8.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (varem kohtutäitur Urmas Tärno)
9.Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, endise ärinimega OÜ Aktiva Finants)
10.Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Auvõlg OÜ 12.03.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Harju Maakohtu 28.02.2024 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 04.12.2025.
2-17-8942 Nimetatud tähtpäeva möödumisel vaatab maakohus võlgniku kohustustest vabastamise taotluse uuesti läbi.
4.Saata tsiviilasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 2-4 osas 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas (resolutsiooni p 1) ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus lõpplahendis.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (võlgnik) esitas Harju Maakohtule 08.06.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.
3.Harju Maakohtu 19.01.2018 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanek, mille järgi on võlausaldajate jaotised järgmised: kohtutäitur Katrin Vellet 0,0596%, kohtutäitur Risto Sepp 0,0469%, Krediidimenetluse Keskus OÜ 22,5190%, Maksuja Tolliamet 46,6736%, kohtutäitur Kristiina Feinman 0,5431%, kohtutäitur Marek Laanemets 0,0506%, OÜ Mark Oil 26,5186%, kohtutäitur Urmas Tärno 0,1170%, OÜ Aktiva Finants 3,0823% ja Julianus Inkasso OÜ 0,3892%.
4.Harju Maakohtu 04.12.2018 määrusega kinnitati pankrotimenetluses lõpparuanne, mille järgi on tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata järgmised: kohtutäitur Katrin Vellet 22,79 eurot, kohtutäitur Risto Sepp 17,93 eurot, Krediidimenetluse Keskus OÜ 8608,09 eurot, Maksu- ja Tolliamet 17 841,43 eurot, kohtutäitur Kristiina Feinman 207,59 eurot, kohtutäitur Marek Laanemets 19,36 eurot, OÜ Mark Oil 10 137 eurot, kohtutäitur Urmas Tärno 44,74 eurot, OÜ Aktiva Finants 1178,26 eurot ja Julianus Inkasso OÜ 148,78 eurot.
5.04.12.2018 määrusega algatati ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
6.Võlausaldaja Auvõlg OÜ palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik on teadlikult rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-test 3-5 tulenevat loovutuskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik tasunud võlausaldajale 670,19 eurot, mis moodustab 7,8% võlausaldaja pankrotimenetluses rahuldamata nõudest (8608,09 eurot). Võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldanud proportsionaalselt võlausaldajate rahuldamata nõuete jääkidele. Usaldusisiku aruannetest nähtub seega, et võlgnik on teeninud suure osa kohustustest vabastamise menetluse ajast sissetulekut, millele seadusest tulenevalt sai pöörata sissenõuet, sest see ületas oluliselt miinimumpalka. Samas ei ole sellest võlausaldajale tasutud pankrotiseaduses sätestatud makseid nõutavas mahus. Valdava osa ajast on võlausaldajale tasutud 10 eurot kuus.
2-17-8942
7.Maksu- ja Tolliamet palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldaja nõue vähenenud 893,56 euro võrra (nõude katteks on laekunud 445,10 eurot ning 2019. ja 2020. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu arvelt on vähenenud nõue 448,46 euro võrra). 15.12.2023 seisuga on võlausaldaja nõude jääk 16 947,87 eurot. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Näiteks oli võlgniku keskmine sissetulek 2023. aastal 2501 eurot. Samas on võlgnik tasunud võlausaldajale 2023. aastal 70,10 eurot, mis on vähem, kui PankrSd sätestatud. Võlgnikul oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisel üks ülalpeetav (sündinud 2003. aastal), kes sai 2021.a täisealiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 28.02.2024 määrusega vabastati võlgnik kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 17.08.2017 ning lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kuna kohustustest vabastamise menetlus on algatatud enne 01.07.2022, kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS sätted. Maakohus viitas PankrS § 175 lg-tele 1 ja 2 ja §-le 173.
10.Maakohus leidis, et võlgnik ei ole menetluse kestel oma kohustusi rikkunud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Kümnest võlausaldajast on seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud kaks võlausaldajat, kellele mõlemale on võlgnik makseid teinud. Võlausaldajale Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu on võlgnik tasunud menetluse jooksul kokku 893,56 eurot ja võlausaldajale Krediidimenetluse Keskus OÜ-le kokku 670,19 eurot. Võlgnik kinnitas kohtule ärakuulamisel, et on võlausaldajatele teinud makseid peaaegu igakuiselt. Kaheksa võlausaldajat ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas kohtule esitanud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on tegelenud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tulutoova tegevusega ja täitnud oma kohustust ning teinud võlausaldajatele makseid arvestatavas ulatuses. Enamus võlausaldajaid ei ole vastuväited võlgniku kohustuste vabastamise osas kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt ja arvestataval määral täitnud ning võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus vabastab XXi kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 17.08.2017. Määruskaebus
11.Võlausaldaja Auvõlg OÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega keelduda võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele nõuetekohaselt väljamakseid.
12.Määruskaebuse rahuldamise korral taotles võlausaldaja määruskaebuskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 150 lg 1 p 5).
13.Võlausaldajale Auvõlg OÜ-le on võlgnik teinud väljamakseid 670,19 eurot, mis moodustab 7,8% võlausaldaja rahuldatud nõudest (8608,09 eurot). Eesti Maksu- ja Tolliametile on võlgnik tasunud 893,56 eurot, mis moodustab 5% võlausaldaja rahuldatud nõudest (17 841,43 eurot). Seega ei ole tegemist nõuete täitmisega arvestatavas ulatuses. Kohtu seisukoht arvestatavas ulatuses tehtud väljamaksetest on põhjendamatu. Usaldusisiku aruanded on olnud puudulikud.
2-17-8942 Võlgniku sissetulek on olnud piisav, et teha kõigile võlausaldajatele suuremaid väljamakseid. Võlgnik on teinud võlausaldajatele ülekandeid sisuliselt oma suva kohaselt järgimata PankrS §-st 173 lg-st 4 tulenevat kohustust. Maakohus oleks pidanud tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud (TlnRnKo 08.12.2023, 2-16-579, p 39). Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
15.19.06.2024 teatas Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet ringkonnakohtule, et kohtutäituri nõue on täielikult rahuldatud. Kohtutäitur ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu.
16.20.06.2024 teatas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, et kohtutäitur ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu.
17.25.06.2024 teatas Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts, et jätab võlgniku võlgadest vabastamise kohtu otsustada.
18.25.06.2024 seisukohas märkis OÜ Mark Oil, et võlgnik on perioodil 17.05.2019 kuni 07.12.2023 tasunud OÜ-le Mark Oil kokku 612 eurot. OÜ Mark Oil hinnangul on võlgnik maksete tegemisega näidanud üles tahet oma kohustusi võlausaldaja ees täita, mistõttu on võlausaldaja nõus, et võlgnik vabastatakse enne tema pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustustest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega pikendab kohustustest vabastamise menetluse tähtaega ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks kuni määratud tähtaja möödumiseni. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd selles on taotletud maakohtu määruse tühistamist ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmist, kuid ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja pikendab kohustustest vabastamise menetlust.
20.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu esineb alus tema vabastamiseks täitmata jäänud kohustustest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid nõuetekohaselt, lähtudes võlgniku töötasu suurusest ja seaduses sätestatust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et võlgnik on rikkunud TsMS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samas peab kolleegium kujunenud olukorras põhjendatuks pikendada kohustustest vabastamise menetlust ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, pärast mille möödumist vaadatakse taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks uuesti läbi.
21.Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 04.12.2018. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2
2-17-8942 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajate Auvõlg OÜ ja Maksu- ja Tolliameti hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
22.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab nimetatud tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5).
23.Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 173 lg-tes 3-5 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt maakohus eeltoodud asjaolusid hinnanud ei ole (vastavas osas on maakohtu määrus põhjendamata) ning seega teeb seda ringkonnakohus (sh analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid ja usaldusisiku aruandeid). Ringkonnakohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt ka TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).
24.Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg-d 1–3, PankrS § 173 lg 5). PankrS § 173 lg 5 ületavast osast tuleb PankrS § 173 lg 4 järgi jätta 25% võlgnikule (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ringkonnakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kuni 11.11.2021 üks ülalpeetav (alaealine laps). TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
25.2018. aastal oli palga alammäär 500 eurot, 2019. aastal 540 eurot, 2020. aastal 584 eurot, 2021. aastal 584 eurot, 2022. aastal 654 eurot ja 2023. aastal 725 eurot. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2019. aastal 720 eurot kuus (540 eurot + 1/3 x 540 eurot), 2020. aastal 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584 eurot), perioodil 01.01.2021 kuni 11.11.2021 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584 eurot) ning perioodil 12.11.2021 kuni 31.12.2021 584 eurot kuus, 2022. aastal 654 eurot kuus ja 2023. aastal 725 eurot kuus (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2).
26.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2019–31.12.2019 kohta nähtub, et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu 1689,20 eurot, veebruarikuus töötasu 981,70 eurot, märtsikuus töötasu 1000 eurot, aprillikuus töö- ja puhkusetasu 1429,55 eurot, maikuus töötasu 1014,88 eurot, juunikuus töövõimetushüvitist 768,14 eurot, juulikuus töövõimetushüvitist 328,61 eurot, augustikuus töötasu ja töövõimetushüvitist
26.1.Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku 1⁄2 (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-1233819, p 17.2).
26.2.2019. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 484,60 eurot ((1689,20-720)/2), veebruarikuu eest 130,85 eurot ((981,70-720)/2), märtsikuu eest 140 eurot ((1000-720)/2), aprillikuu eest 354,78 eurot ((1429,55-720)/2), maikuu eest 147,44 eurot ((1014,88-720)/2), juunikuu eest 24,07 eurot ((768,14-720)/2), septembrikuu eest 130,85 eurot ((981,70-720)/2), oktoobrikuu eest 130,85 eurot ((981,70-720)/2), novembrikuu eest 130,85 eurot ((981,70-720)/2) ja detsembrikuu eest 131 eurot ((982-720)/2), kokku 1805,29 eurot.
26.3.Vastavalt 19.01.2018 määruses välja toodud jaotistele oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: Tallinna kohtutäitur Katrin Velletile 1,08 eurot (1805,29 eurot x 0,0596 %), Tallinna kohtutäitur Risto Sepale 0,85 eurot (1805,29 eurot x 0,0469 %), Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 406,53 eurot (1805,29 eurot x 22,5190 %), Maksu- ja Tolliametile 842,59 eurot (1805,29 eurot x 46,6736 %), Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanile 9,81 eurot (1805,29 eurot x 0,5431 %), Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale 0,91 eurot (1805,29 eurot x 0,0506 %), OÜ-le Mark Oil 478,74 eurot (1805,29 eurot x 26,5186 %), kohtutäituri Urmas Tärnole (praegune Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts) 2,11 eurot (1805,29 eurot x 0,1170 %), OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 55,65 eurot (1805,29 eurot x 3,0823 %) ja Julianus Inkasso OÜ-le 7,03 eurot (1805,29 eurot x 0,3892 %).
26.4.Võlgnik on 2019. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 1287,08 eurot järgmiselt: Tallinna kohtutäitur Risto Sepale 17,93 eurot, Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 225,19 eurot, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanile 207,59 eurot, Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale 19,36 eurot, OÜ-le Mark Oil 137 eurot, kohtutäitur Urmas Tärnole (praegune Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts) 44,74 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 486,49 eurot ja Julianus Inkasso OÜ-le 148,78 eurot. 2019. aastal võlgnik väljamakseid Maksu- ja Tolliametile ei teinud.
26.5.Seega tegi võlgnik 2019. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 518,21 euro (1805,291287,08) võrra vähem ning ei teinud väljamakseid vastavalt jaotistele (st kohtles võlausaldajaid ebavõrdselt).
27.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta nähtub, et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu 982 eurot, veebruarikuus töötasu 982 eurot, märtsikuus töö- ja puhkusetasu 1709,40 eurot, aprillikuus töötasu ja töövõimetushüvitist 574,14 eurot, maikuus töötasu ja töövõimetushüvitist 568,39 eurot, juunikuus töötasu 982 eurot, juulikuus töötasu 265,33 eurot, augustikuus töötasu 265,33 eurot, septembrikuus töötasu 265,33 eurot, oktoobrikuus töötasu 981,96 eurot, novembrikuus töötasu 982 eurot ja detsembrikuus töötasu 982 eurot.
2-17-8942
27.1.2020. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuari, veebruari, juuni ja novembrikuu eest 101,67 eurot ((982-778,67)/2), märtsikuu eest 465,37 eurot ((1709,40778,67)/2), oktoobrikuu eest 101,65 eurot ((981,96-778,67)/2) ja detsembrikuu eest 101,67 eurot ((982-778,67)/2), kokku 1075,37 eurot.
27.2.Võlgnik on 2020. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 600 eurot järgmiselt: Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 155 eurot, OÜ-le Mark Oil 175 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 125 eurot ning Maksu- ja Tolliametile 145 eurot. Vastavalt 19.01.2018 määruses välja toodud jaotistele oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid järgnevalt: Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 242,16 eurot (1075,37 eurot x 22,5190 %), Maksu- ja Tolliametile 501,91 eurot (1075,37 eurot x 46,6736 %), OÜ-le Mark Oil 285,17 eurot (1075,37 eurot x 26,5186 %), OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 33,15 eurot (1075,37 eurot x 3,0823 %).
27.3.Seega tegi võlgnik 2020. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 475,37 euro (1075,37600) võrra vähem ning ei teinud väljamakseid vastavalt jaotistele.
28.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta nähtub, et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu, töövõimetushüvitise ja puhkusetasu 1292,62 eurot, veebruarikuus töötasu 1011,27 eurot, märtsi, aprilli, mai, juuli ja augustikuus töötasu 982 eurot, juunikuus töötasu ja puhkusetasu 1403,01 eurot, septembrikuus töötasu 2303,38 eurot, oktoobrikuus töötasu ja lisatasu 3138,38 eurot, novembrikuus töövõimetushüvitist ja lisatasu 3406,72 eurot ning detsembrikuus töötasu ja lisatasu 2788,38 eurot.
28.1.2021. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 256,98 eurot ((1292,62-778,67)/2), veebruarikuu eest 116,30 eurot ((1011,27-778,67)/2), märtsi, aprilli, mai, juuli ja augustikuu eest 101,67 eurot ((982-778,67)/2), juunikuu eest 312,17 eurot ((1403,01778,67)/2), septembrikuu eest 762,36 eurot ((2303,38-778,67)/2), oktoobrikuu eest 1179,86 eurot ((3138,38-778,67)/2), novembrikuu eest 1376,83 eurot [(3406,72-778,67)/2) x 11 päeva + (3406,72-584)/2) x 20 päeva] ja detsembrikuu eest 1102,19 eurot ((2788,38 -584)/2), kokku 5615,04 eurot.
28.2.Võlgnik on 2021. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 440 eurot: Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 110 eurot, OÜ-le Mark Oil 110 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 110 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 110 eurot.
28.3.Seega tegi võlgnik 2021. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 5175,04 euro (5615,04440) võrra vähem ning ei teinud väljamakseid vastavalt jaotistele.
29.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2022–31.12.2022 kohta nähtub, et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu ja lisatasu 2788,38 eurot, veebruarikuus töötasu ja lisatasu 2176,37 eurot, märtsikuus töötasu, töövõimehüvitist ja lisatasu 2366,74 eurot, aprillikuus töötasu, puhkusetasu ja töövõimetushüvitist 2254,41 eurot, maikuus töötasu ja lisatasu 2004,96 eurot, juunikuus töötasu 1352,40 eurot, juulikuus töötasu ja lisatasu 2034,37 eurot, augustikuus töötasu ja lisatasu 3136,37 eurot, septembrikuus töötasu ja töövõimetushüvitist 1091,54 eurot, oktoobrikuus töötasu, puhkusetasu ja töövõimetushüvitist 2178,24 eurot, novembrikuus töötasu 924,14 eurot ja detsembrikuus töötasu 1976,90 eurot.
2-17-8942
29.1.2022. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 1067,19 eurot ((2788,38-654)/2), veebruarikuu eest 761,19 eurot ((2176,37-654)/2), märtsikuu eest 856,37 eurot ((2366,74-654)/2), aprillikuu eest 800,21 eurot ((2254,41-654)/2), maikuu eest 675,48 eurot ((2004,96-654)/2), juunikuu eest 349,20 eurot ((1352,40-654)/2), juulikuu eest 690,19 eurot ((2034,37-654)/2), augustikuu eest 1241,18 eurot ((3136,37-654)/2), septembrikuu eest 218,77 eurot ((1091,54-654)/2), oktoobrikuu eest 762,12 eurot ((2178,24654)/2), novembrikuu eest 135,07 eurot ((924,14-654)/2) ja detsembrikuu eest 661,45 eurot ((1976,90-654)/2), kokku 8218,42 eurot.
29.2.Võlgnik on 2022. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 480 eurot: Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 120 eurot, OÜ-le Mark Oil 120 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 120 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 120 eurot.
29.3.Seega on võlgnik teinud 2022. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 7738,42 euro (8218,42-480) võrra vähem ning ei ole väljamakseid teinud vastavalt jaotisele.
30.Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta nähtub, et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu ja lisatasu 2120,37 eurot, veebruarikuus töötasu ja lisatasu 1999,12 eurot, märtsikuus töötasu 1232,67 eurot, aprillikuus töötasu 1159,54 eurot, maikuus töötasu, puhkusetasu ja lisatasu 2937,66 eurot, juunikuus töötasu ja lisatasu 2342,56 eurot, juulikuus töötasu ja lisatasu 2335,12 eurot, augustikuus töötasu ja lisatasu 2424,12 eurot, septembrikuus töötasu ja lisatasu 3610,01 eurot, oktoobrikuus töövõimetushüvitist 652,02 eurot, detsembrikuus töötasu ja päevaraha 1120 eurot.
30.1.2023. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 697,69 eurot ((2120,37 -725)/2), veebruarikuu eest 637,06 eurot ((1999,12-725)/2), märtsikuu eest 253,84 eurot ((1232,67-725)/2), aprillikuu eest 217,27 eurot ((1159,54-725)/2), maikuu eest 1106,33 eurot ((2937,66-725)/2), juunikuu eest 808,78 eurot ((2342,56-725)/2), juulikuu eest 805,06 eurot ((2335,12-725)/2), augustikuu eest 849,56 eurot ((2424,12-725)/2), septembrikuu eest 1442,51 eurot ((3610,01-725)/2) ja detsembrikuu eest 197,50 eurot ((1120-725)/2), kokku 7015,60 eurot.
30.2.Võlgnik on 2023. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 280 eurot: Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 70 eurot, OÜ-le Mark Oil 70 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 70 eurot ja Maksu- ja Tolliametile 70 eurot.
30.3.Seega on võlgnik teinud 2023. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 6735,60 euro (7015,60-280) võrra vähem ning ei ole väljamakseid teinud vastavalt jaotisele.
31.Eelnevat arvestades ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaseid väljamakseid. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele kokku 2648,68 eurot (mis on 11,37 % nõutud summast), kuigi oma sissetulekuid arvestades oleks pidanud võlgnik tegema võlausaldajatele väljamakseid kokku 23 291,32 euro ulatuses. Seega on võlgnik teinud väljamakseid nõutust 20 642,64 euro võrra vähem ning on selliselt rikkunud oma põhikohustust teha võlausaldajale väljamakseid, millega on selgelt kahjustanud võlausaldaja huve PankrS § 175 lg 2 p 2 mõistes, kuivõrd korrektse tasumise puhul oleks võlausaldaja saanud oma nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses (s.o summas 23 291,32 eurot).
2-17-8942
32.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema) võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude tasumine vastavalt võimalustele. Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt ette nähtud, millises ulatuses tuleb vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku suurusest, võlausaldaja nõuete rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3 (koosmõjus lg-tega 4 ja 5) muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik loovutab usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 39; TlnRnKm 09.05.2022, 2-15-15314, p 13).
33.Arvestades eeltoodut, ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatut. Kui võlgnik jätab süüliselt väljamaksed PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaselt tegemata, võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1).
34.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab aluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks võlgniku süüline rikkumine PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmisel ning sellega võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik on võlausaldaja nõuete tasumiseks teinud väljamakseid oluliselt (üksnes 11,37 % nõutud summast) väiksemas ulatuses, kui seadus ette näeb, on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustust hoolas võlgnik (vt nt TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 40; TrtRnKm 01.06.2018, 2-08-63521, p 14). Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel juhul oleks võlgnik oma võimalusi arvestades pidanud tasuma võlausaldaja nõuete katteks aastate lõikes kordades suuremaid summasid, kui võlgnik seda teinud on. Seetõttu on võlgnik olnud loovutamiskohustuse rikkumisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses.
35.Siiski leiab ringkonnakohus, et vastav rikkumine võib vähemalt osaliselt olla tingitud sellest, et võlgnikul võis olla raskusi usaldusisiku kohustustest arusaamisel. Maakohus määras 04.12.2018 määrusega usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku enda. Kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma kohustusi täidab (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Piisav ei ole, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Maakohus viitas praegusel juhul võlgniku üldistele kohustustele kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses ning kord aastas saadetud kirjas, millega palus esitada kohtule usaldusisiku aruanne. Standardvormis koostatud kohtumääruse või kirja sisu ei ole piisav olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks.
2-17-8942 Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks täiendavalt selgitanud võlgnikule, kas ja millises ulatuses tuleb võlgnikul väljamakseid teha. Maakohus ei ole ühegi aruande ja nendele lisatud tõendite esitamise järel juhtinud võlgniku tähelepanu võimalikele rikkumistele ega selgitanud, millises ulatuses peab ta väljamakseid tegema. Seega viitavad kolleegiumi arvates asja materjalid sellele, et võlgnik ei olnud võimeline usaldusisiku kohustusi täitma.
36.Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks anda võlgnikule täiendav aeg võlausaldaja nõuete rahuldamiseks seaduses ettenähtud ulatuses (PankrS § 175 lg 51). PankrS § 175 lg 51 teise lause järgi ei või menetlust pikendada kauemaks kui 7 aastat menetluse algatamisest. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Harju Maakohtu 04.12.2018 määrusega ning ringkonnakohtul on võimalik menetlust pikendada maksimaalselt kuni 04.12.2025. Peale eelnimetatud tähtpäeva möödumist tuleb maakohtul uuesti otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, st täitmata jäänud kohustustest vabastamine või vabastamata jätmine.
37.Riigikohus on selgitanud, et kohus peab pikendamise määruses võlgnikule selgitama, mida võlgnik täpsemalt tegema peab (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 24). Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleb võlgnikul oma võlgnevust Auvõlg OÜ, OÜ Mark Oil, Aktiva Finance Group OÜ ja Maksu- ja Tolliameti ees vähendada, koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes usaldusisikuna väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele, kedagi võlausaldajatest eelistamata (PankrS § 172 lg 2). Väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotiste protsentidele, st igal aastal väljamakseteks minev summa jaotub jaotusettepanekus märgitud jaotiste protsentide alusel ära ning selle alusel tuleb ka väljamaksed teostada. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik tasunud oma võlgnevuse täielikult kuue võlausaldaja ees (Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, Julianus Inkasso OÜ).
38.Ringkonnakohus peab vajalikuks võlgnikule täiendavalt selgitada, kuidas arvestada välja igakuine makse suurus, mille arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg-d 1 ja 3, PankrS § 173 lg 5) ning lisaks tuleb PankrS § 173 lg 5 ületavast osast PankrS § 173 lg 4 järgi jätta 25% võlgnikule.
38.1.Näiteks 2000 euro suuruse netotöötasu puhul ei kuulu võlgniku sissetulek 2024. aastal TMS § 132 lg 1 järgi arestimisele miinimumtöötasu 820 euro ulatuses kuus ning seda ületavast osast võib TMS § 132 lg 3 järgi arestida 2/3, st 2000 eurost ei ole kokku arestitav 1213,33 eurot (820 + (1/3x(2000-820)). Mittearestitavat osa ületavast osast, 786,67 eurost (2000-1213,33), tuleb 75% ehk 590 eurot kanda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning 25 % ehk 196,67 jääb võlgnikule. Võlausaldajatele tuleb teha väljamakseid vastavalt jaotistele. Seega tuleks 590 eurost teha võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: Auvõlg OÜ-le 132,86 eurot (590 eurot x 22,5190 %), Maksu- ja Tolliametile 275,37 eurot (590 eurot x 46,6736 %), OÜ-le Mark Oil 156,45 eurot (590 eurot x 26,5186 %) ja Aktiva Finance Group OÜ-le 18,18 eurot (590 eurot x 3,0823 %).
39.Kolleegium rõhutab, et kohustustest vabastamiseks tuleb võlgnikul nimetatud kohustusi ka nõuetekohaselt täita. Vajadusel saab võlgnik täiendavaid selgitusi küsida maakohtult ning vajadusel tuleb maakohtul menetluse jätkamisel võlgnikule tema kohustusi veelkordselt selgitada ning kontrollida, kas võlgnik saab aru ja täidab usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt.
2-17-8942
40.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, jaotab menetluskulud maakohus TsMS § 174 lg-st 6 tulenevalt asja uuel läbivaatamisel.
41.Ringkonnakohus jätab rahuldamata Auvõlg OÜ taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Auvõlg OÜ on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Täidetud ei ole TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetluses ei osaleks teisi menetlusosalisi. Lisaks saadab ringkonnakohus tsiviilasja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule ning menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
42.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas ja kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendas. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (TsMS § 150 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.