Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Satelles Saturni OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Satelles Saturni OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
10 937,59 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Satelles Saturni OÜ (registrikood 12074357), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Natalja Kutepova Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2022 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Satelles Saturni OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Satelles Saturni OÜ (hageja) esitas 09.03.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3066,95 eurot, leppetrahvi 7060,45 eurot ja seaduses sätestatud viivise alates kohtulahendi tegemisest kuni võla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.06.2019 töölepingu, mille alusel hakkas kostja hageja juures tööle raamatupidajana. Lepingu lisa 1 p 7 kohaselt pidi kostja muuhulgas pidama BaKof Services OÜ (klient) raamatupidamist. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 20.03.2020.
3.25.06.2020 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) kliendi suhtes kontrolli ning nõudis hagejalt välja kliendi raamatupidamisdokumendid. Dokumentide ettevalmistamisel esitamiseks Maksu-ja Tolliametile (MTA) avastas hageja, et kliendi alusdokumentides (ostuarvetes) sisalduvad andmed käibemaksu kohta on maksudeklaratsiooni aluseks olevasse andmebaasi Standard Books sisestatud valesti. Selgus, et kostja sisestas kasutajakonto „XXX“ all 2019. a novembris Standard Books raamatupidamisprogrammi valeandmeid kliendi sisendkäibemaksu kohta. Kokku on aruandluses vääralt kajastatud 21 kliendi ostuarvet, millega vähendati kliendi käibemaksukohustust 1886,58 euro võrra.
4.MTA alustas väärteomenetlust seoses maksude vähem tasumisega. Lisaks esitas MTA kliendile nõude vähemmakstud käibemaksu 1886,58 euro tasumiseks. Vastavalt hageja ja kliendi vahel sõlmitud kliendilepingule vastutab tekitatud kahju eest hageja. Klient esitas seoses eelnevaga hagejale pretensiooni kliendilepingu rikkumise kohta ja nõudis kahju hüvitamist summas 3066,95 eurot. Kahju koosnes järgmisest: 2066,95 eurot MTA nõue kliendi vastu koos intressidega, 500 eurot kliendi maine kahjustamise eest MTA ees, 500 eurot juristi konsultatsiooni eest seoses väärteomenetlusest osavõtuga ja pretensiooni esitamisega. Hageja nõustus pretensiooniga ja kahju hüvitamine lepiti kokku tasaarvestuse kaudu.
5.Kostja on rikkunud töölepingu punkte 5.1, 5.2 ja 5.4. Töölepingu kohaselt vastutab kostja hageja ees tööülesannete mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest summas 3066,95 eurot.
6.Lisaks rikkus kostja ärisaladuse hoidmise kohustust töölepingu punktide 11.1, 11.2 ja 11.4 kohaselt. Pärast töölepingu lõppemist selgus, et kostja on juhatuse liige Y OÜ-s, mille põhitegevuseks on raamatupidamine ja maksualane nõustamine ehk hagejaga sarnane tegevus. 2020. a aprillis tegi kostja BaKhof Service OÜ juhatuse liikmele Q-le ettepaneku lõpetada ärisuhted hagejaga ja hakata Y OÜ kliendiks põhjendusel, et hageja osutab ebakvaliteetset teenust. Seega edastas kostja BaKhof Service OÜ kontaktandmed teisele äriühingule, mis on vastuolus hageja huvidega. Vastavalt töölepingu p-le 11.5 on hagejal õigus ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu nõuda kostjalt leppetrahvi viie keskmise töötasu ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 7060,45 eurot. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ning ei ole selge, milles kahju seisneb. Kostja ei ole rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Kostja ei ole raamatupidamisprogrammi valesid andmeid sisestanud. Neid võis enne maksudeklaratsioonide esitamist MTA-le muuta hageja ise, kuna nii hageja juhatajal kui maksukonsultandil on olemas ligipääs raamatupidajate kasutajakontodele. Väärteomenetlus on kostja suhtes lõpetatud, kuna kandeid on muudetud 28.07.2020 ja 29.07.2020. Kostja ei saanud neid kandeid ise muuta, kuna ta lahkus töölt 20.03.2020.
8.Vähemmakstud käibemaksu tasumine MTA-le ei ole kahju. Klient ei saanud hagejalt nõuda mittevaralist kahju, sest mittevaralise kahju hüvitamine juriidilisele isikule ei ole seaduse järgi ette nähtud.
9.Kostja ei ole BaKof Services OÜ juhatuse liikmele Q-le teinud ettepanekut saada Y OÜ kliendiks ega pole temaga kontakteerunud. Kostjale ei saa ette heita ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist pärast töölepingu lõppu. Pärast töölepingu lõppemist endise kliendiga kontakteerumist ei saaks käsitleda ärisaladuse rikkumisena. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 29.04.2022 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja poolset töölepingu rikkumist ja hagejale kahju tekkimist. Kohtule pole selgitatud ega tõendatud, milles vale kande tegemine seisnes (kas kanded jäeti tegemata, kas kandes näidati valesti summasid, millised kanded ja millised summad näidati valesti). Kohtuvälise menetleja järeldused ja tunnistaja ütlused tõendavad, et kostja tegi tõenäoliselt esmased sissekanded 2019. a novembris kliendi raamatupidamises, kuid raamatupidamisprogramm võimaldab ka teistel hageja töötajatel teha kandeid ja muuta varasemaid sissekandeid raamatupidamiseprogrammis.
12.Tunnistaja C ütluste järgi (tl 114 ja kirjaliku vastuse tl 42) oli hageja jätnud seadistuse, millega on võimalik tuvastada kannete tegija, raamatupidamisprogrammis Standard Books
sisselülitamata. Nimetatud seadistuse kasutamine oleks andnud kindla vastuse, kes, millal ja millise kande konkreetselt arvutiprogrammi on sisestanud ja seda mingil põhjusel hiljem ka muutnud. Teada on, et programmi sisenesid mitmed hageja töötajad ja tegid seal erineval ajal erinevaid kandeid.
13.Kohus tuvastas, et kliendi kandeid, mida MTA uurimise käigus kontrolliti, oli peale esmakannete tegemist muudetud ja seda tuvastamata isikute poolt tuvastamata põhjusel, kuid vaieldamatult pärast kostja töösuhte lõppemist 20.03.2020. Kandeid oli muudetud 28.07.2020 ja 29.07.2020. Seega hilisemaid kandeid kliendi raamatupidamises ei saanud teha kostja.
14.Kohtul pole võimalik tuvastada ka töötaja süü küsimust, kuna hageja pole sisustanud rikkumist ennast ega olulisi asjaolusid.
15.Riigile vähem tasutud käibemaksu ei saa käsitleda äriühingu jaoks kahjuna. Riigile tasutavad maksud on kehtestatud seadusega ja neid tuleb tasuda seaduses ettenähtud juhtudel. Kahjuna võiks käsitleda viivist, mis tekkis kliendil käibemaksu õigeaegse mittemaksmise tulemusena.
16.Kostja kohustuse rikkumise korral oleks käibemaksu hilisemat tasumist ja viivise tekkimist saanud hageja ka ise vältida, kui hageja oleks õigeaegselt teostanud kostja töökohustuste täitmise üle efektiivset järelevalvet. Klient, vaatamata sellele, et ta oli sõlminud teenuse osutamise lepingu, pidi teostama samuti järjepidevat kontrolli teenuse osutamise ja oma raamatupidamise nõuetele vastavuse kohta. Kui kostja oleks kannete teostamisega eksinud, oleks hageja tööandjana ja klient raamatupidamise eest vastutajana pidanud selle koheselt 2019. a novembris avastama, mitte alles aasta hiljem MTA uurimise käigus.
17.Hageja nõuab kostjalt kliendile hüvitatud mittevaralise kahju summas 500 eurot tasumist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et küsimus mittevaralisest kahjust juriidiliste isikute puhul tekib äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige maine rikkumise korral. Kliendi suhtes menetluse algatamine ja täiendava käibemaksu ning viivise nõudmine ei ole ettevõtte maine kahjustamine, sest järelevalvemenetlus ei ole suunatud avalikkusele. Lisaks on kohus selgitanud, et kostja kohustuse rikkumine on tõendamata. Samuti on põhjendamatu ja tõendamata nõue, mis puudutab 500 euro tasumist juristi konsultatsiooni eest. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue kostjalt 3066,95 euro väljamõistmiseks.
18.Põhjendamatu on ka hageja leppetrahvi nõue. Kostja poolt 2020.a aprillis BaKof Services OÜ-le tehtud ettepanek tulla kostjaga seotud Y OÜ kliendiks, ei ole ärisaladuse rikkumine, vaid konkurentsi pakkumise tunnustega tegu. Hageja pole tõendanud, et kostja on rikkunud hageja ärisaladuse hoidmise kohustust. Kontakteerumiseks teise isikuga pärast töösuhte lõppu, ei ole vaja kasutada endise tööandja andmekogu. Teise äriühingu kontaktid on võimalik saada kasvõi interneti otsingumootori kaudu. Tulenevalt töölepingu p-s 11 kokkulepitust piirdusid hageja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise huvid ajalises mõttes töölepingu kehtivuse ajaga. Hageja pole tõendanud, et kostja on rikkunud hageja ärisaladuse
hoidmise kohustust ja selle kasutamise nõudeid töösuhte ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi tingimus räägiti eraldi läbi, on tegemist tüüptingimusega. Hageja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur, mistõttu on selline leppetrahvi kokkulepe tühine (VÕS § 42 lg 3 p 5). Apellatsioonkaebus
19.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule arutamiseks uues koosseisus.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus menetluse algusest peale andnud vastuolulisi ja hagejat eksitavaid juhiseid, millega on rikkunud selgitamiskohustust. Kohus on rikkunud oma kohustusi eelmenetluses, hagejal ei võimaldatud esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukohti ja taotlusi. Hageja on pidanud korduvalt esitama vastuväiteid kohtu tegevusele, millele kohus ei ole nõuetekohaselt reageerinud. Hageja ei ole kindel, et kohus on olnud asja lahendamisel piisavalt objektiivne. Kohus on nõudnud hagejalt hagist loobumist ja kokkuleppe sõlmimist, kuigi pooled ei ole soovinud seda teha. Hageja pole saanud oma menetluslikke õigusi realiseerida.
21.Hageja on oma nõuet tõendanud, kuid kohus on tõendeid eiranud. Hageja tõendid on analüüsimata. Kohus leidis, et osa tõenditest tõendavad, et kostja küll tegi tõenäoliselt esmased sissekanded 2019. a novembris, kuid raamatupidamisprogramm võimaldab teistel hageja töötajatel varasemaid sissekandeid muuta. Selline kohtu väide on väär ja vastuolus hageja poolt esitatud tõenditega.
22.Hageja palus oma nõuete tõendamiseks tunnistaja Q ülekuulamist, kuid kohus loobus sellest. Hiljem leidis kohus, et nõuete aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju tekitamise eest 3066,95 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja tasaarvestuse kaudu oma kliendile BaKof Services OÜle kahju hüvitiseks 3066,95 eurot, mis koosnes järgnevast: 2066,95 eurot MTA nõue kliendi vastu koos intressidega, 500 eurot kliendi maine kahjustamise eest MTA ees, 500 eurot
juristi konsultatsiooni eest seoses väärteomenetlusest osavõtuga ja pretensiooni esitamisega. Hageja nõuab kostjalt kliendile tasutud summa hüvitamist kui kostja poolt hagejale tekitatud kahju.
26.Töölepingu punkti 4.1 kohaselt töötas kostja hageja juures raamatupidajana. Töölepingu punkti 5.1 järgi oli töö sisuks töölepingu lisas 1 nimetatud ettevõtete raamatupidamisarvestuse pidamine. Töölepingu lisas 1 on ühe äriühinguna nimetatud ka BaKof Services OÜ-d. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust.
27.Hagiavalduse kohaselt sisestas kostja 2019. a novembris raamatupidamisprogrammi valeandmeid BaKof Services OÜ sisendkäibemaksu kohta, vääralt on kajastatud 21 kliendi ostuarvet, millega vähendati kliendi käibemaksukohustust 1886,58 euro võrra.
28.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja piisavalt konkreetselt toonud esile asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada töölepingu rikkumist. Ainuüksi väitest, et kanded on raamatupidamisprogrammis ebaõiged, ei saa järeldada, et kostja on rikkunud töökohustusi. Hageja ei ole esile toonud, millised arved kostjale sisestamiseks esitati, millised andmed ta pidi sisestama ning mis andmed ta sisestas.
29.Samuti on tõendamata, et andmed on lõplikul kujul sisestatud kostja poolt. Arvutiprogrammi spetsialisti F 11.08.2020 arvamuse kohaselt sisestati ostuarved 2019.a novembris kohe algselt suuremates summades (tl 13). Samas ei selgu arvamusest, millises summas need sisestati ja millises summas need oleks pidanud sisestatama. Hageja IT spetsialisti Z arvamuse kohaselt tegi kasutaja „XXX“ programmis dokumentidega toiminguid üksnes kostja tööperioodil (tl 12). Tunnistaja C (Excellent Business Solutions Eesti AS töötaja) ütluste kohaselt sisestati andmed algselt „XXX“ kasutajakonto poolt, kuid andmeid on hiljem muudetud. Tunnistaja ütluste kohaselt on aga teadmata, kelle poolt neid muudeti (kasutajanimi puudub). C 29.12.2020 e-kirjast hagejale tuleneb, et kandeid muudeti 28.07.2020 ja 29.07.2020 (tl 42). Vaidlus puudub, et kostjaga lõpetati tööleping 20.03.2020. Seega toimus kannete muutmine pärast kostjaga töölepingu lõpetamist. Kuna kannete muutmine toimus pärast kostjaga töölepingu lõpetamist, siis ei ole tõendatud, et andmed nende lõplikul kujul on sisestatud kostja poolt.
30.Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väidetud töölepingu rikkumine kostja poolt, mis puudutab ebaõigeid kandeid raamatupidamisprogrammis. Ainuüksi seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet ning ringkonnakohtul puudub vajadus hakata hindama kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi ja analüüsida hageja väidetud kahju komponente.
31.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi 7060,45 eurot ja viivise ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja, kui Y OÜ juhatuse liige, 2020.a aprillis ühendust BaKof Service OÜ juhatuse liikme Q-ga ja tegi ettepaneku hakata Y OÜ kliendiks. Hageja käsitleb seda BaKof Service OÜ kontaktandmete Y OÜ-le edastamisena ning ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena. Kostja on vaielnud vastu hageja väitele, et ta võttis BaKof Service OÜ-ga ühendust.
32.Töölepingu p 11.1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal hoidma saladuses temale seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Töölepingu p 11.4 järgi käsitletakse konfidentsiaalsena muuhulgas tööandja kliente puudutavaid andmeid. Töölepingu p-s 11.5 on kokku lepitud, et saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel, kohustub töötaja maksma tööandjale leppetrahvi 5 kuu keskmise töötasu suuruses summas.
33.Kolleegiumi hinnangul järeldub töölepingus kokkulepitust, et töötajal on saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal. Hageja väite kohaselt võttis kostja BaKof Service OÜga ühendust 2020.a aprillis, s.o pärast töölepingu lõppemist. Juba ainuüksi seetõttu ei saa hageja väidetud kostja käitumise puhul olla tegemist saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega. Lisaks on andmete näol ärisaladusega tegemist siis, kui see vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Teave BaKof Service OÜ kui äriühingu olemasolu ja selle kontaktandmete kohta ei vasta eeltoodud tingimustele. Tegemist on avalike andmetega. Ka seetõttu ei saa BaKof Service OÜ-ga kontaktandmete kaudu ühenduse võtmist käsitleda hageja ärisaladuse rikkumisena.
34.27.10.2021 seisukohas on hageja täiendavalt esile toonud, et tsiviilasjas 2-20-6205 esitas kostja 16.06.2020 vastuse hagiavaldusele, mille lisaks on tööalane e-kirjavahetus 28. novembrist 2019 ja 20. jaanuarist 2020 hageja klientide ja hageja juhatusega. See sisaldab andmeid klientide kohta ning kuna need on senini kostja käes, siis see näitab, et kostja on omandanud hageja konfidentsiaalset teavet. Ringkonnakohus märgib, et viidatud e-kirjad sisaldavad kostja suhtlust arvete teemal ning kuvatõmmist arvutiprogrammist, millest nähtub arvete nimekiri (nimekirjast ei nähtu arvete sisu ega osapooled) (tl 63-65). Hageja ei ole esitanud põhjendusi, millest nähtuks, et nendest e-kirjadest ilmnev teave vastaks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele. Seega ei ole tõendatud, et hageja esiletoodud andmete puhul on tegemist ärisaladusega. Lisaks on tõendamata, et kostja oleks ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtivuse ajal edastanud ekirjades olevat teavet kolmandatele isikutele.
35.Eeltoodule tuginedes ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust, mistõttu ei saa hagejal olla ka leppetrahvi nõuet. Kuna rikkumine ei ole
tõendatud, siis ei ole vaja hinnata, kas töölepingus kokkulepitud leppetrahvi kokkulepe on kehtiv.
36.Hageja on seisukohal, et tal ei olnud maakohtus võimalik esitada täielikult oma seisukohti ja taotlusi. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, milliseid seisukohti ja taotlusi ta oleks soovinud maakohtule esitada ja kuidas nende esitamata jätmine mõjutas asja lahendamise tulemust. Samuti ei ole hageja neid seisukohti ja taotlusi esitanud apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule. TsMS § 652 lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja leidis, et kohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu jäid tal asjaolud ja taotlused esitama, siis oleks tal olnud võimalus need esitada ringkonnakohtule. Seda ei ole hageja teinud. Seetõttu ei anna hageja väited menetlusõiguse normide rikkumise kohta alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
37.Lisaks on hageja seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult taotluse Q tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ei saa väidetavat ühenduse võtmist BaKof Services OÜ juhatuse liikmega käsitleda hageja ärisaladuse rikkumisena. Seega ei olnud alust ka Q tunnistajana ülekuulamiseks.
38.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 172 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.