Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 17.08 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8676
Kohtuasi
X avaldus Hooneühistult Kadakas (likvideerimisel) teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sergei Tšurkin Puudutatud isik Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) (registrikood 80071043), lepinguline esindaja Monika Sori
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) 05.12.2022 menetlusdokumendile ja X 06.12.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2022 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) kanda. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
4.3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 09.06.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Hooneühistut Kadakas (puudutatud isik) võimaldama tal dokumentidega tutvuda. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 07.11.2022 määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isikut võimaldama avaldajal taotletud dokumentidega tutvuda 7 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. Maakohus leidis, et olukorras, kus menetlus toimus avaldaja huvides, kuid avaldus rahuldati, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda, ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud kogu ulatuses või osaliselt puudutatud isiku kanda. Määruskaebemenetluse kulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TsMS § 172 lg-t 1, sest menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei ole õiglane. Avaldaja kandis menetluses kulusid 674 euro ulatuses, esitas selle kohta menetluskulude nimekirja ning puudutatud isik ei esitanud menetluskuludele vastuväidet. Maakohus tunnistas määruses, et avaldaja püüdis saada puudutatud isikult kohtueelselt teavet, kuid puudutatud isik ei rahuldanud tema nõuet, mistõttu oli avaldaja sunnitud kaitsma oma õigusi kohtu kaudu. Seetõttu on õiglane, et puudutatud isik kannab avaldaja kulud täielikult või kohtu määratud ulatuses.
2-22-8687
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuna maakohus tegi määruse avaldaja huvides, peab avaldaja kandma TsMS § 172 lg 1 järgi ka menetluskulud. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on õiglane, sest puudutatud isik ei ole esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid. Lisaks sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 29.11.2022 notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille p 1.6.4 kohaselt loobus avaldaja igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) puudutatud isiku vastu, tasub kõik temalt kohtu poolt välja mõistetavad summad sh menetluskulud ning võimaldab hooneühistu likvideerimismenetluse lõpuni viia. Puudutatud isik lisas nimetatud kokkuleppe tõendina vastusele.
6.Avaldaja vaidles notariaalsest lepingust tulenevale nõuetest loobumisele vastu. Notariaalne kokkulepe oli avaldaja ühepoolne kinnitus selleks, et puudutatud isik ei müüks likvideerimismenetluse käigus avaldajale kuuluvat garaaži, mida kinnitavad likvideerija e-kiri ja müügikuulutus, ning avaldaja vastav kinnitus on tühine. Notariaalses kokkuleppes ei ole sõlmitud kokkulepet selle kohtuasja kohta. Maakohtu määrus jõustus avalduse rahuldamise osas 22.11.2022, s.o enne notariaalse lepingu sõlmimist.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja vaidlustatud määrus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda.
9.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole kumbki pool maakohtu määrust vaidlustanud. Seda arvestades lähtub kolleegium sellest, et maakohus on avalduse rahuldanud, ega kontrolli selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Avalduse rahuldamise osas on maakohtu määrus jõustunud.
10.Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus kaalumispiiridest ja lähtus ekslikest kaalutlustest, kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte enda kanda. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 I lause järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 II lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt annab TsMS § 172 lg 1 II lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seejuures on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 I lauset on otstarbekas kohaldada juhul,
2-22-8687 mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kaalutlusotsustusse vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14; RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Siinses asjas esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palus kohustada puudutatud isikut võimaldama tal dokumentidega tutvuda, kuna puudutatud isik oli sellest keeldunud. Seega on tegemist hagita asjaga, mida iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning kus kohus teeb lahendi ühe menetlusosalise kahjuks. Seega tuleb sellises vaidluses jätta menetluskulud üldjuhul selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks kohus lahendi teeb. Praeguses asjas rahuldas maakohus avalduse, st tegi lahendi puudutatud isiku kahjuks, mistõttu tulnuks maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Iseenesest saab kohus jaotada sisulise vaidlusega hagita menetluses menetluskulud ka eeltoodust erinevalt, kuid selleks peavad esinema asjaolud, mille tõttu on teistsugune menetluskulude jaotus õiglane. Samuti peab kohus oma kaalutlusotsust põhjendama. Siinses asjas ei ole maakohus kaalutlusotsust piisavalt põhjendanud. Maakohtu määrusest saab järeldada, et maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda seetõttu, et maakohus rahuldas avalduse ja lahend on avaldaja huvides. Need asjaolud ei anna aga alust jätta õigluse põhimõttest tulenevalt avaldaja menetluskulusid avaldaja enda kanda. Kuna tegemist oli menetlusosaliste vaidlusega hagita menetluses ning maakohus pidas avaldust põhjendatuks ja rahuldas selle, oli poolte huve kaaludes õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma avaldaja menetluskulud tema enda kanda, ei ole puudutatud isik maakohtu ega määruskaebemenetluses esile toonud. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik ei ole enda kinnitusel esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid, ei anna selleks alust olukorras, kus avaldaja on olnud sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma ja kohus on avalduse rahuldanud.
11.Puudutatud isiku 05.12.2022 menetlusdokumendile ja avaldaja 06.12.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid tuleb jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuivõrd esitatud tõenditel ei ole menetluskulude jaotamist puudutava määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Puudutatud isiku väitel sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 29.11.2022 (s.o pärast maakohtu määruse avalikult teatavaks tegemist 07.11.2022 ja avaldaja määruskaebuse esitamist 22.11.2022) notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille p 1.6.4 kohaselt loobus avaldaja igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) puudutatud isiku vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pärast määruskaebuse esitamist sõlmitud kokkuleppel olla tähtsust maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude jaotuse otsustamisel. Avaldaja ei ole määruskaebusest loobunud ja palus selle läbivaatamist. Küll võib selline kokkulepe takistada hiljem avaldajal menetluskulude hüvitise sissenõudmist puudutatud isikult, kui avaldaja on mh loobunud ka sellest kohtumenetlusest tulenevatest nõuetest puudutatud isiku vastu.
12.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
13.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab
2-22-8687 maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
14.Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda määruskaebuselt enam makstud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse RLS § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Seega tuli avaldajal tasuda määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, s.o 20 eurot enam.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.