Satelles Saturni OÜ hagi A. I. vastu töölepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes
Menetlustoiming
kohtulahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Satelles Saturni OÜ (reg kood 12074357, aadress: J.Vilmsi 47, 10126 Tallinn, tel 605 0048, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Natalja Kutepova ([email protected]); Legenius Õigusbüroo OÜ, jurist Kostja: A. I. (ik xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov, Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn
Resolutsioon:
1.Hagi jätta rahuldamata
2.Jätta rahuldamata Satelles Saturni OÜ töölepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue A. I. vastu summas 10 127,40 (kümme tuhat ükssada kakskümmend seitse eurot ja 40 eurosenti) eurot.
3.Poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebekord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Satelles Saturni OÜ (edaspidi : hageja) esitas maakohtule hagi A. I. (edaspidi: kostja) vastu töölepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes (t 2 jj).
2.Hageja ja kostja sõlmisid 01.06.2019 töölepingu nr xxxx (t 6 jj), mille alusel töötas kostja hageja juures raamatupidajana.
3.Töölepingu p. 5.1 kohaselt on kostja töö sisuks raamatupidamisarvestuse pidamine vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Töölepingu p.5.2 kohaselt peab töötaja täitma tööülesandeid töö iseloomult tuleneva vajaliku hoolsusega.
4.Töölepingu p. 5.4 kohaselt kohustus töötaja hoiduma tegevusest või tegevusetust, mis võib tekitada tööandjale või kolmandale isikule varalist või mittevaralist kahju. Töölepingu p.11.1 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma saladuses temale seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid.
5.Töölepingu p.11.2 kohaselt kohustus töötaja kasutama talle Tööandja ja tema klientude vahel sõlmitud koostöölepingu täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ja andmeid üksnes lepingu täitmiseks ning teeb kõik temast oleneva, et välistada lepingu täitmisesks kofidetsiaalse informatsiooni kättesaadavus kolmandale isikule.
6.Töölepingu p.11.4 kohaselt käsitletakse konfidetsiaalseks Tööandja kliente ja Töötajaid puudutavaid andmeid ja informatsiooni ( sh isiku- ja finantsandmeid), finantsalast informatsiooni, salvestatud faile, andmebaaside ja dokumentide, samuti paberkandjal või muul kujul dokumentide sisu, tööga seonduvat kasutaja infot (sh kasutajanimed ja paroolid).
7.Töölepingu p.11.5 kohaselt töötaja poolt töölepingu p-des 11.1 kuni 11.4 sätestatud saladuse hoidmise rikkumisel kohustub töötaja maksma Tööandjale leppetrahvi viie kuu keskmise töötasu suuruses summas.
8.Töölepingu Lepingu lisa 1 p.7 kohaselt pidi kostja muuhulgas pidama Bakof Services OÜ raamatupidamist ( vt.lisa 2 ja 2a- tööleping koos lisaga ).
9.Tööülesannete täitmiseks olid kostjale üle antud kõik raamatupidamiseks vajalikud Bakof Servises OÜ dokumendid ja andmed. Kostja kasutuses oli ka tööandja arvuti ja raamatupidamiseks vajalik arvutiprogramm Standard Books, millele juurdepääsuks oli talle väljastatud paroolid ja kasutajakonto xxxx.
10.Tööleping oli lõpetatud 20.03.2020.a. TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel töötaja enda soovi alusel (vt.lisa 3- väljavõte töötamise registrist). Maksu ja Tolliamet teostas 25.06.2020 a Bakof Services OÜ kontrolli ning nõudis hagejalt välja Bakof Services OÜ raamatupidamisdokumendid.
Dokumentide ettevalmistamisel esitamiseks Maksu-ja
Tolliametile avastas hageja, et Bakof Services OÜ alusdokumentides
(ostuarvetes)
sisaldavad andmed käibemaksu kohta on maksudeklaratsiooni aluseks olevasse andmebaasi Standard Books sisestatud valesti. Selgus, et A. I. sisestas kasutajakonto xxxx all novembris 2019.a. Standard Books raamatupidamisprogrammi valeandmeid Bakof Services OÜ sisendkäibemaksu kohta. Sellest töölepingu rikkumisest sai hageja teada 2020.a. juuni kuu lõpus. Kokku on aruandluses vääralt kajastatud 21 Bakof Services OÜ ostuarvet, millega vähendatud Bakof Services OÜ käibemaksukohustust summas 1886,58€. Nimetatud faktis oli Maksu-ja Tolliameti poolt alustatud väärteomenetlus nr. 930020001080 Maksukorralduse seaduse § 1531 lg.2 tunnustel. Käesoleva väärteoasja raames kahtlustati hagejat ja Bakof Services OÜ maksude maksmisest kõrvalehoidumises ( vt lisa 4 – Maksu- ja Tolliameti määrus) .Lisaks sellele esitas Maksu- ja Tolliamet Bakof Services OÜ-le nõude vähemmakstud käibemaksu summas 1886,58 euro tasumiseks ( vt lisa 5- väljavõte raamatupidamisandmebaasist).
11.Asjaolu, et valeandmeid sisestas just kostja on tõendatud järgmiste tõenditega: asjatundja – IT – spetsialisti M. R. arvamus ( vt lisa 6) asjatundja- arvutiprogrammi Standard Books spetsialisti I.A. arvamus (vt.lisa 7). Vastavalt hageja ja Bakof Services OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu nr. xxxx vastutab tekitatud kahju eest täitja ehk Satelles Saturni OÜ ( vt. Lisa 8-kliendileping). Bakof Services OÜ esitas seoses eelpooltoodud asjaoludega hagejale pretensiooni kliendilepingu rikkumise kohta ja nõudeis kahju hüvitamist summas 3066,95€ ( vt.lisa 9 -pretensioon).
12.Kahju koosnes järgmistest summadest: 2066,95€ (Maksuameti nõue Bakof Services OÜle koos intressidega);
500€ ( mittevaraline kahju- firma maine kahjustamine
Maksuametis);
500€ (juristi konsultatsioon seoses väärteomenetluses osavõtuga ja
pretensiooni esitamisega).
13.Hageja nõustus pretensiooniga ning leppis Bakof Services OÜ-ga kokku, et hüvitab pretensioonis mainitud kahju tasaarvestusega ( vt.lisa 10- hageja vastus pretensioonile).
14.Kostja vastutab hageja ees tööülesannete mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest.
15.Seega on hagejal kahju summas 3066,95€ hüvitamise nõude õigus kostja vastu.
16.Lisaks sellele rikkus kostja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise nõudeid. Pärast töölepingu lõppemist selgus, et A. I. on juhatuse liige firmas S OÜ, mille põhitegevuseks on raamatupidamine ja maksualane nõustamine ehk hagejaga sarnane tegevus ( vt.lisa 11- S OÜ Äriregistri väljavõte) . 2020.a. aprillis hakkas A. I. meelitama Bakof Services OÜ juhatuse liiget I. B. lõpetama ärisuhted hagejaga ja hakkama S OÜ kliendiks põhjendusel, et hageja firma osutab väidetavalt ebakvaliteetset teenust ja sealt tuleb ära minna.
17.Seega edastas
A. I. hageja ärisaladust sisaldavaid andmeid (kliendi kontaktandmeid)
teisele firmale ja kasutas neid vastuolus hageja huvidega. Võltsimise ulatus ( tegemist ei ole üksikeksimusega, võltsitud on 21 arve andmed), samuti see, et pärast töölepingu lõppemist hakkas A. I. kasutama ärisaladust vastuolus hageja huvidega, viitab selgelt, et töölepingu rikkumised on toime pandud tahtlikult eesmärgiga kahjustada hageja ettevõtte mainet klientide silmis.
18.Selle tegevusega rikkus kostja töölepingu p.p. 11.1, 11.2 ja 11.4 ehk ärisaladuse hoidmise kohustust. Vastavalt töölepingu p-le 11.5 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi viie keskmise töötasu ulatuses. Kostja ühe kuu keskmine töötasu moodustas 1 412,09 eurot ( vt lisa 12) Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 7 060,45 euro ulatuses. Nõuete summa kokku moodustab 10 127,40 euro. Samuti nõuab hageja viivist alates kohtulahendi tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi õiguslik alus: töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseks on see, et töötaja oleks rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingu korral on töötaja kohustatud tegema TLS § 1 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 järgi eelkõige kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Lisaks on töötajal
üldjuhul ka TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute vara ning teavitada TLS § 22 lg.1 sätestab: Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
Kostja vastus hagile
19.Kui töötaja on töölepingut rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest TLS § 74 alusel. TLS § 76 lg. 1 kohaselt kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. TLS § 76 lg. 2 kohaselt võib tööandja lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda käesoleva seaduse § 74 alusel.
20.Kostja et võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Hageja esimene nõue on välja mõista A. I.lt OÜ Satelles Saturni kasuks kahju hüvitamiseks 3 066,95 eur.
21.Hageja väidab hagiavalduses, et kostja A. I. väidetavalt sisestas kasutajakonto xxxx all novembris 2019.a. Standard Books raamatupidamisprogrammi valeandmeid Bakof Services OÜ sisendkäibemaksu kohta ning rikkus sellega töölepingu. Kokku on aruandluses vääralt kajastatud 21 Bakof Services OÜ ostuarvet, millega vähendatud Bakof Services OÜ käibemaksukohustust summas 1886,58 €. Nimetatud faktis oli Maksu-ja Tolliameti poolt alustatud väärteomenetlus nr. 930020001080 Maksukorralduse seaduse § 1531 lg.2 tunnustel.
22.Leiame, et hageja kahju hüvitamise nõudes üldse puudub loogika. Ei ole selge, milles seisneb ning millest tuleneb kahju, mida hageja nõuab kostjalt.
23.Töötaja poolt Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldised eeldused on järgmised: - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust TLS § 72 mõttes; - tööandjale on tekkinud kahju VÕS § 115 lg 1 ja § 128 mõttes; - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu TLS § 72, VÕS § 104 lg 2 mõttes, kusjuures tuleb arvestada ka TLS § 16 sätestatut; - kahju on vastavalt VÕS § 127 lg-le 2 hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga; - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu VÕS § 127 lg 3 mõttes;1
24.Esiteks, kostja ei ole rikkunud töölepingust tulenevat kohustust TLS § 72 mõttes. Kostja ei ole raamatupidamisprogrammi valesid andmeid sisestanud. Neid võis muuta enne maksudeklaratsioonide esitamist MTA-le hageja ise, kuna nii Satelles Saturni OÜ juhataja
Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-126-14 p 14; Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-56-17 p 25.
A. H.-S. kui maksukonsultandil V. V. on olemas ligipääs raamatupidajate kasutajakontodele.
25.Hageja jättis mainimata kõike olulisemat, täpsemalt seda, et väärteomenetlus nr 930020001080 on lõpetatud kostja suhtes (Lisa 1). Antud väärteomenetluse lõpetamise määruses on selgitatud, et väärteomenetlus A. I. suhtes on lõpetatud, kuna tasumise kanded on muudetud kasutajakonto „xxxx“ alt 28.07.2020 ja 29.07.2020, mis tähendab seda, et A. I. ei ole saanud neid kandeid ise muuta, kuna ta lahkus töölt Satelles Saturni OÜ-st juba 20.03.2020.
26.Kohtuväline menetleja leidis, et kasutajakontole „xxxx“ on olemas ligipääs tõepoolest ka kellelgi teisel, kui A. I.l endal ja tema nime alt on ka kandeid hilisemalt muudetud. Samuti kohtuväline menetleja märgis, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, kes on kasutajakonto „xxxx“ alt kandeid muutnud, mis võisid viia valeandmetega käibedeklaratsioonide esitamiseni. Kohtuvälise menetleja arvamusel viitavad väärteomenetluses kogutud tõendid asjaolule, et A. I. on olnud käesolevas asjas vahend, kelle kaudu kõnesolev väärtegu toime on pandud.
27.Lisaks leidis kohtuväline menetleja, et kõnesoleva episoodi kohta saadud ütluste ja muude kogutud tõendite pinnalt ei saa üheselt väita, et menetlusalune isik A. I. on BaKof Services OÜ 2019.aasta novembrikuu käibedeklaratsioonil esitanud tahtlikult valeandmeid või olnud süüteo toime panemisel kuidagi vastutab oma teopanuse tõttu. Eelnevast puuduvad A. I. teos väärteotunnused.
28.Seega leiab kostja, et on üheselt tõendatud see, et tema ei ole vastutav selle eest, et keegi teine tema kasutajakonto alt sisestas valesid andmeid.
29.Teiseks, tööandjale ei ole tekkinud kahju VÕS § 115 lg 1 ja § 128 mõttes.
30.Sellega, et Bakof Services OÜ maksis Maksu-ja Tolleametile vähemmakstud käibemaksu summas 1886,58€, ei ole hagejale kahju tekitatud. Kui esialgselt Bakof Services OÜ käibemaksukohustus oli vähendatud summas 1886,58€, siis sellega, et hageja maksis Bakof Services OÜ-le seda summat, oli õiglus nö taastatud ehk siis hagejale ei tekitanud varaline kahju. Hagiavalduse kohaselt Bakof Services OÜ esitas hagejale kahju hüvitamise pretensiooni, mis koosnes järgmistest summadest: 2066,95€ (Maksuameti nõue Bakof Services OÜ-le koos intressidega); 500€ ( mittevaraline kahju - firma maine kahjustamine Maksuametis ); 500€ (juristi konsulatatsioon seoses väärteomenetluses osavõttuga ja pretensiooni esitamisega).
31.Juhime tähelepanu mittevaralise kahju nõudele. Bakof Services OÜ ei saanud nõuda mittevaralise kahju hagejalt põhjusel, et seaduse järgi ei ole ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamine juriidilisele isikule. Seega ei ole antud nõue põhjendatud ka kostja suhtes.Hageja võiks nõuda kostjalt ainult viivise summa hüvitamist, kui oleks tõendatud, et kostja on süüdi valeandmete sisestamises, kuid muu kahju hüvitamise nõue on ebaloogiline.
32.Kolmandaks, kostja ei ole on rikkumises süüdi, kuna tema poolset rikkumist pole üldse olnud.
33.Teine hageja nõue on - mõista kostjalt leppetrahvi 7060,45€ ulatuses väidetava ärisaladuse hoidmise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. Hageja on oma hagiavalduses maininud, et „...2020.a. aprillis hakkas A. I. meelitama Bakof Services OÜ juhatuse liiget I. B. lõpetama ärisuhted hagejaga ja hakkama S OÜ kliendiks põhjendusel, et hageja firma osutab väidetavalt ebakvaliteetset teenust ja sealt tuleb ära minna“. Siinkohal peame oluliseks märkida seda, et kostja ei ole Bakof Services OÜ juhatuse liiget I. B. meelitanud tema kliendiks saama, pole hagejat halvustanud ning üldse ei kontakteerunud I. B.. Hageja väide on väljamõeldis ning ei vasta tõele.
34.Seda enam, kostja lahkus töölt Satelles Saturni OÜ-st 20.03.2020, kuid hageja heidab talle ette episoodi, mis on väidetavalt juhtunud aprillis 2020 ehk juba pärast töösuhte lõppemist. Tõsi, et ärisaladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppu ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks, kuid see periood peab olema kokku lepitud töölepingus. Kostja töölepingus aga ei ole ärisaladuse hoidmise perioodi kokku lepitud ning ei saa temale ette heita ärisaladuse hoidmise ja kasutamisenõuete rikkumist.
35.Lisaks ülaltoodule leiab kostja, et pärast töölepingu lõppemist endise klientiga kontakteerimine ei saa ennast kujutada ärisaladuse rikkumist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-36-17 märkinud, et “...ärisaladuse hoidmise kohustus saab VÕS § 625 lg-s 1 sätestatust lähtudes eelduslikult tähendada vaid teatud asjaolude saladuses hoidmise kohustust ja nende avaldamise keeldu, mitte iseseisvat keeldu konkurentsi osutada“. Võttes arvesse seda, mida hageja kostjale ette heidab, võiks hageja tugineda ainult konkurentsipiirangu kokkulepe rikkumisele, kuid hagejal ja kostjal ei olnud kehtiva konkurentsipiirangu kokkulepet kostja väidetava klientiga suhtlemise ajal, kuna tööleping oli lõpetatud ja konkurentsipiirangut pärast töölepingu kehtivust ei olnud hageja ja kostja sõlminud Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja nõue on põhjendamatu ning hagiavaldus on segane ja ebaloogiline. Kostja märgib täiendavalt, et hageja on antud tsiviilasjas andnud nõusoleku vaidluse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Samas hageja tahab tõendada oma väiteid tunnistaja ülekuulamisega, kuid tunnistajaid saab üle kuulata üksnes suulisel kohtuistungil. See ka viitab hagiavalduses loogika puudumisele.
Kostja seisukoht õigusliku aluse osas
36.Kahju hüvitamine. TLS § 72 järgi kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi, kusjuures töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse töölepingu seaduse §-s 16 sätestatust.
37.Vastavalt TLS § 16 lõikele 2 määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
38.TLS § 74 lg 1 järgi kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Sama sätte teise lõike kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks, kusjuures hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
39.Töötaja poolt Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldisi eelduseid on selgitanud Riigikohus 15. aprillil 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 tehtud otsuse punktis 14 ja 21.juunil 2017.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 tehtud otsuse punktis 25. Eelviidatud lahendites selgitas Riigikohus, et Töötajalt Tööandja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise eeldusteks, mis peavad samaaegselt esinema, on: - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust TLS § 72 mõttes; - tööandjale on tekkinud kahju VÕS § 115 lg 1 ja § 128 mõttes; - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu TLS § 72, VÕS § 104 lg 2 mõttes, kusjuures tuleb arvestada ka TLS § 16 sätestatut; - kahju on vastavalt VÕS § 127 lg-le 2 hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga; - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu VÕS § 127 lg 3 mõttes; - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos vastavalt VÕS § 127 lg-le 4.
40.Pealegi, Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-151-15 selgitanud, et „...kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS- s ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.
41.Ärisaladuse hoidmise nõuete rikkumine. TLS § 22 lg 1 kohaselt sätestab saladuse hoidmise kohustust vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
42.TLS § 23 lg 1 kohaselt Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 2 kohaselt Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. TLS § 23 lg 2 kohaselt Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 2 kohaselt Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. TLS § 24 lg 1 kohaselt pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:
1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3; 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
43.TLS § 24 lg 2 kohaselt Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. TLS § 24 lg 3 kohaselt Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
44.Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja välja mõista poolte menetluskulud kostjalt.
45.Kostja palub kohtult jätta hagi rahuldamata ja mõista poolte menetluskulud välja hagejalt.
II KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kohus, kuulanud ära poolte suuliselt esitatud seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
47.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka pole muudest avaldustest.
48.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on kohtumenetluse käigus tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle, mistõttu kohus saab lugeda need TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
49.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.06.2019 tööleping. Töölepingu punkti
5.1.kohaselt oli kostja töö sisuks raamatupidamisarvestuse pidamine vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Töölepingu punkti 5.4 kohaselt kohustus töötaja hoiduma
tegevusest või tegevusetusest mis võib tekitada tööandjale või kolmandale isikule varalist või mittevaralist kahju. Töölepingu lisa nr 1 p 7 alusel pidi kostja muuhulgas pidama Bakof Services OÜ raamatupidamist (t 8-9).
50.Maksu ja Tolliamet alustas 25.06.2020 a kontrolli mille käigus nõudis hagejalt kui raamatupidamisteenuse osutajalt välja Bakof Services OÜ (edaspidi: klient) raamatupidamisedokumendid. Hageja avastas ise, dokumente MTAle esitamiseks ettevalmistades, et kostja oli sisestanud novembris 2019 kasutades igapäevase töövahendina raamatupidamisprogrammi Standard Books, Bakof Services OÜ sisendkäibemaksu kohta valeandmeid. Kokku tuvastati väidetavalt menetluse käigus - 21 korral vääralt kajastatud Bakof Services OÜ ostuarvet, mille tõttu oli vähendatud kliendi käibemaksukohustust summas 1886,58 eurot. Kostja valeandmete sisestamise väitega ei nõustu ja on täielikult tõendamata. Sellest väidetavast kostja rikkumisest sai hageja teada juunis 2020. Nimetatud rikkumise fakti tõttu algatas Maksu ja Tolliamet Bakof Services OÜ suhtes väärteomenetluse nr 930020001080, maksukorralduse seaduse § 153 -1 lg 2 tunnustel.
51.Vaidlus puudub, et hageja ja kliendi vahel oli sõlmitud kliendileping nr xxxx, mille punkti 4.11 sätestab, et teenuse osutamise käigus kliendile tekitatud kahju eest vastutab täitja ehk Satelles Saturni OÜ (t 17 p 4.11).
52.Kliendilepingu punkt 4.11 sätestab – pooled vastutavad kõikide oma kohustuste täitmiseks kasutatavate isikute (sealhulgas oma töötajate) tegude ja tegemata jätmiste eest.
53.Hageja tasus kliendilepingu alusel kliendile viimase poolt esitatud pretensiooni alusel kliendilepingu väidetava rikkumise eest kahjuna: summa kokku 3 066,95 eurot. (pretension t 21). Nimetatud summa 3 066,95 eurot koosneb: summast 2 066, 95 EUR – maksuameti nõue koos intressidega, summast 500 eurot (mittevaraline kahju) – kliendi firma maine kahjustamine Maksuametis ja summast 500 eurot (juristi konsultatsioon seoses väärteomenetluse läbiviimisega ja pertensiooni esitamise eest).
54.Hageja nõustus kliendi pretensiooniga ning leppis kliendiga kokku, et hüvitab pretensioonis mainitud kahju summa tasaarvestusega ( t 22).
55.Hageja käsitleb eelpool nimetatud summasid kahjuna mille eest vastutabhageja arvates töötajana – kostja A. I.. Hageja käsitleb seda hagejale tekitatud kahjuna tööülesannete mittenõuetekohase täitmisega tulemusena.
56.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude mh summas 3 066,95 eurot.
57.Arvestades asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud tööleping kontrollib kohus kahju hüvitamise aluseid võimaliku lepingurikkumise eeldustel (VÕS § 115).
58.Kohus on menetluses läbivalt sh eelmenetluses pooltele selgitanud (nii suuliselt kohtuistungil, kui kirjalikult menetluse kestel) milline on poole tõendamiskoormis. Kohus on küsinud ka hageja seisukohta kas tegemist on lepingust tuleneva kahju hüvitamisega või lepinguvälise kahju hüvitamisega (delikt), ning millises järjekorras peaks kohus kahju tekkimise aluseid kontrollima. Hageja selget seisukohta kohtule määratud tähtajaks ei esitanud, samas ei saa kohus asuda ühe poole esindajaks. Kohus kohaldab materiaalõigust iseseisvalt.
59.Pooled vaidlevad kas kostja põhjustas hagejale töökohustusi täites või täitmata jättes kahju või mitte. Töölepingu seadus (TLS) § 72 (töötaja vastutus) sätestab – kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS § 16 sätestatust, millele hinnangu annab kohus.
60.TLS § 74 (kahju hüvitamise erisus) lg 1 sätestab, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest, lg2 – kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduvas tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
61.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema üheageselt täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohus 3-2-1-56-17 p 25):
62.Töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72) Tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128) Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse- eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a.kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4, Riigikohus 3-2-1-151-15).
63.Hagejal tuleb vaidluse korral esitada tõendid kõigi lepingurikkumisest tulenevate kahju hüvitamise asjaolude esinemise kohta (kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, kahju suurus, põhjuslik seos).
64.Kohus tutvunud kahju nõude aluseks esitatud asjaoludega ja poolte seisukohtadega, hinnanud tõendeid leiab et hageja pole tõendanud kostja poolset töölepingust tulenevat punktides 5.2 ja 5.3 kohustuste rikkumist ja hagis nimetatud hagejale kahju tekkimist, kahju suurust ega põhjuslikku seost. Kohus hinnanud järgmiseid tõendeid – väärteomenetluse lõpetamise määrus (dokumentaalne tõend t 10), väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus ning tunnistaja antud ütlusi (dokumentaalnet 113-114) kogumis – ei saa teha järeldust ega saa lugeda tõendatuks, et need 21 kannet olid võltsitud, tehtud mingilgi moel valesti ja et ainuüksi kostja teostas nimetatud kandeid ja ainult kostja tegi neid valesti, kohtule pole selgitatud ega tõendatud - milles vale kande tegemine seisnes (kas jättis kanded tegemata, kas näitas kandes valesti summasid, millised kanded millised summad valesti), - milles konkreetselt seisnes kostjale etteheitev tegu, et kanded saab lugeda ebaõigeteks, milles seisnesid valed kanded mis viisid MTA maksuauditiosakonna poolt algatatud väärteomenetluse lõpptulemuseni, mille tagajärjel tuli kliendil Bakof Services OÜ tasuda riigile täiendavalt käibemaksu summas 1 886, 58 eurot ja viiviseid kokku summas 3 066,95 eurot. Kohtuvälisemenetleja järeldused ja tunnistaja ütlused tõendavad, et kostja küll tegi tõenäoliselt esmaseid sissekandeid novembris 2019 kliendi raamatupidamises, kuid nimetatud raamatupidamisprogramm võimaldab samal isikul st
kostjal, kui ka teistel hageja töötajatel teha kandeid ja muuta varasemaid sissekandeid raamatupidamiseprogrammi.
65.Samuti on nagu eelpool kohus märkis hagejal tõendamata milles seisnes Kostja rikkumine andmete sisestajana, mida kostja valesti tegi, milles seisnes väidetav võltsimine. Hageja väited on tõendamata. Tunnistaja H. M. ütluste järgi ( t 114 p ja kirjaliku vastuse t 42 7 lõik) oli hageja tööandjana ise jätnud muidu selleks loodud - võimaliku kannete tegija tuvastamiseks – loodud seadistuse raamatupidamisprogrammi Standard Book tegemata st sisselülitamata- seadistamata nn täiendava konkreetse isisku tuvastuse võimaluse, mille kaudu oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada iga kasutaja nimeliselt st nii esmaste kannete tegija, kui ka hilisemate kannete tegijad. Nimetatud seadistuse kasutamine oleks andnud kindla vastuse kes millal ja millise kande konkreetselt arvutiprogrammi on sisestanud ja seda mingil põhjusel hiljem ka muutnud. Hageja seda seadistust tunnistaja ütluste järgi rakendanud tööle polnud. Seetõttu ei saa väita et just ja ainult kostja isikuga on seotud väidetav kahju tekkinud.
66.Kohus tuvastas tõendeid hinnates (sh tunnistaja ütlused), et Bakof Servisec OÜ kandeid, mida MTA uurimise käigus kontrolliti oli peale esmakannete tegemist muudetud ja seda tuvastamata isikute poolt tuvastamata põhjusel, kuid vaieldamatult pärast kostja töösuhte lõppemist (20.03.2020). Kandeid oli muudetud 28.07.2020 ja 29.07.2020. Seega saab kohus tõendeid hinnates teha järelduse et nn võimalike hilisemaid kandeid kliendi raamatupidamises ei saanud teha kostja, kuid need kanded olid MTA uurimise objektiks. Seega kannete tegemine mis tõi kaasa väidetava kahju ja kostja mistahes kohustuse rikkumine kannete tegemisel pole hageja poolt tõendatud. Tinglikult - kui vigaseid kandeid ka tehti siis pole välistatud et neid vigaseid kandeid, mis tõid kaasa väidetava kahju - sai teha ainult kostja (kasutades välistamise meetodit). MTA alustas uurimist 25.06.2020 (hagis märgitud kuupäev) kui kostja oli töösuhte hagejaga juba lõpetanud, vigadega kanded olid tehtud ja muudetud aga veel hiljem juulis 2020 tuvastamata isikute poolt.
67.Kohus leiab, et selleks et ette heita kostjale rikkumist ja nõuda temalt kahju hüvitamist peab olema välistatud, et MTA tuvastatud kandeid võis lisaks kostjale teha ka veel keegi teine. Hageja pole tõendanud, et Kostja klientide (t 8-9) kandeid ja muudatusi sai teha ja tegi ainult kostja üksi, sest hageja pole tõendanud ka seda milles seisnes kostja tegu mis tõi kaasa väidetava vale kande. Kui hageja pole rikkumist kui tegu tõendanud siis ei saa seda siduda ka konkreetse isikuga nt kostjaga. Samuti väidab hageja kohtule esitatud dokumentides kostjapoolset dokumentide võltsimist, kuid milles see tegu - võltsimine seisnes pole hageja kohtule lahti selgitanud ega seda tõendanud. Kui kohus selgitas, et menetlus on eelmenetluse staadiumis, kohus soovis arutada menetlusosalistega olulisi küsimusi, uurida tõendeid siis keeldus hageja esindaja kohtu ja vastaspoole küsimustele vastamast (vt protokoll). Õigus mitte vastata on hageja kui poole õigus, kuid see toob kaasa võimalikud negatiivsed tagajärjed menetluses, tegemist on hagimenetlusega võistleva menetlusega, toimuvad arutelud, küsimuste esitamised, vastamised küsimustele, tõendite uurimine. Kohus ei saa sundida vastu tahtmist poolt küsimustele vastama, kui pool sellest ise keeldub. Kohus ei saa ka asuda poole esindajaks.
68.Kohus saab seetõttu lähtuda vaid kohtule teadaolevatest kirjalikult esitatud asjaoludest ja sellest mida kohtuistungil arutati. Kohus selgitas hagejale menetluslikku ja materiaalõiguslikku olukorda, määras ka kohtuistungil uue täiendava tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks, kuid hageja hilisemates kirjalikes seisukohtades kohtu poolt tähelepanu juhitud selgitusi ei esitatud, ei esitanud ka menetluskulude nimekirja, kuigi kohus juhtis hageja esindaja sellele tähelepanu. Kostja esitas oma kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja nagu kohus oli ettepaneku teinud . Kohtule pole esitatud mistahes tõendeid asjaolu kohta - milles seisnes kostjapoolne dokumentide võltsimine või
milles seisnes kostja rikkumine. See väide on hageja poolt sisustamata ja tõendamata. Kostja vaidleb algusest peale sellele hageja väitele vastu ja kohus on selgitanud menetluses korduvalt et hagejal tuleb kõiki kahju hüvitamise asjaolusid kohtule tõendada. Tõendama ei pea ainult väidet või fakti kui selle üle puudub poolte vahel vaidlus. Kostja on läbivalt menetluse algusest peale olnud eitaval seisukohal ega pole nõustunud ühegi hageja väitega kahju tekitamise kohta kostja poolt, seega tuleb hagejal igat kahju nõude komponenti tõendada (TsMS § 230 jj).
69.Võltsimise puhul on üldse tegemist kriminaalõigusliku süüteo koosseisuga (ametialane võltsimine KarS § 299 – 345 ) jne, käesolev menetlus on aga tsiviilasi mille puhul saab juttu olla võltsingu puhul vaid TsMS § 277 dokumendi tõendi ehtsuse vaidlustamisega. Selgusetuks jääb millist tegi hageja peab silmas võltsimise all ja see on jäänud sisustamata ja tõendamata. Võistlevas menetluses vaidluse korral ei piisa hageja väitest et kostja on töökohustust rikkunud, hageja pole oma väidet tõendanud.
70.Seega ei saa kostjale omistada ja on tõendamata et just kostja tekitas oma tegevuse või tegevusetusega olukorra kus kliendil tuli tasuda täiendavat käibemaksu summas 1 886, 58 eurot. Tunnistaja ütlustega on tõendatud et konkreetse isiku tuvastamise raskuse on hageja ise oma tegevusetusega tekitanudhageja on jätnud kasutamata raamatupidamisprogrammiga loodud võimaluse määrata seadistus, mis tuvastab iga kande tegija isiku igakordselt ja detailselt ja selle tegemise aja. Hageja kasutuses olev väljatöötatud program võimaldab tööandjal-hagejal teha seadistus, mis tuvastab konkreetse isiku alati igat kannet tehes või seda muutes.
71.Tunnistaja selgitas -programmi autor on kinnitanud, et program võimaldab hagejal kindlustada ja tuvastada iga isikut kes programmis mistahes kandeid teeb, see on olnud hageja võimuses kogu aeg, kuid hageja pole seda ressurssi kasutanud, seda seadistust pole tehtud. Samas on teada, et programmi sisenesid mitmed hageja töötajad ja tegid seal erineval ajal erinevaid kandeid.
72.Kohus leiab, et hagejapoolne töölepingust tulenevad kohustuste rikkumise väideetteheide peab olema väga konkreetne ajalises ja ruumilises ja isiskulises mõttes. Konkreetselt isikult kahju sisse nõudmisel peab olema tõendatud - konkreetse isik, samas töötaja suhtes esile tuues milles rikkumine seisnes ja ka teatud juhtudel selgitama kohtule kuidas oleks olnud õiguspärane käituda ehk milline oli õige kanne sellel hetkel. Käibemaksu tasumine kohustus on raamatupidamuslikus mõttes olenevalt tehingu partneri käibemaksukohustusest ja tehingu sisust (ehitusmaterjalist muutub hiljem valmisehitatud hooneks) hiljem korrigeeritav ega käsitleta üldse raamatupidamisnõuete rikkumisena.
73.Kohtul pole võimalik TLS § 16 alusel tuvastada ka töötaja süü küsimust, kuna hageja pole sisustanud rikkumist ennast ega olulisis asjaolusid. Kohus leiab, et kui hageja soovib kostjale etteheita võltsimist tuleb see esmalt süüteomenetluses tuvastada, kohtuostusega jõustada ja seejärel on võimalik kahju sisse nõuda nt tsiviilkorras hagina. Vaidluse korral pole piisav hageja väide et kohtuväline menetleja on eksinud või väärteomenetluse määrus pole õige jne...hageja pole neid kohtuvälise menetleja otsuseid vaidlustanud ja need on jõustunud ning omavad ka käesolevas vaidluses õigusliku tõendusliku tähendust. Kostja on need esitanud tõendina selles kohtuvaidluses. Hageja pole vastutõendiga neid kostja tõendeid ümberlükanud. Võistlevas hagi menetluses ei saa vastuväitega vastaspoole tõendit ümberlükata.
74.Kokkuvõtvalt hinnates menetlusvälise menetleja koostatud määruseid ja tunnistaja ütlusi ei saa teha järeldust et kostja on hageja poolt viidatud töölepingust tulenevat kohustust rikkunud (TLS §72) ja tekitanud hagejale tööandjale kahju või tööandja kliendile olukorra kus kliendil on tulnud tasuda täiendavat käibemaksu ja viiviseid. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud sh otsuses 3-2-1-126-14 millised üheaegsed eeldused peavad esinema tööandjale tekitatud kahju välja mõistmise korral töötajalt. Kuna esimene eeldus on
täitmata ei peaks kohus järgnevaid eeldusi analüüsima, kuid vastates hageja väidetele teeb kohus seda siiski lühidalt. Tööandjale tekkinud väidetav kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128)
75.Hagiavalduses märgitut ja poolte seisukohtadega tutvudes teeb kohus järelduse et hagejale pole kahju tekkinud või pole tekkinud kahju mida saab töölepingust tulenevalt või deliktist tulenevalt kostjalt sisse nõuda.
76.Kohus märgib, et riigile vähem tasutud samas kehtiva seadusega kehtestatud riigimaksu (käibemaksu) ei saa käsitleda üldse äriettevõtte jaoks kahjuna (kliendi kahjuna). Riigile tasutavad maksud on kehtestatud seadusega ja neid tuleb maksta seaduses märgitud juhtudel ja kui neid ei tasuta või tasutakse ettenähtust vähem või kui maksukohustust hiljem korrigeeritakse (nt tehingute puhul kus üks tehingu pool pole käibemaksukohuslane aga teine on ja maksukohustust kohe ei tekkinudki jne) ei ole ettevõtte jaoks tegemist varalise kahjuga. Kindlasti mitte kuluga-kahjuga mida saaks raamatupidajalt sisse nõuda, olenemata seda kas kasutatakse oma enda ettevõtte raamatupidajat või kasutatakse raamatupidamise teenust osutava ettevõtte raamatupidajat.
77.Eelnevat silmaspidades ei ole ka õige, et hageja Satelles Saturni OÜ käsitles seda täiendavat käibemaksu summat ka enda suhtes kliendilepingu alusel kahjuna, mida tuli Bakof Services OÜ le tasaarvelduse korras hüvitada. Kahjuna võiks tinglikult käsitleda viivise summat, mis tekkis kliendil käibemaksu õigeaegse mittemaksmise tulemusena. Kuid hageja teeb oma äriotsused ise ja kui hageja pidas õigeks siiski vähemtasutud käibemaksu summa suuruse summa kliendiga tasaarvestada on see hageja enda ärilineotsustus, kuid see pole kahju ja pole summa mida saab hiljem oma töötajalt sisse nõuda. Käesoleval juhul on see välistatud lisaks veel asjaolule, et kostja pole töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, hageja pole rikkumist tõendanud, kuid isegi kui oleks rikkunud ei saaks seda käibemaksu summat töötajalt sisse nõuda kuna see ei ole varaline kahju, mis on kliendile tekkinud seadusest tuleneva maksukohustuse täitmise tõttu.
78.Viivise summat saaks käsitleda põhimtteliselt kahjuna, kui tuvastatakse et maksu tasumisega viivitus (käibemaksu tasumisega) tekkis vaieldamatult tõsikindlalt tõendatud kahtlusteta hageja töötaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ja tööandja selle kliendile hüvitas. Samas märgib kohus, et käesolevat vaidlust lahendades on oluline äriseadustiku mõtte ja sisu kohaselt arvestada ka äriühingu juhatuse ja raamatupidaja vastutuse piire (TLS § 16) ning ka raamatupidaja vastutust äriühingu ees, lähtudes raamatupidajaga sõlmitud lepingu olemusest (kas töö või käsundusleping). Äriühingu raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine on äriühingu juhatuse esmaseks kohustuseks st Bakof Services OÜ juhatuse liikmete esmaseks kohustuseks. Praktikas peab äriühing raamatupidamist ise, võtab tööle raamatupidaja või nagu käesoleval juhul – ostab vastava teenuse sisse. Raamatupidaja teostab oma ülesandeid vastava lepingu alusel. Samas on äriettevõtte juhatus kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega (vt äriseadustik) ja vastutab selle õigsuse eest. Seega ei piisa vaid sellest, et võetakase tööle raamatupidaja ning tema hooleks jäetakse kogu rahaasjade ja raamatupidamisega seonduv selle õigsust ja nõutelevastavust tööandja poolt või kliendi poolt kontrollimata (TLS § 16).
79.Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on äriühingu juhatuse kohustuseks ka sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate (k.a. hagejal oma raamtupidajate) ja teenuse sisseostmise puhul kvaliteetse teenuse saamise üle. Isik kes allkirjastab maksudeklaratsionni vastutab selle sisu ja õiguse eest ja see esitada vabandust et ta seda ei kontrollinud. Mille kohta siis deklaratsioonile allkiri antakse- sellega võetakse vastutus
eelkõige deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest. Kostjale ei heideta ette deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamist, kui kostja oleks eksinud andmete sisestamisel oleks seda deklaratsiooni kontrollimisel koostamisel esitamisel tuvastatud, kuid seda ei tuvastatud. Samuti ei tehtud seda tööandja ega kliendi enda juhatuse liikmete poolt.
80.Kohus leiab, et käibemaksu hilisemat täiendavat tasumist ja viivise tasu tekkimist oleks kostja kohustuse rikkumise korral saanud hageja ka ise vältida kui hageja oleks õigeaegselt teostanud kostja töökohustuste täitmise üle efektiivset järelevalvet ja kontrolli (kostja töötas hageja alluvuses ja järelevalve all, tööd hageja ettevõttes korraldavad hageja juhid). Klient vaatamata sellele et oli sõlminud teenuse osutamise lepingu pidi teostama samuti järjepidevat sisulist kontrolli teenuse osutamise ja oma raamatupidamise nõuetele vastavuse kohta, mis oleks ka juba novembris 2019 selle vead esile toonud, kui need oleksid tekkinud. Hageja pole väitnud, et klient oma kohustusi ei täitnud ega pidanud efektiivset järelevalvet raaamatupidamise nõuete täitmise üle. Seega on ka kaudselt tõendatud, et olukorras kus kliendil oli äriseadustikust kohustus pidada õiget raamatupidamist ja on äriseadustikust selle eest vastutav ei tuvastanud mistahes vigu oma äriettevõte raamtupidamises alates november 2019 siis neid järelikult ka polnud. Teenust kliendile osutas hageja enda koostatud käskkirja alusel kostja. Järelikult tekkisid võimalikud vead (kui need vead üldse esinesid) kliendi raamatupidamises hilisemate tuvastamata isiku poolt tehtud kannete kaudu, kuid kostja oli siis juba töölepingu lõpetanud hagejaga. Kohus leiab, et isegi kui kostja oleks kannete teostamisega eksinud oleks pidanud tööandjana hageja ja klient raamatupidamise eest vastutajana selle koheselt novembris 2019 avastama, mitte alles aasta hiljem MTA uurimise käigus ja pärast tuvastamata hageja töötaja poolt tehtud kandeid kontrollides.
81.Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul MTA poolt kliendilt nõutud viivist käsitleda põhimõtteliselt kahjuna, kuid kohus leiab, et kostjalt seda sissenõuda ei saa, kuna tõendatud pole viivise konkreetne suurus (viivist on näidatud menetlluses läbivalt koos käibemaksu summaga ühtse summana) ja tõendatud pole kostja töökohustuse rikkumine st kostja seotus (panus, süü) ettenähtust vähem tasutud käibemaksu asjaoludega (tõendatud pole põhjuslik seos).
82.Nagu kohus on eelnevalt selgitanud - pole tõendatud milles seisnes kostja rikkumine – kas ta jättis midagi tegemata, tegi midagi kuid vigaselt, milles seisnes vigane kanne?, Sisustamata ja tõendamata on hageja väide kostja poolt võltsimiste kohta. Kliendi raamatupidamise kohta tehtud kandeid on hiljem muudetud tuvastamata isikute poolt pärast kostjaga töösuhte lõppemist, seega kostja neid teha ei saanud. Hageja väite kohta kostja poolt 21 korral sooritatud võltsimiste kohta on tõendamata.
83.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 3.1. alusel lõppes kostja katseaeg 01.09.2019 väidetavad rikkumised leidsid aset novembris 2019, jääb arusaamatuks ja on tõendmata nii võtsimine ise, millist kostja tegevust konkreetselt hageja peab võltsimiseks, võltsimisel on konkreetne õiguslik sisu ja tähendus, selle motiivid, arusaamatuks jääb mis eesmärgil kostja pidanuks äsja töölepingu sõlminud töötajana midagi võltsima ja mis eesmärgil, kelle huvides? Hageja poolt hagiavalduses esitatud väide võltsimise eesmärgi kohta – meelitada klient üle teise enda loodud firmasse (aprillis 2020) pole töösuhte sõlmimise ja sündmuste kronoloogiat arvestades põhjendatud ega eluliselt usutav (kliendi esmased kanded kostja poolt tehtud november 2019, töösuhe lõppes 20.03.2020 ja väidetav meelitamine aprillis 2020 peale töösuhte lõppu) ega selline hageja väide (võltsiti teadlikult et klient üle meelitada) pole millegagi tõendatud.
84.Neid asjolusid hinnates oleks tegemist võib olla konkurentsi pakkumise situatsiooniga aga hageja pole konkurentsipiirangu rikkumise kohta mingit väidet ega nõuet käeolevas
menetluses esitanud. Eelmenetluses keeldus hageja esindaja kohtu ja vastaspoole täpsustavatele küsimustele vastamast (vt protokoll).
Mittevaraline kahju
85.Hageja nõuab kostjalt-töötajalt hageja enda poolt kliendile hüvitatud mittevaralise kahju
summas 500 euro hüvitamist. Õiguskirjanduses on avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist saab enamasti nõuda vaid füüsiline isik. Käesolevas kaasuses on hageja kui ka klient juriidilised isikud. Samas ei välista VÕS sõnastus juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõuded üldse. Kohtupraktika ei ole üldjuhul juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tunnustanud ja on nenditud, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moral, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (Riigikohus, 27.03.1997, lahend nr 3-2-1-35-97). Seepärast on õiguskirjanduses selgitatud, et küsimus mittevaralise kahju tekkimisest juriidiliste isikute puhul tekib äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige maine rikkumise korral. Kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise nõude maksmapanekul peab kannatanu (klient Bakof Services OÜ ) esitama asjaolud, mis näitavad ära kahjunõude õigustatuse. Käesolevas menetluses pole Bakof Services OÜ menetlusosaline ega pole taotletud teda ka kaasata menetlusse. Lisaks pole kohtule käesolevas menetluses esitatud mistahes kaalukaid argumente juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks. Neid kaalukaid asjaolusid pole esitatud üksteisele ei kliendilepingust tulenevalt hageja ega kliendi vahel ega ka hageja pole neid esitanud kostjale esitatud käesoleva nõude raames. Mittevaraline kahju äriettevõttele pole midagi iseenesest mõistetavat ja seda tuleb põhjendada ja tõendada.
1.Kohus märgib, et Maksu ja Tolliamet on riigiasutus, kes tegutseb oma ülesannete piires. Ameti ülesanded on mh :riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine;
2.riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine;
3.maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine;
86.Kohus on seisukohal, et kliendi suhtes hageja enda kirjeldatud asjaolude esinemisel menetluse algatamine ja täiendava käibemaksu ja viivise nõude esitamine Maksu ja Tolliameti poolt ei ole ettevõtte maine kahjustamine, sest järelevalvemenetlus ei ole suunatud avalikusele ega rikuta ettevõte mainet vaid viiaks raamatupidamine reeglitele vastavaks, vähem tasutud riigimaksu korral tasutakse täiendav riigimaks riigieelarvesse.
87.Kohus pole tuvastanud et esineks muu kaalukas argument maine kahju osas juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Asjaolu, et hageja ise nõustus kliendile kokkuleppel tasuma mittevaralise kahju hüvitisena summa 500 eurot on hageja enda nn äririskil põhinev otsustus, kuid seda ei saa käsitleda kahjuna, mida saab tööandja töötajalt neil asjaoludel sisse nõuda.
88.Lisaks on kohus eelpool selgitanud, et kostja töölepingust tulenev kohustuse rikkumine on tõendamata ning tõendamata on maine kahju tekkimine ning põhjuslik seos - juba seetõttu ei saaks kostjalt ka kaalukate maine kahju tekkimist puudutavate asjaolude esinemise korral hageja kasuks mittevaralist kahju välja mõista.
89.Eelnevat arvestades tuleb jätta hageja nõue kostjalt 500 eur suurune mittevaralise kahju hüvitis hageja kasuks kostjalt välja mõistmata. Juristi konsultatsiooni eest tasutud summa sisse nõudmine
90.Hageja hüvitise nõue kostja vastu summas 500 eurot juristi konsultatsiooni eest seoses väärteomenetluses viimase osavõtuga ja pretensiooni esitamisega tuleb jätta rahuldamata nii kulude tõendamatuse tõttu (kohus on läbivalt hagejale selgitanud et kahju nõude esitamise korral tuleb hagejal kõik kahjunõudega seotud väited vaidluse korral tõendada).
91.Kostja on hagi kõigile nõuetele vastu väielnud, kohus on andnud hagejale korduvalt piisavalt aega oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Asjaolu et tööandja - hageja nõustus ja tasus kliendile tema juristi konsultatsiooni eest summa 500 eurot ei vabasta hagejat nõude tõendamise kohustusest ega võimalda automaatselt nõuet kostjalt hageja kasuks rahuldada. Selle kahju nõude puhul leiab kohus samuti nagu eespool, kuna kostja töölepingu rikkumine on tõendamata ei saa mistahes kahju mis on kliendile ja/või hagejale tekkinud välja mõista kostjalt hageja kasuks.
92.Viivise nõue jääb rahuldamata, kuna tõendatud pole põhinõuded.
93.Kuna tööandja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks esmased eeldused (kostja poolne töölepingust tulenev kohustuse rikkumine on tõendamata TLS § 72) on täitmata (need peavad kahjunõude esitamise korral üheaegselt kõik esinema) siis järgnevate eelduste esinemist kohus kontrollima ei pea.
94.VÕS § 1044 lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist õigusvastase tekitamise sätete alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus leiab, et ei esine VÕS § 1044 lg 2 aluseid, kuna töölepingust tuleneva tekkinud kahju ja kahju tekitaja isiku tõendatuse korral oleks olnud hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse – eesmärgiga ja kohaldamisele oleks tulnud VÕS § 127 lg 2. Kuid eelpool kirjeldatud põhjendustel pole kostja osalus (tegevus või tegevusetus) ja kahju tekkimine ja kahju (viivis) tekkimise põhjusena üleüldse tõendatud.
95.Seega hagis märgitud kahju nõude summa 3 066, 95 (käibemaks ja viivis) eurot kostjat hageja kasuks sissenõudmiseks pole põhjendatud ja kahju hvitamise nõue selles ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Ärisaladuse hoidmise ja kasutamise nõuete rikkumine
96.Oluline on vahet teha ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi pakkumise vahel. Vaidlus puudub, et hageja oleks saanud kostjaga töölepingut sõlmides juba soovi korral tuvastada A. I. seotust S OÜ-ga, kohtu poolt kontrollitud äriregistri andmetel on nimetatud äriühing asutatud juba 2008 aastal seega ca 10 aastat enne hageja ja kostja vahel sõlmitud töösuhte algust. Ei saa eeldada, et kui töötajal on loodud äriühing ja see tegutseb samas majanduslvaldkonnas siis peab sellega alati kaasnema huvi äraisaladuse hoidmise ja kasutamise korda rikkuda või pakkuda tööandjale konkuretntsi.
97.Kohus leiab, et kostja ettepanek aprillis 2020 Bakof Services OÜ juhatuse liikmele I. B. lõpetada ärisuhted hagejaga ja ületulla S OÜ kliendiks on tegemist konkurentsi pakkumise tunnustega teoga, mitte ärisaladuse hoidmise ja kasutamise nõuete rikkumisega.
98.Hageja on ise kohtumenetluses selgitanud ja esitanud ka tõendina töölepingu lisa nr 1 (t 8 -9) , millest nähtub, et kostja üheks paljudest klientidest kelle raamatupidamisega kostja tegeles oli ka Bakof Services OÜ. Seega töötas kostja igapäevaselt kliendi raamatupidamisedokumentidega ja koostöö võimaldas suhelda ka vahetult kliendi juhatuse liikmega I. B.. Tähendust ei oma, kuidas hageja ettevõttes liikusid kliendilt dokuemndid raamatupidaja kätte (sekretäri vahendusel). Ramatupidamise dokumendid kannavad üldjuhul alati andmeid äriettevõte nime, asukoha ja juhatuse liikmete kohta. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et kostja on rikkunud hageja ärisaladuse hoidmise kohustust ja selle kasutamise nõudeid töösuhte ajal.
99.Hageja pole tõendanud, et kostjale on saanud võimalikuks suhtlemine Bakof Services OÜ juhatuse liikmega I. B. ärisaladuse hoidmise ja kasutamise nõuete rikkumise kaudu. Isikute kontakte kes tegutsevad äriühingu juhatuses ja selleks et temaga mistahes põhjusel suhelda ja nt väita et hageja pakub ebakvaliteetset teenust ja sealt tuleks ära minna- selleks ei pea rikkuma hageja ärisaladust ega kasutamise nõudeid vaid äriühinguga seotud isiskute kontaktid saab igaüks tasuta internetist kasvõi vastavat otsingumootorit kasutades. Kostja ja kliendi koostöö kestis mitu kuud peaaegu terve aasta , isikutel on ka korduvate samade andmete töötlemisel mäluvõime. Kontakteerumiseks teise isikuga nt pärast töösuhte lõppu saab kasutada ka igaüks oma mälus talletatud informatsiooni kasutades, selleks pole vaja eraviisiliselt andmekandjale midagi salvestada või kasutada endise tööandja andmekogu.
100.Teises tsiviilasja menetluses esitatud dokumente pole käesolevas menetluses tõenditena esitatud. Seega pole kohtul võimalik neid hinnata ja ned jäävad tähelepanuta.
101.Poolte vahel sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal kehtinud Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 p 1 sätestab – ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele: p 1 see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad.
102.Kohus on eelpool välja toonud et äriühingu juhatuses oleva isiku või isiku nime teades või telefoninumbrit googeldades on lihtsalt võimalik üldteada google otsingumootorit kasutades tema kontaktid üldjuhul lihtsalt saada (paigutuses ja kokkupanus üldteada ja kergesti kätte saadav teave). Lisaks eelnevale tegutsesid hageja ja kostja asutatud S OÜ samas tegevusvaldkonnas oma töötajate kaudu, mis ühtib seaduse regulatsiooniga kergesti kätte saadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad ehk raamatupidamiseteenust osutavad äriettevõtted ja nende töötajad. Lisaks kostja enda mälus olev informatsioon.Töösuhe oli äsja lõppenud märtsis 2020 ja väidetud vestlus toimus kliendiga aprillis 2020. Seega eelnevat silmaspidades Ebaausa konkuretnsi taksitamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 p 1 alusel ei saa väita, et tegemist oli I. B. kontaktandmete kasutamise näol tegemist hageja ärisaladusega ja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kohustuse rikkumisega töölepingu kehtivuse ajal. Tõendamata on kostja poolt hageja andmekogu kasutamise keelu rikkumine töösuhte ajal.
103.Kohus peab oluliseks siiski märkida et kokkulepe ärisaladuse hoidmise ja kasutamise nõuete kohta sätestasid pooled töölepingus ja kasutasid kokkuleppe puhul sõnastust vt töölpingu p 11.1 (t 7) Töötaja on kohustatud töölepingu kehtivuse ajal hoidma saladuses .. seega on VÕS § 29 rakendades võimalik jõuda järelduseni on pooled on pidanud oluliseks, st avaldanud selget tahet ja mõistnud kokkulepet ärisaladuse ajalise kehtivuse
osas ühtemoodi, nimelt et selline kokkulepe on kehtiv kuni töösuhte kehtivuse lõpuni. Muud teistsugust tähtaega pole hageja kostjale kehtestanud, samas igasugune piirang saab olla tähtajaline eriti olukorras kus selle eest lisatasu ei maksta. Kostjaga töösuhe lõppes 20.03.2020 Hagiavalduses on hageja väitnud, et kostja A. I. “hakkas meelitama” Bakof Services OÜ juhatuse liiget I. B. lõpetama ärisuhteid hagejaga 2020 aprillis. Seega saab teha järelduse et nn meelitamine toimus peale töölepingu kehtivuse lõppu. Eelnevat silmaspidades ei saa nõustuda hageja väitega , et – A. I. edastas hageja ärisaladust sisaldavaid andmeid (kliendi kontaktandmeid) teisele firmale ja kasutas neid vastuolus hageja huvidega. Hageja pole tõendanud ka seda et kostja tegutses teise äriühingu esindajana teise äriühingu huvides.
104.Kohus on seisukohal, et tulenevalt töölepingu punktis 11 kokkulepitust - piirdusid hageja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise huvid ajalises mõttes töölepingu kehtivuse ajaga. Pärast töölepingu lõppemist pole hagejal ega kostjal vastastikuseid kohustusi, kui hagejal oleks olnud soov jätkata ärisaladuse piiranguga või tegevuspiiranguga nt konkurentsipiirangu kokkuleppega ka pärast töölepingu lõpetamist - tulnuks see sellisena ka kokku leppida ning viimasel juhul tasuda ka mõistliku kokkulepitud hüvitust, mida pooled kokku leppinud aga pole. Kohus teeb siinkohal ka viite Riigikohtu lahendile 3-21- 36-17 ja VÕS § 625 lg 1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-36-17 märkinud - ...ärisaladuse hoidmise kohustus saab VÕS § 625 lg 1 sätestatust lähtudes eelduslikult tähendada vaid teatud asjaolude saladuses hoidmise kohustust ja nende avaldamise keeldu, mitte iseseisvat keeldu konkurentsi osutada”.
105.Kohus märgib, et vahet tuleb teha , et kostjale ei heideta ette konkurentsipiirangu rikkumist vaid ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kohustuse rikkumist.
106.Asjaolu, et üks äriühing teeb ettepanku kliendile vahetada senine lepingupartner teise lepingupartneri vastu on äritegevuses tavapärane, kui hageja tahe oli seda teatud perioodil vältida - tulnuks hagejal kostjaga selles piirangus ka vastavalt kokku leppida.
107.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et töölepingu punktis 11.3 märgitud kokkulepe, et... kahtluse korral tuleb eeldada et tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga – on iseenesest tühine kokkulepe, kuna see kokkulepe pole kooskõlas TLS § 6 lg 3 koosmõjus TLS §-ga 22 sisu ega eesmärgiga.
108.Hageja nõuab kostjalt vastavalt töölepingu punktile 11.5 ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest (tl p 11.1- 11.2 ja 11.4) leppetrahvi summas 7 060,45 eurot (TLS § 22 lg 2). Nimetatud leppetrahvi summa moodustub kostja viie kalendrikuu töötasu summast (5 x 1412,09= 7 060,45 eurot). Kohus leiab, et selle rakendamise olukorras oleks see summa ebamõistlikult suur.
109.Kostja ei nõustunud läbivalt kohtumenetluse käigus, et ta oleks mingilgi moel töölepingu kehtivuse ajal ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kohustust rikkunud ning väitis, et töölepingusse märgitud leppetrahvi puudutava punkti osas ei pidanud tööandja ehk hageja kostjaga mingeid läbirääkimisi. Kohus sedastas eelpool et hageja pole tõendanud kostjapoolset rikkumist ärisaladuse hoidmise ja kasutamise korra rikkumise kohta. Leppetrahvi tühisus, kahju hüvitamise nõue
110.Kuigi kohus on eelnevalt põhjendanud, miks kohus leiab, et kostja pole ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kokkulepet rikkunud käsitleb kohus ka leppetrahvi kokkuleppe sõlmimise ja läbirääkimiste pidamise temaatikat. Käesolevas tsiviilasja on kostja väitnud,
et lepptrahvi kokkuleppe tingimusi kostjaga hageja läbi ei rääkinud. Hageja väidab vastupidist.
111.Kuigi TLS annab pooltele õiguse leppida rikkumise korral kokku leppetrahvis, siis ei ole sellise leppetrahvi nõudmine sugugi nii lihtne, et lisame selle punkti/kokkuleppe teksti töölepingusse ja kui töötaja sellele töölepingule alla kirjutab on kokkulepitud nn vaikimisi ka lepptrahvi tingimustes. Riigikohus on seisukohal, et leppetrahvi vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest ning kohaldub kogu võlaõigusseaduse (VÕS) leppetrahvi regulatsioon. Samuti kehtib nii enne 1. juulit 2009 kui ka hiljem sõlmitud töölepingutele VÕS tüüptingimuste regulatsioon.
112.Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Eeldatakse, et tüüptingimus ei olnud eraldi läbi räägitud ning tõendamise kohustus on tüüptingimust kasutaval poolel, reeglina tööandjal st hagejal.
113.Kui tüüptingimus kõiki olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega mh nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv või muu hüvitis. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab, et tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka - töötajat ehk kostjat. Kohus leiab, et lepptrahv summas 7 060,45 eurot oleks ebamõistlikult suur arvestades töötaja töötasu suurust.
114.Seega kui tööandja sõlmib töötajaga eelnevalt väljatöötatud lepingu ning ei suuda vaidluse korral tõendada, et ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kohustuse rikkumise korral leppetrahvi maksmise kohustuses räägiti tööandja ja töötaja poolt eraldi läbi, siis on tegemist tüüptingimusega, mille kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi nõudev tööandja peab tõendama, et pooled rääkisid töölepingus sätestatud leppetrahvitingimused eraldi läbi ja et töötajal oli võimalik nende sisu mõjutada, vastasel juhul on ebamõistlikult suure leppetrahvi näol tegemist tühise tüüptingimusega.
115.Ainuüksi asjaolu, et TLS võimaldab pooltel leppetrahvis kokku leppida, ei tõenda, et töötajal oli võimalik nende sisu ka mõjutada.. Seetõttu tuleb töölepingut sõlmides leppetrahvi tingimustes töötajaga eraldi läbi rääkida, mitte lihtsalt ühepoolselt töötajat leppetrahvi lisamisest lepingusse teavitada. Selleks kasutatakse praktikas nt vormistada ärsaladuse hoidmise kohustuse tingimused kas eraldi kokkuleppena (lisana) või teha töölepingus käsikirjalisi allkirjastatud parandusi või peaks suutma muul moel usutavaks teha, et reaalsed sisulised läbirääkimised leppetrahvi tingimuste osas ka töötajaga toimusid. Oluline on, et tööandja suudaks hiljem tõendada, et tingimused töötajaga eraldi läbi räägiti ning et töötajal oli võimalus tingimuste sisu mõjutada.
116.Kohus on nii suuliselt kui ka kirjalikult läbivalt kogu menetluse käigus pooltele seda selgitanud sh selgitanud hagejale et kuna kostja väidab, et läbirääkimisi temaga individuaalselt eraldi läbi ei viidud st , et ta saaks ka kaasarääkida st mõjutada lepetrahvi tingimuste kokkulepet siis selgitas kohus hagejale et hagejal tuleb sisulisi läbirääkimisi kohtule tõendada.
117.Kohus andis kohtuistungil hagejale ka täiendava tähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus hindas hageja esitatud tõendeid ja leidis, et sisuliste läbirääkimiste pidamist ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid: töökorraldusleping ega tutvumise kohta allkirjaleht (t 45-61), ega M.R. 15.juuli 2019 elektronkiri, ega 21.05.2019 koosoleku protokoll ega N.Z. e-kiri 26.05.2019. Mitte ükski nimetatud tõenditest ei kinnita ega tõenda et hageja esindaja oleks kostjaga pidanud leppetrahvi tingimuste üle sisulisi läbirääkimisi (st selgitanud mis on leppetrahv,
miks seda soovitakse sõlmida, kuidas see mõjutab hilisemate vaidluste korral tõendamiskoormist, kas leppetrahvi suurus on mõistlik, milline on kostja seisukoht leppetrahvi tingimuste osas) ja kostjal oleks olnud võimalus mõjutada ja kaasarääkida sõlmitavate leppetrahvi tingimuste osas.
118.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et leppetrahvi tingimused töölepingus oleksid tühised kui tekiks ka alus nende rakendamiseks ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kora rikkumise korral. Kuna tõendatud pole et kostja üleüldse rikkus ärisaladuse hoidmise ja kasutamise kohustust siis ei ole põhjendatud temalt ka muul alusel kahju hüvitise välja mõistmine sh ka seaduse alusel. Hagi muutmine TsMS § 376
119.Poolte vahel tekkis eriarvamus ka hagi aluste täiendamise osas. Kostja esindaja leidis, et uute asjaolude esitamine pole selles eelmenetluse staadiumis enam lubatud, kostja on hagiavalduse kätte saanud ja vastanud ja hageja pole varem midagi kostjale isiklike andmekandjate kohta väitnud. Kostja nõusolekut ei andnud hagi aluse muutmiseks.
120.Kohus hinnanud hageja poolt esitatud uut faktiväidet leiab TsMS § 376 lg 4 sisu ja eesmärki arvestades– käesoleval juhul pole tegemist hagi muutmisega ega hagi aluseks oleva põhilise asjaolu muutmisega vaid faktilise väite täiendamisega ja see on eelemenetluses lubatud.Seega pidi hageja esindaja Natalja Kutepova mõistma et tegemist on eelementluse staadiumiga ja vastuväide kohtu tegevusele pole põhjendatud.
121.Vastuväited kohtutegevuse peale ja taotluse lahendab kohus eraldi kohtumäärusega.
III MENETLUSKULUD
122.TsMS § 162 lg 1 sätestab - Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, lahendab selles lahendis menetluskulude jaotuse järgmiselt: kõik poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi kohtulahendiga pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist.
/digiallkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.