5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.Viru Maakohtu menetluses oli Larissa Frolova (hageja) hagi Osaühingu PLASTIKEST (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures mööbli tellimuste vastuvõtjana 14. oktoobril 2016 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Hageja sai töötasu miinimumpalga ulatuses, ühtegi noomitust töölepingu kestuse ajal ei ole hagejale tehtud. 13. juulil 2022 sai hageja ootamatult e-postile teate koondamise kohta, mille kohaselt on tööleping kostja algatusel üles öeldud töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel. Kostja ei järginud ülesütlemisest etteteatamise tähtaegu. Kostja 14. aprilli 2022. a teatis on võltsitud, kuna hagejale dokumenti tutvumiseks ei esitatud. Teatise allkirjastas kostja juhatuse liige Juri Šõšov. Teise allkirjastanud isiku tuvastamine on võimatu. Kui teise allkirja pani Sergei Podlipski, siis tema allkirja ei saa arvestada, sest tema on kostja töötaja. Hageja palus tunnistada töölepingu ülesütlemise tühiseks, lõpetada tööleping, välja mõista kostjalt hüvitis etteteatamistähtaja rikkumise eest 1308 eurot (60 päeva), kolme kuu keskmine töötasu 1962 eurot ja töötasu töölt sunnitult puudutud aja ees alates 14. juulist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestusega, et päeva töötasu on 21 eurot 80 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja töökoht kaotati seoses töö ümberkorraldusega. Kostja teavitas 9. märtsil 2022 üürileandjat, et ütleb äriruumi üürilepingu üles 9. juunist 2022. Hagejat teavitati koheselt sellest, et tema hallatavas esindussalongis tegevus lõpetatakse ning ta koondatakse. 14. aprillil 2022 koostati töölepingu
ülesütlemise teade seoses koondamisega ja kostja seaduslik esindaja, viibides samal päeval hageja töökohas koos teise töötaja Sergei Podlipskiga, soovis avalduse hagejale üle anda. Hageja ei võtnud ülesütlemisavaldust vastu. Hageja töötas kostja juures kuni 13. juulini 2022, sh alates 9. juunist 2022 kuni 13. juulini 2022 Jõhvi esindussalongis, asendades teist töötajat.
13.juulil 2022 edastati hagejale täiendavalt teade koondamise kohta koos lõpparve arvestustega.
3.Viru Maakohus jättis 27. jaanuari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 540 eurot ja menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja vastusele lisatud 14. aprilli 2022. a ülesütlemise teatest nähtub, et teate sisu on hagejale tutvustatud, teatel on märge, et hageja on keeldunud teate vastuvõtmisest, teade on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt ja lisatud on kostja töötaja (Sergei Podlipski) allkiri hageja teate vastuvõtmisest keeldumise kohta. Maakohus leidis, et töölepingu lõpetamisest etteteatamine on tahteavalduse tegemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 mõttes ning TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja olema igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik (Riigikohtu 19. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05, p 10). Kui saaja ei ole tahteavaldust kätte saanud või ei ole saanud seda kätte õigeaegselt, s.t tahteavalduse jõudmine saajani on takistatud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada, kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Tulenevalt VÕS §-st 6 ja TsÜS §-st 138 peavad ka töötaja ja tööandja töösuhtes teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Maakohus leidis, et olukorras, kus töötajale oli teada, et teda soovitakse koondada ja ta keeldus töökohal vastavasisulise teate vastuvõtmisest, on töötaja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja võtnud sellega enda kanda teate kättesaamise riski. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguste kuritarvitamist ning õiguse kuritarvitamisena saab käsitleda ülesütlemise teate kättetoimetamise takistamist. Hageja väited 14. aprilli 2022. a teate võltsimise kohta on sisutühjad. See, et teadet väidetavalt hagejale ei esitatud, ei viita selle võltsitusele. Teate allkiri ei saa olla tühine ning asjaolu, et tegemist on kostja töötaja allkirjaga, ei sea kahtluse alla teate kehtivust. Hageja on ülesütlemise teate saanud 14. aprillil 2022 kätte ja tööleping on TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu õiguspäraselt üles öeldud alates 13. juulist 2022.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu seisukoht, et hagejat teavitati töölepingu lõppemisest õigeaegselt, väär. Kohtule esitatud teatel puudub hageja allkiri. Teate allkirjastas kostja töötaja Sergei Podlipski, kes ei ole kostja seaduslik esindaja. Maakohtu seisukoht, et kostja tegutses heas usus, on väär. Juhul, kui kostja seaduslik esindaja sai teada, et teade ei jõudnud adressaadini, oli tal teisi võimalusi selle edastamiseks, nt tava- või tähtkirjana või e-posti kaudu. Äärmisel juhul võis kohus teadet allakirjutanud isiku kohtus vande all ära kuulata, kuid seda ei ole tehtud. Ebaõige on maakohtu väide, et kui hageja ei täida töökohustusi ning omab sissetulekut, on saamata jäänud töötasu nõue põhjendamatu ja vastuolus seadusega. Hageja ei tööta käesoleva ajani ja ei saa ka töötasu. Tööandja töölepingu ennetähtaegse lõpetamise tühiseks tunnistamisel on töötajal õigus nõuda nii hüvitist rikutud etteteatamise tähtaja eest, kui ka sunnitud töölt puudumise aja eest saamata töötasu.
Kostja menetluskulud on liiga suured.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Maakohus menetles tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 järgi kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses peab kohus järgima § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadataks läbi kohtuistungil. See tähendab, et kohus peab välja selgitama menetlusosaliste taotlused, teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus edastas menetlusosalistele üksteise menetlusdokumendid, määrates tähtaja seisukohtade esitamiseks, seejärel teatas maakohus pooltele kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud oma nõudes asjaolule, et teda ei ole koondamisest õigeaegselt teavitatud. Hageja leidis 7. septembri 2022. a menetlusdokumendis (dtl 37–38), et kostja poolt esitatud 14. aprilli 2022. a teatis on võltsitud ning kinnitas, et hagejale ei ole seda kunagi esitatud. Hageja leidis, et ühe allkirjastanud isiku tuvastamine ei ole võimalik andmete puudumise tõttu. Teine, Sergei Podlipski, töötab kostja juures. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et asjaolude tuvastamiseks oleks maakohus võinud teatise allkirjastanud isiku vande all ära kuulata, kuid maakohus ei ole seda teinud. Maakohus leidis, et hageja väited 14. aprilli 2022. a teatise võltsimise kohta on sisutühjad. Maakohus tugines seejuures kostja selgitustele ja kostja poolt esitatud 14. aprilli 2022. a teatisele. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata üksnes selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1). Praegusel juhul ei vaidlustanud hageja
dokumendi nn tehnilist võltsimist, mida saaks lahendada TsMS § 277 järgi, vaid seadis kahtluse alla selle usaldusväärsuse. Maakohus ei ole hageja väiteid dokumendi võltsituse kohta täpsustanud. Samuti ei ole maakohus andnud hagejale võimaluse vajadusel esitada täiendavaid tõendeid ega taotlusi. Hageja heidab maakohtule ette S. Podlipski vande all ärakuulamata jätmist. Maakohus on jätnud pooltele tõendamiskoormise selgitamata. Töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus ning töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (Riigikohtu 6. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 16). Hageja on töötaja, ehk nõrgem pool. Maakohus leidis kostja väidetele tuginedes, et hagejale oli teada, et teda soovitakse koondada (maakohtu otsuse p 7). Menetlusosalise seletused ei ole tõend (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 21; 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1105-08, p 18) ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18; 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15). Maakohus oleks pidanud selgitama pooltele tõendamiskoormise jaotust olukorras, kus pooled vaidlevad asjas tähtsust omava asjaolu üle, s.o asjaolu üle, millal hagejale teatati koondamisest. Maakohus ei ole seda teinud.
8.Istungist loobumine ei anna kohtule õigust selgitamiskohustuse täitmata jätmiseks, kuid samas võib kirjalikus vormis võib pooltega õiguse kohaldamise ja muude asjakohaste küsimuste arutamine olla keerulisem. Ka kirjaliku menetluse puhul peab maakohus läbi viima eelmenetluse. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eelmenetlust korrektselt läbi viinud. Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Hageja esindab menetluses ennast ise. Kostjal on vandeadvokaadist esindaja. Kohus saab juhtida hageja tähelepanu võimalusele taotleda riigipoolset menetlusabi (TsMS § 180jj).
9.Kostja palus hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat hüvitist hagejale makstud töötuskindlustushüvitise tõttu (dtl 28). Hageja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta on töötuskindlustushüvitist saanud ning esitas kohtu nõudel vastavad tõendid (dtl 41–42). Kui asja uuel lahendamisel leiab maakohus, et hagejat ei ole töölepingu ülesütlemisest seaduses ettenähtut etteteatamise tähtaega järgides teavitatud, tuleb maakohtul anda hinnang hageja rahalistele nõuetele.
10.Maakohus on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8415, p 12 teine lõik, ja 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd
ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kostja äriregistri väljatrüki. Ringkonnakohus ei lahenda selle tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmist. See tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
11.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.