Otsuse teatavaks tegemise aeg 14. juuli 2023, Jõhvi ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
L. F. hagi Plastikest OÜ vastu töövaidluses
Hagi hind
6015, 12 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: L. F. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: Plastikest OÜ (RK XXX, asukoht: Torujõe 19, Kohtla-Järve, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Margus Kiir (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta L. F. hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud L. F. kanda.
3.Välja mõista L. F.lt Plastikest OÜ kasuks menetluskulud 870 eurot.
4.Välja mõista L. F.lt Plastikest OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (870 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures mööbli tellimuste vastuvõtjana 14.10.2016 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Töötasu oli alammääras, mis oli 2022 654 eurot. Kogu töötamise perioodil ei olnud hagejal noomitusi ega karistusi. Ootamatult sai hageja oma e-postile 13.07.2022 teate koondamise kohta, koos lõpparve lehega. Dokumentidest sai hageja aru, et tööleping temaga on tööandja algatusel üles öeldud TLS § 89 lg 1 alusel. Lõpparveks oli arvestatud 1 kuu töötasu ulatuses, saamata jäänud töötasu 9 päeva eest ja puhkusehüvitis. Kostja 14.04.2022 teatis on võltsitud, kuna hagejale tutvumiseks dokumendi ei ole esitatud.
2.Kuna S. P. on kostja töötaja, siis tema allkiri on tühine, sest ta on tööandjast sõltuvuses. Kuna hagejal eelnevaid rikkumisi ei ole olnud, siis leiab hageja et temaga töölepingu lõpetamine on tühine ja rikutud on TLS sätteid. Rikutud on ette teatamis tähtaega, mis antud juhul on 60 kalendripäeva, sest hageja töötas kostja juures enam kui 5 aastat. Hageja palub tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping, välja mõista kostjalt hüvitis etteteatamistähtaja rikkumise eest 1308 eurot (60 päeva), kolme kuu keskmine töötasu 1962 eurot ja töötasu töölt sunnitult puudutud aja ees alates 14.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestusega et päeva töötasu on 21, 80 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja vaidleb neile vastu ning palub hagi jätta rahuldamata. Seoses ümberkorraldamisega otsustas kostja tegevuse antud asukohas lõpetada. 09.03.2022 kostja teavitas üürileandjat, et ütleb äriruumi üürilepingu üles 09.06.2022. Hagejat koheselt teavitati, et tema hallatavas esindussalongis tegevus lõpetatakse ning tema osas toimub ametikoha koondamine. Hagejaga arutati antud küsimust ning otsustati, et hageja töötab kostja juures kuni 13.07.2022, so alates 09.06.2022 kuni 13.07.2022 Jõhvi esindussalongis, asendades oma õde. 14.04.2022 koostati ülesütlemis teade seoses koondamisega ja samal päeval kostja seaduslik esindaja (sh töötaja S. P.) viibides hageja töökohas soovis avalduse üle anda hagejale.
4.Hageja ütles, et teda on juba eelnevalt teavitatud ja tal pole mingeid kirju vaja, ta saab olukorrast aru. Hageja soovimatus võtta avaldust enda valdusesse märgiti avaldusele ning seda kinnitas allkirjaga ka juures viibinud töötaja. Töökohal dokumentide üle andmisel ongi tavapäraselt tunnistajateks kaastöötajad. Hagejale oli 13.07.2022 edastatud täiendavalt teade koondamise kohta koos lõpparve arvestustega. Hagejale on seoses koondamisega, millise tühisusele ta toetub tasutud enam, kui kolme kuu töötasu. TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Seega saaks antud nõue kõne alla tulla, kui ülesütlemine on kehtiv ja etteteatamise aeg oli ebapiisav. Olukorras, kus hageja ei täida töökohustusi ning omab sissetulekut, on saamata jäänud töötasu nõue ilmselt põhjendamatu ja vastuolus seadusega.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Hageja koondamise põhjuseks oli esindussalongi sulgemine Kohtla-Järvel, st. tööandja oli olukorras, kus salongi sulgemisega kaasnes vajadus vähendada tööjõudu, mis annab aluse töötaja koondamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale võimaldati kostja juures tööd teise töötaja asendamise tõttu (puhkus) teises kostja salongis (Jõhvi) kuni 13.07.2022, st. tööandja võimaldas töötajale sobivat tööd, puhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks. Pooled vaidlevad kostja poolt töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste üle. Hageja väitel on tööleping üles öeldud 13.07.2022 teatega tema e-postile. Kostja leiab, et
tööleping on üles öeldud 14.04.2022, mil kostja seaduslik esindaja soovis töökohal ülesütlemisavaldust hagejale üle anda, kuid hageja keeldust avaldust vastu võtmast.
6.Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 1 lg 1, § 195 lg-d 1 ja 2). Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 esimese lause kohaselt kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega sõltub ülesütlemisavalduse kättesaamine ja jõustumine sellest, kas avalduse saaja on kohal- või eemalviibija. Eeltoodu kohaldub ka töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisele ja jõustumisele (TsÜS § 1). Tahteavalduse jõustumine TsÜS § 69 lg 2 järgi ei eelda igal juhul tahteavalduse tegelikku kättesaamist ega selle sisust teadmist (RKTKo 2-17-9268 p-d 18. 1, 18.5, 18.6).
7.Hageja on hagiavalduses väitnud, et 13.07.2022 tuli tema e-postile teade koondamise kohta, kuid 30.06.2023 istungil täpsustanud, et tegemist on teatega lõpparve kohta. Kostja seaduslik esindaja on istungil selgitanud, et 13.07.2022 ei saadetud kostjale lepingu ülesütlemise teadet, kuna seda on tehtud eelnevalt 14.04.2022. Kostja vastusele lisatud 14.04.2022 ülesütlemise teatest nähtub, et teate sisu on hagejale isiklikult teatavaks tehtud, teatel on märge, et hageja on keeldunud teate vastuvõtmisest ja teade on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja ja kostja töötaja (S. P.) poolt. Kostja seaduslik esindaja, J. Š. on vande all kinnitanud, et hagejale tehti teate sisu isiklikult teatavaks ja hageja keeldus teate vastuvõtmisest, mida on oma allkirjaga kinnitanud kostja seaduslik esindaja ja juures viibinud töötaja, S. P.. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja sai kostja ülesütlemisavalduse kätte ja tal oli mõistlik võimalus teatega tutvuda 14.04.2022 oma töökohal ja see muutus TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause alusel kehtivaks arvestades teates märgitud kuupäevast, so. 13.07.2022.
8.Kui tahteavalduse jõudmine saajani on takistatud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada, kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Tulenevalt VÕS § 6, TsÜS § 138 peavad ka töötaja ja tööandja töösuhtes teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et olukorras, kus töötajale on juba eelnevalt teada, et teda soovitakse koondada ja töötaja keeldub hiljem töökohal vastavasisulise teate vastuvõtmisest, on töötaja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja võtnud sellega enda kanda teate kättesaamise riski. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguste kuritarvitamist ning õiguse kuritarvitamisena saab käsitleda ülesütlemise teate kättetoimetamise takistamist. Antud juhul on tööandja täitnud vorminõuetele vastava (TLS § 95 lg 1, 2) teatamiskohustuse ja teinud nõutava, et realiseeruks töötaja õigus saada teada töölepingu lõpetamisest.
9.Asjaolu, et 14.04.2022 teadet väidetavalt hagejale ei esitatud, ei viita selle võltsitusele. Hageja väide, et teadet talle 14.04.2022 ei esitatud, on ümber lükatud kostja seadusliku esindaja, J. Š. poolt kohtuistungil vande all antud ütlustega, mille kohaselt sooviti teadet hagejale töökohal üle anda, hageja keeldus sellest ning juures viibisid J. Š. ja ettevõtte töötaja, S. P., kelle allkirjad on teatel. Teate võltsimisele ei viita ka see, et tööandja äriruumi üürilepingu öeldi üles 09.03.2022 ja hageja sai koondamisteate kuu aega hiljem, so. 14.04.2022. Täiendavaid selgitusi teate võltsimise kohta hageja kohtuistungil ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja ülesütlemise teate kätte saanud 14.04.2022, tööleping on TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu õiguspäraselt üles öeldud alates 13.07.2022 ning kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja menetluskulud 870 eurot. Tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta ja õigusabi on osutatud kokku 7,25 h. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude vähendamiseks alust ei ole. Riigikohus on pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 3-2-1159-16 p 24). Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu mahub eeltoodud piiridesse. arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust ning 30.06.2023 kohtuistungit, on kostja esindaja õigusabikulu 870 eurot põhjendatud ja vajalik ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.