Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Koguduse hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse tuvastamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Koguduse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus (registrikood 80209151), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja Eesti Vabariik (Kultuuriministeeriumi kaudu, registrikood 70000941), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Koguduse määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
2-19-3070 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Koguduse (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu, kostja) vastu omandiõiguse tuvastamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 29. juuni 2020. a otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. märtsi 2021. a otsusega Harju Maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, jättis tühistatud osas hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. 28. märtsi 2022. a määrusega keeldus Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus
28.märtsil 2022.
3.Kostja esitas 2. juunil 2020 ja 3. veebruaril 2021 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt olid kostja menetluskulud kokku 16 747 eurot 50 senti. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud olid 10 230 eurot ning osutatud õigusteenuste ajakulu 62 tundi. Ringkonnakohtu menetluses olid kostja menetluskulud kokku 6517 eurot 50 senti ning õigusteenuste ajakulu 39 tundi 30 minutit. Kostjale osutatud õigusteenuste tunnihind oli mõlemas kohtuastmses 165 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Hageja leidis, et kostajale osutatud õigusteenuste tunnihind on ülemäärane. Kvaliteetset õigusabi on võimalik saada ka madalama hinnaga. Põhjendatud tunnihind on 140 eurot. Hageja tõi konkreetsete toimingute lõikes välja, millises ulatuses on kostjale osutatud õigusteenuste ajakulu ülemäärane. Hageja leidis, et menetluskulude taotluse koostamise ajakulu ei ole kohtupraktika kohaselt hüvitatav. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 17. mai 2022. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 13 777 eurot 50 senti ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 2979 euro ulatuses rahuldamata.
5.1.Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt vähendades kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu järgmiselt: 1) ajavahemikus 26.03.2019–17.04.2019 tehtud õigustoiminguid: hagiavaldusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine - põhjendatud ajakulu on 19 tundi (25 tunni asemel); 2) ajavahemikus 10.09.2019–24.09.2019 seisukoha koostamine - põhjendatud ajakulu on 7 tundi (10 tunni asemel);
2-19-3070 3) 25.10.2019–11.11.2019 tehtud õigustoimingud: tutvumine hageja 24.09.2019 täiendava seisukohaga, analüüs, vastus seisukohale - põhjendatud ajakulu on 9 tundi 30 minutit (13 tunni 30 minuti asemel); 4) 29.06.2020–27.07.2020 - maakohtu 29.05.2020 otsusega tutvumine, analüüs, tagasiside kliendile, apellatsioonkaebuse koostamine ja täiendamine - põhjendatud ajakulu on 16 tundi 30 minutit (21 tunni 30 minuti asemel); 5) 09.12.2019 seisukoha koostamise ajakulu (koostatud 03.12–04.12.2019) on põhjendatud 5 tunni ulatuses (taotletud 5 tundi), võttes arvesse dokumendi sisu ja mahtu. Ülejäänud menetluses tehtud toiminguid pidas maakohus nende sisu ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatuks. Maakohus pidas põhjendatuks ka kliendiga suhtlemise ajakulu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja lepingulise esindajate ajakulu on põhjendatud 83 tunni 30 minuti ulatuses. Maakohtu hinnangul on kostja esindajate tunnitasu 165 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja jääb turuhinna piiridesse. Maakohus ei pidanud põhjendatuks vähendada tunnitasu põhjusel, et kostjaks on riik.
5.2.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kohtupraktika kohaselt ei hüvitata menetluskulude taotluse koostamise ajakulu. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on ka see kulu hüvitatav. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.
6.1.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud ekslikult kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3, mille kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulud hüvitatakse juhul, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kostjat esindas kuni 9. detsembrini 2020 kaks esindajat. See ei olnud põhjendatud eelkõige selle tõttu, et kostjaks on riik. Samuti ei ole kahe esindaja vajalikkus põhjendatud asja keerukusega. Asja keerukus võiks seisneda eelkõige tõendite suures mahus, episoodide rohkuses või muus taolises. Maakohus ei ole kahe esindaja vajalikkust põhjendanud ega palunud esitada ka selgitusi. Eelneva tõttu tuleks kostja kuni 9. detsembrini 2020 teostatud menetlustoimingute ajakulust maha arvestada veel pool, sest eelduslikult ei teinud kaks advokaati kõiki toiminguid koos. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid toiminguid tehti kahekesi, milliseid üksi. Ka hagejal oli menetluses kaks esindajat, kuid hageja on põhjendanud, et sellest ei tekkinud hagejal kahekordset menetluskulu, vaid töid arvestati ühe esindaja töötundide ulatuses.
6.2.Kostja õigusteenuse tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) on hageja hinnangul ülemäärane. Kvaliteetset õigusabi on võimalik saada ka madalama hinnaga. Kuna kostjaks on riik, kes ostab õigusteenust sisse suures mahus, saab ta sellise mahuga kliendina hankida teenust odavama hinnaga.
6.3.Kostja maakohtu menetluse õigustoimingute maht 62 tundi on põhjandamatu järgmiste toimingute osas: - 17.04.2019 vastus hagile, mille koostamiseks kulus kostja esindajatel kokku 25 tundi (sh 1 tund tähtaja pikendamise taotlusele). Viidatud dokumendis on sisulist mahtu 15 lehekülge. Kuna vaidlus oli ka halduskohtumenetluses ning esindajad olid samad, siis on ajakulu ilmselgelt liialdatud. Seejuures on viidatud dokumendis esitatud taotlus jätta hagi läbivaatamata. Selle taotlusega seotud väidete menetluskulu palub hageja jätta kostja kanda, kui TsMS § 175 lg 1
2-19-3070 mõttes põhjendamatu. Siinjuures tuleks lähtuda analoogiast TsMS § 169 lg-ga 3 alusel, mille kohaselt rahuldamata jäänud taoltuse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamise ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi esitas. - ajavahemikus 10.09.2019–24.09.2019 koostasid kostja esindajad kohtule vastust 10 tundi. Viidatud dokumendis on kuus (6) sisulist lehekülge ning tegemist on korduvate seisukohtadega. - ajavahemikus 31.10.2019–11.11.2019 koostasid kostja esindajad kohtule vastust 13 tundi. Viidatud dokumendis on kaheksa (8) sisulist lehekülge ning ka selles dokumendis on juba varem esitatud seisukohad. - ajavahemikus 03.12.2019–04.12.2019 koostasid kostja esindajad kohtule vastust 5 tundi. Viidatud vastus on sisulehekülgede osas 4-leheküljeline. Tegemist on korduvate seisukohtadega.
6.4.Hageja hinnangul on riigi menetluskulud tervikuna põhjendamatud. Riigi enda huvides on saada omandiõiguse vaidlustes kohtupraktikat. Sellises omandiõiguse vaidluses, mille esemeks on repersseeritud isikutelt vara õigusvastane äravõtmine, on kulude väljamõistmine kirikukoguduselt riigi kasuks ebamõistlik ja äärmiselt ebaõiglane. Vaidlus ei väljunud riigi põhitegevuse ja -funktsioonide piiridest. Riigiaparaadis töötab sadu juriste, kes oleks saanud leida vaidlusaluses küsimuses vastuseid. Menetluskulude kindlaksmäämisel tuleb lähtuda halduskohtumenetluse põhimõtetest.
6.5.Kostja apellatsiooniastme menetluskulud on ülemäärased. Kostja apellatsioonkaebuse koostamisele kulus 20 tundi 30 minutit. Arvestades, et suur osa väidetest kattub maakohtus esitatuga ning asja põhisisu on teada, kaebuse sisulisi lehekülgi on 12, milles apellatsioonkaebuse põhjendusi on 9 lehekülge, ei ole usutav, et nende koostamisele kulus nii pikk aeg. Ülemäärane on ka vastuapellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu kokku 12 tundi 30 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 2 tundi, mis on 4 korda suurem realistlikust ajakulust, arvestades asja mahtu ning seda, et apellatsioonide ja istungi vahele jäänud ajavahemik ei olnud väga suur. Põhjendamatu on ka 03.02.2021 toimingu ajakulu „Ülevaate koostamine kliendile istungi käigust ja võimalikust kompromissi arutelust“. Õigusteenuse osutaja kliendiks oli riik, seega oleksid ametnikud saanud ise asja materjalidest teavet ammutada.
6.6.Kokkuvõttes on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust, jättes hindamata kostja menetlusdokumentide sisu ja mahu põhjendatuse, kahe esindaja vajalikkuse, riigi enda päedevuse ja toimingute toreduslikkuse.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle määruse muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2-19-3070
11.Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsinud kahe esindaja vajalikkust ning ka kostja ise ei ole esile toonud, miks menetluses osales kaks lepingulist esindajat. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid toiminguid tehti kahekesi, milliseid üksi. Hageja leidis, et esindajate tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) on ülemäärane. Hageja pidas menetluskulude kostja kui riigi kasuks väljamõistmist tervikuna põhjendamatuks, arvestades, et riigi süsteemis töötab piisavalt juriste, kes oleksid saanud riiki praeguses vaidluses esindada. Hageja hinnangul on riigi enda esindus põhjendatud eelkõige seetõttu, et vaidlus ei väljunud riigi põhitegevuse ja funktsioonide piiridest.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2).
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on mõlema kohtuastme menetluskulude vajalikkust hinnanud ning neid kulusid põhjendatud ulatuses vähendanud. Praeguse asja puhul oli tegemist keeruka õigusvaidlusega, mistõttu on lepinguliste esindajate õigustoimingute keskmisest suurem ajakulu põhjendatud. Samadel põhjustel oli põhjendatud ka kahe esindaja kasutamine menetluses (TsMS § 175 lg 3). Ka hagejat esindas menetluses kaks esindajat. Asjaolu, et maakohus on menetluskulude põhjendatust õigesti hinnanud, kinnitab ka fakt, et hageja õigusteenuste ajakulu jääb kostja toimingute ajakuluga samasse suurusjärku (vt 05.06.2020 hageja esitatud kulude nimekiri). See kehtib nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude kohta. Samuti nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, et kostja esindajad ei ole õigustoiminguid dubleerinud, kuna toimingute ajakulu ei ole kahekordne.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.1.Kahe esindaja vajalikkuse osas võttis kolleegium eespool p-is 14 seisukoha, leides, et praeguse vaidluse keerukust arvestades on kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.
14.2.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja taotles hagivastuses hagi läbivaatamata jätmist, kuid maakohus vaatas siiski hagi läbi ja rahuldas selle osaliselt, siis oleks hagi läbivaatamata jätmise taotlusega seotud menetluskulud tulnud jätta kostja enda kanda. Hageja viitas siinjuures TsMS § 169 lg-le 3, mida võiks analoogia korras kohaldada. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Praegusel juhul on kostja analüüsinud haginõude sisu vastuses hagile, leides, et hagi ei ole võimalik tuvastushagina rahuldada. Menetlusosaline võib vastuses hagile anda hinnangu ka hagi perspektiivikuse kohta, mis ei tähenda, et seda peaks käsitlema eraldi taotlusena. Kohus saab hinnata hageja nõuet kostja vastuväiteid arvestades tervikuna, mistõttu ei ole hagi läbivaatamata jätmise taotluse ja hagi rahuldamata jätmise taotluse hagi vastuses eraldi käsitlemine ja sellest lähtuvalt menetluskulude kindlaksmääramine põhjendatud. Kostja esitas need seisukohad ühe tervikliku dokumendina, mistõttu saab neid käsitleda terviklikult vastuväidetena hagile.
14.3.Kolleegiumi hinnangul on hageja seisukoht, et kostja menetluskulud kui tervikuna põhjendamatud tuleks jätta üldse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata,
2-19-3070 ekslik. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna vaidluses oli kostjaks riik, siis riik võib ennast esindada oma ametnike kaasabil. Hageja põhjendas seda seisukohta sellega, et vaidlus ei väljunud igapäevase haldustegevuse raamidest. Kolleegium sellega ei nõustu. Praeguses asjas puudutas vaidlus spetsiifilist omandiõiguslikku suhet, mille analüüsimiseks tuli pooltel analüüsida omandireformi regulatsiooni. Seega ei saa praeguses asjas teostatud õiguslikku analüüsi käsitada riigi tavapäraste haldusfunktsioonide täitmisena. Ka ei ole vaidluse osapooled samastatavad halduskohtumenetluse menetlusosalistega. Praeguses asjas olid mõlemad pooled tsiviilõiguslikus suhtes, kaitstes vastastikku omandiõigusest tulenevaid huve.
14.4.Eelnevaid seisukohti arvestades jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.