Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 12.10.2023. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik tõi välja, et võlg on tekkinud elukaaslase võetud laenust, mis oli mõeldud ettevõtluse arendamiseks. Võlgnik oli laenu kaastaotleja. Kuna ettevõttes olid probleemid, läks laen sundtäitmisele. Tsiviilasjas nr xxx menetles kohus võlgniku elukaaslase ja võlausaldajalt võetud laenu põhitaotleja, R S pankrotiavaldust ja kohustustest vabastamise taotlust. 13.08.2021 määrusega rahuldas kohus R S taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja andmetel on M M pankrotimenetluses jäänud võlausaldajal saamata laenulepingutel nr xxx ja xxx kokku 169 867,87 eurot. Käesolevaks ajaks võlgniku poolt on tasutud kokku 6287,16 eurot, mis on 3,7% võlausaldaja nõudest. Võlausaldaja tõi välja, et võlgnik on küll menetluse ajal tegelenud tulutoova tegevusega, kuid on rikkunud menetluse esimese viie aasta jooksul võlausaldajale PankrS §-s 173 sätestatud väljamaksete tegemise kohustust, tasudes võlausaldajale nõutust 3215 euro võrra vähem. Võlausaldaja hinnangul ei olnud võlgniku tasu juhatuse liikmena H C OÜ-s mõistliku suurusega. Võlausaldaja ons seisukohal, et võlgnik ei näe enda seotust pankrotimenetluse aluseks oleva võlgnevuse tekkimisega ning pigem on soovinud vabaneda oma kohustustest kergelt ja tehes selleks vaid miinimumi. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, on teinud seda süüliselt ja sellest tulenevalt kahjustanud võlausaldaja huve. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning arvestada tuleb, et võlgnik on tasunud võlausaldajale osa võlgnevusest. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule ette heita asjaolu, et võlgnik ei ole tasunud täitmata kohustust olulisel määral võttes arvesse nõude suurust. Kohtu hinnangul on võlausaldaja etteheide võlgniku ebamõistliku töötasu suuruse osas juhatuse liikmena H C OÜ-s põhistamata – pelgalt asjaolu, et võlgnik on juriidilise isiku juhatuse liige olnud, ei ole piisav võlgniku võimaliku tööpanuse ja sellest lähtuva töötasu hindamisel, samuti ei ole võlausaldaja esile toonud, milline käive ja tegevus viidatud perioodil viidatud ettevõttes oli. Täiendavalt on võlausaldaja välja toonud võlgniku väidetava huvipuuduse ning motiveerituse pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuet võimalikult suures ulatuses rahuldada, viidates samas ka asjaolule, et võlgnik on eelduslikult oma kohustusi rikkunud kohustustest vabastamise menetluse esimesel viiel aastal. Kohtu hinnangul võlgniku vähest motiveeritust võlgniku poolt esitatud usaldusisiku aruannetest, sissetulekutest, kohtule esitatud päringutest ja ettepanekutest (sh nõuetekohase väljamakse ositi maksmine), ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.