega dokumente ei saa anda N. Ba füüsilise isikuna, dokumentidega tutvumiseks ja info saamiseks korteriühistu tegevuse kohta tuleb vastava nõudega pöörduda korteriühistu juhatuse poole (vastus 05.03 e-kirjale, lk 32). Nähtuvalt äriregistri väljavõttest puudutatud isiku kohta (lk 70-72) oli N. B 05.03.2019 puudutatud isiku juhatuse liige, korteriühistu kehtiv sidevahend on e-posti aadress xxxx. Kohus leiab, et kuivõrd 05.03.2019 e-kiri on saadetud puudutatud isiku registrisse kantud eposti aadressil, ei ole põhjendatud etteheide, et teabenõudega ei ole pöördutud puudutatud isiku juhatuse poole. Juriidilise isikuga suhtlemiseks on kohane kasutada tema registrisse kantud sidevahendite andmeid. E-kiri oli adresseeritud puudutatud isiku juhatuse liikmetele. Kas avaldajate hinnangul N. B tegelikult on juhatuse liige, ei ole asjassepuutuv. Teabenõude esitamisel on avaldajad lähtunud äriregistri andmetest. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et

N. B 05.03.2019 seisuga juhatuse liige ei oleks olnud. Kohus nõustub avaldajatega, et 13.03.2019 vastusega on puudutatud isik teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud. Juhatuse liikme vastus, et pöörduda tuleb juhatuse poole, on sisutu. Kohus leiab, et kui ka asuda seisukohale, et 13.03.2019 vastus on antud üksnes N. B, mitte puudutatud isiku nimel, on puudutatud isik jätnud teabenõudele üldse vastamata. Kummalgi juhul on avaldajad, esitades kohtule avalduse 19.03.2019, järginud KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaega. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldus ei ole esitatud tähtaegselt, kuna avaldajad on ka varasemalt korduvalt esitanud puudutatud isikule samasisulisi taotluseid. Seadus ei näe ette, et nõude teabe saamiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada vaid ühe korra. Riigikohus on selgitanud osaühingu osaniku teabe saamise õigusesse puutuvalt, et ÄS (äriseadustik) § 166 lg 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kolleegiumi arvates on viidatud sätte mõtteks suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, tuleb osanikul võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui osanik laseb ÄS § 116 lg 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole (3-2-1-77-12, p 19). Kohtu hinnangul tuleb nimetatud seisukohast lähtuda ka KrtS § 45 lg 3 tõlgendamisel, mis on oma sisult analoogne ÄS §-iga 116 lg 3. Avaldajate avaldus ei ole seega esitatud KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaega rikkudes ning tähendust ei oma avaldajate varasem suhtlus puudutatud isikuga, mille kohta on kohtule esitatud kirjad 2017. ja 2018. aastast koos postidokumentidega (lk 10-22p, lk 24-29). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Avaldajad nõuavad avaldusega puudutatud isikult teavet mh järgmises (numeratsioon vastavalt avalduse resolutsioonile): 1.1 Kuidas ja millise dokumendiga on kindlaks määratud majandamiskulude arvestamise alused? Miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid? 1.7 Miks on avaldaja I korteri nr xxxx välisukse kohale paigaldatud kaamera? 1.8 Kes otsustasid kaamera paigaldamise avaldaja I korteri välisukse kohale ning milline dokument selle otsustamise kohta olemas on? 1.9 Kuhu ja kelle arvutisse salvestatakse trepikojas saadav turvakaamera salvestis? 1.10 Kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist ei kasutataks vastuolus seadusega, sh IKS-iga? 2.3 Kuidas arvestatakse majandamiskulusid korterite kaupa (sh küttekulud, remondifond, turvakaamerad jne)? 2.12 Kas avaldajal I on võlgnevusi korteriühistu ees seisuga 18.03.2018? 2.13 Kas avaldajal II on võlgnevusi korteriühistu ees? Nimetatud küsimused kajastuvad ka avaldajate 05.03.2019 e-kirjas. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et e-kiri on ebaselge sisuga. Märgitud on, millist teavet on taotletud varem, ning et jämeda kirjaga on tähistatud küsimused, millele vastust jätkuvalt soovitakse. Avaldaja I võlgnevuste osas on teavet soovitud nõude esitamise aja seisuga. Kohus saab aru, et puudutatud isikud on soovinud teada, kas neil on korteriühistu ees võlgnevusi. Kohus leiab, et avaldajate nõue tuleb KrtS § 45 lg 1 alusel rahuldada osas, milles avaldajad nõuavad puudutatud isiku teabe andmiseks kohustamist nimetatud küsimuste osas.

Avaldajad nõuavad avaldusega ka järgmist teavet: 1.2 Mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed korterid need on? 1.3 Kas gaasiküttele üle läinud korteriomanikel on olemas kõigi kaasomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks ning enda korteri eraldamiseks ühtsest küttesüsteemist? 1.4 Kas on olemas seaduse nõuetele vastav projekt selle kohta, et pooled korteriomanikud on autonoomsele gaasiküttele üle läinud seaduslikult? 1.5 Kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole gaasiküttele üle läinud ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised on gaasiküttele üle läinud? 1.6 Millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus olukorras, kus pooled korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis kuidas jagatakse korterite vahel küttekulud? Nimetatud küsimused kajastuvad ka avaldajate 05.03.2019 e-kirjas. KrtS § 45 lg 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik on seisukohal, et nimetatud küsimustele vastamine kahjustaks korteriühistu ja teiste korteriomanike huve tsiviilasja 2-18-12045 menetluses, kus avaldajad nõuavad küttesüsteemi endise olukorra taastamist, avalduse rahuldamine tooks gaasiküttele üle läinud korteriomanikele kaasa olulise kahju. Kohus nõustub avaldajatega, et KrtS § 45 lg 2 ei näe ette teabe andmisest keeldumise õigust korteriühistu huvide kaitseks. Kohus leiab, et ühegi korteriomaniku õigustatud huviks ei saa olla teise korteriomaniku eest korteriühistu tegevust puudutava teabe varjamine eesmärgiga saavutada eelis kohtumenetluses. Avaldajate takistamine oma õiguste kaitsmisel kohtus ei ole õiguspärane eesmärk. Kuivõrd puudutatud isik ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis viitaksid teiste korteriomanike õigustatud huvide võimalikule kahjustamisele, asub kohus seisukohale, et puudutatud isikul ei ole õigust keelduda teabe andmisest KrtS § 45 lg 2 alusel ning avaldajate nõue tuleb KrtS § 45 lg 1 alusel rahuldada ka osas, milles palutakse korteriühistu teabe andmiseks kohustamist seoses küsimustega 1.21.6. Avaldajad on esitanud nõude ka järgmise teabe saamiseks: 1.11 Kes tegi turvakaamera salvestusest foto avaldaja I külalistest ja esitas selle ETV+ saates „Insight“ avaldamiseks? 2.11 Teave N Ble makstud tasu (sh riigimaksud) kohta alates 01. jaanuarist 2013 kuni 18.03.2019. 2.14 Miks korteriühistu ei ole tagastanud avaldajatele summasid, millise korteriühistu meile võlgneb ehkki neid summasid on nõutud ka kirjalikult? Puudutatud isiku seisukoht seoses küsimusega 1.11 on ärakuulamisel avaldatu kohaselt sisuliselt, et küsimus ei ole arusaadav, sest avaldajad ei ole tõendanud, mis saates oli. Kohus leiab, et küsimus oma sisu poolest on arusaadav. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik ei ole väitnud, et avaldajate poolt kirjeldatud saadet ei ole olnud ning samas on avaldajad märkinud, et saade on internetist avalikult kättesaadav, ei ole veenev, et puudutatud isikule ei ole arusaadav, millisele saatele avaldajad viitavad. Võttes arvesse, et korteriühistu on nõus, et avaldaja I korteri ukse kohal on kaamera, mille kohta oskab selgitusi anda korteriühistu, ei ole usutav, et puudutatud isikule ei ole teada asjaolud seoses salvestisest tehtud fotoga. Avaldajate 05.03.2019 e-kirjas on väide, et foto videosalvestusest esitas avaldamiseks saatele „Insight“ N.

B, millele järgneb küsimus, kes selle foto salvestisest tegi. Kuivõrd tulenevalt KrtS § 45 lg 3 saab kohtult nõuda teabe andmiseks kohustamist üksnes teabe osas, mida on varasemalt korteriühistult nõutud ning 05.03.2019 e-kiri ei sisalda küsimust selle kohta, kes esitas foto saates avaldamiseks, rahuldab kohus avaldajate nõude seoses küsimusega 1.11 KrtS § 45 lg 1 alusel osas, mis puudutab seda, kes tegi salvestusest saates avaldatud foto. Puudutatud isik vastas ärakuulamisel küsimustele 2.11 ja 2.14, et küsitud perioodil tasu makstud ei ole ning avaldajatele võlgnetavaid summasid ei ole. Kuna puudutatud isik on nimetatud osas teabe andnud, tuleb avaldus vastava teabe andmiseks kohustamise osas jätta rahuldamata. Avaldajad on esitanud nõude, et kohus kohustaks puudutatud isikut andma avaldajatele korteriühistu dokumentide koopiaid või alternatiivselt võimaldama dokumentidega tutvuda. Kohus leiab, et KrtS § 45 ei näe ette õigust nõuda dokumentidest koopiaid. Samuti ei näe sellist õigust ette VÕS (võlaõigusseadus) § 1015. Kohtu hinnangul ei ole avaldajate viidatud KrtS § 20 lg 4 asjakohane, kuna nimetatud säte puudutab üldkoosoleku kutse elektroonilist saatmist, samuti põhikirja või majanduskava eelnõu või majandusaasta aruande elektroonilist edastamist, kui kokku kutsutakse korteriomanike üldkoosolekut, mille päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine. Õigust nõuda koopiaid seadusest ega ka puudutatud isiku põhikirjast ei tulene. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldajate nõude puudutatud isiku koopiate andmiseks kohustamiseks. Avaldajad nõuavad puudutatud isiku kohustamist mh järgmiste dokumentidega tutvuda võimaldamiseks: 2.1 kõik üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volikirjadega alates 01. jaanuarist 2013 kuni 01.01.2019; 2.2 kõik majanduskavad alates 01. jaanuarist 2013 kuni 01.01.2019; 2.7 korteriühistule väljastatud küttearved alates 01. jaanuarist 2013 (AS xxxx) kuni 01.01.2019; 2.11 juhatuse liikme/esimehe N B ja korteriühistu vahel sõlmitud käsundusleping; 2.12 dokumendid avaldaja I võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta, kui avaldajal I on võlgnevus korteriühistu ees; 2.13 dokumendid avaldaja II võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta, kui avaldajal II on võlgnevus korteriühistu ees; 2.15 kahe viimase üldkoosoleku (28.09.2018 ja 12.10.2016) videosalvestised. Nõue samade dokumentidega tutvumise võimaldamiseks on ka 05.03.2019 e-kirjas. Kohus leiab, et seadus ei näe ette õigust keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest põhjusel, et dokument on korteriomanikul endal olemas. Majanduskavade kohta on avaldajad väitnud, et majanduskavasid kunagi ei koostata ning puudutatud isik ei ole välja toonud, et majanduskavad oleksid koostatud. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et N. B kirjalikku käsunduslepingut sõlmitud ei ole. Kohus on seisukohal, et avaldust ei ole võimalik rahuldada dokumentide osas, mida puudutatud isikul ei ole, so majanduskavad ja käsundusleping. Ülejäänud nimetatud dokumentide osas tuleb avaldus KrtS § 45 lg 1 alusel rahuldada. Avaldajad on nõudnud ka järgmiste dokumentidega tutvuda võimaldamist:

2.4 nende korterite poolt koostatud projektid (ehitusprojektid gaasiküttele ülemineku kohta), kaasomanike nõusolekud jne, kes on üle läinud gaasiküttele; 2.5 dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes korterites, kus on keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas jagatakse küttekulud neile korteritele, kus on gaasiküte; 2.6 alates 2013.a 01. jaanuarist kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite küttekulude jaotamise kohta, sh gaasiküttele üleläinud korterites; 2.8 lepingud Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni Tverdohlebov), Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või nende õigusteenust osutavate isikute äriühingutega; samuti Advokaadibürooga "Biin ja Biin"; 2.9 kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova, Stanislav Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud arved ja andmed arvete tasumise kohta; 2.10 Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-s asuvate korteriühistu Tuulemaa 10 arveldusarvete tervikväljatrükid alates 01. jaanuarist 2014 kuni 18.03.2019. Nõue samade dokumentidega tutvumise võimaldamiseks on ka 05.03.2019 e-kirjas. Kohus leiab, et analoogselt teabe andmisega ei ole puudutatud isikul õigust keelduda ka gaasikütet puudutavate dokumentidega tutvumise võimaldamisest kaalutlusel, et avaldajad ei kasutaks neid kohtumenetluses. Avaldajate takistamine oma õiguste kaitsmisel kohtus ei ole õiguspärane eesmärk, mille kaitsmiseks saaks olla teistel korteriomanikel õigustatud huvi. Kohus leiab, et korteriühistu ei saa keelduda õigusteenuse osutamise lepingutega tutvumise võimaldamisest tuginedes AdvS (advokatuuriseadus) § 45. Nimetatud säte kohustab kutsesaladuse hoidmiseks üksnes advokaati. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest olulise kahju tekkimise ohu korral. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milline oluline kahju võiks tekkida teistele korteriomanikele, kui avaldajad saavad tutvuda õigusteenuse osutamise lepingutega. Kohus nõustub, et korteriomanikel on õigustatud huvi pangasaladuse kaitse suhtes, kuid puudutatud isik ei ole välja toonud, milline oluline kahju võib teistele korteriomanikele tekkida, kui avaldajatele saavad teatavaks nende pangakontode numbrid ning nendelt korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada ka nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise nõude osas. Kohtu hinnangul ei sisalda teistes asjades tehtud kohtumäärused (lk 73-77p, lk 80-80p) ega Põhja-Tallinna Valitsuse vastus pöördumisele (lk 105) teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta. Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes arvesse avalduse rahuldamise ulatust, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud tervikuna puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldajad on märkinud, et neil on tekkinud menetluskulu 1 238 eurot, sh kulu riigilõivule 50 eurot ja lepingulisele esindajale 1 188 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS § 59 lg 5 tasuda 50 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajad on märkinud, et nende esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: nõupidamine kliendiga 1 tund; asja materjalide analüüs 2 tundi ja 10 minutit, so 2,17 tundi; ärakuulamisel osalemine 35 minutit, so 0,58 tundi; protokolliga tutvumine, selgitused kliendile ja menetlusliku positsiooni kujundamine 35 minutit, so 0,58 tundi;

Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. Asja materjalide analüüsile ei võinud põhjendatult kuluda üle 0,5 tunni, kuivõrd tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega materjalide poolest mahuka asjaga. Ülejäänud osas ei ole toimingutele märgitud ajakulu selgelt ülemäärane. Põhjendatud ajakulu kokku on 8,33 tundi (1 + 0,5 + 0,58 + 0,58 + 0,42 + 5,25). Avaldajad on välja toonud, et neile osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Tasu ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 833 eurot (8,33 x 100). Avaldajad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased. Avaldajatele hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 049,60 eurot (riigilõiv 50 + õigusabi 833 + käibemaks 166,6 (833 x 20%)), millise summa mõistab kohus puudutatud isikult avaldajate kasuks välja solidaarselt.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldajate taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määrab vastavalt avaldajate taotlusele TsMS § 463 lg 2 ja 445 lg 1 alusel, et puudutatud isikul tuleb väljamõistetud menetluskulust 50 eurot tasuda avaldaja II kontole ja ülejäänud osa Afford Õigusbüroo OÜ kontole. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

osaliselt jõustunud TRK-ga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.