Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani hagi Consegna OÜ vastu tahteavalduse kehtetuks tunnistamiseks ja kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani hagi Consegna OÜ vastu 23. märtsi 2017. a käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks või tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. aprilli 2023. a määrus Hagi tagamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Consegna OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Consegna OÜ (registrikood 14162717), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Vastustaja (hageja): Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman, esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Andrei Svištš
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2023. a määrus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi ja resolutsiooni sõnastust.
2.Sõnastada määruse resolutsioon järgmiselt: 2.1.Oliver Kruuda pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-21-7742) ei arvestata Consegna OÜ-le 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud, määratud häältega, kuni tsiviilasjas nr 2-2117683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 2.2.Oliver Kruuda pankrotimenetluses ei arvestata üldkoosoleku kokkukutsumisel (PankrS) § 79 lg 2 p-de 1 ja 2 ja lõike 3 alusel võlausaldajate kvoorumi hulka Consegna OÜ-le tsiviilasja nr 2-20-15749 tagaseljaotsusest tulenevat 24 545 562 euro 56 sendi suurust nõuet, kuni tsiviilasjas nr 2-2117683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 2.3.. Keelata Consegna OÜ-l taotleda Oliver Kruuda pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumine, kuni tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 2.4.Consegna OÜ-l puudub Oliver Kruuda pankrotimenetluses jaotise alusel väljamaksete saamise õigus esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud, kuni tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
4.Menetluskulude jaotluse määrab maakohus lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Oliver Kruuda (pankrotis; võlgnik) pankrotihaldur Andres Tootsmani (hageja) hagi Consegna OÜ (kostja) vastu, milles hageja palub tunnistada kehtetuks võlgniku hagile vastamata jätmine kui tahteavaldus tsiviilasjas nr 2-20-15749. Samuti palub hageja tunnistada Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-15749 sundtäitmine lubamatuks.
2.Hageja esitas 11. oktoobril 2022 kohtule hagi täienduse, milles palub tuvastada kostja ja võlgniku vahel 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingu tühisus, või alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja ja võlgniku vahel 23. märtsil 2017 sõlmitud käendusleping. Kohus registreeris hageja 11. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi uue tsiviilasjana (2-22-17690).
3.Kohus liitis 5. detsembri 2022 määrusega tsiviilasjad nr 2-21-17683 ja 2-22-17690 ühte menetlusse, võttis menetlusse hageja hagi kostja vastu 23. märtsi 2017 käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks või tagasivõtmise korras kehtetuks tunnistamiseks, samuti lahendas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
4.Hageja esitas 19. aprillil 2023 taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna palus hageja:
1) kohustada O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihaldurit mitte määrama kostjale hääli O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud; 2) keelata O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril kutsuda kostja taotlusel kokku võlausaldajate üldkoosolekuid või alternatiivselt lubada O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril mitte kutsuda kostja taotlusel kokku võlausaldajate üldkoosolekuid; 3) keelata O. Kruuda pankrotimenetluses kostjal taotleda ja kutsuda kokku pankrotiseaduse (PankrtS) § 79 lg 2 p-de 1 ja 2 ja lõike 3 alusel võlausaldajate üldkoosolekuid; 4) keelata O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril jaotise alusel väljamaksete tegemine kostjale O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Kohustada O. Kruuda pankrotihaldurit hoiustama jaotise alusel kostjale väljamaksemisele kuuluvad summad; 5) alternatiivselt kohaldada muid sobivaid hagi tagamise abinõusid. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kohtupraktikat arvestades tõenäoline, et kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse. Kuigi kostja nõude puhul on tegemist jõustunud tagaseljaotsusega välja mõistetud nõudega, võidakse vastav nõue vähemalt formaalselt võetuna lugeda värske Riigikohtu praktika valguses kaitsmiseta tunnustatuks. Pankrotimenetluses nõude tunnustamisel tekib faktiliselt olukord, kus võlgnik saaks võimaluse läbi oma poja firma (kostja) kontrollida iseenda pankrotimenetlust. Hageja hinnangul on tarvis välistada kostja poolt menetlusõiguste kuritarvitamine (võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamine) ning võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise takistamine. Sellest tulenevalt on tarvis hagi tagamise korras piirata kostja menetlusõigusi ja pankrotihalduri kohustusi kuni käesoleva tsiviilasja lahendi jõustumiseni nagu on selleks andnud selge juhise ning pidanud seda võimalikuks Riigikohus. Pankrotimenetlust, sh kostja nõuete tunnustamist, ei saa peatada seniks, kuni lahendatakse käesolev tagasivõitmise hagi. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja vaidlus ja nõude tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses viiakse läbi erinevates tsiviilasjades ja erineval ajal, on võimalik, et kostja saab oma nõude pankrotimenetluses tunnustatud, kuid mille aluseks oleva kohtulahend/käendusleping käesolevas tsiviilasjas võidetakse tagasi/tuvastatakse tühisus. Kui aga kostjal puudub nõude alus, ei ole kostjal enam nõuet võlgniku vastu pankrotimenetluses. Välistamaks kostja võimalike menetlusõiguste pahauskset kasutamist on põhjendatud hagi tagamise korras piirata pankrotihalduri ja kostja õigusi kostja suhtes võlgniku pankrotimenetluses.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2023. a määrusega taotluse ja kohustas O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihaldurit mitte määrama kostjale hääli O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb
23.märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud kuni tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus keelas O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril kutsuda kostja taotlusel kokku võlausaldajate üldkoosolekuid kuni tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja kostjal taotleda ja kutsuda kokku pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lg 2 p-de 1 ja 2 ja lg 3 alusel võlausaldajate üldkoosolekuid tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
Samuti keelas maakohus O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril jaotise alusel väljamaksete tegemine kostjale O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Kohustada O. Kruuda pankrotihaldurit hoiustama jaotise alusel kostjale väljamaksmisele kuuluvad summad kuni tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Pankrotihaldur palub esimeses hagis tunnistada kehtetuks võlgniku hagile vastamata jätmine kui tahteavaldus tsiviilasjas nr 2-20-15749. Selles tsiviilasjas jättis võlgnik kostjana Consegna OÜ esitatud hagile vastamata, ning Tartu Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsusega Consegna OÜ (praeguse kostja) hagi võlgniku vastu, ning mõistis võlgnikult Consegna OÜ kasuks välja 24 541 509 eurot ja menetluskulud 3855 eurot ja viivise. Hageja tugineb sellele, et hagile vastamata jätmine on selline tegevusetus, mida saab lugeda tahteavalduseks ning kostja hagile vastamata jätmine võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel. Kohus on 5. detsembri 2022 määruses leidnud, et pankrotihaldur saab sellise hagi esitada ja hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust. Seega on esimene hagi lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Pankrotihaldur palub teises hagis tuvastada kostja ja võlgniku vahel 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingu tühisus, või alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja ja võlgniku vahel 23. märtsil 2017 sõlmitud käendusleping. Hageja tugineb sellele, et käendusleping on näilik ja seega tühine (tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 89 lg-d 1 ja 2) või alternatiivselt tagasivõidetav PankrtS § 110 lg 1 p 4 alusel. Ka see hagi on kohtu hinnangul lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamiseks aluseks olevaid asjaolusid. Kostja nõue võlgniku vastu tuleneb 22. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-20-15749. Kohus nõustus hagejaga selles, et on tõenäoline, et kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse (vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5718, p-d 13 – 15). Olukorras, kus kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse, võib tekkida olukord, kus kostja saavutab kontrolli pankrotimenetluse üle ning hakkab seda menetlust endale sobivalt ja teisi kahjustades suunama. Samas on praeguses asjas esitatud hagi võlgniku hagile vastamata jätmise kui tahteavalduse kehtetuks tunnistamiseks, samuti võlgniku ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Analoogselt kompromissi tagasivõitmisega ei oleks ka praegusel juhul hagi rahuldamise korral kostjal õigust saada pankrotivarast väljamakseid (kompromissi tagasivõitmise kohta vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p 14). Kohtupraktikas on leitud, et ei ole välistatud, et tagasivõitmise hagi tagamiseks võib pankrotihaldur taotleda kohtult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 ja § 378 lg 1 p 10 järgi sellise hagi tagamise määruse tegemist, millega kohustataks pankrotihaldurit pankrotimenetluses mitte arvestama tagasivõidetava kohtulahendi alusel määratud häältega kuni tagasivõitmise hagi kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks võib taotleda kohtult hagi tagamise korras, et kohtulahendist tuleneva nõude omajale ei tehtaks pankrotimenetluses väljamakseid (summad hoiustatakse) kuni tagasivõitmise hagi kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt Riigikohtu 23. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5718, p 17). Kohtu hinnangul on võimalik, et võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse kostja nõuet, kuigi pärast seda rahuldatakse hageja hagi. Sellises olukorras oleks aga kostja juba teostanud oma õigusi kostja pankrotimenetluses. Selleks, et pankrotihalduril oleks praeguse tsiviilasja lahendamise ajal õigus jätta kostjale hääled määramata, pidas kohus põhjendatuks hagi
tagamise korras kohustada võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurit mitte määrama kostjale hääli võlgniku pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Arvestades kostja nõude suurust oleksid võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise taotlemise eeldused (PankrtS § 79 lg-d 2 ja 3) täidetud ning halduril ei oleks võimalik keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest. Olukorras, kus haldur jätaks siiski üldkoosoleku kokku kutsumata, tekiks selline õigus võlausaldajal, kes taotluse esitas (PankrS § 79 lg 3). Kuigi PankrS § 79 lg-s 21 on sätestatud juhud, kui võlausaldajaid ei arvata lõikes 2 sätestatud kvoorumi hulka, peab kohus selguse huvides siiski põhjendatuks piirata kostja õigust taotleda üldkoosoleku kokkukutsumist ja ise kokku kutsuda kui ka halduri õigust kostja taotlusel üldkoosolekut kokku kutsuda. Samuti pidas kohus hagi tagamise korras põhjendatuks keelata võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduril jaotise alusel väljamaksete tegemine kostjale võlgniku pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Kohus pidas põhjendatuks kohustada võlgniku pankrotihaldurit hoiustama jaotise alusel kostjale väljamaksmisele kuuluvad summad. Praegusel ajal ei ole teada, et kostja nõude aluseks olev tagaseljaotsus ning käendusleping jäävad kehtima ning kas kostjal tekib õigus saada nõue rahuldatud. Siinkohal nõustus kohus hagejaga selles, et väljamaksete tegemine olukorras, kus ei ole teada praeguse vaidluse tulemus, ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Eelneva tõttu tuleb piirata kostja suhtes jaotise alusel väljamakse tegemine. Kohus leidis, et kohaldatavad hagi tagamise abinõud koormavad kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, siis ei pidanud kohus vajalikuks hagejalt tagamise tagatist nõuda (TsMS 383 lg 1).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi tagamine on lubamatu, kuna hagi on õiguslikult perspektiivitu ja tagamise abinõud tagatava nõudega seostamata. Määruses ei ole välja toodud, millise nõude täitmise tagamiseks on hagi tagamise abinõud rakendatud. Hagi tagamise korras ei saa panna hageja taotluse alusel hagejale endale keelde ja kohustusi. Olukorras, kus hageja taotleb iseendale keeldude ja kohustuste panemist, ei ole kooskõlas hagi tagamise instituudi üldise olemusega, samuti ei ole see kooskõlas TsMS § 378 lg 1 p-des 1-9 nimetatud abinõudega, millest ükski ei võimalda panna hageja taotluse alusel hagejale endale keelde ja kohustusi. Määruses kohaldatud abinõud on vaidlusaluse õigussuhte välised ja seetõttu lubamatud. Kostja hinnangul puuduvad määruses kohaldatud abinõude kohaldamise alused. Määruse põhjendamise kohustust ei saa asendada teises asjas tehtud Riigikohtu lahendi tsiteerimisega. Isegi, kui hääleõiguse piirang on õiguspärane (millega kostja ei nõustu), siis puudub õiguslik alus ja põhjendus koosolekul osalemise ja koosoleku kokkukutsumise õigust piirata. Selline piirang ei ole kooskõlas hääleõiguse piiranguga ning ei kaitseks mistahes hageja huvi ega eesmärke. Käesoleva hagi ja vaidluse esemeks ei ole häälte määramine ega jaotise alusel väljamaksete tegemine. Seega on määrusega kohaldatud abinõud sisult asjasse puutumatud.
Määruses puuduvad tagamise abinõude valiku põhjendused ja põhjendused hageja ja kostja huvide kaalumise kohta. Määrusega rakendatud üldine kõikehõlmav kostja hääleõiguse piirang ei saa olla põhjendatud ega kooskõlas hagi tagamise piiridega. Pankrotimenetlust juhib ja viib läbi pankrotihaldur ning võlausaldajate üldkoosoleku poolt halduri tegevusse sekkumise õiguslikud võimalused on sisuliselt olematud. Hageja väide, et kostja poolt võlausaldajate üldkoosolekul hääleõiguse omamise korral haarab kostja kontrolli pankrotimenetluse üle, on ebaõige ja teostamatu. Maakohus on eiranud TsMS § 378 lg 4 ega ole kaalunud mõlema poole huve. Määrusega piiratakse kostja kui võlausaldaja peamisi õigusi sisuliselt tervikuna ja väga pikaks ajaks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja taotlus jätta hagi 23.03.2017 käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata ei kuulu rahuldamisele. Hagi tagamine on põhjendatud. Esitatud haginõuded on õiguslikult perspektiivikad, s.o hagi ese on lubatav. Hagile vastamata jätmise kui tahteavalduse kehtetuks tunnistamise nõue on õiguslikult perspektiivikas. Hagile vastamata jätmine on selline tegevusetus, mida saab lugeda tahteavalduseks ning võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamisel esineb alus ka selle kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr 2-20-15749 tehtud otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on õiguslikult perspektiivne. Olukorras, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olev otsus rajaneb õigussuhtel, mille osas tuvastatakse selle tühisus või õigussuhe tunnistatakse kehtetuks, on ilmselge, et sellisel juhul esineb alus ka vastava otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
23.märtsi 2017. a käenduslepingu tühisuse tuvastamise nõue on õiguslikult perspektiivne. Hageja leiab, et hagis esitatud faktiliste asjaoludel rajanevalt ei ole välistatud TsÜS § 89 lg 1 kohaldamine, s.o esineb materiaalõiguslik alus, mille alusel on võimalik asjakohast tehingut pidada näilikuks hagis esitatud asjaoludel. Õiguslikult perspektiivituks ei muuda vastavat nõuet ka kostja arvamus, et hagejal puudub õigustatud huvi 23.03.2017. a käenduslepingu tühisuse tuvastamise vastu. Maakohus on valinud hagi tagamiseks sobivad ja vajalikud meetmed. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika ja õiguskirjandus. Võttes arvesse võlgniku ja kostja tegevust enne pankrotimenetlust (nii käesoleva hagimenetluse aluseks oleva nõude konstrueerimisel kui ka võlgniku poja Karl Kruuda muud osalust võlgniku vara võõrandamisel käenduskohustuse võtmisega samal ajal – vt 11.10.2022 hageja menetlusdokumendi p 69-74) ning sellest välja joonistuvat kavatsust jätta võlgniku võlausaldajate nõuded rahuldamata ning kontrollida seejuures võlgniku lähikondse poolt võlgniku pankrotimenetlust, esineb vajadus käesoleva hagi tagamiseks. Hageja hinnangul on tarvis välistada kostja poolt menetlusõiguste kuritarvitamine (võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamine) ning võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise takistamine. Kuigi kostja nõude puhul on tegemist tagaseljaotsusega välja mõistetud nõudega, on tagaseljaotsus siiski jõustunud kohtuotsus, mistõttu võidakse vastav nõue vähemalt formaalselt võetuna lugeda värske Riigikohtu praktika valguses kaitsmiseta tunnustatuks. Kui kostja nõue saab võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud, tekib faktiliselt olukord, kus võlgnik saaks võimaluse läbi oma poja firma (kostja) kontrollida iseenda pankrotimenetlust. Seega välistamaks kostja võimalike menetlusõiguste pahauskset kasutamist on hageja hinnangul põhjendatud hagi tagamise korras piirata pankrotihalduri ja kostja õiguseid võlgniku pankrotimenetluses.
8.Maakohus jättis 14. juuni 2023. a määrusega rahuldamata kostja 16. märtsi 2023. a taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus selgitas, et hagide perspektiivi osas on kohus juba varasemalt seisukoha võtnud ning jääb selle juurde, et esitatud nõuded on perspektiivikad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta lõppjärelduste osas muutmata, kuid muuta tuleb määruse resolutsiooni ja osaliselt põhjendusi. Ringkonnakohus muudab määruse põhjendusi ja resolutsiooni sõnastust lähtuvalt hagi tagamise eesmärgist ning piirab kostja õiguste teostamist ja toimingute tegemist pankrotimenetluses. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult kohaldanud hagi tagamise abinõusid.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et hageja nõuded on perspektiivitud. Hageja esitas kostja vastu nõuded tahteavalduse kehtetuks tunnistamiseks ja kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks või tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus hindas hagide menetlusse võtmisel hagide perspektiivikust. Hageja esitatud nõuded on õiguslikult lubatavad ja esile toodud asjaolude alusel saab kohus hagimenetluse käigus hinnata, kas hageja nõuded tuleb rahuldada.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, kelle väitel puuduvad määruses kohaldatud abinõude kohaldamise alused, tagamise abinõude valiku põhjendused ning põhjendused poolte huvide kaalumise kohta. Samuti piiratakse kostja kui võlausaldaja peamisi õigusi tervikuna ja väga pikaks ajaks. Maakohus on põhjendanud, miks hagi tagamise abinõude kohaldamine on vajalik. Hageja soovib hagi tagamise abinõudega välistada kostjale seadusest tulenevalt tagasivõidetava kohtulahendi alusel kaitsmiseta tunnustatud nõude alusel määratud häälte kasutamine ning piirata kostjal pankrotimenetluses menetlusõiguste kasutamist. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohaldatud abinõud on ebaproportsionaalsed ja piiravad ülemääraselt kostja õigusi pankrotimenetluses. Hagi tagamise abinõud piiravad kostja staatuses võlausaldaja võimalust pankrotivõlausaldajana oma õigusi kasutada, kuid takistavad ka võimalust õigusi kuritarvitada ning pankrotimenetluses alusetult kontrolli saavutada. Kõigi abinõude kohaldamise aeg on piiratud käesoleva menetlusega ning kui kaua hagi tagamise abinõusid rakendatakse sõltub suurel määral sellest, kuidas kostja hagimenetluses oma menetlusõigusi kasutab.
12.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et määruses ei märgita, milline abinõu, millist hagi tagab. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ja eelkõige TsMS § 377 lg 1 alusel hagi tagamisel peab määrusest näha olema, millist nõuet ja millises ulatuses konkreetne abinõu tagab. Käesoleval juhul lähtus maakohus õigesti TsMS § 377 lg-st 2. Maakohus reguleeris hageja taotlusel menetluse ajaks kostja õiguste rakendamist pankrotimenetluses, kuna pankrotimenetluses tulenevad kostja menetlusõigused hagis vaidlustatud 23. märtsi 2017 käenduslepingust. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õigussuhte reguleerimisel vajalik ega võimalik abinõude rakendamisel eristada hageja nõudeid.
13.Määruskaebuse esitaja väitel on kohaldatud abinõud vaidlusaluse õigussuhte välised ja seetõttu lubamatud ning hagi tagamise korras ei saa panna hageja taotlusel hagejale endale keelde ja kohustusi.
Käesolevas asjas ei ole hagide esemeks rahalised nõuded kostja vastu, seetõttu on kohtul õigus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Käesolevas asjas esitatud haginõuete kohta tehtavast lahendist selgub, kas kostjal on vaidlusalune nõue pankrotimenetluses või mitte. Ringkonnakohtu arvates saab kaaluda võimalust, kas sarnaste pankrotimenetluse toimumise tagamisele suunatud abinõude kohaldamine oleks lubatav ka pankrotimenetluses. Maakohus on hagi tagamise abinõude kohaldamise vajadust õigesti põhjendanud, kuid on ebaõnnestunult sõnastanud kohtumääruse resolutsiooni ja seadnud hagejale teises menetluses keelde ja kohustusi oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel. Hagimenetluses saab menetluse ajaks reguleerida vaidlusalust või vaidlusest vahetult mõjutatud õigussuhet, samuti saab kostjale seada keelde ja piiranguid, sh hagimenetlusest väljaspool toimingute tegemiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja kohustamine, sh teises menetluses või menetluseväliselt, ei ole antud asjas kooskõlas hagi tagamise mõttega. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust ja sõnastab selle ümber. Ringkonnakohtu arvates on kohane TsMS § 377 lg 2 alusel hagi tagamise korras kohaldada Oliver Kruuda pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-21-7742) järgmiseid abinõusid: 1) mitte arvestada Consegna OÜ-le 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb
23.märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud, määratud häältega; 2) neid hääli ei arvestata üldkoosoleku kokkukutsumisel (PankrS) § 79 lg 2 p-de 1 ja 2 ja lõike 3 alusel võlausaldajate kvoorumi hulka; 3) keelata Consegna OÜ-l taotleda võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine; 4) Consegna OÜ-l puudub jaotise alusel väljamaksete saamise õigus esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. 5) punktides1-4 kohaldatud abinõud kehtivad, kuni käesolevas asjas, s.o tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus jätab määruse resolutsioonist välja pankrotihalduri kohustamise tulemi hoiustamiseks. Ringkonnakohtu arvates on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks raha hoiustamine kostja huvides ja seega ei saa see olla käesoleva hagi tagamiseks kohaldatud abinõu. Hoiustamise kohustamise väljajätmine määrusest ei riiva ka kostja õigusi. Hoiustamise kohustus tuleneb PankrS § 151 lg-st, mille kohaselt nõuete rahuldamisel hoiustab haldur pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemiseks vajaliku ning vaidlustatud nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluva raha Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis Eestis. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihaldur peab hoiustama mh ka kostja nõudele vastava osa. Hageja võlgniku pankrotihaldurina saab võlausaldajate huve kaitsta käesoleval juhul üksnes hagimenetluses. Samal ajal jätkub pankrotimenetlus, mille peatamine PankrS § 27 lg 3 alusel on lubamatu. Eeldus, et pankrotimenetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul ning menetluse peatamise keeld koosmõjus, ei pea viima uute vaidlusteni, mis järgnevad juhul, kui võlausaldajale (kostjale) tuleks anda hääleõigus, tal oleks õigus taotleda võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist ja osaleda tulemi jaotamisel, kuid hilisemas hagimenetluses tuvastatakse, et sellel võlausaldajal puudus üldse nõudeõigus.
15.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks lõpplahendis.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.