lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-11755/25

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-11755/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTLS § 89 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustelTLS § 95 lg 1ÜlesütlemisavaldusTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 2681TsMS § 277Dokumendi ehtsuse vaidlustamineTsMS § 392 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-11755/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.20232-22-11755/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.07.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing PLASTIKEST11234706(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-11755

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. august 2023

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Larissa Frolova hagi Osaühingu PLASTIKEST vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks Viru Maakohtu 14. juuli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Frolova apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Larissa Frolova (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Vastustaja (kostja): Osaühing PLASTIKEST (registrikood 11234706), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Larissa Frolova apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 14. juuli 2023. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Larissa Frolovale tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Larissa Frolova kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline 1(6)

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Larissa Frolova (hageja) hagi Osaühingu PLASTIKEST (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures mööbli tellimuste vastuvõtjana 14. oktoobril 2016 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Ühtegi noomitust töölepingu kestuse ajal ei ole hagejale tehtud. 13. juulil 2022 sai hageja ootamatult e-postile teate koondamise kohta, mille kohaselt on tööleping kostja algatusel üles öeldud töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel. Kostja ei järginud ülesütlemisest etteteatamise tähtaegu. Kostja 14. aprilli 2022. a teatis on võltsitud, kuna hagejale dokumenti tutvumiseks ei esitatud. Teatise allkirjastas kostja juhatuse liige Juri Šõšov. Teise allkirjastanud isiku tuvastamine on võimatu. Kui teise allkirja pani S.P., siis tema allkirja ei saa arvestada, sest tema on kostja töötaja.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja töökoht kaotati seoses töö ümberkorraldusega. Kostja teavitas hagejat juba märtsis, et tema hallatavas esindussalongis tegevus lõpetatakse ning ta koondatakse. 14. aprillil 2022 koostati töölepingu ülesütlemise teade ja kostja seaduslik esindaja, viibides samal päeval hageja töökohas koos teise töötaja S.P., soovis avalduse hagejale üle anda. Hageja ei võtnud ülesütlemisavaldust vastu.
3.Viru Maakohus jättis 27. jaanuari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 540 eurot ja menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Tartu Ringkonnakohus võttis 30. märtsi 2023. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse, rahuldas selle osaliselt, lahendas kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, tühistas Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus selgitas, et kuigi maakohus menetles tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 järgi kirjalikus menetluses, peab kohus kirjalikus menetluses järgima TsMS § 392 lg 1 pde 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadataks läbi kohtuistungil. See tähendab, et kohus peab välja selgitama menetlusosaliste taotlused, teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus üksnes edastas menetlusosalistele üksteise menetlusdokumendid, selgitamata pooltele tõendamiskoormist. Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud asjaolule, et teda ei ole koondamisest õigeaegselt teavitatud. Apellatsioonkaebuses heitis hageja maakohtule ette, et asjaolude tuvastamiseks oleks maakohus võinud teatise allkirjastanud isiku vande all ära kuulata, kuid maakohus ei ole seda teinud. Maakohus leidis, et hageja väited 14. aprilli 2022. a teatise võltsimise kohta on sisutühjad. Maakohus tugines seejuures kostja selgitustele ja kostja poolt esitatud
14.aprilli 2022. a teatisele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1). Praegusel juhul ei vaidlustanud hageja dokumendi nn tehnilist võltsimist, mida saaks lahendada TsMS § 277 järgi, vaid seadis kahtluse alla selle usaldusväärsuse. Maakohus ei ole hageja väiteid dokumendi võltsituse kohta täpsustanud. Samuti ei ole maakohus andnud hagejale 2(6)

võimaluse vajadusel esitada täiendavaid tõendeid ega taotlusi. Hageja heitis muuhulgas maakohtule ette S.P. vande all ärakuulamata jätmist. Maakohus on jätnud pooltele tõendamiskoormise selgitamata. Maakohus leidis kostja väidetele tuginedes, et hagejale oli teada, et teda soovitakse koondada (maakohtu otsuse p 7). Menetlusosalise seletused ei ole tõend (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 21) ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18). Maakohus oleks pidanud selgitama pooltele tõendamiskoormise jaotust olukorras, kus pooled vaidlevad asjas tähtsust omava asjaolu üle, s.o asjaolu üle, millal hagejale teatati koondamisest. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eelmenetlust korrektselt läbi viinud.

4.Maakohus selgitas pooltele asja uuel läbivaatamisel, et hagejal tuleb täpsustada ja põhistada oma väidet dokumendi võltsituse kohta. Hagejal tuleb täpsustada, milliste andmete puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada ühte dokumendi allkirjastanud isikut. Kostjal tuleb täpsustada, kes on teine isik, kes dokumendi allkirjastas ja kes soovis seda üle anda hagejale. Töölepingu ülesütlemine muutub kehtivaks kättesaamisega ja selle asjaolu tõendamiskoormis lasub tahteavalduse tegijal (tööandja, kostja). Hageja selgitas, et ainult nime ja perekonnanimi järgi on võimatu tuvastada isikut, kes on koondamisteatisele alla kirjutanud, kuna puudub isikukood, ei ole märgitud elukoha aadressi, ega telefoninumbri või e-posti aadressi. Nende andmete puudumise tõttu on võimatu tuvastada isikusamasus. Kostja vastuse kohaselt soovis kostja seaduslik esindaja (koos töötaja S.P.ga) viibides hageja töökohas teatise hagejale üle anda. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega teavitada töötajat kirjalikult. Seoses hageja soovimatusega võtta teatist enda valdusesse märgiti asjaolu teatisele ning seda kinnitas allkirjaga juures viibinud töötaja S.P.. Teatisel on lisaks seadusliku esindaja (juhatuse liikme) Juri Šõšovi allkiri. Seega ei saa olla arusaamatusi teatise allkirjastanud isikute osas. Kostja esitas ärakirjad teatist allkirjastanud isikute isikutõenditest, millistel on näha nende allkirjanäidised. Maakohus kuulas TsMS § 2681 alusel vande all ära kostja seadusliku esindaja (juhatuse liikme) Juri Šõšovi.

MAAKOHTU LAHEND

5.Maakohus jättis 14. juuli 2023. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 870 eurot koos kohustusega hüvitada menetluskuludelt viivise seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus leidis, et hageja sai kostja ülesütlemisavalduse kätte ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda 14. aprillil 2022 oma töökohal ja see muutus TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause alusel kehtivaks arvestades teates märgitud kuupäevast, s.o 13. juulist 2022. 14. aprilli 2022. a ülesütlemise teatest nähtub, et teate sisu on hagejale isiklikult teatavaks tehtud, teatel on märge, et hageja on keeldunud teate vastuvõtmisest ja teade on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja ja kostja töötaja (S.P.) poolt. Kostja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et hagejale tehti teate sisu isiklikult teatavaks ja hageja keeldus teate vastuvõtmisest, mida on oma allkirjaga kinnitanud kostja seaduslik esindaja ja juures viibinud töötaja. Olukorras, kus töötajale on juba eelnevalt teada, et teda soovitakse koondada ja töötaja keeldub hiljem töökohal vastavasisulise teate vastuvõtmisest, on töötaja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja võtnud sellega enda kanda teate kättesaamise riski. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguste kuritarvitamist ning õiguse kuritarvitamisena saab 3(6)

käsitleda ülesütlemise teate kättetoimetamise takistamist. Praegusel juhul on tööandja täitnud vorminõuetele vastava (TLS § 95 lg 1, 2) teatamiskohustuse ja teinud nõutava, et realiseeruks töötaja õigus saada teada töölepingu lõpetamisest. Asjaolu, et 14. aprilli 2022. a teadet väidetavalt hagejale ei esitatud, ei viita selle võltsitusele. Hageja väide, et teadet talle 14. aprilli 2022 ei esitatud, on ümber lükatud kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustega. Teate võltsimisele ei viita ka see, et tööandja äriruumi üürileping öeldi üles 9. märtsil 2022 ja hageja sai koondamisteate kuu aega hiljem, s.o 14. aprillil 2022. Täiendavaid selgitusi teate võltsimise kohta hageja kohtuistungil ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja ülesütlemise teate kätte saanud 14. aprillil 2022, tööleping on TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu õiguspäraselt üles öeldud alates 13. juulist 2022 ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on väär kohtuotsuse väide, et töölepingu lõpetamisest teavitati hagejat õigeaegselt ja seadusega kehtestatud korras, sest kohtule esitatud teadet ei ole hagejale mitte kunagi esitatud. Hageja kinnitas apellatsioonkaebuses, et 14. aprillil 2022 ei viibinud kostja juhatuse liige hageja töökohal. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid, et hageja oli teavitatud töösuhete lõpetamisest just 14. aprillil 2022 ja hagejale oli töölepingu lõpetamisest isiklikult teatavaks tehtud. Juhul, kui kostja seaduslik esindaja sai teada, et hoiatus ei jõudnud adressaadini, oli tal teisi võimalusi hoiatuse edastamiseks (tava- või tähtvõi e-posti kaudu), isegi sõnumi saatmisest oleks piisav, et realiseeruks töötaja õigus saada teada töölepingu lõpetamisest. Maakohus on rikkunud erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid, asudes oma algatusel koostama tõendeid kostja kasuks.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 14. juuli 2023. a otsuse peale esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, samuti ei ole maakohus valesti hinnanud tõendeid. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole

4(6)

välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).

7.Hageja väitis nii asja esmakordsel läbivaatamisel, kui ka 14. juuli 2023. a kohtuotsusele esitatud apellatsioonkaebuses, et ta ei ole 14. aprillil 2022 koondamisteatist kätte saanud. Kostja väitis, et ta on hagejat koondamisest tähtaegselt, s.o 14. aprillil 2022, teavitanud. Selleks, et tuvastada, millal sai hageja koondamisest teada, andis maakohus asja teistkordsel läbivaatamisel pooltele tähtaja oma väidete ja tõendite esitamiseks. Seejuures selgitas maakohus, et töölepingu ülesütlemisest töötaja teavitamist peab tõendama kostja. Ringkonnakohus nõustub sellise tõendamiskoormuse jaotamisega. Asja teistkordsel läbivaatamisel esitas kostja koopia juhatuse liikme Juri Šõšov ja töötaja S.P. isikut tõendavatest dokumentidest, kust on näha nende allkirjad. Sellega tahtis kostja lükata ümber hageja vastuväidet teatise allkirjastanud isikute ebaselguse osas. Olukorras, kus töötaja keeldub töölepingu ülesütlemise avaldust vastu võtmast, on tööandjal objektiivselt võimatu või oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Koondamisteatise vastuvõtmisest keeldumist saabki ringkonnakohtu hinnangul tõendada keeldumise juures viibinud isikute ütlustega. Maakohus kuulas omal algatusel kostja juhatuse liikme vande all üle. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et selliselt asus maakohus oma algatusel koostama tõendeid kostja kasuks. TsMS § 2681 järgi võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Kuivõrd koondamisteatise hagejale üleandmist pidi tõendama kostja ning kostja kui tõendamiskoormust kandev pool on omalt poolt teinud kõik, et tõendamiskohustust muude tõendite esitamisega täita, oli maakohtul olukorras, kus kohtul ei tekkinud kindlat veendumust, kuidas faktivaidlus lahendada, seadusest tulenev õigus kuulata kostja juhatuse liige oma algatusel vande all. Hageja ei toonud apellatsioonkaebuses ühtegi asjaolu, mis annaks alust kostja juhatuse liikme poolt vande all antud ütluste õigsuses kahelda. Hageja väide, et kostja juhatuse liige valetas, on paljasõnaline. Kostja juhatuse liikme ütlused on kooskõlas 14. aprilli 2022. a teatisega. Hageja ei too apellatsioonkaebuses välja, milliste asjas veel esitamata tõenditega oleks tal oma nõuet võimalik tõendada või kostja seadusliku esindaja vande alla antud ütlusi ümber lükata. Seega ei vasta tegelikkusele apellatsioonkaebuse väide, et tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid hagejale 14. aprillil 2022 koondamisest teavitamise kohta. Hageja heitis 14. veebruari 2023. a apellatsioonkaebuses maakohtule ette S.P. tunnistajana ülekuulamata jätmist. Asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus ei ole hageja enam tunnistaja ülekuulamise vajadusele tuginenud ega ole tunnistaja ülekuulamist taotlenud. Seega ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul olnud järjekindel oma väidetes. Juhul, kui hageja hinnangul võis S.P. tunnistusel olla tähtsust asja lahendamisel, oli hagejal võimalik taotleda tema ülekuulamist asja teistkordsel läbivaatamisel. Hageja ei ole seda teinud. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades hageja apellatsioonkaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
8.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles 5(6)

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

9.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus