Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Silm, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Q (registrikood xxxxxxxx, xxx) Seaduslik esindaja AK Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik, Siiri Pajupuu, e-post: [email protected]; [email protected]
Menetluse liik
Kohtuistungid 30.01.2023, Tallinn, osalesid X, esindaja vandeadvokaat Jaak Silm, kostja seaduslik esindaja AK, esindaja Advokaat Siiri Pajupuu, 10.03.2023, Tallinn, osalesid hageja esindaja vandeadvokaat Jaak Silm, kostja seaduslik esindaja AK, esindaja advokaat Siiri Pajupuu
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr 008/2022/301 sundtäitmine lubamatuks osaliselt viivisenõudes 21420 €.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ja kulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määratamata.
4.Otsuse täitmist tagavad 28.04.2022 ja 23.05.2022 seatud hagi tagamise abinõud kuni nende tühistamiseni.
5.Rahuldada Q OÜ protokolli parandamise taotlus ja parandada 30.01.2023 istungi protokolli järgmiselt: Asendada
protokolli 8.-l leheküljel ja ajatempli 00:32:37 juures märgitud sõna „võlatunnistajad“, sõnaga „võlatunnistused“, protokolli 14.-l leheküljel ja ajatempli 01:01:22 juures märgitud sõna „kolm“, sõnadega „kolm neljandik“, protokolli 19.-l leheküljel ja ajatempli 00:01:11 juures sõna „teada“, sõnaga „teda“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.X esitas kohtule 28.04.22 hagi Q OÜ vastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr 008/2022/301 sundtäitmine. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja sai 08.02.22 kätte täitur M. Kadaku 27.01.22 ja 28.01.22 täiteteate nr 008/2022/301. Sellest nähtuvalt oli kostja esitanud 20.01.2022 kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (lisa 1). Kohtutäiturile esitatud täitedokumendiks on Tallinna notari Maive Ottase 17.05.2013 poolt tõestatud leping nr 1160 (lisa 2) ja võlgnikuks X. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue. Täitmisteates on kohtutäituri teinud hagejale ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 30 päeva jooksul, tasudes vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul koos täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasuga pooles ulatuses kokku 95 646,82 eurot. Täitmisteatele olid lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning täitmisavaldusele lisatud kostja dokumendid (lisad 3-4).
3.11.02.2022 kanti hageja ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluv kinnistule nr xxxxxxxx keelumärge abikaasadele kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja ja kohtutäitur Mati Kadaku kasuks kohtutäituri 28.01.2022 avalduse alusel (lisa 6).
4.Hageja esitas täiturile kaebuse. Kaebuse lisade kohaselt on hageja täitnud käendusest tulenevat kohustust täitnud vähemalt 21420 €, kuid täitmisavaldusele lisatud võltsitud kinnituskirjaga soovib OÜ Q tõendada, et kostja nõude suurus on jätkuvalt 95 646,82 eurot (koos lisandunud täitetasudega). Lisaks eeltoodule, on kaebuses märgitud, et nõue on aegunud. Kaebus jäi läbi vaatamata 17.03.22, kuid maakohus tühistas selle täituri määruse. Täitur ei ole täitemenetlust hageja palvel peatanud.
5.26.04.22 avaldati kinnisasja enampakkumise teade (lisa 16).
6.Kostja pole nõudnud hüpoteegist tuleneva nõude täitmist hagejalt enne täituri poole pöördumist. Hageja täitis kohustuse osaliselt vastavalt pooltevahelisele kokkuleppel, kuid ülejäänud osas ei ole kostja temalt kui käendajalt kohustuse täitmist nõudnud. Kostja ei ole lisanud täitmisavaldusele ega esitanud hiljem täitemenetluse dokumente, mis tõendaksid vastupidist. Seeläbi on kostja rikkunud VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja on rikkunud teavitamiskohustust ja põhjustanud sellega hagejale kahju õigusabikulude näol, mida saab hageja tasaarvestada kostja nõudega.
7.Kostja nõude suuruse kujunemine ei ole selge ning nõudes sisalduv viivis ületab põhivõla suurust, on põhjendamatult suur, hageja taotleb viivise vähendamist.
8.Kostja selgitas täiturile, et seisuga 10.10.2012 võlgnes OÜ H (registrikood: 11069822, kustutatud), mille juhatuse liige hageja oli kuni 04.02.2004, OÜ-le G 45 323,60 eurot (registrikood: 10190734, mille juhatuse liige on alates 26.07.2000 OÜ Q juhatuse liige AK). See summa nähtub ka 10.04.2013 dateeritud OÜ H võlaarvestusest, mille kostja kohtutäiturile esitas (lisa 4, lk-d 11−12). Seega on kostja arvestuse kohaselt põhivõla suurus, mille eest hageja käendajana vastutab, 45 323,60 eurot.
9.OÜ H arvestuse järgi oli 10.04.21 viivis 889,29 € päevas (määr 0,05% päevas), kokku viivis 36274,48 €. Kokku võlg 82487,37 € (45 323,60 + 889,29 + 36 274,48). See on märgitud kostja õiendis 25.01.22. Nõude loovutamise lepingus 28.02.12 (leping 1) on nõude suuruseks H vastu, mille OÜ G kostjale loovutas, lepingu p 1 järgi 76091,85 € (lisa 4, lk 7). Hageja arvetes saaks olla viivis 0,5% päevas perioodi 28.02.13 – 10.04.13 (nõude loovutamine – võla arvestuse koostamine) eest 9517,96 € (H OÜ ja OÜ G OÜ vaheline 10.08.12 müügileping nr 1-12 lisa 3) (hagi lisa 17). Seega sai võlg olla vaid 10.04.13 85609,91 € (7691,85+9517,96). Kostja ei ole täitemenetluses ega ka varem summade erinevust selgitanud.
10.Hageja on märkinud, et tema omandatud nõue on 45323,60 € ja et viivisenõue ei saa ületada põhinõuet, seega saaks olla nõue maksimaalselt 90647,20 € (2*45323,60). Tema poolt antud 27.06.13 kinnituskirja ei saa tõlgendada, et tema kohustuste ulatus oleks 93450,82 €, vaid tegemist on maksimaalse summaga, mida temalt kui käendajalt saaks nõuda OÜ H kohustust eest 10.08.12 müügilepingu järgi. Väidetut kinnitab see, et seisuga 27.06.2013 pidanuks olema kasvanud põhivõlalt arvestatud viivise summa võrreldes 10.04.2013 dateeritud OÜ H võlaarvestuses märgituga 17 676,20 euro võrra vastavalt lisatud viiviseraportile (lisa 18). Kinnituskirjas märgitud summast 93450,82 eurot lähtudes oli aga viiviste summa suurenenud perioodil 11.04.2013−27.06.2013 vaid 10 963 euro võrra (889,29 + 36 274,48 – 48 127,22).
11.Kuna põhivõla suuruseks on 45323,60 € ja kostja nõuab hagejalt 93450,82 €, siis saab järeldada, et 48127,22 -eurost võlast on viivis ülejäänu ehk on 2803,62 € võrra põhivõlast suurem (48127,22-45323,60). Selles osas tuleb viivist vähendada VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1.
12.Kostjal ei saa olla nõuet hageja vastu summas 93450,82 €, sest hageja on nõude osaliselt tasunud.
13.Soome äriühingu K Oy kinnituskirja 18.02.22 kohaselt esitas ta Q OÜ-le nõudeid arvetega 21420 € konsultatsiooniteenuse eest, mida osutas hageja. Periood 30.09.2016−31.05.2017 (lisad 19-20, 21). Need on tasutud või tasaarvestatud Soome äriühingu poolt (lisad 22-23).
Kokkuleppel kostjaga konsulteeris hageja kostja nimel K Oy-d kalatoodete müügi- ja turustamistingimuste osas Eesti turul selle eest tasu saamata. Tasu hageja kaudu osutatud teenuse eest laekus teenuse saajalt K Oy-lt otse kostjale. Kostja heaks tehtud töö eest hagejale mistahes summas väljamakseid ei tehtud, vaid äriühingule osutatud teenuse maksumuse võrra loeti vähenenuks hageja käendusest tulenev kohustus kostja ees. Samal ajal ostis kostja K Oy-lt kalatooteid (forellimari ja värske forell), väljastades kauba müümisel müügiarved kostjale. K Oy tasaarvestas osaliselt müüdud kauba eest väljastatud arvete summad kostjale konsultatsiooni eest tasumisele kuuluva tasuga, mis kajastus eelnimetatud kostja arvetel.
14.Märkused tasaarvestuse kohta kajastuvad K Oy raamatupidamise väljavõttes (hagi lisad 22−23). Arvestades eelnevat, on kostja nimel ja huvides osutatud konsultatsiooniteenuse maksumuse ulatuses hageja kohustus käesolevaks ajaks lõppenud (VÕS § 153 lg 1 p 1, § 186 p 1, § 187 lg 1). Lisaks tasus ta kostjale kohustuste täitmiseks rahas, kuid selle kohta ei ole dokumente, sest kostja neid ei andnud.
15.Nõue on aegunud. Hageja esitab nõudele aegumise vastuväite VÕS § 149 lg 1 I lause järgi. K Oy kandis viimase summa hageja osutatud teenuse eest kostja pangakontole 2017. aasta juunis. Pärast seda ei ole OÜ Q mitte kordagi nõudnud kostjalt kohustuse täitmist. Juunis 2020.a. möödus TsMS § 146 lg 1 tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg. Aegumise tähtaega hakkas kulgema pärast viimase arve tasumist ja kulges lõpuni, katkemata, peatumata. Hagejal on õigus käendajana keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu, asjas ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 4). Hageja ei ole tahtlikult kohustust jätnud täitmata.
16.08.08.22 vastuses märkis, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise eelduseks on muu hulgas tagatiskokkuleppe kehtivus ja tagatud nõude vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutumine. Tagatud nõude aegumine välistab vähemalt osaliselt nõude sissenõutavuse ja sellisel juhul võib kõne alla tulla TsÜS § 145.1 lg 1 kohaldamine. Kõrvalkohustusest tulenevaks nõudeks on ka viivisenõue. Antud juhul moodustab OÜ Q 93450,82 euro suurusest nõudesummast viivis 48 127,22 eurot. Pandieseme arvel ei saaks rahuldada kostja viivisenõuet.
17.Lisaks leiab hageja, et 04.05.2020 kinnituskiri on võltsitud, kuna sarnaneb 27.6.13 kinnituskirjaga, kuid visuaalsel vaatlusel on allkirjad selgelt eristatavad. Lisaks tekib küsimus, miks pidanuks X peaaegu 7 aastat pärast kinnituskirja allkirjastamist allkirjastama veel ühe sisu poolest sõna-sõnalt kokkulangeva dokumendi. Ta ei mäleta ta seda, et oleks allkirjastanud 2020.a mingit kinnituskirja, millel oleks olnud omakäeliselt kirjutatud kuupäev, seega daatum on sinna märgitud palju hiljem.
18.Ebaõige on täitmisavalduses märgitud väide, et hageja väljastas 04.05.2020 kinnituskirja. Hageja ei ole neid koostanud, kirjutanud, sest kõik need koostas kostja seaduslik esindaja Y, kes tõi dokumente allkirjastamiseks hagejale. 08.08.22 vastuses märkis, et selle 04.05.2020 järgi ei saa arvestada nõude tunnustamist ja aegumist.
19.25.09.2022 kohtule esitatud avalduses tegi tasaarvestusavalduse (lk 136) summas 847,60 eurot, mis on tema kahjunõue õigusabikulude näol, arved 2022/0119 16.03.22 598 € ja 2022/0181 28.04.22 249,60 €. Kostja vastuväited (12.05.22, 04.05.20, 29.09.22, 27.01.23)
20.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Nõue on sissenõutav ja kostja pole rikkunud teavitamiskohustust. Nõue hageja vastu on sissenõutav, hageja oli teadlik temal olevast kehtivast kohustusest ning kostja huvist selle sissenõudmiseks. Hageja on regulaarselt, alates pandi seadmisest kinnitanud oma kohustust kostja ees. Hageja on andnud kinnituskirjad 06.07.2015.a (lisa 1), 11.09.2017.a (lisa 2) ja 04.05.2020.a (hagiavalduse lisas 4 lk 10), millega kinnitab oma kohustusi kostja ees. Hageja ja kostja seaduslik esindaja kohtusid 2022.a jaanuaris ning kostja pakkus hagejale kompromissi ning veelkord kohustuse kinnitamist. Hageja võlgnevuse kinnitamisega ei nõustunud ja see oli põhjus miks kostja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kostja pole käitunud pärast pandi seadmist ega ka lähiajal ajal mingil viisil, mis oleks jätnud hagejale mulje, et kostja on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Hagejale ei saanud tulla üllatusena kostja poolt nõue kohustuse täitmiseks ja pandi realiseerimiseks. Veelgi enam, täitmisteate kohaselt oli hagejal pärast täitemenetluse alustamist 30 päeva aega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Hageja seda ei teinud. Pooled teadsid, et ainus võimalus kostjal oma nõue sisse nõuda, on pandi realiseerimisega, kuna hageja on sisuliselt püsivalt maksejõuetu. Hagejal puudub muu vara mille arvalt kostja nõue rahuldada. Tõendamata hageja väited, et ta oleks saanud oma õigusi paremini kaitsta ja vältida enda omandi sundmüüki.
22.Hageja kohustus on selge, puudub alus viivist vähendada. Hageja võtab omaks ja tunnistab kostja põhinõude suurust summas 45 232,60 eurot, hageja ei vaidle vastu kohustusele tasuda ka viiviseid, kuid vaidlustab viivist. Hageja ei ole nõus viivise suurusega, mis ületab põhivõlga ja nõuab viivise vähendamist 2803,62 euro võrra. Seega võtab hageja omaks ega ei vaidle vastu, et tema kohustus on põhivõla osas 45 232,60 eurot ja samas määras viivis, kokku seega 90465,20 eurot.
23.Hageja on viivise arvestuses eksinud. Nõuded tulevad mitte ühest arvest, vaid mitmest arvest. 25.01.22 õiendis täiturile (hagi lisa 4 lk 11) selgitanud, et vastavalt 10.08.2012.a ostu-müügi lepingule nr 1-12 ostis OÜ H G AS-ilt kaupu ajavahemikul 31.08. - 10.10.12.a kokku summas 81766,78 eurot. Ostu-müügi lepingu raames ei olnud tegemist mitte ühe tehinguga, vaid mitmete tehingutega, mille käigus ostis OÜ H põhiliselt kalatooteid. OÜle H väljastati ostetud kauba eest arveid, millele oli märgitud vastavalt lepingule maksetähtaeg. OÜ H ei tasunud tähtaegselt arveid ning vastavalt lepingule arvestati tasumata arvetelt viivist. Viivist arvestati tasumata arvetelt esialgu 0,05% ning vastavalt täiendavale kokkuleppele (kuna OÜ H õigeaegselt oma kohustusi ei täitnud) 0,5% päevas tasumata summalt. Viivis akumuleerus pooltevaheliste tehingute käigus erinevatelt summadelt, mida OÜ H oli kohustatud maksma, kuid mille maksmise kohustust ta ei täitnud. Põhivõla suurus on määratud seisuga 10.04.2013.a. Selleks ajaks oli erinevate eelnevalt väljastatud arvete mittetasumisest akumuleerunud viivis vastavalt 889,29 eurot (viivis määraga 0,05%) ja 36274,48 eurot (viivis määraga 0,5%). Kõik arved, mis OÜ-le H väljastati, kajastuvad 25.01.2022.a õiendi lisas 1 viivise arvestamise tabelis (hagi lisa 4 lk 12). Tabelist nähtub, milline arve on millal väljastatud, millal on tasutud ja mis summalt missuguse ajaperioodi vältel on arvestatud viivist. Nimetatud tabel on koostatud OÜ H ja G AS raamatupidamise andmete võrdlemisel. Tabelis ei esine arvutusvigu ning arvestues on kinnitatud OÜ H seadusliku esindaja poolt, kes on käesolevas asjas hageja. Arvestused on hageja poolt veelkord kontrollitavad.
24.Nõude tagamiseks seati 17.05.2013.a hüpoteek summas 100 000 eurot ja lepiti poolte vahel kokku, et viivise arvestus peatatakse, kuna see oleks kujunenud ebamõistlikult suureks ning kogu võlgnevuse summaks jääb kokku 93 450,82 eurot. Eeltoodud summat on võlgnik kinnitanud oma kinnituskirjas 27.06.2013.a, mis on õiendi lisaks nr 2 (hagi lisa 4 lk 13). Alates 17.05.2013.a ei ole viivist arvestatud, seega ei saa viivise määr või selle suhe erineval ajal tekkinud põhivõlaga olla käesoleval ajal ebamõistlikult suur. Hageja pole tõendanud, et viivised oleksid ebaproportsionaalsed. Kostja ei nõutu hageja väidetega.
25.Hageja ei ole nõuet osaliselt tasunud. Hageja väitel tasus 21420 eurot kostjale 30.09.2016 - 31.05.2017 tema ees Soome äriühing K Oy, kellele hageja osutas konsultatsiooniteenust. Kostja ei nõustu sellega. Kostja on teinud 2016 - 2017 aastatel tehinguid hagis nimetatud Soome äriühinguga, mille sisuks oli kalatoodete ostmine ettemaksu eest. Kostjale oli teada, et hageja esindab Soome äriühingut, kuid mis õiguslikud suhted või kokkulepped olid hagejal nimetatud Soome äriühinguga, kostjal teada ei ole. Kostja teenis hagis nimetatud Soome äriühinguga sooritatud ettemaksuga tehtud tehingutelt kasumit hageja poolt nimetatud suurusjärgus, kuid puudub igasugune õiguslik alus käsitleda teenitud kasumit hageja töötasunu või muu tasuna, mida tasaarvestada. Hageja väidab et ta on teinud Soome äriühingule K Oy füüsilise isikuna tööd ning saanud selle eest tasu, mis on hageja osaliselt tasaarvestatud hageja kohustustega kostja ees. Nii Soome kui Eesti maksusüsteem käsitleb töötasu või mistahes tasu tehtud töö eest tuluna, millelt on resident kohustatud maksma tulu- ja sotsiaalmaksu. Kui Soome äriühing väidab, et hageja on tema juures töötanud ja teda konsulteerinud, siis on asjakohaseks tõendiks õiend tulu ja sotsiaalmaksu tasumise kohta. Hageja ei ole väiteid tõendanud. Kostja ei ole hageja eest tulu ja sotsiaalmaksu tasunud, sest selleks puudus õiguslik alus. Kostjal ei ole olnud hagejaga tööõiguslikke või muid sarnaseid võlaõiguslikke suhteid, mille eest hageja oleks tasu saanud. Hageja ega keegi kolmas isik ei ole varasemalt teatanud ega teinud kostjale avaldust tasaarvestada hageja kohustus kostja ees.
26.Kostja nõue pole aegunud. Asjas ei kohaldu TsÜS § 146 lg 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg ja isegi kui kohaldub, siis pole 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Hageja suhtes sundtäidetakse kostja nõuet, mis tuleneb täitedokumendist. Täitemenetluses täidetakse täitedokumenti, milleks on TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Seega kohaldub TsÜS § 157 lg 1 märgitud 10- aastane aegumistähtaeg. Lähtuda tuleb tagatiskokkuleppest, mis tekkis algse nõude hüpoteegiga tagamisel. Notariaalselt tõestatud ja sundtäitmisele allutatud kokkulepete puhul lõpeb nõude senine, kolmeaastane režiim ja hakkab kehtima uus. Tähendust ei oma nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg.
27.TsÜS § 157 lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kostja nõude ja täitemenetluse aluseks olev täitedokument tõestati 17.05.2013.a. Seega oleks lõppenud nõude 10 aastane aegumistähtaeg 18.05.2023.a. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkes ja algas uuesti, kui kostja 20.01.2022.a täitedokumendi täitmiseks esitas. Eeltoodu alusel ei ole käesolevas asjas aegunud täitedokumendist tulenev nõue, mis TsÜS § 157 lg 1 ja 2 järgi on 10 aastat täitedokumendi väljaandmisest.
28.Lisaks leiab kostja, et isegi aegumise korral on kostjal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist ja oma nõude rahuldamist. TsÜS § 145.1 sätestab, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Nimetatud sättest tulenevalt on pandipidajast võlausaldajal õigus realiseerida oma nõue panditud vara arvel ka siis, kui tagatud nõue on aegunud. Võlgnik ei saa vähemalt põhinõude osas aegumise vastuväitele tugineda. Seega on kostjal tulenevalt TsÜS § 145.1 lõikest 1 hüpoteegipidajana õigus nõuda oma täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamist panditud eseme arvel sõltumata nõude aegumisest. Samuti on õigus nõuda kokkulepitud viivist.
29.Möödunud ei oleks isegi 3- aastane aegumistähtaeg. TsMS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Hageja on allkirjastanud 27.06.2013.a (hagi lisa 4 lk 13), 06.07.2015.a (lisas 1), 11.09.2017.a (lisas 2) ja 04.05.2020.a (hagi lisa 4 lk 10) kinnituskirjad, millega ta kinnitab oma kohustusi kostja ees. Kuivõrd viimane kord tunnustas võlgnik nõuet 04.05.2020.a, katkes ja algas aegumine TsÜS § 158 lg 1 kohaselt uuesti 04.05.2020.a. Eeltoodust tulenevalt ei oleks ka 3 aastase aegumistähtaja korral kostja nõue hageja vastu aegunud.
30.Väited võltsitusest on aegunud. Hageja hinnangul on suure tõenäosusega võltsitud kostja täitmisavaldusele lisatud kinnituskiri, mis on omakäeliselt dateeritud kuupäevaga 04.05.2020 ja allkirjastatud selles märgitu kohaselt hageja poolt. Hageja viitab, et kinnituskirja sisu langeb kokku 27.06.2013.a kinnituskirja omaga, kuid dokumentidel olevad allkirjad on erinevad. Need kahtlused on alusetud. Kostjal on alates 2013.a õigus nõuda koheselt kohustuse täitmist ja algatada täitemenetlus, mistõttu puudub kostjal igasugune motiiv mingit hageja võlatunnistust võltsida. Hageja poolt allkirjastatud kinnituskirjadest nähtub, et kõigil nendel dokumentidel on võlgniku allkiri visuaalselt erinev. See aga ei tähenda, et võlgnik neid ei allkirjastanud. Ostu-müügi lepingul nr 1-12, selle lisadel, kinnitusel, 28.02.2013.a nõude loovutamise lepingul (hagi lisa 4 lk 1-9) on kõikidel dokumentide lehekülgedel visuaalselt erinev allkiri. Sellest saab teha järelduse, et hageja kirjutabki oma allkirja visuaalselt erineval kujul.
31.Kinnituskirjade tekstid on kostja seadusliku esindaja poolt koostatud ja tema juuresolekul allkirjastatud. Kinnituskirjade sisu kordub lihtsalt põhjusel, et kostja seaduslik esindaja printis eelnevalt koostatud kinnituskirja teksti arvutist uuesti välja ja andis seejärel hagejale allkirjastamiseks. 06.07.2015.a ja 11.09.2017.a kinnituskirjadel on fikseeritud summa 270415,17 mis sisaldab nii käsitletavat võlgu olevat summat, kui ka muid võlaõiguslike tehinguid (laenulepingud). Selle kohta on ka vastav märge kinnituskirjadel.
32.09.09.22 vastuses märkis, et kostjal on nõue, mida tagab hüpoteek ja seega on hageja väited alusetud, et selline nõue puudub. 17.05.13 notariaalses lepingus on viide tagatiskokkuleppele - punktid 3.2.1-3.2.3. Kostjal oli kuni 18.05.23 õigus nõuda tagatiskokkuleppest tuleneva nõude rahuldamist hüpoteegi arvel, nõue pole aegunud (RK 3-2-1-8-10 p 10, TsÜS § 157 lg 1). Pole õige hageja väide, et 20.01.22 avalduses pole nõudeid eristatud. Kinnituskirjades on viide kohustusele, mis on tagatiskokkuleppe. Hageja poleks saanud kinnituskirjades midagi muud kinnitada, kui tagatiskokkuleppega seotud kohustusi.
33.Viivis, mida kostja nõuab, et tekkis enne tagatiskokkuleppe sõlmimist, sest H OÜ oli viivituses. Notariaalse lepingu p 3.2.1 ja 3.2.2. järgi tagas hüpoteek nõudeid, mis tulenesid müügilepingust nr 1.12, seega on ka kõrvalnõuded täitedokumendist tuleneva
põhinõudena, mida hüpoteek 100 000 € tagab. Kostja ei nõua viivist alates täitedokumendi tegemisest. Pooled leppisid kokku notariaalses lepingus, et võlgnetav summa on 93450,82 €, mida hageja kinnitas 27.06.23 kinnituskirjaga.
34.04.05.20 kinnitiskiri pole võltsitud, hageja oli ise huvitatud oma kohustuste kinnitamisest, et kostja ei alustaks sundtäitmist. Pooled kohtusid 2022.a. jaanuaris ja kostja palus veelkord kinnitusi, lahendusi vabatahtlikku täitmist ja kinnituskirjadega kinnitas ka kostja, et pole nõuetest loobunud, vaid huvitub nõude täitmisest. Kostja on äriühing, kelle bilansis kajastuva nõude kohta oli vaja ka võlgniku kinnitust.
35.29.09.22 vaidles vastu tasaarvestusavaldusele, sest hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Kostja pole rikkunud hea usu põhimõtet, hageja on teadlik tema vastu olevast nõudest, täitemenetluse alustamisest ei pidanud kostja hagejat teatama. Hageja pole näidanud valmisolekut ka pärast täitemenetluse algatamist oma kohustust täita. Hageja on ise vastutav oma õigusabikulude tekkimise eest. Hageja nõue oleks teoreetiliselt lubatav, kui hageja oleks näidanud üles soovi kohustus täita ja võlg tasuda ning kostja oleks vastupidiselt sellele alustanud täitemenetlust.
36.27.01.23 avalduses (tl 208) võttis kostja hagi osaliselt õigeks 21420 euro ulatuses. Täitemenetlus oli alustatud 93450,82 euro nõudes. Hageja vaidlustas täitemenetluses kostja nõuded põhjusel, et tema arvates on 21420 € ulatuses nõue täidetud K OY poolt (endine ärinimi VH OY). Kostja leiab, et selles osas on täidetud viivis (müügilepingu nr 1-12 lisa 2, dtl 30) ja see ei mõjuta põhivõlga 45323,60 € ja alles jäänud viivisenõuet, mis on täitmisavalduses 20.01.22 esitatud. Viivis on 26707,22 € (vt 30.01.23 istungi protokoll, tl 218).
37.31.03.23 aegumise vastuväite esitamine on hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud
38.Hageja ja kostja sõlmisid notariaalselt tõestatud lepingu 17.05.2013 (registreeritud nr 1160, tõestanud notar M. Ottas), millega pooled seadsid hageja ja tema abikaasa omandis olevale kinnistule nr xxxxxxxx hüpoteegi summas 100 000 eurot omaniku igakordse kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga nõude rahuldamiseks (lepingu p 3.1). Hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded järgmiselt: kõik nõuded, mis tulenevad OÜ H ja OÜ G vahel 10.08.21 sõlmitud lepingust pealkirjaga „Ostu-müügileping nr 1-12“ ning sellest tulenevate nõuete loovutamise lepingust pealkirjaga „Nõude loovutamise leping nr 1“, mis on sõlmitud 28.02.2013 OÜ G ja hüpoteegipidaja vahel ning ülaltoodud lepingute võimalikest muudatustest ja lisadest. Hüpoteek on seatud OÜ Q kasuks (tl 174). Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse registriosa xxxxxxxx neljandasse jakku, kanne 5 (tl 24-25, sama ka 52-53, kinnistusraamatu andmete väljavõte). Kohtutäitur M. Kadak alustas täitemenetlust kostja 20.01.22 avalduse alusel. Kostja võttis hagi õigeks 21420 summas. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on 847,60 €. Vaidlus
39.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
40.Vaidlus on nõude suuruse, selguse ning selle üle, kas nõue on aegunud.
41.Kuna kostja esitas täitmisele täitmisavalduse ja täitedokumendina Tallinna notar M. Ottase poolt 17.05.2013 notariaalselt tõestatud dokumendi nr 1160, millega oli seatud hageja ja tema abikaasale ühisomandina kuuluvale kinnistule nr xxxxxxxx hüpoteek summas 100 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kooskõlas lepingu p 3.1. 3.2.1, siis on asjas tõendatud, et täitemenetlust alustati hageja suhtes TMS § 2 lg 1 p 19 järgi kehtiva täitedokumendi alusel.
42.Kohtule esitatud kostja täitmisavaldusest nähtub, et kostja tugineb 17.05.13 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule, mis tagab 10.08.12 sõlmitud müügilepingu täitmist hüpoteegiga 100 000 eurot ja et võlgnik ehk hageja on kinnitanud võlga 04.05.20. Avalduse lisaks on hüpoteegi seadmise leping, võlgniku kinnituskiri 04.05.2020 (tl 69, 69p). Hageja on ise esitanud koos hagiavaldusega täitmismenetluses kostja täitmisavalduse lisad: leping 10.08.12 OÜ H ja G vahel koos lisadega, nõude loovutamise leping, õiend viivise arvestuse kohta, X kinnituskirjad, sh 27.06.13 summas 93450,82 €, milles ta on kinnitanud, et on piisava tähelepanekuga tutvunud 10.08.12 müügilepinguga nr 1-12, selle tingimustega ja mõistab käendusega sõlmimisega endale võetud kohustusi (hagi lisa 4, tl 14-22).
43.Kuna täitmisavaldusest endast nähtuvalt on kostja tuginenud 17.05.13 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule ja soovinud hüpoteegi realiseerimist, siis ei oma vaidluses mingit tähtsust hageja väited ja viited käenduskohustusele. Nii ei oma väited sellest, mida saab käendaja esitada võlausaldajale, vaidluses tähtsust. Mis puudutab hageja väiteid viivise määra kohta, siis nähtub esitatud müügilepingust ja selle lisadest (müügilepingu lisa 3, tl 18p), et müügilepingu pooled muutsid kokkuleppel viivise määra alates 01.11.12 (lepingu p 10.1, 10.2) 0,5% päevale lepingu p 4 tulenevate kohustuste rikkumise korraks. Lepingu p 10 kohaselt oli varasema kokkuleppe järgi viivise määr 0,05% päevas. Oma kinnituskirjas 27.06.13 on hageja kinnitanud, et on piisava tähelepanekuga tutvunud müügilepinguga nr 1-12 ja selle tingimustega. Seega pidi talle olema selge ka müügilepingu järgne viivise määr ning selle muutmise aeg. Kuna hageja on 27.06.13 kinnitanud võlga 93450,82 € kostja ees, pidi talle olema selge ka kostja (Q OÜ) nõue H OÜ vastu ja seda nimelt 27.06.13 seisuga.
44.Hageja enda poolt kohtule esitatud täitmisavalduse lisadest (hagi lisas 4 olevad dokumendid) nähtub kostja põhivõla ja nõude arvestus 25.01.22 seisuga (tl 21). Selles on kostja kirjeldanud, kui palju pidi H OÜ tasuma lepingu järgi ostjale (endine nõude omanik G OÜ) ehk 81766,78 €, kuid tasus 36443,18 € ning 10.10.12 oli võlg 45323,60 €. Õiendis on lahti kirjutatud ka viivis määraga 0,05% päevas, mis oli 01.11.12 seisuga 889,29 €, ning viivis perioodi 01.11.12-10.04.13 eest vastavalt 36274,48 €, kokku viivised ja võlg 10.04.13 seisuga 82487,37€. Sellel viiviseõiendil on vastavalt märgitule ka lisa 1 (tl 21p),
millest nähtub võlgnevuse arvestus: arvete number, tasumisele kuuluvad summad, tasumise tähtajad, tasutud summad, viivitatud periood, viivise määr ning võlgnevuse ja viivise summad ning lõpparvestus (tabel). Viidatud tabelis kajastub selgelt nõude ja viivise arvetus ning vastavad tulemid kajastuvad ka nn viivise õiendis. Kohus märgib, et tabeli alguses on märgitud võla suuruseks 78837,53 € 08.02.13 seisuga, ent tähelepanelikul lugemisel nähtub, et arvestuses on märgitud järgmine (ülemine rida) „võlg H OÜ seisuga 10.04.13“ ehk võla suurus ühtib 25.01.22 täitmisavaldusele lisatud viivise õiendis märgitud võlgnevuse ning viivise arvestusega. Õige on vaid hageja väide selles, et õiendis ega tabelis ei kajastu viivise arvestust 25.01.22 seisuga, kuid võlgnevuse suurust 93450,82 € on hageja kinnitanud oma 27.06.13 kinnituskirjas. Seega oli hagejale, tulenevalt 27.06.13 kinnituskirja sisust, aru saada, et H OÜ võlg kostja ees, mis tuleneb hüpoteegi seadmise lepingus märgitud müügilepingust ning tolle lisadest, oli 93450,82 €. Kohus märgib, et kui arvestada võlalt 45323,60 €-lt viivist alates 11.04.12 kuni 27.06.13 (kaasa arvatud) lepingus muudetud määras 0,5% päevas, oleks täiendav viivis ise juba 100391,77 €. Seega ei kahjusta hageja antud kinnitus 27.06.13 võla suurusest teda ennast ning kohtu hinnangul on alusetud hageja väited arusaamatust võla nõudest, nõude arvestusest ja viivisest. Sellele hageja kinnitusele ja võla suurusele 93450,82 € on kostja ka viidanud oma õiendis 25.01.22 (tl 21) selgelt ja üheselt arusaadavalt.
45.Kuna viivise arvestuse järgi 25.01.22 (kostja arvestus täitmisavaldusele) on põhivõlg 45323,60 €, viivis 01.11.12-ni 889,29 €, viivis perioodi 01.11.12-10.04.13 eest 36274 € ning kogu võlg hageja enda kinnituse järgi 93450,82 €, on ilmne, et ülejäänud nõude osa on viivis. Nii on viivis selgelt matemaatiliselt aru saadav ja selge ja viivis on kogu nõudest 48127,22 € (93450,82-45323,60). Õige on selles osas hageja väide, et viivis ületab põhivõlga, ent kohtu hinnangul on hageja selline väide lubamatu, kuna ta on ise sellise võla olemasolu kinnitanud, rääkimata sellest, et ta on oma kinnituses märkinud, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud 10.08.12 müügilepingu nr 1-12, selle tingimustega ja mõistnud kohustuse olemasolu. Seda, kas viivist on võimalik vähendada, lahendab kohus edaspidiselt.
46.Hageja väitis, et K OY sai 30.09.16-31.05.17 Q OÜ väljastatud arvete alusel 21420 € ulatuses konsultatsiooniteenust, mida väidetavalt osutas hageja ja et need on tasutud või tasaarvestatud. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks summas 21420 €, mille arvestas viiviste katteks. Nimetatud põhjustel ei oma tähtsust hageja hagiavalduses toodud väiteid sellest, et K OY sai 30.09.16-31.05.17 Q OÜ väljastatud arvete alusel 21420 € ulatuses konsultatsiooniteenust, mida väidetavalt osutas hageja ja et need on tasutud või tasaarvestatud. Seega ei oma vaidluses sisulist tähendust ka hageja esitatud K OY kinnituskiri 18.12.2022 (tl 30, tõlge) ja arved (tl 91-95) mille järgi sai ta OÜ-lt Q 30.09.1631.05.17 arveid 21420 € seoses hageja poolt osutatud teenusega.
47.Kostja arvestas ülalviidatud 21420 € viiviste nõude katteks. Müügilepingu lisa 2 järgi arvestatakse esmajärjekorras tasutuks viivised, intressid ja seejärel põhivõlg (tl 18p). Selline arvestus on kooskõlas VÕS 88 lg -ga 8, mis sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega võis kostja mainitud 21420 € arvestada nõutavate viiviste katteks ning too ei mõjuta põhivõlga 45323,60 € ja alles jäänud viivisenõuet, mis on 26707,22 € (täitmisel nõutud viivis 48127,22 € – õigeksvõtu summa 21420 € = 26707,22 €) (vt ka 30.01.23 istungi protokoll, tl 218). Nii on nõutav viivis 26707,22 € ning see on sama moodi selge ja arusaadav. Märgitud viivis ei ületa põhivõlga.
48.Hageja väitis, et võlga ja viivist ei saa kostja üldse nõuda. Nimelt. Kokkuleppel kostjaga konsulteeris ta OÜ Q nimel K Oy-d kalatoodete müügi ja turustamistingimuste osas Eesti turul selle eest tasu saamata, tasu hageja kaudu osutatud teenuste eest laekus teenuse saajalt K OY-lt otse kostjale ja kostja heaks töö eest talle ei makstud, kuid K Oy-le osutatud teenuse maksumuse võrra loeti vähenenuks hageja kohustus kostja ees. Samal ajal ostis kostaja Soome äriühingult tooteid ja esitas arved kostjale ja viimane tasaarvestas osaliselt müüdud kauba eest väljastatud arvete summad kostjale konsultatsiooni eest tasumisele kuuluva tasuga, mis oli märgitud kostja arvetel (hagi lisad 22-23 koos tõlkega, tl 96-97). Hageja poolt esitatud hagi lisadest 22-23, mis on K OY- raamatupidamise aruande väljavõte, nähtuvad vaid viited Qga seotud arvetele. Nendest ei nähtu hageja mainitud pooltevahelist (hageja ja kostja vahelist) kokkulepet kuidagi konsultatsiooni teenuse osutamise kohta ilma, et hageja saanuks palka ja et Q OÜ ning K OY teevad kuidagi omavahel selles osas tasu maksmisi ja tasaarvestusi. Hageja esitatud K OY kinnituskirja 18.12.2022 (tl 30, tõlge, ka 89, 90) kohaselt sai K OY OÜ-lt Q 30.09.16-31.05.17 arveid 21420 € seoses hageja poolt osutatud teenusega (arved ise tl 91-95). Selles osas on aga kostja osaliselt õigeks võtnud, kuid mitte enamas osas.
49.Kostja juhatuse liigeAK andis kohtus vande all seletusi selle kohta, et tal ei ole sellised kokkuleppeid Xga, nagu X väitis, kuid seletas, et kui ta küsis Xlt võlga tagasi, tahtis viimane ise mingeid kõik võimalikke projekte teha, sealhulgas pakkus võimalust, et ta teeb Soome firmaga äri ja kasumist saab võlga tasuda. Seletustest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks kokkulepe, et hageja töötab kostja heaks tasuta, mille arvelt vähendatakse siis H OÜ võlga, vaid nähtub see, et hageja tegutses koos Soome äriühinguga. Seletustest nähtub see, et kostja soovis oma võlga saada ning pooled kohtusid veel 2021.a. detsembris/2022. jaanuaris ja kostja oli nõus võlga vähendama, kuid kohtumine lõppes enne kui jõuti mingile kokkuleppele.
50.Hageja andis seletusi vande all, et leppis kokku kostjaga, et tulu, mille arvelt kostja rikastub, võrra vähenevad H OÜ võlad kostja ees, et kostja esitas arved K OY-le ja viimane maksis arvete alusel tehtud töö eest kostjale. Kokkuleppe kohaselt võrreldi aegajalt raamatupidamisarveid. Seega kinnitavad hageja seletused küll seda, mis puudutab kostja poolt omaksvõetud 21420 eurot ja võimalikku perioodi 30.09.16-31.05.17 (K OY OÜ-lt Q 30.09.16-31.05.17 arved kokku 21420 €), kuid mitte enamas ulatuses. Küll aga ei võimalda tema seletused tõendada väidetavat kokkulepet selle kohta, et ta osutas kostjale tasuta teenust, millega vähendati H OÜ võlga kostja ees, ja et ülejäänud kostja nõutav põhivõlg ja viivis oleks tasutud. Tema seletused selle kohta, kuidas ta pidas siis arvestust kostjaga nn vaidlusalusest müügilepingust tulenevate oma võlgnevuste üle, olid sellised, et ta pidas ise arvetust, kuid ei teinud seda täpselt ja suurusjärk oli lahtine (tl 228p). Lisaks rääkis ta istungil võimalikust auto liisimisega seotud kuludest, mida ta kuidagi arvestas, millega seotud väiteid pole ta hagiavalduses esitanud. Hageja seletustest nähtub, et arvestust pidas ta vaid endamisi, kuid et ta oleks sellest teavitanud kuidagi kostjat, ei nähtu. Võla suurusjärk oli tema seletuste kohaselt lahtine. Lisaks seletas, et ta teadis kasumit, raamatupidamisaruandeid ei näinud, kuid teadis umbes, palju ta on kasumit teeninud. Ta seletas, et ta ei koostanud 2016-2017.a. nn otseselt võla jääki, sest osad projektid kestsid veel, lisaks ei fikseerinud ta ka oma võla jääki (tl 230-231). Vastuseks kohtu küsimusele, seletas ta, et tal olid endal lahendused, enam- vähem oli summa olemas, kuid kostjaga läbi arutamist ja kinnitust ei olnud. Lisaks seletas, et maksis kostjale võlga sularahas.
51.Kohtu hinnangul ei võimalda hageja seletused tõendada tema väiteid, et võlg ja viivis, mida kostja täitemenetluses nõuab, oleks tasutud ja seda kuidagi läbi Soome firmaga äriliste suhete või lisaks veel tema enda poolt kostjale sularahas tasumise. Kohtu arvates kannab hageja, kes tegutses äriliselt, seda riisikot, kuidas ta oma nõudeid ja võlgu /kohutusi ning ka sularaha makseid teise äriühingu kassasse, dokumenteerib ja kohustuste arvestust teise poolega (kostjaga) peab. Seega on tema enda seletused nn tema enda peas tehtud arvestused selle kohta, et võlga pole, vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, sealjuures kostja poolt kohtule esitatud hageja enda poolt 06.07.15 ja 11.09.17 kinnituskirjadega, millede kohaselt kinnitas ta võlga 06.07.15 270415,17 € (tl 124-125). Poolte seletused ei ole vastuolus vaid osas, mis puudutab kostja poolt omaksvõetud osa 21420 eurot (perioodi 30.09.16-31.05.17). Eeltoodu alusel leiab kohus, et täitemenetluses esitatud hüpoteegi seadmise lepinguga 17.05.23, täitemenetluses esitatud ostu-müügilepinguga ning selle lisadega, kostja 27.06.13 kinnituskirjaga võla suurusest 93450,82 €, kostja koostatud viivisearvestuse ja õiendiga 25.01.22 (tl 21, 21p) ning kostja poolt hagi osalise õigeksvõtuga 21420 € viivise osas, on hagi tõendatud osaliselt ja põhjendatud ja seda põhivõla nõudes 45323,60 € ja alles jäänud viivisenõudes 26707,22 €. Eeltoodu alusel tuleb hagejal VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 tulenevalt täita kostja ees kohustust, mille sisuks on vastavalt põhivõla 45323,60 € ja viivise 26707,22 € tasumine ja mis tulenevad OÜ H ja OÜ G vahel 10.08.21 sõlmitud ostu-müügilepingust nr 1-12, sellest tulenevate nõuete loovutamise lepingust, mis on sõlmitud 28.02.213 OÜ G ja hüpoteegipidaja vahel ning lepingute võimalikest muudatustest ja lisadest. Lõpliku põhjendatud nõude suuruse määrab kohus tulenevalt sellest, kas hageja kahjunõue on põhjendatud ja tasaarvestatav, samuti kas viivis on vähendatav või ei.
52.Kuna põhjendatud nõutav viivis 26707,22 € ei ületa põhivõlga, ei ole viivisenõue kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole ülemääraselt suur ning puudub alus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi viivist vähendada. Selline hageja väide ei ole eeltoodu tõttu põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
53.Hageja väide, et kostja pole käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas, kui nõudis võlga täitemenetluses ja millega rikkus nn teavitamiskohustust, sest pole varem võlga nõudnud, ei ole põhjendatud. Hageja seletustest nähtub, et pooled kohtusid 2021.a. detsembris ja siis nõudis kostja hagejalt justkui dokumendi allakirjutamist, kuid tegelikult tahtis hageja siiski rääkida kostjaga oma võimalustest ja lootis kostja heale tahtele, et võlga ei nõuta (tl 231, 231p). Kostja AK seletas, et nad kohtusid kas 2021. detsembris või 2022.a. jaanuaris, et leppida kokku võlas - mingis väiksemas summas ca 65 000 €, kuid see kohtumine lõppes enne kui kokkuleppele jõuti. Seega tõendavad Yi seletused, et kostja nõudis ja soovis võla tasumist hagejalt ja seda veel 2021.a lõpus või 2022.a. jaanuaris ja seda võlga on nõutud ka varem ning hageja vaid lootis, et võlga ei nõuta (hageja enda seletus) ehk sisuliselt venitas oma kohustuse täitmisega. Nii ei ole kohtu hinnangul võla nõudmine täitemenetluse korras VÕS § 6 lg 1 järgi vastuolus hea usu põhimõttega ega ole kostja poolt teavitamiskohustuse rikkumine. Kohtul puudub seetõttu vajadus anda hinnangut hageja kinnituskirjale 04.05.20 ega hinnata seda, kas on võltsitud või ei.
54.Hageja väide, et nõue on aegunud, ei ole õige, sest TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Tegemist on aegumise erijuhtumiga - TsÜS-i 10. peatüki 4. jaos märgid eriregulatsiooniga. Täitedokument ehk hüpoteegi seadmise leping, millega allutati kinnisasja igakordne omanik kohesele sundtäitmisele, on sõlmitud 17.05.13, kuid täitmisavaldus esitati täiturile 20.01.22 (tl 69-70), seega 10-aastase aegumistähtaja sees.
55.Eeltoodu alusel ja arvestades hagi osalist õigeksvõttu, millega on sisuliselt hageja nõuet rahuldatud, on sundtäitmine on TMS § 221 lg 1 alusel viivisenõudes 21420 € lubamatu ja põhivõla osas 45323,60 € ja alles jäänud viivisenõud osas 26707,22 € on lubatav. Lõpliku arvestuse teeb kohus siis, kui on lahendanud hageja kahjunõude ja vastava tasaarvestuse avalduse.
56.Hageja esitas kahjunõude 847,60 €, mille ta tasaarvestas 25.09.22 avalduses kostja nõudega. Tegemist on käesoleva vaidluse eelsete õigusabikuludega, mis on VÕS § 128 lg 2, 3 järgi otsene varaline kahju. Selle suuruse üle puudus vaidlus, seega on põhjendatud hageja õigusabikulud 847,60 €, mida ta on kandnud seoses käesoleva vaidlusega enne kohtumenetlust. Nii ei pea kohus hindama advokaadibüroo esitatud arveid nr 2022/0119, 2022/0181 ja tasutud arvete kohta tehtud kuvatõmmist (tl 187-189). Küll aga leiab kohus, et hageja ei saa nõuda kostjalt sellise kahju hüvitamist ega seda nõuet tasaarvestada. Nimelt tugines hageja hagiavalduses väitele, et kuna kostja poolt täitemenetluses võla nõudmine on teavitamiskohustuse rikkumine ja vastuolus hea usu põhimõttega (hagiavalduse p 2.1.4) Kohus tuvastas, et kostja ei ole seda etteheidetud kohustust rikkunud. Seetõttu ei saa hageja nõuda ka VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3 järgi kahju hüvitamist ega seda nõuet ka VÕS § 197, 198 järgi tasaarvestada 847,60 € ulatuses kostja nõudega, sj viivisenõudega, kuna kostjal on selle hageja nõude osas vastuväide, mis on põhjendatud (VÕS § 200 lg 4). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kahjunõue 847,60 € ei ole põhjendatud ja hageja tasaarvestuse tõttu ei lõppenud kostja nõue (sh viivisenõue) hageja vastu vastavas ulatuses VÕS § 197 lg 2 mõttes.
57.Kostja saab nõuda põhivõlga 45323,60 € ja viivist 26707,22 € ja sundtäitmine on TMS § 221 lg 1 mõttes lubamatu vaid viivise nõudes 21420 €58. Hagi kuulub seega osaliselt rahuldamisele ja sundtäitmine tuleb täiteasjas nr 008/2022/301 tunnistada osaliselt viivisenõudes 21420 € lubamatuks.
59.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
60.Kohus on määrusega 28.04.22 hagi tagamise korras peatanud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise, mis pidi toimuma 18.05.22 kl 10:00-25.05.2022 kl 10:00 ning 23.05.2022 peatanud määrusega täitemenetluse kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Käesolevat hagi tagavad hagi tagamise abinõud kehtivad kuni nende tühistamiseni.
61.Hageja väited täitemenetluses esitatud kaebustest täituri otsuste peale, ei oma vaidluses tähtsust ja kohus neid ei hinda koos vastavate tõenditega. Samuti ei hinda kohus täitmisteateid ja muid täitemenetluse protseduuriga seotud tõendeid, kohtulahendeid, kuna need omasid tähtsust kaebemenetluses (tl 9-10, tl 14, 15, 23, 26-27, 32-38, 42, 50-51, 5468, 71-86, 149-152). Menetluskulude jaotamine
62.Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kohus kindlaks kulude rahalist suurust. Protokolli parandus
63.Kohus koostas 30.01.23 istungi protokolli. Kostja esitas 06.02.23 protokolli paranduse taotluse, millele hageja vaidles vastu.
64.Kohus, kontrollinud protokolli, leiab, et kostja taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja protokolli tuleb parandada, kuna protokollis on tegemist ilmsete eksitustega ja tehtavad parandused on kooskõlas tegelikult istungil öelduga. Vastavalt TsMS § 53 lg -le 4 parandab kohus 30.01.23 istungi protokolli järgmiselt: Asendada protokolli lk-l 8 ja ajatempli 00:32:37 juures märgitud sõna „võlatunnistajad“, sõnaga „ „võlatunnistused“ . protokolli lk-l 14 ja ajatempli 01:01:22 juures märgitud sõna „kolm“, sõnadega „kolm neljandik“: Protokolli lk-l 19 ja ajatempli 00:01:11 juures sõna „teada“, sõnaga „teda“.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2023. a määrusega nr 2-226273.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.