Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) hagi OÜ Taali Grupp, Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo ja Polizia Investeeringud OÜ vastu nõude tunnustamiseks Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Saaremaa kassatsioonkaebus
Laevakompanii
(pankrotis)
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot
(pankrotis)
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis), pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostjad OÜ Taali Grupp, Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja Polizia Investeeringud OÜ Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Kaisa Margus
Tühistada Harju Maakohtu 24. septembril 2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu
26.veebruaril 2021 tehtud otsused tsiviilasjas nr 2-19-3808 ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kassatsioonkaebus.
3.Tagastada aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
2-19-3808
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) toonane pankrotihaldur Veli Kraavi (hageja) esitas 12. märtsil 2019 hagi OÜ Taali Grupp (kostja I), Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja II) ja Polizia Investeeringud OÜ (kostja III) vastu, milles palus tunnustada pankrotivõlgniku Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena põhivõlga 15 775 610 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1 033 842 eurot 72 senti ja edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras. Hageja esitas nõude tunnustamise hagi, sest 12. veebruaril 2019 toimunud pankrotivõlgniku nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue kostjate vastuväidete tõttu tunnustamata. Hagiavalduses tõi hageja välja, et tal on pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitamise nõue, sest pankrotivõlgnik on rikkunud nendevahelist tšarterlepingut. Nõude õigusliku alusena tugines hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 ja § 7 mõttes, leides, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt (I kd, tl 3). Hageja märkis, et pankrotivõlgnikuga solidaarselt vastutavad kahju eest Osaühing Reyna Trade (pankrotis) ja OÜ Dagenhart (pankrotis). Vastusena kostjate I ja III seisukohtadele märkis hageja aga hiljem, et tal on pankrotivõlgniku vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes (II kd, tl 133). Hageja leidis, et tema kahjunõue põhineb sellel, et pankrotivõlgniku ja teiste solidaarselt vastutavate äriühingute seaduslik esindaja O. Miil avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) hageja ärisaladuse, mistõttu kaotas hageja võimaluse teenida tulu parvlaevateenuse osutamise eest 2016.–2026. aastal. Hageja kahju on 15 775 610 euro suurune saamata jäänud tulu. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja tütarettevõtja varem parvlaevateenust järgmise süsteemi kohaselt. Saksamaa äriühingud andsid 12. juunil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel parvlaevad kuni 2026. a oktoobrini pankrotivõlgniku, Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) ja OÜ Dagenhart (pankrotis) kasutusse. Nemad omakorda andsid parvlaevad 22. juulil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel 2026. a oktoobrini hageja kasutusse. Hageja teenis tulu sellega, et andis parvlaevad tasu eest kasutusse enda tütarettevõtjale Väinamere Liinid OÜ, kes osutas Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud tähtajaliselt 2016. a oktoobrini. Riik ei jätkanud koostööd Väinamere Liinid OÜ-ga ajavahemikul 2016–2026. Riik ei sõlminud uut teenuse osutamise lepingut ega pikendatud ka varasemat, sest O. Miil avaldas hageja ärisaladuse. Selle asemel otsustas MKM, et AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtja Osaühing TS Shipping ostab neli parvlaeva ning riigihange tehakse ka selleks, et valida välja veoteenuse osutaja Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel. Esimesel riigihankel osales vaid Väinamere Liinid OÜ, kuid hange ebaõnnestus. Teisel riigihankel osalesid lisaks Väinamere Liinid OÜ-le ühispakkujatena ka AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad Osaühing TS Shipping ja TS Laevad OÜ, kes hanke võitsid. Hagejale tekkis ärisaladuse avaldamise tõttu saamata jäänud tuluna kahju 15 775 610 eurot, sest ta kaotas riigihanke ega saanud enda tütarettevõtja Väinamere Liinid OÜ kaudu veoteenust osutada. Hageja ärisaladuse hulka kuulusid ärimudel, parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seotud kulu ja tulu ning tšarterlepingute tasud. See informatsioon ei olnud avalikkusele kättesaadav ning hagejal oli selle informatsiooni saladuses hoidmise vastu äratuntav huvi. O. Miil avaldas MKM-ile ärisaladuse laevade omandistruktuuri, äriühingutevaheliste prahilepingute ja terve ärimudeli kohta, millest lähtuvalt sai MKM teha detailseid arvutusi ja finantsprognoose. O. Miil avaldas info, sest ta oli
2(7)
2-19-3808 huvitatud parvlaevade müügist riigile. Müüki ei toimunud vaid seetõttu, et ta küsis parvlaevade eest liiga kõrget hinda. Asjaolu, et O. Miil avaldas MKM-ile hageja ärisaladuse, nähtub meedias 11. veebruaril 2014 avaldatud artiklist „Minister Parts kasutab eraärist saadud siseinfot“ ning Riigikogu uurimiskomisjoni
22.märtsi 2016. a arutelu üleskirjutusest AS-i Tallinna Sadam võimalike korruptsiooniriskide kohta. Meedias avaldatud artiklist nähtub, et majandus- ja kommunikatsiooniminister J. Partsil oli konfidentsiaalne informatsioon praamiliikluse kulude kohta. Artiklis osutati nimeliselt O. Miilile. Uurimiskomisjoni arutelu üleskirjutusest nähtuvad U. Palo ja J. Partsi kinnitused, et nad pidasid läbirääkimisi O. Miiliga, ning MKM-i asekantsleri M. Saksa kinnitus läbirääkimiste kohta parvlaevade omanikega. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud, sest ta sai alles pärast 14. juunit 2016 avalikustatud AS-i Tallinna Sadam uurimiskomisjoni lõppraportist ja nõukogu protokollidest teada, et talle on kahju tekkinud seetõttu, et O. Miil avalikustas tema ärisaladuse.
2.Kostjad I ja III vaidlesid hagile vastu. Pankrotivõlgnik loobus vastuväitest hageja nõudele.
2.1.Kostjad I ja III palusid jätta hagi rahuldamata, sest hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja sai kahju tekkimisest ja seda hüvitama kohustatud isikust teada 11. veebruaril 2014 avaldatud artiklist, aegus tema nõue TsÜS § 150 lg 1 kohaselt 11. veebruaril 2017.
2.2.Pankrotivõlgnik (algne kostja II) loobus vastuväitest hageja nõudele pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Seetõttu jättis maakohus 24. jaanuaril 2020 tehtud määrusega pankrotivõlgniku vastu esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata.
3.Harju Maakohus jättis 24. septembri 2020. a otsusega hageja nõude tunnustamise hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitatavate menetluskulude suurus määratakse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude pankrotivõlgniku vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes, mille aluseks on asjaolu, et pankrotivõlgniku juhatuse liige O. Miil avaldas hageja ärisaladuse. Hageja väitel on tema kahju 15 775 610 euro suurune saamata jäänud tulu. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja nõue on aegunud, mis sõltub sellest, millal hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes teada sai või pidi teada saama. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja sai neist asjaoludest teada alles 2016. aastal, kui avalikustati AS-i Tallinna Sadam uurimiskomisjoni materjalid. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja pidi neist asjaoludest teada saama hiljemalt 11. veebruaril 2014. Hageja tugines ise hagiavalduses Postimehes
11.veebruaril 2014 avaldatud artiklile „Minister Parts kasutab eraärist saadud siseinfot“, kust nähtub tema väitel, et O. Miil avaldas J. Partsile tema ärisaladuse. Kui O. Miili tegevuse eest vastutas pankrotivõlgnik, nagu hageja väidab, sai hageja kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teada
11.veebruaril 2014. Hageja nõue oleks aegunud ka siis, kui võtta kahjust teadasaamise ajana TsÜS § 150 lg 1 mõttes aluseks riigihanke tulemustest teadasaamise aeg. Hageja sai sellest, et riigihanget ei võidetud, teada 13. oktoobril 2014. 3(7)
2-19-3808
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palus hageja teha uue otsuse, millega jätta aegumise taotlus rahuldamata ja kohustada maakohut menetlust jätkama. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
5.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kanda. Ringkonnakohus leidis, et hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue pankrotivõlgniku vastu oli pankrotimenetluses nõude esitamise ajaks TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegunud. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, mis aegub TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Õige on hageja väide, et maakohus oleks pidanud vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 mõttes lahendama määrusega, kuid see ei anna alust maakohtu otsust tühistada, sest rikkumine ei viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Pooled vaidlesid selle üle, millal sai hageja talle tekitatud kahjust teada. Hageja ise viitas hagi alusena hagiavalduses kahele ajaleheartiklile, kust nähtub, et O. Miil avaldas MKM-ile hageja ärisaladuse, mis seisneb parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seotud kuludes ja tuludes, mis viis selleni, et hageja jäi ilma tulu teenimise võimalusest. Artikkel ilmus 11. veebruaril 2014 ajalehes Postimees ja
14.veebruaril 2014 ka ajalehes Meie Maa. Vaatamata eelnevale väidab hageja, et ta sai nii kahjust kui ka kahju tekitanud isikust teada alles 14. juunil 2016, kui avaldati AS-i Tallinna Sadam uurimiskomisjoni lõppraport. Väide, et hageja sai kahjust teada alles 14. juunil 2016, ei ole kooskõlas hagiavalduse p-des 2.6–2.7 toodud asjaoludega. Uurimiskomisjoni materjalidest ministrite ja O. Miili kirjavahetuse kohta ei saa teha järeldust, et O. Miil avaldas MKM-ile hageja ärisaladuse. Iseenesest on õige hageja väide, et ta ei teadnud ega pidanud teadma ajaleheartiklitest nende ilmumise päeval. Küll aga pidi hageja nii väidetavast kahjust kui ka selle tekitanud isikust teada saama hiljemalt
13.oktoobril 2014, mil selgus, et Väinamere Liinid OÜ kaotas riigihanke ning hageja ei saa enam sel alusel tulu teenida.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata aegumise kohaldamise taotlus ja kohustada maakohut tsiviilasjas menetlust jätkama. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et see, et maakohus ei teinud kohtu tegevusele esitatud vastuväite kohta määrust, ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtis. Hageja soovis täiendavate tõenditega näidata, kuidas ja millal täpselt ta kahjust teada sai, kuid sellist võimalust hagejale ei antud. Hageja soovis V. Leedo ütlustega tõendada, kuidas O. Miil ärisaladuse avaldas ning millal see info hagejani
4(7)
2-19-3808 jõudis. Kohtud on käitunud vastuoluliselt, sest pole lubanud tõendeid esitada ja on teisalt öelnud, et hageja esitas liiga vähe tõendeid. Aegumistähtaja kontrollimiseks peab kohus esmalt nõude õiguslikult kvalifitseerima, see eeldab konkreetse nõudealuse väljaselgitamist, abstraktne viide sätete kogumile ei ole piisav. Maakohus oleks pidanud korraldama eelistungi ja pooltele õiguslikku olukorda selgitama ning ütlema, kuidas ta nõude kvalifitseerib. Kohtud on ekslikult leidnud, et hageja pidi kahjust ja kahju tekitanud isikust teada saama ajaleheartiklist, mis ilmus 11. veebruaril 2014. Kohtud oleksid pidanud esmalt TsÜS § 150 lg 1 kohaldamiseks välja selgitama, millal kahju tekkis, ja seejärel hindama, kas hageja oleks pidanud kahjust teada saama varem või hiljem. Kahjust teadasaamise aeg ei saa olla varasem ajast, mil kahju tekkis. Lisaks ei saanud hageja artikli avaldamise ajal teada, kuidas sama aasta sügisel tehtav riigihange tegelikult lõpeb. Kohtud leidsid ekslikult, et hageja sai kahjust teada hiljemalt 13. oktoobril 2014, kui selgusid riigihanke tulemused. Hageja ei teadnud sellel ajal, et AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad võitsid seetõttu, et ära kasutati hageja ärisaladust. Ligipääsu olulistele dokumentidele sai hageja alles kaks aastat hiljem. Kohtud jätsid põhjendamatult tähelepanuta kõik hageja väited ja dokumendid, mis kinnitavad, et hageja sai kahjust teada alles 2016. a suvel, mil avalikustati AS-i Tallinna Sadam uurimiskomisjoni lõppraport. Alles nõukogu komisjoni protokollidest selgus, et kahju tekitaja ja info levitaja oli O. Miil. Hageja nõue ei ole aegunud, sest ta sai kahju tekitamisest teada 14. juunil 2016. Arvestamata on jäetud ka see, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on juhatuse liikme kohustuse tahtliku rikkumise korral aegumistähtaeg kümme aastat.
8.Kostjad vaidlevad hageja kassatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning saata asi TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 kohaselt maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse.
10.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes on TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegunud, sest hageja sai nii väidetavast kahjust kui ka seda tekitanud isikust teada varem kui kolm aastat enne hagi esitamist.
11.Kolleegium märgib, et hageja on enda ärisaladuse avalikustamisest tulenevas kahju hüvitamise nõudes tuginenud erinevatele asjaoludele ja õiguslikele alustele. Hagiavalduses tugines hageja pankrotivõlgnikuga sõlmitud tšarterlepingu rikkumisele, hiljem aga kahju õigusvastasele tekitamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Maakohus leidis, et hageja nõue põhineb kahju õigusvastasel tekitamisel (otsuse p 32) ning ringkonnakohus nõustus sellega (otsuse p 29) hageja nõuet sisuliselt analüüsimata. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtud oleksid hageja nõude õiguslikult kvalifitseerinud. Sellele tugineb ka hageja apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses (III kd, tl-d 2, 42–43). Kohtud jätsid 5(7)
2-19-3808 käsitlemata hageja tšarterlepingu rikkumisest tuleneva nõude ning kostjate vastuväited hagi perspektiivituse kohta (I kd, tl-d 144, 235; II kd, tl-d 31, 122, 189; III kd, tl-d 11–13).
12.Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised, siis on kohtu ülesandeks eelmenetluses muu hulgas TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (vt nt Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-16764/92, p-d 10 ja 11; 22. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-16650/41, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Kolleegium leiab, et kohtud jätsid täitmata eelmenetluse ülesanded, kui jätsid hageja nõude õiguslikult kvalifitseerimata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust. Rikkumiste tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
13.Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust, lähtudes hageja nõude alusena pankrotivõlgniku vastu kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes olukorras, mil hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt olid pooled sõlminud tšarterlepingu. Kui pooled olid sõlminud tšarterlepingu, siis saanuks kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded kõne alla tulla vaid väga piiratud juhtudel. Kohtud on põhjendamatult jätnud tähelepanuta VÕS § 1044 lg 2, mis sätestab üldreegli, mille järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, mil hagi alusena on tuginetud pooltevahelisele kokkuleppele, peavad kohtud andma esmalt hinnangu pooltevahelistele lepingulistele nõuetele. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel. Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju (Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439/36, p 13). Pankrotivõlgniku deliktiline vastutus eeldaks täiendavalt, et juhatuse liige on ärisaladust avalikustades kahjustanud deliktiõigusega kaitstud õigushüvesid (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1–5) või rikkunud käitumisnormi, eelkõige käitunud tahtlikult ja heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seega on kahju õigusvastasel tekitamisel põhinev nõue võimalik üksnes äärmiselt piiratud juhtudel.
14.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kõrvaldama menetlusnormide rikkumised, korraldama nõuetekohase eelmenetluse ning hageja nõude õiguslikult kvalifitseerima. Kuna kohtud on hageja lepingurikkumisest tuleneva nõude analüüsimata jätnud, ei saa Riigikohus asja TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt sisuliselt lahendada, sest Riigikohus tõendeid ei uuri ega kogu. Selgitusena ärisaladuse avalikustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta märgib kolleegium järgmist. Ärisaladuse avalikustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue võib laiemalt kõne alla tulla lepingueelsetel läbirääkimistel põhineva VÕS § 14 lg-s 4 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tuleneva nõudena või lepingulise nõudena ning üksnes väga piiratud juhtudel kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena.
15.Kolleegium märgib esmalt, et ärisaladuse avalikustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul ei ole VÕS § 100 ja § 101 lg 1 ega hea usu ja mõistlikkuse põhimõte VÕS §-de 6 ja 7 mõttes
6(7)
2-19-3808 iseseisvad nõudealused. Nii lepingueelsetel läbirääkimistel põhineva võlasuhte lepingurikkumise korral on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115 ja § 127 jj.
kui
ka
Riigikohus jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, kuid VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (vt kahjunõude eelduste ja tõendamiskoormise kohta nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 15 ja 16).
16.Eelnevast tuleneb, et kui hageja tugineb sellele, et pankrotivõlgnik rikkus ärisaladuse avalikustamisega pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, peab ta tõendama, et lepingus oli sellises kohustuses kokku lepitud. Kui pooltevahelises lepingus selline kokkulepe puudus, võib kahju hüvitamiseks anda aluse lepinguliste kõrvalkohustuste rikkumine. Kolleegium leiab, et ärisaladuse avalikustamine võib olla vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole õiguste ja huvidega arvestamise kohustusega VÕS § 2 lg 2 mõttes. Seda eeldusel, et tegemist oli saladuses hoidmist vajava ja kaubandusliku väärtusega teabega (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2), ning hagejal oli õigustatud huvi, et seda ei avalikustata (vrd Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17; 13. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1026/47, p 14; vt ka ärisaladuse kohta Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918/31, p 34.1).
17.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.