Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-21-3076 viimase 6 kuu deklareeritud töötasude kohta. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis

2 (14)

2-21-3076 isegi teoreetiliselt kaaluda hagejaga töösuhte lõpetamist. Isegi kui hageja poolt praagi valmistamine oleks tõendatud, mida see pole, on kostja tunnistaja A.M. töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et praagi tegemine on tootmises igapäevane ning igal töötajal võib juhtuda, et tekib praaki. Tegemist pole millegi erakordsega ning praagi valmistamine ei too kaasa töösuhte lõppemist, vaid see on töö iseloomust tulenev igapäevane asjaolu. Asjaolu, et tegelikkuses polnud hagejal tööülesannete täitmisega probleeme, on tõendatud asjaoluga, et aastase perioodi jooksul on kostja suutnud välja tuua vaid neli väidetavat vahejuhtumit, millest kolme puhul on selge, et kostja on nende kohta valetanud ja ühe juhtumi osas on kostja väited äärmiselt vastuolulised. Seega nähtub kostja poolt esile toodud asjaoludest, et hageja täitis enda tööülesandeid nõuetekohaselt ja kostja usaldas hageja tööle varahommikul, mil juhendajat tööl polnud ning sel ajal polnud hagejal isegi võimalik juhendajalt abi küsida. Kokkuvõttes oli hageja töölepingu ülesütlemine õigusvastane, kuna töötaja on enda tööülesandeid täitnud kostja teiste töötajatega võrreldes keskmise kvaliteediga. Täiendavalt märgib hageja, et kui kostja poolt esitatud paljasõnalised väited vastaksid tõele, siis nähtuks kostja selgitustest, et tegemist ei ole TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud olukorraga, kuna kostja väidete kohaselt on hagejal tööks vajalikud oskused puudunud alates töösuhte algusest. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt oli katseaja kestvus 4 kuud. Kostja seisukohtadest nähtub, et töösuhte alguses olid väidetavalt kostjal hagejale samad etteheited, mis töösuhte lõppemise aja seisuga. Samas töösuhe kestis üle 4 aasta, millest saab ilmselgelt järeldada, et tööandja oli hageja tööoskustest teadlik ja nendega rahul. Kostja heidab hagejale ette üksnes tööülesannetega mittetoimetulemist. Töövaidluskomisjon oli käesoleva töövaidlusasja lahendamisel seotud töölepingu ülesütlemise avalduses toodud asjaoludega ning kohaldada polnud vaja Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 märgitut, kuna käesoleval juhul olid töölepingu ülesütlemise põhjused avalduses selgelt kirjas. Seega oli töövaidluskomisjoni ülesanne kontrollida, kas avalduses märgitu on tõendatud. Kui avalduses poleks põhjendusi kirjas olnud, oleks töövaidluskomisjon pidanud nimetatud põhjused menetluse käigus välja selgitama. Kokkuvõttes on asjakohatud kostja väited töökohustuste rikkumise kohta (TLS § 88 lg 1 p 3), kuna sellele pole kostja töölepingu ülesütlemisel tuginenud. Riigikohus selgitanud, üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lõike 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Seega isegi kui jaatada, et töötaja ei ole pikaajaliselt toime tulnud tööülesannete täitmisega, siis see ei tähenda veel seda, et tööandjal on õigus töötaja tööleping päevapealt üles öelda. Töövaidluskomisjoni poolt kogutud tõendites ja materjalidest nähtub, et väidetavalt on kostjal olnud hagejale samasugused etteheited alates töösuhte algusest 2016. a ehk 4 aasta jooksul. Eeltoodu tõendab, et tööandja oli teadlik hageja isikuomadustest ning tööoskustest ning kostjale need sobisid. Veelgi enam, kostja usaldas hagejat sellisel määral, et hageja tööpäev algas kell 6 ehk mitu tundi enne tema juhendaja tööaega. Juba nimetatud fakt tõendab, et tegelikkuses oli kostja hageja poolse tööülesannete täitmise ning hageja tööoskustega rahul. Vastasel korral poleks ükski mõistlik tööandja lubanud töötajal töötada iseseivalt ja ilma järelevalveta ning ka võimaluseta küsida abi juhendajalt. Seega ka olukorras, kus töölepingu ülesütlemise eeldused oleksid olnud täidetud (mida need antud juhul kindlasti ei olnud), oli igal juhul õigusvastane töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata. Kostja pole toonud välja ühtegi erakorralist asjaolu, mis seda õigustaks. Vastupidi, kostja on korduvalt kinnitanud, et hageja isikuomandused ja oskused on olnud samasugused kogu töösuhte ajal ehk 4 aasta jooksul. A.M. töövaidluskomisjoni istungil on kinnitanud, et hagejale pakuti küll uueks tööülesandeks plasmadetailide puhastamist, kuid hagejale ei tehtud teatavaks uue tööülesannete täielikku sisu, sh töötasu suurust. Teise töö pakkumisena on käsitletav üksnes olukord, kus töötajale tehakse teatavaks kõik uue töökoha olulised andmed, sh ametikoht, tööaeg, töötasu jms. Siinkohal rõhutab hageja veelkord, et treialina oli oluline osa hageja töötasust tasutud nn mustalt ehk mitteametlikult. Seega oli hageja jaoks mh oluline teada, millises summas töötasu tasub kostja edaspidi hagejale ametlikult

3 (14)

2-21-3076 ja millise osa riigi eest varjatult. Sellist infot kostja hagejale ei avaldanud, mistõttu polnud sisuliselt tegemist uue töö pakkumisena. Asjaolule, et kostja on enne käesolevat vaidlust tasunud suure osa töötasudest töötajatele nn mustalt viitab ka avalikest andebaasidest nähtuv, mille kohaselt 2020 I kvartalis oli kostjal 99 töötajat ja tööjõumakse tasuti 208 711,86 EUR. Samas pärast vaidlus tekkimist, milles hageja avalikustas kostja poolsed rikkumised töötasu maksmisel, on 2020 IV kvartalis tasunud kostja 80 töötaja pealt tööjõumakse 236 447,18 EUR. Seega vähenes töötajate arv 19 inimese võrra, kuid tööjõumaksude summa kasvas 27 735,32 EUR. Hageja käesolevaga taotleb töölepingu lõpetamist ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, juhindudes § TLS 109 lg 1. Hageja leiab, et käeoleval juhul on õigustatud mõista hüvitis välja üle kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuna tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tulemusena on muutunud uue töö leidmine võimatuks. Avaldaja elab väikses kohas, kus tööandjaid pole palju. Info avaldaja töölepingu ülesütlemise kohta on potentsiaalsetele tööandjatele teada, mis takistab avaldajal uue töö leidmist. Lisaks palub hageja kohtul arvestada hüvitise määramisel ka kostja käitumisega töövaidluskomisjoni menetluses. On tõendatud, et kostja on korduvalt valetanud ning heitnud hagejale ette rikkumisi, mis on vastuolud kostja enda väidetega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tööaeg oli esmaspäevast reedeni. Samas väitis kostja, et hageja tekitas kostjale kahju 15.12.2019. a, mis oli pühapäev ning 16.05.2020. a, mis oli laupäev. 06.01.2021 vastuavalduses väidab tööandja, et tööandja andis 17.06.2020. a hagejale korralduse valmistada 250 detaili. Vastuavalduses heidetakse hagejale ette, et kõik 260 detaili olid nõuetele mittevastavad. 18.12.2020. a vastuses kinnitab tööandja, et viidatud detailide valmistamiseks kulub 10 päeva. 18.12.2020. a vastuse lisas märgib tööandja, et mittevastavus avastati 17.06.2020. a ja ükski 250-st detailist ei vasta nõuetele. Samas 18.12.2020. a vastuses kinnitab tööandja, et nõuetele mittevastavad oli enamus detaile. Seega on tööandja väited detailide arvu osas vastuolulised. Samuti on arusaamatu, kuidas on võimalik, et hageja alustas detailide valmistamist 17.06.2020. a, nende valmistamiseks kulub 10 päeva, kuid juba 17.06.2020. a oli võimalik avastada, et kõik 250 või 260 detaili ei vasta nõuetele. Eeltoodu tõendab, et kostja teadlikult valetas töövaidluskomisjonile ja tööandja ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed. Olukorras, kus kostja käitumine menetluses on olnud pahauskne, palub hageja seda kohtul arvestada ka õiglase hüvitise määramisel. Hageja töötasu osas on hageja esitanud omapoolse ülevaate töövaidluskomisjonile. Käesoleva ajani pole kostja hageja töötasu suuruse osas selget seisukohta kujundanud, mh jättis kostja täitmata töövaidluskomisjoni nõude esitada töövaidluskomisjonile hageja keskmise töötasu arvutus. Samuti jääb hageja varem esitatu juurde, mille kohaselt on hageja hinnangul õiglane hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 6 kuu töötasu ehk 5 716,98 EUR neto. Hageja töölepingu p.4.5 kohaselt on töötajal kolm tööpäevasisest vaheaega 15 min+ 30 min+15 min. Nimetatud vaheaegu ei arvestata töölepingu kohaselt tööaja hulka. A.K. leiab, et nimetatu on vastuolus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg.2, mille kohaselt töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva v. töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Seega hageja on tööandja korraldusel teinud alates töölepingu sõlmimisest iga päev 30 min ületunnitööd, kuna 15+ 15 minutit vaheajad ei arvestata tööaja hulka, aga oleks pidanud seaduse kohaselt lugema tööaja hulka. Seega on avaldaja tööaja pikkus olnud 8 tunni asemel 8,5 tundi päevas. Ületunnitöö hüvitamise kohta poolte kokkulepe puudub, tööleping on lõppenud ja töötaja enam vaba aega anda ei saa. Seega tuleb analoogia korras kohaldada TLS § 71 ja hüvitada tasu tehtud töö eest 3 aasta jooksul. Tuvastada 13.10.2020. a töölepingu ülesütlemise tühisus. Lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Mõista Helmetal IMS OÜ-lt A.K.’i kasuks välja hüvitis § TLS 109 lg 1 alusel kohtu õiglasel äranägemisel. Mõista kostjalt välja kolme aasta jooksul saamata jäänud töötasu kokku summas 2946.98 eurot. Jätta mõlema poole menetluskulud töövaidluskomisjonis ja kohtus Helmetal IMS OÜ kanda. Kohustada Helmetal IMS OÜ tasuma A.K.’ile viivist Helmetal IMS OÜ poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

4 (14)

2-21-3076 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kirjalik vastus hagile

5 (14)

2-21-3076 antud juhul ülesütlemise materiaalsete eelduste seisukohalt asjakohane ning eelduste täitmiseks piisab sellest, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu, millega sisuliselt kostja nõustub. Tööandja on esitanud tõendid, mis kinnitavad hagejapoolsete ebapiisavate tööoskuste tagajärgi (masinate ja seadmete lõhkumine, praakdetailide tootmine). Kõik nimetatud juhtumid ja nende tõendamiseks esitatud tõendid kinnitavad seda, et hageja tööoskused olid ebapiisavad. Arvetelt nähtub masinate remondi aeg ning masinaid tuldi tavaliselt remontima järgmisel või ülejärgmisel päeval alates rikkest teavitamisest (see on ka põhjus, miks on tööandja ekslikult märkinud nädalavahetuse kuupäeva – tegelikkuses nädalavahetuseti tootmist ei toimu ning masin on sel juhul rikutud hoopis reedesel päeval). Kostja selgitab, et hagejale pakuti enne temaga töölepingu ülesütlemist ka teist tööd, täpsemalt detailide puhastajana või haavlipritsi peale, kuid kuna hageja kategooriliselt keeldus millegi muu kui masinaoperaatori ülesannete täitmisest (milleks tal pädevus puudus ning keegi ei olnud valmis teda igapäevaselt juhendama), ei jäänud tööandjal üle muud kui tööleping üles öelda. Teise töö pakkumist on hageja ise kinnitanud. Avaldajaga peeti (08.09.20) kokkusaamine, kus osales ka tootmisjuht A.M., kus arutati tekkinud olukorda. Hagejale selgitati põhjuseid, miks ei ole võimalik tema väljaõppe jätkamine ning pakuti võimalust teha tööd muudel vabadel ametikohtadel. Selgitati ka seda, et kui hageja ei pea võimalikuks minna ametikohtadele, mida talle pakuti, öeldakse temaga leping üles. Hagejal paluti järgi mõelda ning järgmisel päeval teatada oma otsus. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kostja, et hagejale vabade ametikohtade pakkumist ei saa käsitleda teise töö pakkumisena. Avaldaja 09.09.20.a tööle ei ilmunud, omamata selleks ühtki põhjust ning võttis alates 10.09.20.a töövõimetuslehe. Seega on väär hageja väide, mille kohaselt ei ole kostjale teist tööd pakutud. Pahatahtlikud on ka hagiavalduse väited mitteametliku töötasu maksmise kohta, kuivõrd kostja on hagejale sularahas makstud töötasult maksud maksnud. Tööandja koostas 12.10.2020.a ülesütlemisavalduse ja käskkirja, millega on leping ühepoolselt üles öeldud ning milles on selgitatud milliste asjaolude tõttu tööleping üles öeldakse. Inimliku eksituse tõttu kostja vastavat käskkirja hagejale koos ülesütlemisavaldusega ei esitanud, kuid käskkirja sisu on sellest hoolimata töötajale tegelikkuses teatavaks tehtud. Eelnevale vaatamata on kostja seisukohal, et ülesütlemisavalduses sisalduv põhjendus (tööülesannetega mitte toime tulemine) täidab formaalsed ülesütlemise eeldused. Antud juhul ei saa olla vaidlust ka selles, et hagejal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused masinaoperaatori ametikohal töötamiseks ja tööga hakkama saamiseks. Hageja vajas pidevat abi ja juhendamist ning oli suureline töötama vaid lihtsamate detailidega ning juhul, kui masin oli eelnevalt seadistatud ja programmeeritud teiste töötajate poolt. Antud juhul on teised töötajad keeldunud hageja pidevast juhendamisest, masinate ning programmide seadistamisest ning hageja iseseisvalt, oskamata jooniseid lugeda, masinaid seadistada ning programmeerida, ei tule töökohal toime. Seega eelnimetatud asjaolud näitavad töötaja ebapiisavat tööoskust soovitud tööks, mistõttu olid täidetud ka materiaalsed eeldused töölepingu ülesütlemiseks. Kostja on selgitanud, et antud olukorras ei olnud võimalik nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, kuivõrd hageja keeldus igasuguse töö tegemisest (mh sellise, milles oli töölepingus kokku lepitud), millega ta iseseisvalt hakkama oleks saanud. Samuti ei olnud võimalik lubada jätkata töötamist iseseisvalt ülesannetes, mida varasemalt oli täidetud juhendaja abiga ning millega hageja iseseisvalt toime ei tulnud, kuivõrd sellega kaasneks oht nii töötajale kui ka kolmandatele isikutele ja tööandja varale. Ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav meede, mille eesmärk on töötajale anda teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada talle seeläbi aega uue töö otsimiseks. Antud juhul ei saanud ülesütlemine hagejale tulla kuidagi üllatuslikult, kuivõrd ülesütlemisele eelnes suuline vestlus tööandjaga, kus arutati tekkinud olukorda, pakuti teisi vabu töökohti ning paluti hagejal nende suhtes järele mõelda. Teiseks, on hageja soovinud, et kohus mõistaks tema kasuks välja hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja leiab, et ülesütlemine on olnud õiguspärane, mistõttu ei ole hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Juhul kui kohus peaks asuma teisele seisukohale, palub kostja jätta hüvitis välja mõistmata või alternatiivselt vähendada seda nulli euroni. Kostja ei nõustu, et hagejal oleks saada hüvitist või et hageja oleks teinud tööandja korraldusel alates töölepingu

6 (14)

2-21-3076 sõlmimisest iga tööpäev 30 minutit ületunnitööd. Töötaja ja tööandja vahel puudub kokkulepe vastava ületunnitöö tegemiseks ning kostjale teadaolevalt hageja ka enda poolt väidetud ajal tööd teinud ei ole. Hageja on täitnud tööajatabeleid, kuhu ta on igapäevaselt märkinud enda töötatud tunnid, kuid hageja ei ole kunagi ka sinna neid väidetavaid ületunde märkinud. Eeltoodu kinnitab üheselt, et hageja väidetud ületunnitööd (iga päev 2x15 minutit) teinud ei ole. Hageja ei ole samuti kordagi töösuhte kestel adresseerinud küsimust seoses pauside või väidetavate ületundidega. Vastupidiselt, on töötaja ja tööandja juba töölepingus leppinud kokku, et töötajale antakse päevas kolm pausi puhkamiseks ja einestamiseks, mida ei loeta tööaja sisse. Tegemist on tööpäevasiseste vaheaegadega TLS § 47 lg 2 mõttes ning neid ei arvestata tööaja hulka. Töölepingu seaduse selgitustest tulenevalt on TLS § 74 lg 2 ja 3 näol tegemist miinimumtingimustega ehk tööandjal on võimalik anda pikemaid pause, kui miinimum ette näeb. Tavapäraselt ei loeta tööpäevasisest vaheaega tööajaks ning see ei kuulu tasustamisele. Antud juhul oli töötajal võimalik vaheajal puhata ning käia ka töölt ära – hageja kasutas iga pausi puhkamiseks ning käis tihti ka 15-minutiliste pauside ajal kodus. Enamgi veel, kippus hageja minema pausile ettenähtust varem ning pausilt tagasi tulema hiljem. Lisaks tööajakorraldusega kokku lepitud tööajasisestele pausidele, mida ei arvestatud tööaja hulka, on tööandja andnud töötajale ka tööajasiseseid pause, mida on arvestatud tööaja hulka. Nii on tööandja juures olnud juba aastaid iga kahe tunni tagant 5-minutilised pausid. Vastavate pauside olemasolu kinnitab töökeskkonnaspetsialisti väljastatud dokument. Lisaks ametlikele vaheaegadele töökohal on hageja tegelikkuses teinud pause ettenähtust poole rohkem ning kasutanud puhkamiseks igal täistunnil 5 minutit. Näiteks kui hagejaga oli kokku lepitud ületundide tegemine ning ta tuli vastavalt kokkuleppele tööle kella 6-ks, pidas ta pause igal täistunnil. Seejuures kell 10 ja kell 15 vastavalt 15 minutit, mida ei arvestatud tööaja hulka ning kell 12 pool tundi, mida ei arvestatud tööaja hulka. Tööaja hulka arvestati viie minuti pikkused pausid kell 7, 8, 9, 11, 13, 14 ja 16. Kostja on andnud 5-minutilisi tööpäevasiseseid tööaja hulka arvestatavaid pause vaatamata sellele, et töökeskkonna riskianalüüsis ei ole vastavaid pause tulenevalt töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest (TTOS) ette nähtud. Kostja töötajate tervist kontrollitakse iga kolme aasta tagant ning tervishoiuteenuse osutaja vaatab mh üle ka töötingimused – korraldusi tööajakorralduse muutmiseks ega piiranguteks (sh 5-minutiliste pauside andmiseks) tööandjale tehtud ei ole. Sellele vaatamata on tööandja tegelikkuses vastavaid pause tööaja hulgas töötajatele võimaldanud. Hageja ei ole selgitanud millest tulenevalt on ta asunud seisukohale, et tema töökohal esines oht ülekoormusele. Riskianalüüsis sellist ohtu tuvastatud ei ole ning hageja töö ei olnud füüsiliselt raske, ei koosnenud sundasendist ega sama tüüpi liigutustest. Sellele vaatamata on hageja saanud küllaldaselt tööajasiseseid tööaja hulka arvestatavaid pause (igal täistunnil 5 minutit) ning lisaks tööajakorraldusest tulenevaid vaheaegu puhkamiseks ja einestamiseks, mida ei arvestata tööaja hulka. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja vastava nõude täielikult rahuldamata. Menetluse käik 3.Hageja täpsustas töötasu nõuet. Kuni 2017 oktoobrini oli hageja töötasu 4,2 eurot tund neto. 2017 novembrist kuni 2018 augustini oli hageja töötasu 4,7 eurot tund neto, alates 2018 septembrist kuni töösuhte lõpetamiseni oli hageja töötasu 5 eurot tund neto. 2017 oktoobrikuu eest on hagejal saamata ületunnitasu kokku 22x 0,5 x 4,2 x 1,5 = 69.3 eurot. Perioodil november 2017 kuni august 2018 10 x 21 x0,5x 4,7 x 1,5 = 740.25 eurot. Perioodil september 2018 kuni september 2020 21 x 21 x 0,5 x5 x 1,5 = 1653.75 eurot. Seejuures on kuude arvu vähendatud 3 kuu võrra, kuna igal aastal on ka üks puhkusekuu. Seega on hagejal saamata jäänud töötasu kokku 69,3 + 740,25 + 1653.75 = 2463.30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2463.30 eurot. Ja seda ületavas osas hageja loobus töötasu nõudest (II toimik tl. 16 pöördel). 4.09.06.2022 kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 09.06.2022 kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 7 (14)

2-21-3076

Kohus poolte nõusolekul jätkas asjas kirjaliku menetlusega ja andis pooltele aja kohtuvaidluse teeside ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, samuti menetluskuludele vastuväidete esitamise tähtaja ja määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 5.Kohus kuulanud ära pooled, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja töötasu nõue töövaidluskomisjonis oli 2946.98 eurot, mille töövaidluskomisjon rahuldas ja kohtusse pöördus nõude uueks läbivaatamiseks tööandja. Hageja A.K. menetluses palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 2463.30 eurot ja ülejäänud osas loobus töötasu 483.68 nõudes (II toimik tl. 16 pöördel). Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt TsMS § 429 lg.1 ja § 431 lg.1 kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse 483.68 eurot töötasu nõudes. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud , ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6.TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel 13.10.2016 sõlmitud töölepingu nr.125 kohaselt A.K. asus alates 13.10.2016 tööle OÜ-sse Helmetal HMS (tl.50-51). Töölepingu p.2.2 ja 3.1 järgi töötaja asus tööle tähtajatult abitöölisena. Töölepingu p. 2.3 järgi töötaja võeti tööle katseajaga , mille kestuseks oli 4 kuud. Töölepingu p. 5.1 ja 5.2 järgi töötasu arvutamise viisiks oli ajapalk ja töötaja brutotöötasu 2 eurot ja 54 senti tunnis. 6.1 Hagis on hageja märkinud, et töötas alguses detailide monteerijana ja aasta enne töölepingu lõpetamist treialina/treiruumi programmeerijana (I toimik tl. 2 pöördel). Kostja vastuses hagile on märkinud, et hageja asus algselt tööle abitöölisena, kuid hageja soovis õppida selgeks keerulisem amet ning teda püüti koolitada freespingi operaatoriks. Selle tööga hageja toime ei tulnud ja talle anti võimalus õppida treipingi operaatoriks, kuivõrd treipingi seadistamine on lihtsam ( I toimik tl.101). Hageja A.K. 07.09.2020 seletuskirjast tööandjale nähtub, et talle tundub kummaline, et treiruumi programmeerija viiakse üle detaile puhastama. Ta on karjääriredelil ülespoole läinud. Varsti täitub aasta , kui treitöödega alustas (I toimik tl. 78). Seega on pooled ühtsel seisukohal , et viimasel aastal hageja ei töötanud abitöölisena vaid treiruumis programmeerijana. TLS § 12 järgi töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. TLS § 4 lg.2 järgi tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene , et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Seega võib töölepingu muutmise kokkulepe olla ka suuline. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-21-117-11 p.19. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel on hageja ametikoht muutunud võrreldes tööleasumise aja seisuga. 7 TLS § 87 kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg.1 p.2 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse , töökohale sobimatuse v. kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). TLS §

8 (14)

2-21-3076 95 lg.1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg.2 järgi tööandja peab ülesütlemist põhjendama. 7.1 12.10.2020 OÜ Helmetal IMS käskkirja kohaselt A.K. ei ole pikka aega toime tulnud talle antud tööülesannetega, näiteks jooniste lugemine, treipingi seadistamine, lihtsamate programmide kirjutamine. Töötajale pakuti lihtsamat tööd , millest töötaja keeldus. Seega tööandja otsustas töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja algatusel TLS § 88 lg.1 p.2 alusel: töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse v. kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (I toimik tl.79). 13.10.2020 ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg.1 p. 2 alusel ilma etteteatamistähtajata, kuna töötaja ei tulnud pikaajaliselt toime tööülesannete täitmisega (I toimik tl.48). Hageja lepinguline esindaja kohtuistungil kinnitas, et hageja sai ülesütlemisavalduse 13.10.2020 ja viimane tööpäev oli samal päeval ja selle üle vaidlust ei ole ( II toimik tl. 37). 7.2 Hageja väitel töötas ta viimane aasta treialina ja täitis tööülesandeid iseseisvalt ning tuli tööülesannetega toime ja polnud probleeme ka kvaliteediga (I toimik tl. 2-3). Kostja OÜ Helmetal IMS juhatuse liige kohtuistungil selgitas, et A.K. töötas treiruumis ja abistas treialit, kuna ei olnud suuteline ise treipingi tööd tegema. Teda prooviti õpetada treipingi operaatoriks. A. näitas huvi üles ja teda püüti õpetada ja juhendada. Ettevõttes on operaatori ja programmeerija ametikoht üks. Nupu vajutamise töö põhjustas kulusid, pingid läksid katki. Ei saanud enam nii jätkata. Plaan oli õpetada A. treipingi operaatoriks. Treipingi juures eraldi abitöölise kohta ei ole. Aasta jooksul nende töödega ta ise töötada ei suutnud. A. oli ainuke , kes ei võtnud õpetusi omaks. Isikute puhul, kes pole varem seda tööd õppinud õpetatakse maksimaalselt 6 kuuga välja. See käib nii freespingi kui ka treipingi operaatori kohta (II toimik tl.36). 7.3 V.L. seletuskirjas tööandjale märgib, et A.K. ei saa hakkama temale antud tööülesannetega, see hõlmab nii jooniste lugemist, treipingi seadistamist ning lihtsamate programmide valmistamist. Oma ebapädevusest tulenevalt segab ta teiste kolleegide tööd ja põhjustab seisakuid treipinkidel. A.K. on saanud noomitusi töö ajal telefoni kasutuse kohta , kuid sellegipoolsest eirab telefoni kasutuse keeldu töö ajal. Olen teda üle aasta koolitanud ja õpetanud ning leian, et temale treiali amet ei sobi . Õpetatud aasta jooksul pole olnud näha ainsatki arengu märki (I toimik tl. 72). Tunnistaja V.L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt A. oli algul saemees, siis tuli proovis freesija ja siis treiali ametit. A. tuli treialiks 2018 lõpp v. 2019 algus. Kui ta esimesel päeval treialina tööle tuli siis näidati ära kuidas asjad käivad ja mõõteriistad töötavad. Kui on praktika aeg siis on vaid detaili sissepanek ning detaili mõõtmete kontrollimine ja nupu vajutus ning tuleb jälgida plaatide kulumist, detaili vahetust, korrigeerida terasid ja jälgida tööprotsessi. A.l kestis praktika aeg lõpuni. Praktika perioodil tema juhendas A.t ja kõrval pingil oli kolleeg , kelle käest sai küsida ja aitas A.t. Tema enda amet oli treimise juhendaja meister. Päeva jooksul tegeles ta paar tundi A.ga. Vahel rohkem. Oli sealsamas, sest käis treipinkide ümber ja jälgis kõike. Alguses jälgis tema A.t. Ühe partii töö , mis teistele oli 2-3 tunni töö, oli A.le terve päeva töö. Tema juhendamise ajal A. valmistas võlle. 100 tükki tegi A. päevaga ära. Kui töö oli peale pandud ja tarvikud peale pandud ei olnud A.t vaja jälgida. Lihtsamate tööde puhul ei pidanud A.l juures olema. 6 kuud tegi A. lihtsaid detaile. Siis anti talle võimalus proovida keerukamaid. Tavatreialile on need võllidest keerukamad detailid tavalised asjad. Juhendas A.t aasta ja veidi peale. Treipingi operaator peaks oskama jooniste põhjal programmi valmis teha , aga A. ei osanud seda. Osade kohta on stend , mis puur läheb mis keerme alla , on kataloogid , kust saab andmeid vaadata. Raskemate programmidega A. ise toime ei tulnud ja vajas juhendamist. Sellest, mis ta oskas ei piisa , et teha treiali tööd. A.l oli probleeme töödistsipliiniga. A. oli pidevalt telefonis, Kui teda keelati siis pani telefoni ära, aga lõpuks kehitas lihtsalt õlgu. Pausidele minekuga olid probleemid. Ta läks varem pausile ja tuli hiljem tagasi. A. põhjustas ka pinkide lõhkumist. Tema puhul tuli seda rohkem ette kui teistega. A. õpetamine algtasemel läks edasi, aga siis oli 0 ja arengut edasi ei toimunud. Oli väiksemaid ja suuremaid tööriista lõhkumisi. Oli selline juhus , kui tööriista hoidja sõitis 9 (14)

2-21-3076 spindlisse sisse. Selle remont võis võtta terve päeva. Võllidest keerukamate detailidega ta hakkama ei saanud. Tavatreial tegi 2-3 tunniga , A.l läks 8 tundi. Selle ajaga ei olnud detail kvaliteetne. Osad detailid tuli uuesti teha , sest parandada ei olnud midagi ( II toimik tl.29- 32). 7.4 Tunnistaja I.K.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui tema tuli Helmetali tööle siis A. juba töötas freespingi taga. A. juhendamisega hakkas ta kohe tegelema , kuna A. teadmised selles valdkonnas olid puudulikud. Ta ei saanud tööga hakkama , ei allunud distsipliinile, puudus kohusetunne. Tema õpetamine võttis niikaua aega , et ta ise ei jõudnud enda töödega valmis ja õpetamine ei andnud tulemust. Tema ütles, et äkki saaks A.le mõne teise töö anda. A. ei osanud jooniseid lugeda. Tal oli vihik kuhu ta kõik üles kirjutas, aga sellest ei olnud tolku. Tema oma töö kõrvalt pidi juhtkonna korraldusel A.t juhendama. Ta õpetas poole aastaga kaks meest välja, aga A.ga läks üle aasta aega , aga ta ei suutnud A.le põhiprintsiipe selgeks õpetada. Jooniste lugemine, tööriistade valik, freesimisprogrammide kirjutamine , mis on kolm kõige tähtsamat asja . Freesimisel sai A. hakkama kõige lihtsamate puurimistöödega , kus on vaja 2-3 ava puurida. A.l juhtus pidevalt praagi tootmist. Neid sai parandada. Oli eksimine programmis ja tähelepanematus. Tema pidi A. töid parandama , mis võttis tema tööst neli tundi. Masina lõhkumine ja praagi tegemine teiste töötajate puhul oli harv. Töödistsipliinist ei pidanud A. kinni. Tuli tööle hiljem , lõunale läks varem ja tuli tagasi hiljem (II toimik tl.32-33). 7.5 Tunnistaja D.L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt freespingi operaator keeldus A.ga töötamast ja V.L. võttis ta tööle treipingi peale. Treipingil oli ta samuti abitööline , kes vajutas nuppu ja vahetas detaile. A.le õpetused meelde ei jäänud. Kui tal oleks meelde jäänud oleks ta edasi tööl. A.ga oli probleem paar korda kui juhtus õnnetus masinaga mida pidi tehnik parandama. Pink läks valesse kohta ja selle tagajärjel olid tõsisemad kahjustused. Tema teada on A.t hoiatatud ja talle kirjutatud käskkiri seoses sellega, et ta tihti hilines ja varem ära läks. Probleem oli ka telefoniga , mis tal igal võimalusel peos oli (II toimik tl. 34- 35). 7.6 Tunnistajate V.L.`i, I.K.`i ja D.L. kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja A.K. asus üle aasta enne töölepingu lõpetamist tööle treialina, kuid seda tööd talle selle ajaga selgeks õpetada ei õnnestunud, lihtsamate töödega sai hakkama , aga jooniste lugemise ,pingi programmeerimise ja keerukamate detailide valmistamisega ta iseseisvalt toime ei tulnud, keegi pidi teda kogu aeg juhendama. Seega tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A.K. vaatamata üle aasta aja kestnud juhendamisele ei tulnud toime iseseisvalt treipingi operaatori tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Tunnistajate V.L.`i ja D.L. ütlustega on tõendatud, et A.K. töö ajal pidevalt tegeles telefoniga. Tunnistajate V.L.`i , D.L. ja I.K.`i ütlustega on ka tõendatud, et eelnevalt püüti A.K.`e õpetada freespingi operaatoriks, aga ka see ei andnud tulemust. Hageja väited, et sisulist väljaõpet talle ei pakutud ei ole tõendatud ja on vastuolus ülekuulatud tunnistajate ütlustega. 7.7 Hageja väited, et ta läbis edukalt katseaja on põhjendatud 13.10.2016 tööle asumisel OÜ Helmetal IMS abitöölise ametikohal, kus katseaeg töölepingu p. 2.3 järgi oli 4 kuud ja lõppes 12.02.2017. Kohus on kohtuotsuse p. -is 6.1 põhjendanud, et poolte suulise kokkuleppe alusel töötaja ametikoht muutus. Samuti suurenes ka hageja töötasu, mida hageja on ise hagis välja toonud.

2-21-3076 on teostada igal detailil , mis pingist tuleb mõõtmisi ja jälgida kvaliteeti (tl.73-74). Tunnistaja D.L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt koostati mittevastavusi kui summa ületas 200 eurot piirmäära ( tl. 35). Tunnistaja V.L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt A.K.l oli juhendamise aja jooksul praaktooteid väiksemaid ja suuremaid. Kõige suurem oli 250 tk., mis võrdus nädala tööga. Meistrile ta teatas, et pole nõus enam A.t juhendama, kuna ta oli puhkuselt tulnud tööle ja tööpingiga juhtus probleem, et tööriista hoidja sõitis spindlisse sisse. Sisuliselt lõhkus tööpingi ( 31- 32). 8.2 Töövaidluskomisjonis vastuses on kostja märkinud, et 30.08.2020 avaldaja sai iseseisva töö valmistada vastavalt joonisele 14 detaili 00009449. tegemist on väga lihtsa detailiga turuväärtusega 0,50 eurot. Vilunud operaatoril kulub antud detailide valmistamiseks 20 minutit. Avaldajal kulus selleks terve tööpäev. Avaldaja töö väärtus sellel päeval oli 6 eurot ( I toimik tl.66). Hageja väitel tugines kostja töövaidluskomisjonis sündmusele, mis leidis aset 30.08.2020 , kuid see oli pühapäev ja hageja tööl ei olnud. Õiged on hageja väited, et 30.08.2020 oli pühapäev. Kostja on kohtule selgitanud , et kuupäevade osas on olnud inimlik eksimus, kui kuupäevad on kirjutatud ja pole kontrollitud (I toimik tl.125). Kohus leiab, et tööandja eksimus kuupäeva osas ei tähenda , et kostja väited on ebausaldusväärsed.

11 (14)

2-21-3076 õpetada treipingi operaatoriks, üle aasta kestis A.K. juhendamine, kuid selle ajaga ta antud tööd selgeks ei saanud. A.K.le pakuti tööd plasmaosakonnas detailide puhastajana, kuid sellest tööst A. K. keeldus. Treipingi operaatori /treiali tööülesannete õppimise ja juhendamise aeg üle aasta on kohtu arvates ebamõistlikult pikk ega ole tööandjale majanduslikult mõistlik. Tööohutusest tulenevalt ei saa hoida treipingil tööl isikut , kes ei tule tööülesannete täitmisega iseseisvalt toime. Nimetatu võib põhjustada tööõnnetuse ja ka töötaja tervise kahjustamise. Tunnistaja V.L. kohtuistungil antud ütluste järgi ta hoiatas A.t tööülesannetega mittetoimetulemisel. Töövaidluskomisjoni istungil 13.01.2021 D.L. poolt antud ütluste kohaselt hoiatas ta korduvalt A.K.`e , et läheb tagasi abitööliseks, kui ta ennast kokku ei võta. A.K. tegeles muude asjadega pingil , põhiliselt oli telefonis. Tähelepanu hajutatud, pööras suuremat tähelepanu telefonile ja tekkis praak (I toimik tl.22 pöördel). Tööandja hoiatusele ei ole seaduses ette nähtud konkreetset vorminõuet ja hoiatamine võib olla ka suuline. 04.05.2020 on A.K.le määratud distsiplinaarkaristusena noomitus töökorralduse eeskirjades oleva töö- ja puhkeajast mitte kinni pidamise eest (otsuse p.8). Kohus leiab, et tööandjal oli eeltoodud asjaoludel õigus tööleping lõpetada ilma TLS § 97 sätestatud etteteatamistähtaegu järgimata.

12 (14)

2-21-3076 järgi töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva v. töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. 12.4 Tööandja Helmetal HMS OÜ ei ole veenvalt põhjendanud, milleks on vajalikud töölepingus ettenähtud 15 minutilised puhkepausid, kui on juba eraldi ette nähtud 30 minutiline paus einestamiseks ja ka 5 minutilised pausid igal täistunnil. Tunnistaja D.L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on iga täistunni tagant 5 minutiline suitsupaus ja kell 10.00 ja 15.00 on 15 minutiline paus ( II toimik tl. 35). Tunnistaja D.L. ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et 5 minutised pausid on ette nähtud suitsetamiseks. 12.5 Tööandja on esitanud kohtule OÜ Helmetal IMS treiruumi füüsikaliste ohutegurite hindamise kokkuvõtte ( I toimik tl. 113- 114). Kokkuvõttest nähtub, et vähese riski ( e. talutav) all on tööpäeva keskmine temperatuur , tolm, löögivigastus, liikumisteed, libisemisvigastus ja raskuste käsitsi teisaldamine. Lubatav risk (e.ohustav) riski all on müra, ohtlikud kemikaalid ja elektrilöögivigastus. Lubamatu risk (vigastuse oht) on löögivigastus telfriga v. konsoolkraana töötamisel. Füüsikalised ohutegurid nimetatud TTOS § 6 lg.1. TTOS § 6 lg.2 järgi tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida v. viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja on esitanud kohtule CNC treipingitöölise terviseriski hindamise raskuste käsitsi teisaldamisel (I toimik tl. 185- 186). Antud hinnangust nähtub, et riskitase on 2 s.t. koormus mõõdukas. Peamiselt teostatakse tõstetöid mitte käsitsi, vaid tõsteseadmete abil, siis sellest tulenevalt on tervisekahjustuse risk vastuvõetavalt madalal tasemel. Vajalik on raskuste käsitsi teisaldamise tööde pidev jälgimine ja kontroll ning vajadusel võtta kasutusele täiendavad terviseriski vähendavad meetmed. 12.6 Kohus leiab, et treipingi operaatori töö on sellise iseloomuga töö , kus on nii füüsikalised ohutegurid ( TTOS § 6) kui ka füsioloogilised ohutegurid (TTOS § 9). Sellise töö füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks koostataksegi töökeskkonna riskianalüüsid. Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurite hindamise tabelist nähtub, et treipingitöödel on vajalik CNC pinki treimetall materjali v. toorikute tõstmine ja CNC pingist toodangu väljavõtmine, vajadusel tõstetakse valmistoodang välja käsitsi ja ladustatakse kaubaalusele. Väikese gabariidilisi ja alla 10 kg. raskusi detaile teisaldatake käsitsi. Töötaja A.K. tervisekontrolli otsuses 16.01.2020 on märgitud ettepanekud - puhkepausidel teha sirutus- ja venitus- ja lõõgastusharjutusi. Soovitav tervisespordi harrastus, jätkata jõusaali harjutusi, ujumine 1 kord nädalas vajalik (I toimik tl.188). Ka töötaja tervisekontrolli otsus kinnitab, et A.K. töös on füsioloogilised ohutegurid ning puhkepausidel vajalik nende vältimiseks teha harjutusi. Kohus leiab, et antud töös on nii sama tüüpi liigutuste kordumist kui ka üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös. Tunnistaja V.L. kohtuistungil antud ütluste järgi oleneb mis partii on . Kui oli pikk partii tegi A. nädalas 400 – 500 detaili. Lühikese puhul 100 detaili nädalas (II toimik tl. 31). Kohus leiab , et tootmistöödel on tavaline praktika, et töötajale võimaldatakse tööpäeva jooksul üks 15 minutiline paus enne lõunat ja üks 15 minutiline paus peale lõunat lähtuvalt TTOS nõuetest. Kohus leiab, et tööandja oleks pidanud vastavalt TTOS § 9 lg.2 töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks võimaldama A.K.le tööpäeva v. töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Tööandja ongi vastavalt töölepingu p.-le 4.5 15 minutilised vaheajad võimaldanud, kuid pole arvestanud sellega, et need tuleb arvata tööaja hulka ja tasustada. 12.7 TLS § 44 lg.1 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). TLS § 44 lg.6 järgi tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. TLS § 44 lg.7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Hageja ja kostja vahel on töölepingus kokkulepe puhkepausideks päevas 0,15 + 0, 15 minutit. Kuna TTOS § 9 lg.2 kohaselt tuleb need arvata tööaja hulka ja tasustada siis on töötaja tööandja teadmisel õigustatud saama ületundide eest töötasu. Seoses töötaja töölt vabastamisega ei ole 13 (14)

2-21-3076 ületundide hüvitamine vaba aja andmisega enam võimalik. 12.8 Arvestades eelpooltoodud põhjendusi kohus leiab, et A.K. saamata jäänud töötasu nõue perioodi november 2017 – september 2020 eest kokku summas 740,25 + 1653.75 = 2394 eurot (arvestus otsuse p.-is 12.1) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Töötasu on arvestatud netos ja sellele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Menetluskulud

Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 otsuse RESOLUTSIOON:

14 (14)

2-21-3076

15 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.