Xi (X) kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622 Lõpplahend hagita asjas
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), Avaldaja lepinguline esindaja: Vandeadvokaadi abi Ardi Rebane (Advokaadibüroo
HETA;
e-post [email protected]); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, (büroo asukoht A. Lauteri tn 5, Tallinn 10114, e-post [email protected]); Puudutatud isik II (võlgnik): Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx), Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo, epost [email protected]). Kirjalik menetlus hagita asjas
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse jätkamise kohustamiseks täiteasjas nr 022/2022/4622.
2.Jätta menetluskulud Xi kanda, v.a kohtutäituri menetluskulu.
3.Määrata menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -le 177 lg 1 p 2.
Määrus toimetada kätte menetlusosalisetele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
MENETLUSE KÄIK
1.Esmalt märgib kohus, et käesolev tsiviilasi on pea identne Harju Maakohtu tsiviilasjaga nr 222-13163, mida menetles samuti kohtunik Helina Luksepp (lahend 29.11.2022) ning milles avaldajaks ja kohtutäituriks on sama isik ja mis on alguse saanud sama Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-1974) täitmisest. Avaldaja kaebuse asjaolud, õiguslikud põhjendused ja lõppnõue on kahes tsiviilasjas samad. Seega on ka kohtulahendid käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-22-13163 sisult sarnased.
2.X (avaldaja) esitas 05.09.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (täitur) 24.08.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622, milles ta taotleb täituri otsuse tühistamist ja täiteasjas nr 022/2022/4622 menetluse jätkamist. Avaldaja tasus riigilõivu 15 eurot.
3.Harju Maakohus võttis 26.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas asjast puudutatutena menetlusse võlgniku: Y (võlgnik) ja täituri ning küsis nende seisukohta kaebuse osas.
4.Võlgnik vastas 10.10.2022 ja täitur 12.10.2022. Kohus küsis 18.10.2022 menetlusosalistelt, kas asjaosalised soovivad täiendavat ärakuulamist – selliseid taotlusi ei esitatud.
ASJAOLUD JA AVALDAJA SEISUKOHAD
5.Käesoleva menetluse asjaoludest arusaamiseks on vajalik viidata eelnevale menetlusele, mille tulemusena sai avaldaja täitedokumendi, mille täitmise üle praegune vaidlus peetakse.
6.Nimelt vaidlesid avaldaja ja võlgnik kaasomandi lõpetamise üle. Vaidlus päädis Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-1974, millega: -
rahuldati võlgniku ja C hagiavaldus avaldaja vastu osaliselt ja kohustati avaldajat tegema tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks Tallinnas XXX kinnistu osas selliselt, et : a) avaldaja annab temale kuuluvast 2/6 mõttelisest osast kinnistust 1/6 mõttelise osa üle võlgnikule ja 1/6 mõttelise osa üle Cle, b) selle tulemusena hakkab võlgnikule kuuluma 2/6 mõttelist osa kinnistust ja Cle 4/6 mõttelist osa kinnistust (kohtuotsuse resolutsiooni p 2),
-
mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest 42 886,03 eurot ning Clt avaldaja kasuks hüvitis 44 789,97 eurot (otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4);
-
avaldajat kohustati andma tahteavaldused, mis on vajalikud otsuses märgitud viisil kinnistusraamatu kannete tegemiseks eeldusel, et võlgnik ja C on tasunud avaldajale kohtuotsuses nimetatud hüvitised. Kohus asendas avaldaja nõusoleku kohtuotsusega (kohtuotsuse resolutsiooni p 5);
-
mõisteti avaldajalt võlgniku ja C kasuks välja kasutuseeliste hüvitised (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 6 ja 7);
-
määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise kord (otsuse resolutsiooni p 8) selliselt, et : a) võlgnikul ja Cl tuli resolutsiooni p-s 3 ja 4 märgitud hüvitised tasuda avaldajale 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning b) avaldajal oli kinnistu valduse üleandmise kohustus omakorda 1 kuu jooksul alates talle p-s 3 ja 4 märgitud omandiosa kaotuse eest määratud hüvitise tasumisest.
7.Nii võlgnik kui ka avaldaja vaidlustasid ülalkirjeldatud maakohtu otsuse osaliselt. Samas aga ei vaielnud kumbki pool vastu kohtuotsuse p-s 3 ja 4 välja mõistetud hüvitisele. Seetõttu väljastas Harju Maakohtu kantselei 29.06.2022 märke kohtuotsuse osalise jõustumise kohta.
8.22.07.2022 esitas avaldaja osaliselt jõustunud kohtuotsuse täitmiseks (so väljamõistetud hüvitise Ylt sissenõudmiseks) kohtutäiturile. Jõustumismärkega kohtulahendi ja avaldaja avalduse alusel alustas täitur täiteasjas nr 022/2022/4622 menetlust ja tegi 25.07.2022 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
9.01.08.2022 esitas aga võlgnik täituri tegevusele kaebuse ja palus täituril maakohtu otsuse jõustumist kontrollida. Võlgnik leidis, et täitemenetlus tuleb lõpetada täitedokumendi (jõustunud kohtuotsuse) puudumise tõttu ning tühistada tuleb ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
10.24.08.2022 tegigi kohtutäitur otsuse, millega rahuldas võlgniku kaebuse ning lõpetas täiteasjas nr 022/2022/4622 menetluse. Avaldaja sai täituri otsuse kätte otsuse tegemise kuupäeval, s.o 24.08.2022.
11.05.09.2022 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks: avaldaja palub tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsus täiteasjas nr 022/2022/4622, millega täitur rahuldas võlgniku kaebuse ja lõpetas täiteasjas 022/2022/4622 menetluse ja tühistas 25.07.2022 täituri tasu otsuse.
12.Avaldaja toob nõude põhjendustena välja järgmised asjaolud: -
Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt peab kohtutäitur täitemenetluse igal juhul algatama, kui formaalsed eeldused on täitetud (jõustunud kohtulahend ja vastav täitmisavaldus). Kohtutäituril puudub võimalus ja õigus sisuliselt kontrollida, kas jõustumismärkega lahend on tegelikult jõustunud. Ainuüksi seetõttu tuleb kohtutäituri 24.08.2022 otsus tühisada:
-
Täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused olid täidetud (vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 12 lg 1), sest jõustumismärge oli otsusele väljastatud formaalselt õigesti (õigustatud isiku poolt, ettenähtud vormis);
-
Maakohtu otsuse resolutsioon on punktides 3 ja 4 välja mõistetud hüvitise suuruse osas jõustunud;
-
Täiturile pole siduv otsuse teinud maakohtu kohtuniku arvamus täitedokumendiks oleva kohtulahendi osa jõustumise või mittejõustumise kohta, sest jõustumismärke väljastab kantselei mitte otsuse teinud kohtunik.
13.Viimaks märgib avaldaja, et tema arvates on Y ja C vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 nende apellatsioonkaebuses toodud viisil (s.o ainult resolutsiooni punktide sõnastuse osas) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 1 kohustust rikkudes pahatahtlikult üksnes menetluse venitamiseks ja seeläbi oma kohustuste sissenõutavaks muutumise edasilükkamiseks.
KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
14.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja toob esile järgmised vastuväited: -
Avaldaja argumendid ei väära täituri 24.08.2022 otsuses märgitud seisukohti;
-
Avaldaja väited täitemenetlus algatamise formaalsete eelduste osas tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd vaidlus puudub, et täitemenetluse algatamisel olid formaalsed eeldused täidetud. Kohtutäitur ei ole keeldunud avaldaja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetluse algatamisest. Täitemenetluse lõpetamise alused on selgunud pärast täitemenetluse algatamist. Jõustumismärge kohtuotsusel loob kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks.
-
Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel ega kaebuse kohta otsuse koostamisel asunud kontrollima täitedokumendi õiguspärasust ega hinnanud jõustumismärke väljastamise sisulisi eelduseid. Kohtutäitur on oma 24.08.2022 otsuses märkinud selgelt, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist, ei ole kohtutäituril võimalik hinnata apellatsioonikaebust sisuliselt ega anda hinnangut, kas esitatud apellatsioonkaebus tõi kaasa kohtulahendi mittejõustumise.
-
Kohtutäitur on oma otsuse tegemisel tuginenud Harju Maakohtu 02.08.2022 ja 08.08.2022 esitatud vastustele.
-
Kohtutäitur on kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel kontrollinud formaalselt jõustumismärke väljastamise õiguspärasust ning kuna kohus kinnitas, et jõustumismärge väljastati ekslikult, esines alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest puudub täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes.
-
Üksnes asjaolu, et jõustumismärke väljastab kohtu kantselei, ei saa muuta tähtsusetuks sama tsiviilasja lahendanud kohtuniku arvamust. Kohtunikul on pädevus hinnata jõustumismärke väljastamise eelduseid ning tutvuda lahendi peale esitatud kaebustega. Seetõttu on kohtuniku edastatud kinnitusel lahendi jõustumise kohta oluliselt suurem kaal, kui kohtu kantselei töötaja kinnitusel. Praegusel juhul on kohtutäiturile edastanud kinnituse jõustumismärke eksliku väljastamise kohta tsiviilasja 2-20-1974 menetlenud kohtunik. Avaldaja ei ole kohtule esitatud kaebuses toonud välja ühtegi põhjendatud asjaolu, miks puudub kohtuniku antud kinnitusel tähendus. Seetõttu leiab täitur, et kinnituse jõustumismärke eksliku väljastamise kohta võib anda ka kohtunik.
15.Kohtutäitur palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
VÕLGNIKU SEISUKOHT
16.Võlgnik vaidleb kaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja toob esile järgmist: -
Avaldaja teeb Riigikohtu otsustest ja TsMS sätestatust valed järeldused: täitur ei või kontrollida ja anda hinnangut või teha järeldusi kohtuotsuse sisule ehk materiaalõigusele, mitte aga kohtuotsuse vastavusele formaalsetele tingimustele, milleks on kohtuotsuse faktiline jõustumine.
-
Kohtutäitur esitas Harju Maakohtule päringu seoses tsiviilasjas nr 2-20-1974 18.05.2022 tehtud otsuse osalise jõustumise kohta. Päringule vastas Harju Maakohtu kohtunik, et jõustumismärge on väljastatud ennatlikult. Sellest tulenevalt ei olnud ka kohtuotsuse täitmiseks formaalsed eeldused täidetud.
-
Võlgniku apellatsioonkaebus kohtuotsuse resolutsiooni puntide 3 ja 4 osas on põhjendatud ja sellest tulenevalt ei ole nimetatud resolutsiooni punktid jõustunud.
17.Võlgniku hinnangul tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus vaatas läbi esitatud avalduse, analüüsis menetlusosaliste seisukohti ning tsiviilasjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.TsMS) § 475 lg 1 p 17 ja TMS § 1774 lg 1 alusel vaatab kohus käesoleva kohtutäituri otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse läbi hagita menetluses.
20.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1, 5 ja 7 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
21.Avaldaja nõude alus on TMS § 218 lg 1, mille kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 217 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
22.Seega sätestab seadus kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel kohustusliku kohtueelse menetluse ning tähtajad kaebuste esitamiseks. Kuna aga täituri otsus, mida avaldaja käesolevas kohtumenetluses vaidlustab, on juba tehtud kohtueelse menetluse tulemusena, siis sellise otsuse vaidlustamise alus on TMS § 218 lg 1 ning uuesti seda kohtueelselt vaidlustama ei pea. Avaldaja sai täituri 24.08.2022 otsuse kätte samal kuupäeval ja seega avaldaja 05.09.2022 Harju Maakohtule esitatud kaebus on tähtaegne.
23.Vaidlust ei ole selles, et : - Harju Maakohus tegi 18.05.2022 võlgnikku ja avaldajat puudutava lahendi kaasomandi lõpetamise kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974 ning mõlemad osapooled esitasid maakohtu lahendi vaidlustamiseks ringkonnakohtule kaebused. Kumbki osapool ei vaidlustanud lahendit tervikuna. - Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumise kohta 21.06.2022, andis maakohtu kantselei referent W elektroonilise kinnituse 28.06.2022. - Avaldaja täitmisavalduse ja jõustumismärkega Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-20-1974, alustas täitur täitemenetlust (täiteasi nr 022/2022/4622) võlgnikult kohtuotsusega avaldaja kasuks välja mõistetud hüvitise sissenõudmiseks. - Pärast täitemenetluse alustamist selgus võlgniku poolt täituri tegevusele esitatud kaebuse läbivaatamise käigus, et täidetav kohtulahend ei ole jõustunud üheski osas. Selleks andis aluse täituri 02.08.2022 päringu peale Harju Maakohtu kohtuniku, kes oli täidetava otsuse teinud, 08.08.2022 kinnitus, et otsus ei ole jõustunud – kinnitus otsuse osalise jõustumise kohta on kohtu poolt antud ekslikult.
24.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, mis määratleb täitedokumendi täidetavuse ja millised on täituri võimalused seda kontrollida.
25.Esmalt kontrollis kohus Kohtute Infosüsteemi andmeid ja seisuga 29.11.2022 ei ole Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974 märget, et see oleks kasvõi osaliseltki jõustunud – seega hetkel puudub kinnitus, et otsus oleks jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2022 määrustega on nii avaldaja kui ka võlgniku apellatsioonkaebused
ringkonnakohtu menetlusse võetud, kuid apellatsioonikohus ei ole veel lahendit teinud.
26.Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Soots on võlgniku esindajale selgitanud oma 24.08.2022 e-kirjas seonduvalt Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktidega 3 ja 4 ja 8a, et avaldaja on need oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud leides, et kohus oleks pidanud Clt ja võlgnikult välja mõistma suurema summa, kui otsuses märgitud.
27.Samuti märgib otsuse teinud Harju Maakohtu kohtunik oma 08.08.2022 kirjas täiturile, et kuigi avaldaja kinnitab 20.06.2022 esitatud apellatsioonkaebuses, et vaidlustab üksnes Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte 1, 6, 7, 8a, 10 ja 11, siis ei vasta see tegelikult tõele. Nimelt selgub apellatsioonkaebuse sisust, et avaldaja ei ole rahul ka otsuse punktidega 3 ja 4 taotledes nendes punktides märgitust suurema summa väljamõistmist.
28.Kuna omandi üleandmine on seotud samaaegse hüvitise maksmisega, siis vaieldes hüvitise suuruse üle, ei saa ka omandit üle anda. Eelnevast järeldab kohus, et pooled vaidlevad Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse üle tsiviilasjas nr 2-20-1974 tervikuna isegi siis, kui nad on mõningate otsuse osadega nõus – resolutsiooni osas on apellatsioonikohtule kaebused esitanud mõlemad pooled. Kohus märgib ka, et otsus sisaldab poolte vastastikkuseid kohustusi, mida ei ole võimalik eraldi nõuda ilma, et vastusoorituseks kohustamine oleks jõustunud (mis on iseloomulik just kaasomandi lõpetamise ja kaasomandis olnud asja jagamise korral).
29.TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Sama § lg 2 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige siis, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus.
30.Ühtegi TsMS § 456 lg 2 kirjeldatud olukorda praegu ei esine: pooled on tähtaja jooksul esitanud apellatsioonkaebused ja need on ka ringkonnakohtu poolt menetlusse võetud.
31.TsMS § 456 lg 4 kohaselt peatab kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine kohtuotsuse jõustumise. Avaldaja on viidanud sellele, et võlgnik ja C on Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 vaidlustanud TsMS § 200 lg 1 märgitud kohustust rikkudes vaid selleks, et pahatahtlikult kohustuse sissenõutavaks muutumist edasi lükata. Selle viitega on avaldaja möönnud, et Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4 on vaidlustatud (seega ei saa need punktid olla jõustunud materiaalses mõttes). Samas pole võlgniku motiivid apellatsioonkaebuse esitamisel käesoleva asja lahendamisel olulised, sest lisaks võlgnikule ja Cle on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu hinnangul vaidlustanud neid samu punkte ka avaldaja. Seega ei ole otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud sõltumata võlgniku apellatsioonkaebusest, sest neid punkte on oma apellatsioonkaebuse sisulises osas vaidlustanud avaldaja ise. Pooltel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada (TsMS § 630 lg 1), pooled on seda teinud ning TsMS § 456 lg 1, 2 ja 4 alusel ei ole Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus seega jõustunud.
32.Jõustumismärge tehakse otsusele (kas ärakirjale või elektrooniliselt) maakohtu kantselei poolt menetlusosalise avalduse ja kohtutoimiku alusel (TsMS § 458 lg 1).
33.TsMS ei sätesta jõustumismärke tegemise vaidlustamise aluseid ja korda ega ka ekslikult antud kohtuotsuse jõustumist kinnitava märke tühistamise või kustutamise korda. Kohtu hinnangul ei saa see aga tähendada seda, et kui kohtule saab teatavaks ebaõige jõustumismärke tegemine, et siis ei saa seda viga parandada. Jõustumata kohtulahendi sunniviisiline täitmine ainuüksi seetõttu, et ekslikult on otsusele kantud jõustumismärge, on vastuolus EV põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt saab riigivõimu teostada üksnes seaduse alusel. Jõustumata kohtulahendi sunniviisilise täitmise lubamine on riigivõimu kuritarvitamine. Kohus mõistab õigust ehk teeb kohtulahendeid ja väljastab ka märkeid nende lahendite jõustumise kohta. Seega on kohtu kohustus tagada, et jõustumismärked kohtulahenditel oleks nii formaalses kui ka sisulises mõttes õiged. Juhul, kui kohtule saab teatavaks, et jõustumismärge on lahendile kantud ebaõigesti või ennatlikult, siis on kohtu kohustus see viga parandada ning maakohut võib siin esindada ka õigusemõistmise pädevusega kohtunik, kes lahendi koostas (nagu antud juhtumil).
34.TMS § 48 lg 1 on sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused. Nimetatud sätte 7 punkti kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse tätemenetluse põhjendamatul alustamisel täitetingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas.
35.Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur ei ole jõustumismärke kontrollimisel läinud vastuollu täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega. Kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine kuulub kohtutäituri pädevusse, näiteks kui kaebuses juhitakse tähelepanu täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille olemasolu või puudumist saab kohtutäitur kontrollida (vt Riigikohtu 12.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 18).
36.Kuna täitur saab täitmisele võtta vaid seaduses nimetatud täitedokumente, nt jõustunud kohtuotsuseid tsiviilasjades (TMS § 12 lg 1), siis tuleneb TMS §-st 2 lg 1 p 1 täituri kohustus kahtluse korral veenduda, kas ta on täitmisele võtnud seaduses lubatud täitedokumendi. Formaliseerituse printsiip rakendub siin selles, et täitur ei asu ise hinnangut andma ega analüüsima, kas otsus on jõustunud või mitte, vaid pöördub lahendi teinud kohtu poole. Seda on täitur antud juhul kohtu arvates ka õigesti teinud. Õiguskirjandus ja Riigikohtu praktika, millele avaldaja ka ise oma avalduses viitab (nt „Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, V.Kõve jt, Tln 2017; lk 1225, p 3.3) kinnitavad seda, et kohtuvea parandamine jõustumismärgete eksliku väljastamise korral, peaks olema võimalikult efektiivne ja vähimal viisil koormav ning piisama peaks ka kohtu selgitusest.
37.Kohtu hinnangul on kohtutäitur tegutsenud oma pädevuse piires esitades päringu lahendi teinud kohtule, kontrollimaks täitedokumendi jõustumismärke olemasolu või selle puudumist.
38.Otsuse teinud kohus (lahendi teinud kohtuniku isikus) on kinnitanud kohtutäiturile, et 18.05.2022 tsiviilasjas nr 2-20-1974 tehtud otsusele on osaline jõustumismärge pandud ekslikult.
39.Seega puudus täituril täitedokument ja alus täitemenetluse alustamiseks ning TMS § 12 lg 4 kohustab täiturit sellisel juhul lõpetama täitemenetlus, mida täitur ongi oma 24.08.2022 otsusega teinud.
40.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et puudub alus ja põhjus täituri otsuse tühistamiseks ja seega jätab kohus rahuldamata avaldaja Xi kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse jätkamise kohustamiseks täiteasjas nr
022/2022/4622.
MENETLUSKULUD JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
41.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses muuhulgas ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
42.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluse menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
43.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.
44.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtu täiendavad selgitused
45.TMS § 218 lg 3 esimene lause sätestab, et kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse.