lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-1974/110

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-1974/110
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1974

Kohtuasi

X ja Y hagi C vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste väljamõistmise nõudes C vastuhagi X ja Y vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. mai 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X ja Y apellatsioonkaebus C apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Menetluse liik

13. märts 2023 kohtuistung, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 18. mai 2022 otsus resolutsiooni punktide 1-8 ja 1016 osas, ning kinnitada X, Y ja C vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 X, Y ja C on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) selliselt, et kinnistu nr XXXXXXX kaasomanik C annab hüvitise vastu temale kuuluvast 2/6 osast kinnistust registriosa nr XXXXXXX üle 1/6 osa X’ile ja 1/6 osa üle Y’le, mille tulemusena hakkab X’ile kuuluma 2/6 osa kinnistust nr XXXXXXX ja Y’le 4/6 osa kinnistust nr

XXXXXXX.

1.2 X, Y ja C on kokku leppinud, et X maksab C’ile hüvitist kinnistu registriosa XXXXXXX 1/6 osa omandi üleandmise eest 42 886,03 eurot ja Y maksab C’ile

hüvitist kinnistu registriosa XXXXXXX 1/6 mõttelise osa omandi üleandmise eest 44 789,97 eurot. 1.3 C annab tagasivõetamatu nõusoleku ning X ja Y paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX II jakku tehtud kanded „C (isikukood XXXXXXXXXXX) - 2/6 kaasomandist; X (isikukood XXXXXXXXXXX) – 1/6 kaasomandist; Y (isikukood XXXXXXXXXXX) – 3/6 kaasomandist“ ja teha uued kanded „X (isikukood XXXXXXXXXXX) – 2/6 kaasomandist ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) – 4/6 kaasomandist“. 1.4 Y ja C on kokku leppinud ja annavad nõusolekud, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX IV jakku kandena nr 1 seatud ühishüpoteek, mis koormab C’i (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kaasomandiosi summas ükssada kolmkümmend viis tuhat (135 000) krooni, intressimääraga seitseteist (17) protsenti aastas, kõrvalnõuetega neljakümne viie tuhande (45 000) krooni suuruses summas, kinnisasjade igakordsete omanike kohustusega kohesele sundtäitmisele allumise kohta ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks aktsiaselts Hansapank (reg.kood 10060701), Tallinn kasuks, lõpetatakse. 1.5 Y ja C on kokku leppinud ja annavad nõusolekud, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX IV jakku kandena nr 2 seatud ühishüpoteek C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kaasomandiosadele summas kakssada viisteist tuhat (215 000) krooni Aktsiaselts Hansapank (reg.kood 10060701), Tallinn kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, lõpetatakse. 1.6 C annab tagasivõetamatu nõusoleku ja Y palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX IV jakku tehtud kanne nr 1 „ Ühishüpoteek koormab C’i (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kaasomandiosi summas ükssada kolmkümmend viis tuhat krooni, intressimääraga seitseteist protsenti (17%) aastas, kõrvalnõuetega neljakümne viie tuhande (45 000) krooni suuruses summas, kinnisasjade igakordsete omanike kohustusega kohesele sundtäitmisele allumise kohta ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, Tallinn) kasuks“. 1.7 C annab tagasivõetamatu nõusoleku ja Y palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX IV jakku tehtud kanne nr 2 „Ühishüpoteek C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kaasomandi osadele summas kakssada viisteist tuhat krooni Aktsiaselts Hansapank (reg.kood 10060701, Tallinn) kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele“. 1.8 C kinnitab, et kompromissi punktis 1.4 ja 1.5 nimetatud ühishüpoteekidega tagatavad nõuded on kõik täidetud ja puuduvad takistused ühishüpoteekide lõpetamiseks ja vastavate kinnistukannete kustutamiseks. 1.9 Ühishüpoteekide kustutamisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõivu) tasub tervikuna C. Kinnistamisavalduse kulud (notaritasu ja riigilõiv) seoses kaasomandiosa üleandmisega kannab iga osapool enda eest. Juhul kui C jätab 2 (kahe) päeva jooksul peale tasuarvete talle notari poolt e-kirja teel edastamist need maksmata, kannab C kulud Y. C hüvitab Y’le C’i eest tasutud notari tasud ja riigilõivud Y pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. 1.10 Asendada C’i nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtumäärusega, tingimusega, et C’i nõusolekud jõustuvad käesoleva kokkuleppe punktis 1.2 märgitud hüvitiste notari deposiiti kandmise hetkest.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1.11 X, Y ja C on kokku leppinud, et C-le X’i ja Y poolt makstavad hüvitised kuuluvad tasumisele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kompromisslepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Y ja X hoiustavad C-le omandi üleandmise vastu tasumisele kuuluvad hüvitised (kompromissi punkt 1.2) Tallinna notari pangakontole enne omandiõiguse ülemineku kinnistukannete tegemiseks vajaliku notariaalse avalduse kinnitamist. Hüvitis kantakse notari poolt üle C pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. 1.12 X, Y ja C on kokku leppinud, et X’i ja Y poolt C’ile tema 2/6 omandi üleandmise vastu tasutav hüvitis (kompromissi punkt 1.2) sisaldab tasaarvestust X’i ja Y 11.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud kasutuseeliste nõuete osas C vastu ja tasaarvestust X’i alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas summas 6391,16 eurot C’i vastu. 1.13 Punktis 1.11 märgitud hüvitise maksmise kohustuse mittekohaselt täitmisel kohustuvad X ja Y tasuma viivist 0,05 % tasumata hüvitisest päevas. 1.14 X, Y ja C on kokku leppinud, et kompromisslepingu kohasel täitmisel (omandi üleandmisel hüvitise vastu ja ühishüpoteekide kustutamisel) ei esita kokkuleppe osalised vastastikku rahalisi ja mitterahalisi nõudeid seoses tsiviilasjas nr 2-20-1974 esile toodud asjaoludega, sh XXX, Tallinn kinnistu registriosa nr XXXXXXX kasutamisega peale 11.04.2022, kinnistu omandi ja valduse üleandmise ning kinnistu tehnilise seisukorraga. 1.15 Punktis 1.14 nimetatud kokkulepe ei sisalda C’i poolt kohtutäitur Elin Vilippus menetluses algatatud täiteasjade nr 022/2022/4623 (Y vastu) ja nr 022/2022/4622 (X vastu) ning Harju Maakohtu menetluses olevate tsiviilasjade nr 2-22-13159 (X) ja 2-22-13163 (Y) menetluskulude hüvitamise nõudeid. 1.16 Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja 2-20-1974 menetluskulud jäävad igaühe enda kanda.

2.Lõpetada tühistatud osas tsiviilasja nr 2-20-1974 menetlus. Ülejäänud osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9) on maakohtu otsus jõustunud.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
4.Tagastada C-le käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 630 eurot, kandes selle C arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5.Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse senine käik

1.X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 16.09.2019 Harju Maakohtule hagi ja hiljem selle täiendused C (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste väljamõistmise nõudes seoses XXX asuva kinnistuga. Hagejad soovisid kaasomandi lõpetada selliselt, et kostja annab temale kuuluvast 2/6 osast 1/6 üle hagejale I ja 1/6 osa üle hagejale II.
2.Kostja vaidles hagile vastu. 07.12.2020 esitas kostja vastuhagi hagejate vastu. Kostja palus kaasomandi lõpetada kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.
3.Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu.
4.Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt (resolutsiooni punkt 1). Kohus kohustas kostjat tegema tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kostja annab temale kuuluvast 2/6 mõttelisest osast 1/6 mõttelist osa üle hagejale I ja 1/6 osa hagejale II, mille tulemusel hakkab hagejale I kuulub kinnistust 2/6 mõttelist osa ja hagejale II 4/6 mõttelist osa kinnistust (punkt 2). Kohus mõistis kostja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest hagejalt I summas 42 886,03 eurot (punkt 3) ja hagejalt II summas 44 789,97 eurot (punkt 4). Kohus kohustas kostjat tegema kinnistusraamatus omanikukande muutmise taheavalduse eeldusel, et hagejad on tasunud kostjale eelnevalt nimetatud hüvitised. Kohus asendas kostja nõusoleku kohtuotsusega (punkt 5). Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja kasutuseelise hüvitise 239,40 eurot kuus alates 12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st kuni omanikukande tegemiseni (punkt 6.a) ja 478,80 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni kinnistu valduse vabastamiseni kostja poolt (punkt 6.b). Kohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja kasutuseelise hüvitise 386,10 eurot kuus alates 12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st kuni omanikukande tegemiseni (punkt 7.a) ja 625,50 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni kinnistu valduse vabastamiseni kostja poolt (punkt 7.b). Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra järgmiselt: 1) hagejad on kohustatud kostjale tasuma omandikaotuse hüvitise hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (punkt 8.a); 2) kostjal on õigus kasutada kinnistut kuni punktis 8.c sätestatud tähtaja möödumiseni (punkt 8.b); 3) kostjal on kinnistu valduse hagejatele üle andmise kohustus hiljemalt 1 kuu möödumisel alates omandikaotuse hüvitise tasumisest (punkt 8.c). Kohus jättis rahuldamata vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes (punkt 9). Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (punkt 10) ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (punkt 11). Otsuse resolutsiooni punktides 12-16 mõistis kohus hagejatelt välja vähemtasutud riigilõivu – hagejalt I 1080 eurot ja hagejalt II 930 eurot, ja määras lõivu tasumise tingimused.
5.Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse hagejad, kes taotlevad maakohtu otsuse resolutsiooni osalist muutmist ja täiendamist. Kohtuotsuse resolutsioonis ei kajastu hagi osaline rahuldamine kasutuseeliste väljamõistmise nõudes alates 16.09.2019 – 11.04.2022. Samuti ei nähtu kohtuotsuse resolutsioonist alusetu rikastumise nõude tasaarvestust. Kohtuotsuse resolutsioonis ei kajastu ka kaasomandi lõpetamisel kostjale määratava hüvitise suurus, mille suhtes teostatakse tasaarvestusi. Lisaks on maakohus ebaõigesti märkinud resolutsioonis, et hüvitis mõistetakse kostja kasuks välja omandikaotuse eest,

oleks tulnud märkida, et hüvitis mõistetakse välja omandi üleandmise vastu. Otsuse resolutsioon peaks kajastama nõuete tasaarvestusi.

6.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse ka kostja, kes palub jätta hagejate nõuded kasutuseelise hüvitise saamiseks täielikult rahuldamata ja mõista hagejalt I välja täiendav hüvitis 13 780,64 eurot ja hagejalt II täiendav hüvitis 11 876,70 eurot. Samuti on maakohus põhjendamatult andnud hagejatele hüvitise tasumiseks aega 1 kuu. Menetluskulud, sh maakohtu menetluskulud, palub kostja jätta hagejate kanda.
7.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu.
8.Ringkonnakohtus 13.03.2023 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, kuid taotlesid selle vormistamiseks aega.
9.Menetlusosalised esitasid 21.03.2023 ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt paluvad pooled tühistada Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-1974 osaliselt, s.o otsuse resolutsiooni punktide 1-8 ja 10-16 osas ning kinnitada selle asemel poolte kompromiss. Pooled paluvad kohtul jätta muutmata kohtuotsuse resolutsiooni punkt 9. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu osaliselt tühistada ja tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 tähenduses kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud ning seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Maakohtu otsus tuleb tühistada resolutsiooni punktide 1-8 ja 10-16 osas. Ringkonnakohus lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse. Osas, milles vastuhagi jäi rahuldamata (resolutsiooni p 9), on otsus jõustunud.
12.Seonduvalt maakohtu poolt hagejatelt riigilõivu väljamõistmisega, märgib ringkonnakohus, et hagejad ei ole tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem. Kaasomandi lõpetamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmise nõue on riigilõivu tähenduses üks nõue, millelt pidi kumbki hageja tasuma riigilõivu 300 eurot (RLS § 59 lg 4 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis)). Kasutuseelise nõude hind arvestatakse TsMS § 129 lg 1 järgi, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte

suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Sealhulgas on Riigikohus selgitanud, et juba sissenõutavaks muutunud osamaksete (ka siis kui seda nõutakse ühe summana) ja tulevaste osamaksete tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega liita TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-55-10, p 36). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuna lõikes 1 ei ole täpsustatud, millise ajahetke seisuga tuleb vaadata korduva kohustuse suurust, mille alusel hagi hinda arvutada, siis võiks analoogia alusel lähtuda lõikest 2 ja võtta hagi hinnaks hagi esitamisest alates järgneva aasta kohustuste väärtuse kolmekordne summa. Hagiavalduse esitamisest alates järgneva aasta kohustuste väärtuse kolmekordne summa on hageja I nõude puhul 8618,40 eurot (239,4 eurot x12x3) ja hageja II nõude puhul 13 899,60 eurot (386,10 eurot x12x3), millelt hageja I pidi tasuma riigilõivu 500 eurot ja hageja II riigilõivu 650 eurot. Arvestades maakohtu otsuses märgitud hagejate tasutud riigilõivu suurust, ei ole hagejad tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust vähem. Nagu eelnevalt märgitud kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka riigilõivu väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 12-16).

13.Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
14.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) päevani.
15.Kostja on esitanud taotluse tagastada pool apellatsiooniastmes tasutud riigilõivust. Kostja on tasunud 20.06.2022 apellatsioonkaebuselt riigilõivu 595 eurot ja 23.08.2022 riigilõivu 665 eurot. Kokku seega 1260 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt ja kooskõlas TsMS § 150 lõikega 4 tuleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 630 eurot, tagastada kostja arveldusarvele.
16.Pooled paluvad asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega teisi isikuandmeid. TsMS § 462 lg 2 alusel asendatakse andmesubjektide taotlusel jõustunud lahendis andmesubjekti nimi initsiaalidega või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikood ega aadressi. Lähtuvalt poolte taotlusest tuleb asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse (TsMS § 462 lg 2, § 463 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Andres Suik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja