Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6430
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 21.04.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2023/2103
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad advokaadid Helen Hääl, Andra Olm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus muutmata. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud X kanda. Määrata Y ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 492 eurot ning Elin Vilippuse ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot. Mõista nimetatud summad Xlt vastavalt Y ja Elin Vilippuse kasuks välja.
5.Määrata, et Yle ja Elin Vilippusele tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-23-6430 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 määruse nr 2-20-11148 alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus (puudutatud isik I) täitemenetluse nr 022/2023/2103. Täidetava nõude sisuks on Y (puudutatud isik II, isa) suhtlemise kord poja Qga (laps). Kohtutäitur saatis 21.03.2023 Xle (avaldaja, ema) täitmisteate ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
2.Avaldaja esitas 31.03.2023 kaebuse kohtutäituri täitmisteatele ning tasu väljamõistmise otsusele. Kohtutäitur jättis 21.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 01.05.2023 kaebuse kohtutäituri otsuse ja tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks.
4.Avalduse kohaselt ei andnud kohtutäitur hinnangut asjaoludele, mis takistasid kohtulahendi täitmist. Tuleb arvestada ka lapse huve, mitte ainult puudutatud isiku II soovi. Kohtutäitur algatas täitemenetluse puudutatud isiku II esitatud ebaõigete andmete alusel. Avaldaja ei takista ega ole takistanud lapsega suhtlemist vastavalt 17.10.2022 kohtumäärusele. Põhiseaduse (PS) § 26 järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS §-s 26 sätestatu annab põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonna- ja eraellu. PS §-s 26 sätestatud põhiõiguse kandjaks on ka laps. Sundides täitemenetluse kaudu last suhtlema lahuselava vanemaga, sekkub riik lapse ellu. Seega tuleb lapse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele vaadelda eraldivõetuna vanema õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele. Lapse eraldiseisva õiguse eraelu puutumatusele sätestab ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 16. Kuna on leidnud tõendamist, et laps ei soovi teise vanemaga suhelda ja lapsega koos elav vanem ei takista õigustamatult suhtlemist teise vanemaga ja täitemenetlus oli algatatud puudutatud isiku II ebaõige ja põhjendamatu teabe alusel, on olemas täitemenetluse lõpetamise alused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 alusel.
5.Kuna kohtutäitur on alusetult alustanud täitemenetlust, on alusetu ka kohtutäituri tasu otsus. Otsuse kohaselt kuulub avaldajal tasumisele kohtutäituri tasu kokku 276 eurot (käibemaksuga). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 36 lg 12 kohaselt moodustab kohtutäituri tasu lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise toimingu eest 200 eurot. KTS § 34 lg 2 kohaselt kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil, on täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot.
6.Kohtutäitur kontrollis täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmist 05.05.2023 kell 9:00 koos Lasnamäe LOV esindajaga. Kohtumise käigus ei õnnestunud isal lapsega kohtuda. LOV esindaja suhtles lapsega privaatselt ja saadud info kohaselt ei soovinud laps isaga kohtuma minna. Lastekaitse esindaja vormistas kokkuleppe isa ja lapse kohtumise osas 08.05.2023, kuid avaldaja saatis 08.05.2023 teate, et tulenevalt lapse keeldumisest ei saa ta kokkulepitud kohtumisele tulla. Puudutatud isikute seisukohad
7.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus on põhjendamatu. Kohtutäitur jääb seisukoha juurde, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist peab täitur täitemenetluse algatamisel kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur ei saa
2-23-6430 enne algatamist anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja kohustatud isiku tegevusele ega asuda hindama kaebaja väiteid lapse väidetava soovimatuse kohta kohtuda või suhelda isaga.
8.Täitemenetluse läbiviimise eesmärgiks on fikseerida, kas kohtulahendis kehtestatud suhtluskorda täidetakse ja kui ei, siis kelle poolt ja millisel põhjusel. Arvestades, et täitmisavaldus ja täitedokument vastasid formaalselt seaduse nõuetele, algatas kohtutäitur põhjendatult avaldaja suhtes täitemenetluse.
9.Täitemenetluse näol on tegemist formaalse menetlusega ning lapse huvid on täitemenetluses kaitstud sellega, et kohtumenetluses on kohus selgitanud välja, missugune suhtluskord on lapse parimates huvides.
10.Puudutatud isik II leiab, et kohtutäitur on põhjendatult jätnud rahuldamata avaldaja 31.03.2023 kaebuse. Avaldaja on pidevalt rikkunud ja rikub jätkuvalt kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-20-11148 ega võimalda isal lapsega suhelda otse ega telefoni teel. Seda olukorras, kus isa elab välisriigis ning sõidab spetsiaalselt sageli Eestisse, et lapsega koos olla. Puudutatud isik II on pidanud paljudel kordadel avaldaja pahatahtliku tegevuse tõttu Eestist tagasi Maltale sõitma ilma, et oleks lapsega saanud koos olla. Kõnealuses kohtuasjas on tõendatud, et lapsel on isaga lähedane suhe, seega lapse negatiivne reaktsioon saab olla põhjustatud vaid avaldaja poolsest pahatahtlikust ja järjekindlast negatiivsest mõjutamisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 18.05.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 195 eurot ja puudutatud isiku II kasuks 312 eurot.
12.Maakohus märkis, et ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur pidanuks andma hinnangu asjaoludele, mis takistasid kohtulahendi täitmist. Kohus märgib, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Riigikohus on samuti leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on täitedokumendis kirjas.
13.Täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtulahendi ning sissenõudja täitmisavalduse alusel (TMS § 23 lg 1, § 12 lg 1). Avaldaja tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldanuks kohtutäituril täitemenetluse algatamisest keelduda või mis saaks olla aluseks juba algatatud täitemenetluse lõpetamiseks. Mh ei kinnita tõendid avaldaja väidet, nagu oleks täitemenetlus algatatud sissenõudja ebaõige ja põhjendamatu teabe alusel.
14.Ekslik on avaldaja arvamus nagu tuleks täitemenetlus lõpetada n-ö lapse otsusega ehk seetõttu, et laps väidetavalt ei soovi teise vanemaga suhelda. Tallinna Ringkonnakohus on määranud, et lapse suhtluskorda puudutav määrus on avaldaja suhtes sundkorras täidetav ja kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib avaldajale määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras.
15.Arvestades eeltoodut nõustub kohus kohtutäituriga, et kuna käesoleval ajal ei esine TMS § 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise aluseid ning täitemenetlus on algatatud kehtiva täitedokumendi alusel, on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse läbi viima. Sellest tulenevalt puuduvad alused ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur on tasu väljamõistmise otsuse koostamisel lähtunud KTS §-st 34 ja 36 lg-st 12.. KTS § 36 lg 12 kohaselt moodustab kohtutäituri tasu lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise toimingu
2-23-6430 eest 200 eurot. KTS § 34 lg 2 kohaselt kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil, on täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot. Vastavalt KTS § 32 lg-le 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Eelnevat arvestades on kohtutäitur põhjendatult märkinud, et avaldaja poolt kuulub tasumisele kohtutäituri tasu kokku 276 eurot.
16.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja määras rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 195 eurot. Samuti määras kohus rahaliselt kindlaks ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 312 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
17.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebuse temalt väljamõistetud kohtutäituri põhitasu 240 euro ulatuses. Ühtlasi vaidlustab avaldaja maakohtu menetluskulude jaotuse.
18.KTS § 32 lg 1 sätestab, et menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 32 lg 2 teises lauses on sätestatud, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Käesolevas asjas on tegemist mitterahaliste nõuete täitmisega, s.o lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine.
19.TsMS § 8 lg 2 järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. KTS ei reguleeri eraldi kohtutäituri tasu seoses mittevaraliste nõuete täitmisega, selle mittetäieliku täitmise või täitetoimingute tegemata jätmise korral. Analoogia põhimõtetest tulenevalt on kõige tihedam seos KTS § 32 lg-ga 5, milles on sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.
20.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist ja nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist teinud muid menetlustoiminguid, mis võimaldaks avaldajalt nõuda kohtuätituri põhitasu. Seega muutub kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks proportsionaalselt puudutatud isiku II nõude rahuldatud osaga. S.t, et kui kohtutäitur ei teinud mingeid toiminguid ega ei osalenud 19.03.2023 lapse ja puudutatud isiku II kohtumisel, mis oleks kohtutäituri kaasamise korral võimaldanud lapse üleandmist ja lapsega suhtlemist (s.t rahuldanud sissenõudja nõude 100%), ei ole kohtutäituril õigus saada põhitasu seaduses sätestatud tasumäärast lähtuvalt, vaid praegusel juhul on kohtutäituri põhitasu suuruseks 0 eurot.
21.Avaldaja ei nõustu määratud menetluskulude jaotusega, vaid leiab, et maakohtus kantud kulud tuleks jätta menetlusosaliste endi kanda. Kui kohus oleks menetlusse võtmise staadiumis tuvastanud, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja 01.05.2023 kaebusega ei ole valitud eesmärk saavutatav, ei oleks kohus pidanud avaldaja kaebust üldse menetlusse võtma. Temalt kohtukulude väljamõistmine mõjutab oluliselt tema rahalist võimekust oma nelja lapse kasvatamisel, arvestades ka, et puudutatud isik II ei täida elatise maksmise kohustust. Menetlusosaliste seisukohad
2-23-6430
22.Kohtutäitur jääb 21.04.2023 otsuses ja 12.05.2023 seisukohas märgitu juurde ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.Kohtutäituri sidumine 19.03.2023 väidetavalt toimunud kohtumisega on arusaamatu ja vastuoluline, kuna täitur algatas täitemenetluse 21.03.2023, mida kinnitab võlgnik täiturile esitatud kaebuses. Jääb ebaselgeks, kas ja millise menetluse raames oleks kohtutäitur saanud 19.03.2023 kohtumise juures viibida. 21.03.2023 täitmisteates määras kohtutäitur avaldajale täitedokumendi täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja 30 päeva (kuni 26.04.2023), mille käigus täitur tavajuhul täitedokumendi täitmisele suunatud täitetoiminguid ei soorita. Seega on avaldaja käsitus täitetoimingute sooritamata jätmise kohta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul arusaamatu. KTS § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on kohtutäitur koos Lasnamäe LOV esindajaga 05.05.2023 kell 09:00 läbi viinud täitetoimingu, mida avaldaja ei vaidlusta. Seega KTS § 32 lg 2 kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka kohtutäituri põhitasu ja seadus ei sätesta, et põhitasu sissenõudmine oleks sõltuvuses täitetoimingu tulemusest.
24.Maakohus jaotas õiglaselt ja põhjendatult menetluskulud. Avaldaja vaba tahe ja otsus oli vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus. Avaldaja esindajal oli võimalus esindatavale selgitada kohtumenetlusega kaasnevaid võimalikke kulusid ja nende eeldatavat maksumust. Avaldaja toob esile väidetavad rahalised raskused, kuid tema enda kulud õigusabile moodustasid kordades suurema summa kui kohtutäituri ja puudutatud isiku II esindaja kasuks välja mõistetud summa kokku.
25.Puudutatud isik II leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
28.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust kohtutäituri tasu otsust ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
29.Kolleegium ei nõustu, et kohtutäituri tasu sissenõutavusele tuleb kohaldada analoogia korras KTS § 32 lg-t 5. Viidatud sätte kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kolleegium selgitab, et käesoleval juhul ei ole tegemist rahalise nõudega. Vastavalt 21.03.2023 täitmisteatele on puudutatud isiku II nõude sisuks tema ja lapse suhtluskorra täitmine vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-20-11148. KTS § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Puudub vaidlus, et pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on kohtutäitur koos Lasnamäe LOV
2-23-6430 esindajaga 05.05.2023 kell 09:00 läbi viinud täitetoimingu. Seega KTS § 32 lg 2 kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka kohtutäituri põhitasu, milleks on KTS § 36 lg 12 ja § 32 lg 3 kohaselt 240 eurot. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et seadus ei sätesta, et põhitasu sissenõudmine oleks sõltuvuses täitetoimingu tulemusest.
30.Määruskaebuste põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud menetluskulud jätma poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 kohaselt põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Maakohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude jaotamisel ületanud. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset, mis näeb ette menetluskulude selle isiku kanda jätmise, kelle huvides lahend tehakse, on põhjendatud kohaldada juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi peale avaldaja. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359 p 14). Kuna käesoleval juhul jäi avaldaja avaldus rahuldamata, siis jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
32.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175, mille järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).
33.Puudutatud isik II esitas 12.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 846 euro (käibemaksuga) hüvitamist 3 tunni 54 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest (18.05.2023 määrusega tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 05.06.2023 – kaebusega tutvumine ja kliendile edastamine – 25 min; 07.06.2023 kohtunõudega tutvumine ja kliendile edastamine – 10 min; 14.06.2023 e-kirjavahetus ja määruskaebuse osas seisukoha koostamine – 1 t 30 min; 15.06.2023 kaebuse vastuse täienduse koostamine ja kohtule edastamine – 15 min; 15.06.2023 kohtutäituri vastusega tutvumine ja selle edastamine – 5 min; 15.06.2023 kaebuse edastamise kirjaga tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 04.08.2023 – kirjavahetuse ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumine ja nõustamine e-kirja teel – 40 min; 12.09.2023 menetluskulude nimekiri ja vastuväide – 39 min).
34.Puudutatud isik II kinnitas, et kõik esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Puudutatud isik II palus TsMS § 177 lg 4 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus
2-23-6430 taotletud osas täielikult põhjendatud. Arvestades seda, et 15.06.2023 vastus määruskaebusele sisaldab juba varasemas menetluses esitatud väiteid, on põhjendatud ja vajalik ajakulu kaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Ringkonnakohus vähendab nimetatud toimingu ajakulu 30 min võrra. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks menetluskulude nimekirjas märgitud 04.08.2023 toiming, mille sisuks on kirjavahetuse ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumine ja nõustamine e-kirja teel (40 min). Kuna tsiviilasja toimikust ei nähtu nimetatud menetlustoimingu seotus käesoleva tsiviilasjaga, ei ole tegemist sellise põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille vastaspool peaks hüvitama.
36.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot (käibemaksuta) ületab mõnevõrra keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestas, et tegemist oli alla keskmise raskusega vaidlusega, tõendite maht oli tavapärasest väiksem ning vaidluse ajaline kestvus oli tavapäraselt lühem. Asjas ei toimunud istungeid-ärakuulamisi. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud puudutatud isiku II esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et nimetatud õigusabi tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus loeb puudutatud isikule II lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisel põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 180 eurot, aga seda koos käibemaksuga.
37.Eelnevast tulenevalt vähendab ringkonnakohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele 1 tunni 10 minuti võrra. Seega on puudutatud isikule II osutatud põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 2 tundi 44 minutit tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga), kokku 492 eurot.
38.Kohtutäitur esitas 12.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles taotleb 300 euro hüvitamist 2 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest (15.06.2023 seisukoha esitamine avaldaja määruskaebuse suhtes – 2 tundi). Puudutatud isik II kinnitas, et kõik kulu on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohtutäitur palus TsMS § 177 lg 4 alusel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eelnevast tulenevalt on kohtutäituri põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 2 tundi tunnihinnaga 150 eurot, kokku 300 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.