X hagi OÜ Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, hüvitise ja saamata jäänud töötasu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja OÜ Y apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot OÜ Y apellatsioonkaebuse hind 2394 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja OÜ Y (registrikood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.09.2022 otsus saamata jäänud töötasu 2394 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Pärnu Maakohtu 20.09.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu X osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse X hagis OÜ Y vastu saamata jäänud töötasu 483,68 eurot nõudes ning jättis rahuldamata X hagi OÜ Y vastu saamata jäänud töötasu 69,30 euro väljamõistmise nõudes.
6.1.Võtta vastu X osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus X hagis OÜ Y vastu saamata jäänud töötasu 483,68 euro nõudes.
6.2.Jätta aegumise tõttu rahuldamata X hagi OÜ Y vastu saamata jäänud töötasu 69,30 euro väljamõistmise nõudes.
6.3.Jätta rahuldamata X hagi OÜ Y vastu töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja hüvitise nõudes.
6.4.Jätta rahuldamata X hagi OÜ Y vastu saamata jäänud töötasu 2394 euro nõudes.
6.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 12.11.2020 töövaidluskomisjonile OÜ Y (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2946,98 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 27.01.2021 otsusega hageja avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja rahuldas hageja nõude kostja vastu töötasu 2946,98 väljamõistmiseks.
2.Hageja esitas 26.02.2020 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kostja esitas 26.02.2020 Pärnu Maakohtule taotluse vaadata läbi hagimenetluses hageja nõue kostja vastu töötasu 2946,98 euro nõudes.
4.Hageja esitatud asjaolude kohaselt alustas hageja kostja juures töötamist 13.10.2016 detailide monteerijana. Pärast detailide monteerimist täitis hageja uusi tööülesandeid, viimasena töötas hageja treialina/treiruumi programmeerijana. 13.10.2020 esitas kostja oma juhatuse liikme W vahendusel hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõpetatakse
2-21-3076 hagejaga tööleping pikaajaliselt tööülesannetega mitte toimetulemise tõttu ja hageja viimaseks tööpäevaks on 13.10.2020. Avalduses on sedastatud, et vastavalt TLS § 97 lg 3 etteteatamistähtaega ei rakendu. Kostja pole välja toonud ühtegi hagejapoolset rikkumist, mille puhul saaks isegi teoreetiliselt kaaluda hagejaga töösuhte lõpetamist. Hageja on oma tööülesandeid täitnud kostja teiste töötajatega võrreldes keskmise kvaliteediga. Igal juhul on õigusvastane töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata. Kostja pole toonud välja ühtegi erakorralist asjaolu, mis seda õigustaks. Tööleping hagejaga tuleb lõpetada ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu kohtu õiglasel äranägemisel juhindudes TLS § 109 lg-st 1.
5.Töölepingu p 4.5 kohaselt on hagejal kolm tööpäevasisest vaheaega 15 minutit + 30 minutit + 15 minutit. Nimetatud vaheaegade arvestamine tööaja hulka on vastuolus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9 lg-ga 2, mille kohaselt töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Seega on hageja tööandja korraldusel teinud alates töölepingu sõlmimisest iga päev 30 minutit ületunnitööd, kuna 15 + 15 minutit vaheaegu ei oleks pidanud seaduse kohaselt lugema tööaja hulka. Avaldaja tööaja pikkus on olnud 8 tunni asemel 8,5 tundi päevas. Ületunnitöö hüvitamise kohta poolte kokkulepe puudub, tööleping on lõppenud ja tööandja enam vaba aega anda ei saa. Seega tuleb analoogia korras kohaldada TLS § 71 ja hüvitada tasu tehtud töö eest kolme aasta jooksul.
6.Kuni 2017. aasta oktoobrini oli hageja töötasu 4,2 eurot tunnis. 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini oli hageja töötasu 4,7 eurot tunnis, alates 2018. aasta septembrist kuni töösuhte lõpetamiseni oli hageja töötasu 5 eurot tunnis. Hageja nõudis saamata jäänud töötasu 2017. aasta oktoobrikuu eest 69,30 eurot (22 x 0,5 x 4,2 x 1,5 = 69,30); 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini 740,25 eurot (10 x 21 x 0,5 x 4,7 x 1,5 = 740,25); 2018. aasta septembrist kuni 2020. aasta septembrini 1653,75 eurot (21 x 21 x 0,5 x 5 x 1,5 = 1653,75). Hagejal on saamata jäänud töötasu kokku 2463,30 eurot.
7.Hageja palus 05.11.2021 menetlusdokumendis tuvastada töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kohtu õiglasel äranägemisel; mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme aasta jooksul saamata jäänud töötasu kokku summas 2463,30 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Töölepingu 13.10.2020 ülesütlemisavaldus ei ole tühine. Kostja on esitanud hagejale ülesütlemisavalduse, mis vastab TLS § 95 nõuetele. See on kirjalikus vormis, selles sisaldub tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning tööandja on põhjendanud millisest töötajast tulenevast tegurist on ülesütlemine tulenenud (tööülesannetega toime mitte tulemine). Isegi kui tööandja ei oleks põhjendanud ülesütlemisavaldust, ei mõjutaks see TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ülesütlemise kehtivust. Kostja koostas 12.10.2020 ülesütlemisavalduse ja käskkirja, millega on leping ühepoolselt üles öeldud ning milles on selgitatud milliste asjaolude tõttu tööleping üles öeldakse. Inimliku eksituse tõttu kostja vastavat käskkirja hagejale koos ülesütlemisavaldusega ei esitanud, kuid käskkirja sisu on sellest hoolimata hagejale tegelikkuses teatavaks tehtud.
2-21-3076
10.Hageja asus kostja juurde tööle abitöölisena. Hageja tööülesanneteks oli detailide puhastamine ning saagijate, treialite ja freesijate abistamine. Masstöö ehk suurema koguse samasuguste detailide korral oli hageja pingioperaatori abiliseks, kes vahetas detaile, et operaator saaks võimalikult maksimaalsel ajal teha programmi järgmisele tööle või tegeleda teise pingiga. Sellisel viisil abitööjõu kasutamine masstootmises tekitas aga palju probleeme – pinkide purunemist ning suures koguses praagi tootmist, mistõttu otsustati see lõpetada. Kuivõrd hagejal oli mõningane kogemus abitöötajana CNC pinkide juures ning tema ambitsioon oli õppida selgeks keerulisem amet, anti talle võimalus ja püüti teda koolitada CNC freespingi operaatoriks. Paraku jõuti tõdemusele, et hageja iseseisvalt selle tööga hakkama ei saa. Tulles vastu avaldaja soovile, otsustati seejärel anda hagejale võimalus õppida CNC treipingi operaatori ametit, kuivõrd treipingi seadistamine on lihtsam. Ka seda ametit hageja selgeks ei saanud ning vahetu juht keeldus temaga edasisest koostööst puudulike oskuste, hooletuse ja töödistsipliini puudumise tõttu. Kuigi hagejale selgitati korduvalt töövõtteid ning milliseid toiminguid tuleb teha kvaliteetse toodangu tootmiseks, ei olnud sellel tulemusi. Hageja jättis sageli pingi järelevalveta ja oli tööajal telefonis. Teda on sellega seoses ka korduvalt hoiatatud ning mh keelatud ka töö ajal telefonis olemine. Hageja ei õppinud selgeks iseseisvalt treipingi seadistamist, ta oli hooletu ja ei järginud tööprotsessi, mistõttu sai korduvalt kahjustada nii tööpink kui ka tema teostatud töö oli sageli ebakvaliteetne või praak.
11.Pärast seda kui juba kolmas isik, kelle vahetule juhtimisele hageja tööl allus, keeldus hagejat edasi õpetamast ning temaga tööülesannete oskamatuse tõttu koos töötamast, tehti avaldajale ettepanek teha tööd detailide puhastajana, milleks ta esialgu tööle võeti ning milles ta ei vajanud igapäevast juhendamist. Hagejale selgitati ka seda, et kui hageja ei pea võimalikuks minna ametikohtadele, mida talle pakuti, öeldakse temaga leping üles. Hageja kategooriliselt keeldus millegi muu kui masinaoperaatori ülesannete täitmisest, mistõttu kostjal ei jäänud üle muud kui tööleping üles öelda. Kostjal ei olnud võimalik nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, kuivõrd hageja keeldus igasuguse töö tegemisest, millega ta oleks iseseisvalt hakkama saanud. Samuti ei olnud võimalik lubada jätkata töötamist iseseisvalt ülesannetes, mida varasemalt oli täidetud juhendaja abiga ning millega hageja iseseisvalt toime ei tulnud, kuivõrd sellega kaasneks oht nii töötajale kui ka kolmandatele isikutele ja tööandja varale.
12.Kuna ülesütlemine on olnud õiguspärane, siis ei ole hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Juhul kui kohus peaks asuma teisele seisukohale, palub kostja jätta hüvitis välja mõistmata või alternatiivselt vähendada seda null euroni.
13.Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ning hageja ei ole enda poolt väidetud ajal tööd teinud. Hageja ja kostja on töölepingus kokku leppinud, et hagejale antakse päevas kolm pausi puhkamiseks ja einestamiseks, mida ei loeta tööaja sisse. Tegemist on tööpäevasiseste vaheaegadega ning neid ei arvestata tööaja hulka. Lisaks tööajakorraldusega kokku lepitud tööajasisestele pausidele, mida ei arvestatud tööaja hulka, on tööandja andnud töötajale ka tööajasiseseid pause iga kahe tunni tagant viis minutit, mida on arvestatud tööaja hulka. Lisaks ametlikele vaheaegadele töökohal on hageja tegelikkuses teinud pause ettenähtust poole rohkem ning kasutanud puhkamiseks igal täistunnil viis minutit. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Pärnu Maakohus võttis 20.09.2022 otsusega vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse töötasu 483,68 euro nõudes; jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise nõudes; jättis aegumise tõttu rahuldamata hageja hagi kostja vastu
2-21-3076 saamata jäänud töötasu 69,30 eurot nõudes ning rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2394 eurot.
15.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja töötasu nõue töövaidluskomisjonis 2946,98 eurot, mille töövaidluskomisjon rahuldas ja kostja pöördus kohtusse taotlusega sama nõude uueks läbivaatamiseks. Hageja loobus saamata jäänud töötasu nõudest summas 483,68 eurot. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus leidis, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus saamata jäänud töötasu 483,68 euro nõudes lõpetada.
16.Maakohus tuvastas, et poolte vahel on 13.10.2016 sõlmitud tööleping nr 125, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle alates 13.10.2016. Töölepingu p 2.2 ja p 3.1 järgi asus hageja tööle abitöölisena ning tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu p 5.1 ja p 5.2 järgi oli töötasu arvutamise viisiks ajapalk ja töötaja brutotöötasu 2,54 eurot tunnis. Hageja 07.09.2020 seletuskirjas kostjale on hageja avaldanud, et talle tundub kummaline kui treiruumi programmeerija viiakse üle detaile puhastama, sest hageja on karjääriredelil ülespoole läinud ning varsti täitub aasta, kui hageja treitöödega alustas. Tunnistajate Q, L ja F kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja asus üle aasta enne töölepingu lõpetamist tööle treialina. Seega olid pooled suuliselt töölepingut muutnud, kuna olid ühisel seisukohal, et viimasel aastal hageja ei töötanud abitöölisena, vaid treiruumis programmeerijana. Pooled ei vaidle, et hageja ametikoha muutumise tõttu suurenes ka hageja töötasu.
17.Kostja 12.10.2020 käskkirja kohaselt ei ole hageja pikka aega toime tulnud talle antud tööülesannetega, näiteks jooniste lugemine, treipingi seadistamine, lihtsamate programmide kirjutamine. Töötajale pakuti lihtsamat tööd, millest töötaja keeldus. 13.10.2020 ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ilma etteteatamistähtajata, kuna töötaja ei tulnud pikaajaliselt toime tööülesannete täitmisega. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 13.10.2020, mis oli ka hageja viimane tööpäev.
18.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tunnistajate Q, L ja F kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et hagejale treiali tööd aasta jooksul selgeks õpetada ei õnnestunud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et lihtsamate töödega sai hageja hakkama, aga jooniste lugemise, pingi programmeerimise ja keerukamate detailide valmistamisega ta iseseisvalt toime ei tulnud ning keegi pidi teda kogu aeg juhendama. Seega tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja vaatamata üle aasta kestnud juhendamisele ei tulnud toime iseseisvalt treipingi operaatori tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Tunnistajate Q ja F ütlustega on tõendatud, et hageja tegeles töö ajal pidevalt telefoniga. Hageja väited, et sisulist väljaõpet talle ei pakutud, ei ole tõendatud ja on vastuolus ülekuulatud tunnistajate ütlustega.
19.Kostja 04.05.2020 käskkirjaga on hagejale määratud distsiplinaarkaristusena noomitus töökorralduse eeskirjades oleva töö- ja puhkeajast mitte kinnipidamise eest. Ka tunnistajate Q, L ja F kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja ei pidanud töödistsipliinist kinni, ta hilines tihti ning läks varem ära, läks varem pausile ja tuli hiljem tagasi.
20.17.06.2020 mittevastavuse raportist nr 2020-6, milliseid tunnistaja F ütluste kohaselt koostati siis kui summa ületas 200 euro piirmäära, nähtub, et hageja tehtud töö ei vastanud nõuetele põhjusel, et hageja mängib vahetpidamata pingi taga telefoniga, kuid operaatori kohustus on teostada igal detailil, mis pingist tuleb, mõõtmisi ja jälgida kvaliteeti. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli hagejal tunnistaja juhendamise aja jooksul praaktooteid väiksemaid ja suuremaid, kõige suurem oli 250 tükki, mis võrdus nädala tööga. Tunnistaja Q teatas, et tema pole nõus enam hagejat juhendama, kuna hageja oli sisuliselt lõhkunud tööpingi.
2-21-3076
21.Hageja on 07.09.2020 kirjalikus seletuskirjas tööandjale märkinud, et tema ei ole nõus puhastama detaile, mis tulenevad plasmalõikusest, kuna talle see töö ei istu ja ta ei saa teha tööd, mis talle ei istu. On aastatega karjääriredelil ülespoole läinud ja nüüd on puhastustööd karjääriredelil täielik kukkumine. Sellega on hageja ise tunnistanud, et talle on enne töölepingu ülesütlemist pakutud teist tööd. Hagejale teise töö pakkumist tõendavad ka tunnistaja Z ütlused kohtuistungil, mille kohaselt tunnistaja oli selle juures kui hagejale teist tööd pakuti ning talle pakuti plasmaosakonna detailide puhastamist, mis oli lihtne töö ja millega iga inimene hakkama saab. Tunnistaja Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt hagejale selgitati, et ta ei saa tööga hakkama, mistõttu pakuti hagejale uut tööd, kuid hageja ütles, et see on karjääriredelil allaminek. Maakohus leidis, et eelpooltoodud asjaoludega on tõendatud, et hagejale pakuti teist tööd s.o sellist tööd millega töötaja saab hakkama, kuid sellest hageja keeldus.
22.Olukorras, kus hagejat õpetati treipingi operaatori töökohal ja teda juhendati üle aasta, kuid selle ajaga hageja antud tööd selgeks ei saanud, oli maakohtu arvates treipingi operaatori /treiali tööülesannete õppimise ja juhendamise aeg üle aasta ebamõistlikult pikk aeg ega saa olla tööandjale majanduslikult mõistlik. Tööohutusest tulenevalt ei saa hoida treipingil tööl isikut, kes ei tule tööülesannete täitmisega iseseisvalt toime, sest selliselt võib töötaja põhjustada tööõnnetuse ja ka enda tervise kahjustamise. Kuna hagejat oli hoiatatud, et tööülesannete mittetäitmise tõttu ei saa hageja treipingil tööga jätkata ja ta saab teha vaid abitöölise tööd, millest hageja keeldus, siis oli kostjal õigus tööleping lõpetada ilma TLS § 97 sätestatud etteteatamistähtaegu järgimata. Maakohus leidis, et kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine 13.10.2022 ülesütlemisavaldusega on seaduslik ja kehtiv.
23.Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.5 kohaselt on tööpäevasisesed vaheajad einestamiseks ja puhkamiseks järgmised: puhkepaus 15 minutit kell 10.00–10.15, paus einestamiseks 30 minutit kell 12.00–12.30; puhkepaus 15 minutit kell 15.00–15.15, milliseid vaheaegu puhkamiseks ja einestamiseks ei arvestata tööaja hulka. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja töötasu kuni 2017. aasta oktoobrini oli 4,20 eurot tunnis neto, 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini 4,70 eurot tunnis neto ja alates 2018. aasta septembrist kuni töösuhte lõpetamiseni 5 eurot tunnis neto.
24.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja saamata jäänud töötasu nõue 2017. aasta oktoobrikuu eest summas 69,30 eurot aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
25.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub kostja treiruumi füüsikaliste ohutegurite hindamise kokkuvõttest, et treipingi operaatori töö on sellise iseloomuga töö, kus on nii füüsikalised ohutegurid (TTOS § 6) kui ka füsioloogilised ohutegurid (TTOS § 9). Sellise töö füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks koostatakse töökeskkonna riskianalüüse. Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurite hindamise tabelist nähtub, et treipingitöödel on vajalik CNC pinki treimetallmaterjali või toorikute tõstmine ja CNC pingist toodangu väljavõtmine, vajadusel tõstetakse valmistoodang välja käsitsi ja ladustatakse kaubaalusele. Väikese gabariidilisi ja alla 10 kg raskusi detaile teisaldatakse käsitsi. Hageja tervisekontrolli 16.01.2020 otsuses on märgitud ettepanekud teha puhkepausidel sirutus- ja venitus- ning lõõgastusharjutusi kinnitavad, et hageja töös on füsioloogilised ohutegurid ning puhkepausidel on vajalik nende vältimiseks teha harjutusi. Maakohus leidis, et hageja töös on nii sama tüüpi liigutuste kordumist kui ka üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutusi. Kuna tootmistöödel on tavaline praktika, et töötajale võimaldatakse tööpäeva jooksul üks 15minutiline paus enne lõunat ja üks 15-minutiline paus peale lõunat lähtuvalt TTOS nõuetest, siis oleks kostja pidanud vastavalt TTOS § 9 lg 2 töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks võimaldama hagejale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
2-21-3076 Kostja on tegelikkuses vastavalt töölepingu p-le 4.5 15-minutilised vaheajad hagejale võimaldanud, kuid pole arvestanud sellega, et need tuleb arvata tööaja hulka ja tasustada.
26.Seoses töötaja töölt vabastamisega ei ole ületundide hüvitamine vaba aja andmisega enam võimalik. Seega peab kostja hagejale tasuma ületundide eest töötasu 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini 740,25 eurot (10 x 21 x 0,5 x 4,7 x 1,5 = 740,25) ja 2018. aasta septembrist kuni 2020. aasta septembrini 1653,75 eurot (21 x 21 x 0,5 x 5 x 1,5 = 1653,75), kokku 2394 eurot. Töötasu on arvestatud netos ja sellele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Hageja apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.09.2022 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel nõudes ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Maakohus on tuginenud kostja 12.10.2020 käskkirjale. Hageja on varasemalt oma 06.01.2021 seisukohas töövaidluskomisjonile leidnud, et on eluliselt ebausutav, et W koostas 12.10.2020 kaks erinevat dokumenti, millest vaid ühe esitas hagejale. Kuna hageja pole seda dokumenti näinud, siis puudub sel käesoleva töövaidlusasja lahendamisel tähendus ja maakohus oleks pidanud selle jätma arvestamata.
29.Maakohus on otsuses tuginenud tunnistajate Z, Q, L ja F ütlustele. Kuna tunnistajate ütlused on suuresti vastuolulised ning nende kohta pole võimalik teha üheseid järeldusi, siis on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed ja maakohus oleks pidanud jätma need arvestamata.
30.Kostja on menetluses oma seisukohti pidevalt muutnud ning need ei ühti ka tunnistajate ütlustega, mistõttu on kõik kostja väited ebausaldusväärsed. Hageja koolitamine oli puudulik ning tema tööülesanded olid ebaselged, mistõttu hageja ei pidanudki oskama tööd, mille mitteoskamist kostja hagejale ette heidab. Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud teise töö pakkumist ega hoiatust. Hoiatusest kui tööandja tahteavaldusest peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Q ja F ei ole hageja tööandjad ega hageja tööandja seaduslikud või lepingulised esindajad, mistõttu ei saa nemad teha töötajale hoiatust TLS § 88 lg 3 tähenduses. Hoiatus, et hageja läheb tagasi abitööliseks, ei ole hoiatus TLS § 88 lg 3 tähenduses. Hagejale 04.05.2020 määratud distsiplinaarkaristusena noomitusest töökorralduse eeskirjades oleva töö- ja puhkeajast mitte kinni pidamise eest, ei nähtu, et kui hageja oma käitumist ei paranda, siis toob see endaga kaasa töölepingu ülesütlemise. Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud vahetult hageja poolt olulist rikkumist. Hageja täitis oma tööülesandeid sarnaselt nagu ta neid viimaste aastate jooksul täitnud on. Seega on maakohus ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata. Kostja seisukoht
31.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
2-21-3076
32.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.09.2022 otsus osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2394 eurot ja jaotas menetluskulud ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
33.Maakohus on jätnud otsuses analüüsimata TLS § 47. Tööaja reeglite koostamisel tuleb arvestada nõuet, et töötajale tuleb tagada tööpäevasisesed vaheajad TLS § 47 lg 2 kohaselt. Tööandja on seda teinud, võimaldades töötajale kolm tööpäevasisest vaheaega, mis on kokku lepitud töölepingus ning toodud eraldi välja ka ettevõtte töökorralduse reeglites. TLS § 47 lg-d 2 ja 3 kehtestavad tööpäevasiseste vaheaegade miinimumtingimused. Seejuures ei ole tööpäevasisesed vaheajad tööajaks ega kuulu tasustamisele.
34.Kostja on korraldanud töö selliselt, et võimaldab töötajatele kolm tööpäevasisest vaheaega, kokku kestvusega üks tund, mida ei arvestata tööaja hulka. Töötajatel on võimalik kasutada vaheagu oma vabal äranägemisel ning käia vaheaegadel kodus või mujal. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja kasutas sageli vaheaegu kodus käimiseks ning tihti lahkus tööpostilt varem ning naasis pärast vaheaja lõppu. Hageja ei ole kordagi vaidlustanud tööaja korraldust ega teinud ettepanekuid selle muutmiseks või tööpäevasiseste vaheaegade lühendamiseks ning seaduses sätestatud miinimumtingimuste kohaldamiseks. Kuivõrd tegemist on miinimumtingimustega, on tavapärane ja levinud, et tööpäevasiseseid tasustamata vaheaegu antakse töötajatele pikemalt, kaheksatunnise tööaja kohta tavapäraselt üks tund. Kohus on seega rikkunud ka menetlusõiguse norme, jättes tõendeid igakülgselt hindamata, asudes ebaõigele seisukohale, et töötaja on teinud ületunnitööd.
35.Kostja hinnangul on kohus rikkunud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme, tuvastades viieminutilised pausid, mida arvestati tööaja hulka, kuid jättes ekslikult kohtulahendis põhjendamata, miks ei loe kohus neid pause kui TTOS alusel antavaid tööaja hulka arvestatavaid vaheaegu. Kohus on lahendis küll leidnud, et on „tavaline praktika“, et tootmistöödel antakse lähtuvalt TTOS nõuetest üks 15-minutiline paus enne ja üks pärast lõunat, kuid kohtulahendist ei selgu mille alusel sellisele järeldusele on jõutud. Taaskord ei ole tegemist tavapärase liinitööga, mida tavapäraselt toomistöödel esineb, kus selline korraldus kehtiks. Antud juhul ei ole kohus arvestanud, et tööandja on võimaldanud tööaja hulka arvatavaid vaheaegu mitte 15 minutit enne lõunat ja 15 pärast lõunat, vaid lausa viis minutit igal täistunnil. Kohus ei ole lahendis lähtunud konkreetsest hageja töökohast ega kostja ettevõttest ja selle tegelikest tingimustest.
36.Maakohus on ebapiisavalt tõendeid hinnates asunud seisukohale, et treipingi operaatori töö on sellise iseloomuga töö, kus on nii füüsikalised kui füsioloogilised ohutegurid ja sellest tulenevalt tuli anda pause, jättes täielikult arvestamata viieminutilised pausid, mida töötajale tööaja hulgas võimaldati. Kohus on jätnud analüüsimata apellandi esitatud ohutusjuhendid, riskianalüüsi ning tunnistajate ütlused, mille tulemusena on kohus asunud mitmele ebaõigele järeldusele. Esiteks ei ole töötaja töötanud viimased kolm aastat treipingi operaatorina. Teiseks ei ole kohus arvestanud seda, et hageja töökohal ei esinenud sellisel tasemel ohutegureid, mis eeldaksid tööandjalt täiendavate tööaja hulka antavate vaheaegade andmist. Kolmandaks on kohus jätnud täielikult tähelepanuta tööandja panuse töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel, milles tööandja on juba arvestanud töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi ning töövõime muutumist tööpäeva jooksul. Tööandja on arvestanud TTOS-i nõudeid ja maandanud võimalikke riski- ja ohutegureid töötajatele, mistõttu ei saa lugeda lisaks 5-minutilistele pausidele ka 15-minutilisi tööajaväliseid pause tööaja hulka kuuluvaks. Tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi, milles on välja selgitatud töökeskkonna võimalikud ohutegurid, mõõtnud nende parameetrid ning hinnanud võimalikke riske.
2-21-3076
37.Kohus on ekslikult leidnud, et 15-minutiliste pauside näol on tegemist ületunnitöö tegemisega. Poolte vahel puudub vastavas osas kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja nende 15-minutiliste pauside ajal tööd ei teinud, vaid käis kodus ning kasutas neid pause sarnaselt 30-minutilise pausiga omal äranägemisel. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks apellandiga olnud kokkulepe vastavas osas ületunnitöö tegemiseks või et hageja oleks töötanud üle kokkulepitud aja või 15-minutiliste pauside vältel. Ületunnitööd tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus.
38.Maakohus on ebaõigesti jätnud kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on pakkunud korduvalt menetluses kompromissi. Kokkuleppe mittesaavutamine ning menetluse jätkumine on toonud kaasa menetluse kestel suurenenud menetluskulud. Hageja on menetluse kestel loobunud hagist osaliselt, vähendades enda nõuet, seega pidanuks proportsionaalselt menetluskulud ka hageja kanda jääma. Hageja seisukoht
39.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt välja mõistetud töötasu osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitule. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
41.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu töölepingu 13.10.2020 ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise nõudes. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2394 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega võeti vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetati menetlus hageja hagis kostja vastu töötasu 483,68 euro nõudes ning jäeti aegumise tõttu rahuldamata hageja hagi kostja vastu saamata jäänud töötasu 69,30 euro nõudes. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
42.Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
43.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui
2-21-3076 õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et hageja töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
45.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu ette teatamata 13.10.2020 erakorraliselt üles, kuna kostja hinnangul ei tulnud hageja pikaajaliselt tööülesannetega toime. Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.
46.Hageja arvates ei olnud kostjal õigust töölepingut TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles öelda. TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).
47.Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja ei tulnud pikaajaliselt tööülesannete täitmisega toime. Hageja töölepingujärgseks kohustuseks, mille rikkumist kostja hagejale peamiselt ette heidab, on kohustus iseseisvalt, ilma juhendamiseta teha tööd treipingi operaatorina (treialina/treipingi programmeerijana). Kuna maakohus tuvastas, et hageja ei õppinud aasta jooksul tegema treipingi operaatori tööd ilma, et teda oleks pidanud juhendama, siis ei ole asjakohane, et hageja ei saanudki aru, mis tema tööülesanded täpselt olid, sest hageja täitis tööülesandeid juhendamisel. Maakohus on õigesti tuvastanud tunnistajate Q, L ja F ütlustele tuginedes, et hageja ei tulnud treipingi operaatoritöö tegemisega toime, sest ta ei oleks saanud iseseisvalt hakkama jooniste lugemise, treipingi programmeerimise ja keerukamate detailide valmistamisega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hagejat juhendati rohkem kui aasta ja sel ajal hageja täitis temale antud konkreetseid lihtsamaid ülesandeid, kuid hageja treipingi operaatori tööd ilma juhendamiseta selgeks ei õppinud. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et treipingi operaatoritöö hulka kuulus ka iseseisvalt jooniste lugemine, treipingi programmeerimine ja lisaks lihtsamate detailide valmistamisele ka keerumakate detailide valmistamine ning nende ülesannete täitmiseks hagejal oskused puudusid. Kolleegiumi arvates ei anna väidetavad vastuolud tunnistajate ütlustes töövaidluskomisjonis ja kohtus erinevatele neile esitatud küsimustele vastates põhjust tuvastada tunnistajate vande all antud ütluste ebausaldusväärsust hageja juhendamise ja iseseisvalt tööülesannetega toimetulemise kohta ebapiisavate tööoskuste tõttu, et neid arvestamata jätta. Asjaolu, et kostja on menetluse käigus muutunud oma väiteid hageja teostatud praaktöö suhtes, mistõttu hageja peab kostjat ennast ebausaldusväärseks, ei lükka ümber maakohtu tuvastatut tõenditele tuginedes, et hageja töös esines praaki. Maakohus on tunnistajate F, Q ja L ütlustele tuginedes lugenud tõendatuks, et hageja töös esines praaki, mistõttu ei saa nõustuda hagejaga, et kostja pole tõendanud oma väiteid, et hageja töös esines praaki. Hageja etteheited, et tema koolitamine oli puudulik, kõike
2-21-3076 hagejale ei õpetatudki, keegi ei jälginud hagejat kuni hagejal saab töö selgeks või et koolitamine peaks jätkuma, kinnitavad kolleegiumi arvates aga seda, et hageja on ka ise arusaamisel, et ta ei suutnud teha iseseivalt treipingi operaatoritööd. Seega saab pidada töökohustuste rikkumiseks seda, et hagejal pika aja jooksul ei olnud oskuseid, et treipingi operaatoritööd teha iseseisvalt, s.o ilma juhendamiseta.
48.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejale pakuti enne töölepingu lõpetamist teist tööd. Maakohus tuvastas tunnistaja Z ütlustele tuginedes, et hagejale pakuti tööd plasmaosakonnas detailide puhastajana, hageja tööoskused ei ole piisavad, et jätkata treipingi operaatorina. Kostja pakkumist treipingi operaatori asemel tööd detailide puhastajana ei muuda olematuks kolleegiumi arvates see, kui uue töö pakkumist nimetatakse suunamiseks. Samuti ei saa nõustuda hagejaga, et hageja vahetu ülemus ei saanud hagejale teha pakkumist teisele tööle asumiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja enda seletuskirjast nähtub, et hagejale oli aru saada, et talle pakutakse kostja juures treipingi operaatori töö asemel detailide puhastajana tööd ning seda tööd hageja tegema ei nõustunud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui hagejale pole teatavaks tehtud teise töö tegemiseks tingimusi, siis nagu ei saakski rääkida teise töö pakkumisest. TLS § 88 lg 2 esimesest lausest tuleneb tööandjale kohustus pakkuda töötajale tööd, mida viimane on võimeline tegema. Teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures (vt RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 13). Kuna hageja keeldus teise töö tegemisest, siis ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust sellel, mis tingimustel oleks hageja sellele tööle asunud.
49.Hageja arvates ei ole töölepingu ülesütlemisele eelnenud hoiatust. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usus põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul poleks saanud hagejale vahetult tööülesandeid andvad isikud F ja Q hagejat hoiatada. Maakohus tuvastas õigesti tunnistajate ütlustele tuginedes, et hagejat hoiatati, et ta ei saa jätkata treipingi operaatori töö tegemist, kui ta enda käitumist ei muuda. Kolleegium ei nõustu, et hagejale 04.05.2020 määratud distsiplinaarkaristust töökorralduse eeskirjades oleva töö- ja puhkeajast kinni pidamise eest ei ole võimalik käsitleda osana ebapiisavast tööoskusest. Ka töölepinguga kokku lepitud töö- ja puhkeaja järgimine on kohustus, mis on lepingu oluline osa ja sellest kinnipidamist saab pidada tööoskuseks, mille täitmist on võimalik hinnata. Kostja on hagejale selgelt teada andnud, et treipingi operaatori töö tegemiseks pole hagejal piisavalt tööoskusi, mistõttu tehti talle ettepanek teha tööd, mis oleks jõukohane. Selliselt on hoiatusi mõistnud ka hageja, kes ei nõustunud kostja ettepanekuga teha teist tööd. Samuti ei nõustu kolleegium hagejaga, et F ja Q hoiatusi oleks pidanud mõistma töölepingu ülesütlemise hoiatustena.
50.Käesoleval juhul ei olnud vajalik töölepingu ülesütlemiseks eelnev eraldi hoiatamine TLS § 88 lg 3 teise lause järgi. Kolleegium märgib, et kui tööandja soovib töölepingut üles öelda töötajapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, siis tuleb töötajale üldjuhul anda mõistlik tähtaeg, et tagada töötajale võimalus oma käitumist muuta (võlaõigusseadus § 196 lg 2). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usus põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (vt RKTK0 28.09.2016, 3-2-170-16, p 14). Kuna hagejale oli korduvalt tehtud märkuseid, et sellisel kujul hageja töö jätkuda ei saa, hageja keeldus teise töö tegemisest, mida kostja hagejale pakkus ja kostja töötajad keeldusid hageja edasisest juhendamisest, siis ei saanudki kostjalt hea usu põhimõttest tulenevalt oodata hageja käitumise muutmise võimaldamist, sest hageja iseseisvalt ilma
2-21-3076 juhendamise ja järelevalveta töö tegemisega toime poleks tulnud. Maakohtu tuvastatud asjaolud viitavad hageja tahte puudumisele omandada tööülesanded sellisel määral, et ta saaks trepingi operaatori tööd teha iseseisvalt ja teha tööd nii, et hageja poleks telefonis. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tööohutusest tulenevalt ei saa hoida treipingil tööl isikut, kes ei tule iseseisvalt tööülesannete täitmisega toime ning töötaja juhendamine rohkem kui aasta, kus töötaja ei ole omandanud iseseisvaks tööks oskuseid, ei ole mõistlik. Kuigi hageja väidab, et tema tööoskused ei olnud oluliselt enne töölepingu ülesütlemist muutunud, mistõttu poleks kostja ilma selge hoiatuseta, et tööleping öeldakse üles, tohtinud töölepingut üles öelda, siis on tuvastatud, et kuni töölepingu ülesütlemiseni tegi hageja tööd tunnistaja Q pideval juhendamisel. Kostja on selgitanud, et kostja teised töötajad keeldusid hageja juhendamisest. Tunnistaja Q ütlustega on tõendatud, et tema ei nõustunud edasiselt hagejat juhendama. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kuna hagejal ei olnud ja ta ei suutnud omandada treipingi operaatoritöö tegemiseks vajalikke oskuseid, et teha seda ilma juhendamiseta, siis ei saanud hageja eeldada, et kostja peab jätkama hagejaga töösuhet, sest iseseisvalt hageja treipingi operaatoritööga toime poleks tulnud ja selliselt oleks hageja töö kujutanud ohtu nii hageja elule ja tervisele kui ka kostja varale. Olukorras, kus hagejat oli eelnevalt korduvalt hoiatatud, et kui hageja ei omanda treipingi operaatoritöö tegemiseks vajalikke oskusi, siis ta ei saa seda tööd teha ning hagejale oli selgitatud, et tal on võimalus kostja juures teha tööd, mis on talle jõukohane, siis oli kostjal käesoleval juhul õigustatud arvata, et kui kostja töötajad on keeldunud hageja edasisest juhendamisest, siis ei suuda hageja ka omandada tööoskusi, et teha treipingi operaatoritööd ilma juhendamiseta. Seetõttu ongi käesoleval juhul töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 proportsionaalne meede, arvestades, et hageja töötas treipingi operaatorina kostja juures rohkem kui aasta, kuid sellele vaatamata ei olnud hageja ilma juhendamiseta suuteline tööd iseseisvalt tegema, s.o iseseisvalt, kuid ilma vajalike oskusteta iseseivalt treipingil operaatoritööd tehes, võib sellega kahju tekitada nii hagejale endale kui kostjale.
51.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jätma 12.10.2020 käskkirja asja lahendamisel arvestamata. Kuigi hageja väidetel pole eluliselt usutav, et kostja koostas 12.10.2020 kaks erinevat dokumenti, millest hagejale esitati vaid 13.10.2020 töölepingu ülesütlemise avaldus, siis ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud järeldada, et käskkirja originaaldokumendi nõudmata jätmisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et kostja ei ole hagejale tutvustanud 12.10.2020 käskkirja. Seetõttu ei ole ka vaidlust selle üle, et hageja ei saanud 12.10.2020 käskkirja sisuga tutvuda enne, kui käesolevas tsiviilasjas. Asjaolust, et maakohus kirjeldab käskkirja sisu, ei tulene, et maakohus oleks asja lahendamisel tuginenud käskkirjale, kui tuvastas kas hageja on rikkunud oma töökohustusi, mistõttu pole kostjal hagejaga töösuhte jätkamine võimalik.
52.Maakohus ei ole eksinud, kui leidis. et kostja võis töölepingu hagejaga lõpetada TLS § 97 sätestatud etteteatamistähtaegu järgimata jättes. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Maakohus on töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise asjaolusid ja poolte huve piisavalt kaalunud. Isegi kui arvata, et kostja poleks tohtinud hagejaga töölepingut etteteatamistähtaegu järgimata jättes üles öelda, siis TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist (vt RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 15). Sellist nõuet hageja esitanud ei ole.
2-21-3076
53.Kuna maakohus tuvastas õigesti, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis ei ole põhjendatud töölepingu lõpetamine kohtus ega hüvitise määramine hagejale.
54.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt hageja kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu 2394 euro nõudes tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
55.Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette hagi rahuldamist saamata jäänud töötasu nõudes. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle kas hageja on teinud ületunnitööd, mille eest on kostja hagejale töötasu maksmata jätnud.
56.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud 13.10.2016 tööleping. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja töötas kostja juures treiruumi operaatorina umbes aasta enne töölepingu erakorralist ütlemist 13.10.2020 kostja poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötasu kuni 2017. aasta oktoobrini oli 4,20 eurot tunnis neto, 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta augustini 4,70 eurot tunnis neto ja alates 2018. aasta septembrist kuni töösuhte lõpetamiseni 5 eurot tunnis neto.
57.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.5 kohaselt on tööpäevasisesed vaheajad einestamiseks ja puhkamiseks järgmised: puhkepaus 15 minutit kell 10.00–10.15, paus einestamiseks 30 minutit 12.00–12.30; puhkepaus 15 minutit kell 15.00–15.15, milliseid vaheaegu puhkamiseks ja einestamiseks ei arvestata tööaja hulka. TLS § 47 lg 2 kohaselt kokkulepe, mille kohaselt pikema kui kuuetunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minultisst tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
58.TLS § 44 lg 1 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). TLS § 44 lg 6 järgi tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu.
59.Selleks, kas hagejal on õigus saada kostjalt töötasu ületunnitöö eest, tuleb kindlaks teha, kas hageja on teinud arvestusperioodi lõpuks ületunnitööd. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel ei ole sõlmitud ületunnitöö tegemise kokkulepet. Samuti ei ole kumbki pool toonud esile asjaolusid, et kostja oleks hagejalt nõudnud ületunnitöö tegemist. Hageja ei ole väitnud, et kostja korraldusel on ta teinud tööd 15-minutiliste pauside ajal. Kolleegium leiab, et kui pooled olid kokku leppinud, et hageja puhkab tööpäevas kokku üks tund, mis on aeg, kus ta tööd ei tee ja vaidlust ei ole selle üle, et hageja sel ajal tööd ei pidanud tegema ega teinudki, siis ei ole põhjendatud arvata, et puhkepausid saaks arvata tööaja hulka ja puhkamise aja eest peaks kostja hagejale tasuma töötasu.
60.Hageja väidete kohaselt tuleb kaht 15-minutilist pausi arvestada tööaja hulka seetõttu, et kostjal on selline kohustus TTOS-st tulenevalt. TTOS § 1 kohaselt reguleerib TTOS töötajate tööle esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Seega ei tule TTOS-st kostjale kui ettevõttele kohustust arvata töötajaga kokku lepitud puhkeaeg tööaja hulka. Olukorras, kus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest võib olla vajalik täiendavate puhkepauside andmine töötajale, ei saa iseenesest tuvastada tööandja kohustust anda seda vaba
2-21-3076 aega töötajale tema puhkepauside arvelt. Apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagas töötajatele igal täistunnil viieminutilise pausi, mida tööandja arvestas tööaja sisse. Hageja töökoha füüsikaliste ohutegurite hindamise kokkuvõttest, treipingitöölise terviseriski hindamisest ega hageja tervisekontrolli andmetest ei tulene, et kostjal oli kohustus anda hagejale tasustatavaid täiendavaid lisavaheaegu. Sellist järeldust ei ole võimalik teha iseenesest ka sellest, et teatud tootmistöödel võib olla praktika, et töötajale antakse TTOS nõutele tuginedes täiendavaid puhkepause. Hageja ei ole tõendanud, et tema töölaadi füüsikalistest (TTOS § 6) kui füsioloogilistest ohuteguritest (TTOS § 9) tulenevalt oleks kostja pidanud andma hagejale füüsilise ülekoormuse vältimiseks tasustatavate täiendavate lisavaheagadena kaks 15-minutilist pausi. Kuigi pooled vaidlevad kas need viieminutilised pausid olid antud TTOS nõuetest lähtuvalt või lihtsalt mõeldud suitsetamiseks, siis järeldub sellest, et soovi korral oli töötajatel, sh hagejal võimalik teha lisaks töölepingus kokkulepitud pausidele ka igal täistunnil viieminutiline paus, mis arvestati tööaja sisse. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et need kaks 15-minutilist pausi, mille eest hageja saamata jäänud töötasu nõuab, mis töölepingu kohaselt olid kokku lepitud puhkamiseks ja ei kuulunud tööaja hulka, oleksid tegelikult pidanud olema tasustatavad.
61.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on puhkamise ajal teinud ületunnitööd, mistõttu ei ole kostja kohustatud hüvitama sellist ületunnitööd, mida hageja teinud pole. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagi rahuldamata jätmise ja osaliselt hagist loobumise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud rahaliselt kindlaks maakohus (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).
63.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.