Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13159
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 24.06.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja Viljo Konsap Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-22-13159 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.X (avaldaja) esitas 05.09.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 24.10.2022), milles palus tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 24.08.2022 otsuse täiteasjas nr 022/2022/4622 ja palub täiteasjas nr 022/2022/4622 menetluse jätkamist.
2.Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur ebaõigesti rahuldamata avaldaja kaebuse täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamiseks. Kohtuotsuse jõustumismärkele tuginedes alustas kohtutäitur õigesti täitemenetlust. Y (puudutatud isik II) kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks oleks kohtutäitur pidanud rahuldamata jätma, kuna kohtutäitur ei saa formaliseerituse põhimõttest tulenevalt hinnata täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kuna kõik täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused olid täidetud, oleks kohtutäitur pidanud lähtuvalt kohtuotsuse jõustumismärkest jätkama täitemenetlusega. Kohtuotsuse jõustumismärge on väljastanud õige isik ja ettenähtud vormis, seega on jõustumismärge formaalselt kehtiv.
3.Kohtuotsuse jõustumismärge on ka sisuliselt kehtiv, kuna sellega on jõustunuks märgitud tsiviilasjas nr 2-20-1974 Harju maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4, mida tsiviilasja pooled pole apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Kohtuotsuse resolutsiooni punktidega 3 ja 4 mõistis maakohus puudutatud isikult II ja Clt avaldaja kasuks välja kokku 87 676 eurot, mis hüvitab avaldajale kaasomandi lõpetamisest tingitud omandiõiguse kaotuse. Kuna pooled ei vaidlustanud puudutatud isikult II ja Clt avaldaja kasuks välja mõistetud hüvitise suurust, väljastas kohus märke kohtuotsuse osalise jõustumise kohta. Puudutatud isik II ja C vaidlustasid apellatsioonkaebuses ainult kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust, mitte sisu. Puudutatud isik II ja C on kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4 vaidlustanud pahatahtlikult ainult täitemenetluse venitamiseks. Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastus on tavapärane ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Seega on hüvitise suuruse osas resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud.
4.Tsiviilasjas otsuse teinud maakohtuniku arvamus otsuse jõustumise kohta ei lükka ümber jõustumismärke kehtivust. Kehtiv menetlusõigus ei näe ette korda ekslikult väljastatud jõustumismärke muutmiseks. Kohtuotsuse jõustumismärke väljastab kohtu kantselei, mitte otsuse teinud kohtunik. Seega ei ole kohtuniku arvamus otsuse jõustumise kohta pooltele ega kohtutäiturile siduv. Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.1.Avaldaja väited täitemenetluse algatamise formaalsete eelduste osas tuleb tähelepanuta jätta, kuivõrd vaidlust pole selle üle, et täitemenetluse algatamisel olid formaalsed eeldused täidetud. Täitemenetluse lõpetamise alused selgusid pärast täitemenetluse algatamist.
5.2.Kohtutäitur on õigesti lõpetanud menetluse täitedokumendi puudumise tõttu. Kohtuotsuse jõustumismärge loob eelduse, et otsus on jõustunud, kuid ei muuda tegelikkuses jõustumata otsust jõustunuks. Kohtutäitur tugines täitemenetluse lõpetamisel Harju Maakohtu 02.08.2022
2-22-13159 ja 08.08.2022 vastustele, milles otsuse teinud kohtunik kinnitas, et kohtuotsuse jõustumismärge on väljastatud ekslikult ning et tegelikkuses pole kohtuotsus jõustunud.
5.3.Harju Maakohtult kohtuotsuse jõustumise kohta kinnituse küsimine ei läinud vastuollu täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Jõustumismärke väljastamise ekslikkusele juhtis tähelepanu kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitanud võlgnik. Kohtutäitur küsis Harju Maakohtult kinnitust kohtuotsuse jõustumise kohta. Seega ei hinnanud kohtutäitur ise kohtuotsuse jõustumist ega kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonikaebuste ulatust, vaid võlgniku kaebusest tulenevalt kontrollis kohtutäitur formaalselt jõustumismärke väljastamise õiguspärasust.
5.4.Kohtuotsuse jõustumismärke väljastamine kohtu kantselei poolt ei muuda tähtsusetuks otsuse teinud kohtuniku arvamust otsuse jõustumise kohta. Kohtuniku pädevus on hinnata jõustumismärke väljastamise eelduseid, mistõttu on kohtuotsuse jõustumise osas kohtuniku edastatud kinnitusel suurem kaal kui kohtu kantselei töötaja kinnitusel. Avaldaja pole piisavalt põhjendanud, miks kohtunik ei saaks anda kinnitust jõustumismärke kehtivuse kohta.
6.Puudutatud isik II palus jätta avalduse rahuldamata.
6.1.Avaldaja on kehtivat õigust valesti tõlgendanud. Kuigi kohtutäituril pole õigust kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust ega anda hinnangut kohtuotsuse sisule, võib kohtutäitur kontrollida täitedokumendi vastavust formaalsetele nõuetele ehk käesoleva vaidlusega seotud tsiviilasja kohtuotsuse jõustumist. Kui täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus ei ole tegelikkuses jõustunud, tuleb täitedokumendi puudumise tõttu täitemenetlus lõpetada.
6.2.Täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused pole enam täidetud. Vastuseks kohtutäituri päringutele, kinnitas otsuse teinud Harju Maakohtu kohtunik, et kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumismärge on ennatlikult ja ekslikult väljastatud. Tegelikkuses pole kohtuotsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud, kuna seotud tsiviilasja pooled on mõlemaid resolutsiooni punkte apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Järelikult ei ole kohtuotsus jõustunud ja puudub täitedokument täitemenetluse läbiviimiseks, mistõttu kohtutäitur rahuldas puudutatud isik II kaebuse ja lõpetas täitemenetluse.
6.3.Ka Tallinna Ringkonnakohus on seotud tsiviilasja menetluses kinnitanud, et tsiviilasja pooled on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Avaldaja esitas 12.08.2022 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palus ringkonnakohtul määratleda tsiviilasja apellatsioonipiirid ja kinnitada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumist. Tsiviilasja menetlev ringkonnakohtu kohtunik märkis taotlusele vastates, et kohtul puudub kohustus määratleda apellatsioonimenetluse piire ning et apellatsioonipiirid tulenevad apellatsioonkaebusest. Lisaks kinnitas ringkonnakohus, et avaldaja apellatsioonkaebuse sisu on seotud ka maakohtu otsuse resolutsiooni punktidega 3 ja 4. Ka puudutatud isik II ja C esitasid maakohtu otsuse, sh otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus võttis 24.08.2022 menetlusse.
6.4.Puudutatud isik II ja C on põhjendatult vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Puudatud isiku II ja C apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus resolutsioonis määranud omandikaotuse eest hüvitise maksmist sõltuvaks omandi üleandmisest, mistõttu ei vasta resolutsiooni punktid 3 ja 4 kehtivale õigusele ja kohtupraktikale ning võivad kohtuotsuse täitmisel tekitada probleeme.
2-22-13159 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 30.11.2022 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, v.a kohtutäituri menetluskulu. Maakohus ei määranud menetluskulude suurust kindlaks.
8.Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-1974 ei ole jõustunud, mistõttu lõpetas kohtutäitur õigesti täitemenetluse täitedokumendi puudumise tõttu ja avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Vaidlust pole selle üle, et Harju Maakohus tegi 18.05.2022 puudutatud isikut II ja avaldajat puudutava lahendi kaasomandi lõpetamise kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974 ning tsiviilasja pooled vaidlustasid ringkonnakohtus lahendit osaliselt. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Harju Maakohtu kantselei väljastas 21.06.2022 kohtulahendi resolutsiooni punktide 3 ja 4 kohta jõustumismärke, mille alusel rahuldas kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse, kuid pärast täitemenetluse alustamist selgus puudutatud isiku II kaebusest, et kohtulahend pole tegelikult jõustunud üheski osas ja jõustumismärge on Harju Maakohtu kohtuniku kinnitusel väljastatud ekslikult.
10.Harju Maakohtu otsus pole jõustunud, kuna seotud tsiviilasja mõlemad pooled on kohtuotsust vaidlustanud, sh otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Kohtuotsus jõustub siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuseid menetlev Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik selgitas 24.08.2022 kirjas puudutatud isikule II, et avaldaja on otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4 vaidlustanud, leides et kohus oleks pidanud hüvitisena mõistma välja suurema summa. Ka kohtuotsuse teinud Harju Maakohtu kohtunik selgitas 08.08.2022 kirjas kohtutäiturile, et avaldaja apellatsioonkaebuse sisust tuleb välja, et avaldaja on vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4, kuna avaldaja pole rahul määratud hüvitise suurusega. Avaldaja on ise viidanud, et ka puudutatud isik II ja C on vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4, isegi kui avaldaja sõnul on nad resolutsiooni punkte vaidlustanud pahauskselt. Seega on seotud tsiviilasja mõlemad pooled vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4.
11.Samuti ei saa kaasomandi lõpetamisega seotud kohustusi määrav kohtulahend kaasomandi lõpetamisega seotud kohustuse osas osaliselt jõustuda. Hüvitise maksmise kohustuse täitmist saab nõuda ainult omandi üleandmise kohustuse täitmise vastu. Seetõttu pole võimalik hüvitise maksmise kohustuse eraldi jõustumine ja täitmine ilma omandit üle andmata. Järelikult vaidlevad pooled kaasomandi lõpetamise kohta tehtud lahendi üle tervikuna ka siis, kui pooled on osaliselt lahendiga nõus.
12.Otsuse teinud kohtunikul on õigus ja kohustus parandada ekslikult väljastatud jõustumismärget. Kuigi kehtiv menetlusõigus ei sätesta korda ekslikult väljastatud jõustumismärke tühistamise või kustutamise kohta, oleks ebaõigesti väljastatud jõustumismärke alusel kohtuotsuse sunniviisiline täitmine vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt saab riigivõimu teostada üksnes seaduse alusel. Kuna kohus väljastab märkeid kohtulahendite jõustumise kohta, on kohtu kohustus tagada, et jõustumismärked oleks nii formaalses kui ka sisulises mõttes õiged. Seega võib kohtulahendi teinud kohtunik kinnitada või ümber lükata jõustumismärke kehtivust, kui tekib kahtlus kohtulahendi jõustumises. Maakohus on kinnitanud kohtutäiturile, et kohtulahendi resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas väljastatud jõustumismärge on ebaõige. Lisaks kontrollis maakohus Kohtute Infosüsteemi andmeid ja 29.11.2022 seisuga ei ole enam jõustumismärget Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974.
2-22-13159
13.Kohtutäitur ei ole kohtult kohtuotsuse jõustumise kohta kinnitust küsides rikkunud täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei või kohtutäitur ise hinnata kohtuotsuse jõustumist, vaid kohtutäitur peab kohtuotsuse jõustumise kindlaks tegemiseks pöörduma lahendi teinud kohtu poole. Käesolevas asjas ei ole kohtutäitur ise asunud hindama jõustumismärke kehtivust, vaid kohtutäitur küsis lahendi teinud kohtult kinnitust kohtuotsuse jõustumise kohta. Kuna kohtutäitur pöördus kohtu poole tulenevalt puudutatud isiku II esitatud kaebusest ning kohtu kinnitusel on väljastatud jõustumismärge ebaõige, tegutses kohtutäitur täitemenetlust lõpetades oma pädevuse piirides. Määruskaebus
14.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistatakse kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsus täiteasjas nr 022/2022/4622 ja kohustatakse kohtutäiturit täiteasjaga jätkama. Kõik menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
15.Maakohus on ekslikult leidnud, et Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 pole jõustunud. Puudutatud isik II ja C ei ole vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Puudatud isik II ja C vaidlustasid ainult resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust, mitte määratud hüvitise suurust. Seega on määratud hüvitise suuruse osas resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud ning täitemenetluses täidetavad.
16.Avaldaja pole möönnud, et puudutatud isik II ja C on vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Avaldaja seisukoha järgi ei ole puudutatud isik II ja C vaidlustanud resolutsiooni punktides 3 ja 4 välja mõistetud hüvitise suurust, vaid ainult punktide sõnastust, et täitemenetlust pahauskselt venitada.
17.Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja on ise vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Kohtuotsuse resolutsiooni punktidega 3 ja 4 mõisteti puudutatud isikult II ja Clt avaldaja kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest kaasomandi lõpetamisel. Avaldaja pole vaidlustanud resolutsiooni punkte juba rahuldatud hüvitise suuruse osas, vaid ainult välja mõistmata jäänud hüvitise suuruse osas. Avaldaja soovib apellatsioonkaebusega täiendava hüvitise saamist, mistõttu on välja mõistetud hüvitise ulatuses resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud.
18.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et apellatsioonmenetluses käib vaidlus terve kohtulahendi üle. Soetud tsiviilasja pooled ei vaidle omandi üleandmise viisi üle, vaid ainult alusetust rikastumisest tulenevate nõuete üle, millega puudatatud isik II ja C soovivad tasaarvestada avaldaja kasuks välja mõistetud omandikaotuse hüvitist. Seega puudub vaidlus kaasomandi lõpetamisest tulenevate vastastike kohustuste üle. Kuna alusetust rikastumisest tulenevad nõuded oleks väljamõistmise korral seotud resolutsiooni punktides 3 ja 4 määratud omandikaotuse hüvitisega ainult tasaarvestamise kontekstis, ei mõjuta puudutatud isiku II ja C apellatsioonkaebus nõuete rahuldamata jätmise peale resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumist.
19.Maakohus on jätnud ebaõigesti ja põhjendamatult menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohtutäitur lõpetas ebaõigesti täitemenetluse ja maakohus oleks pidanud avaldaja kaebuse rahuldama, tulnuks ka menetluskulud tegelikult jätta puudutatud isikute kanda. Isegi kui avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja on ise kaasomandis olnud kinnisasja heatahtlikult puudutatud isikule II ja Cle üle andnud, kuid puudutatud isik II ja C on otsinud igasuguseid väiteid täitemenetluse
2-22-13159 takistamiseks, et vältida avaldajale hüvitise maksmist. Seega oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine ebaõiglane. Menetlusosaliste seisukohad
20.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 24.08.2022 otsuses ja avaldaja kaebusele vastuses esitatud seisukohtade juurde. Maakohus on leidnud õigesti, et kohtutäituril on kahtluse korral õigus pöörduda kohtu poole, et saada kinnitust jõustumismärke kehtivuse kohta. Nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on kinnitanud, et seotud tsiviilasja pooled on täitemenetluse aluseks olnud kohtuotsust vaidlustanud, mistõttu on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud õigesti.
21.Puudutatud isik II leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik II kinnitab, et vaidlustas seotud tsiviilasjas kohtuotsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Maakohus on seda ka määruses õigesti tuvastanud. Menetluse edasine käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
24.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega rahuldas kohus tsiviilasjas nr 2-20-1974 Y ja C hagi X vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste väljamõistmise nõudes osaliselt. Maakohus tegi otsuse resolutsioonis järgmised otsustused: -
Kohustada Xt tegema tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks kinnistule asukohaga Tallinnas, XXX (registriosa nr XXXXXXX) selliselt, et kinnistu kaasomanik X annab temale kuuluvast 2/6 mõttelisest osast 1/6 mõttelise osa üle Y’ile ja 1/6 mõttelise osa üle C’le, mille tulemusel hakkab Y’ile kuuluma 2/6 mõttelise osa kinnistust nr XXXXXXX ja C’le 4/6 mõttelise osa kinnistust nr XXXXXXX (resolutsiooni p 2);
-
Mõista Y’ilt X kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 42 886,03 eurot (resolutsiooni p 3);
-
Mõista C’lt X kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 44 789,97 eurot (resolutsiooni p 4);
-
Kohustada Xt tegema tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX II jakku tehtud kande „X (isikukood XXXXXXXXXXX) -2/6 kaasomandist“ kustutamiseks ja uute kannete „Y (isikukood XXXXXXXXXX) – 2/6
2-22-13159 kaasomandist“ ja „C (isikukood XXXXXXXXX) - 4/6 kaasomandist“ tegemiseks eeldusel, et Y ja C on tasunud Xle punktis 3 ja 4 nimetatud hüvitised. Kohus asendab X nõusoleku käesoleva kohtuotsusega (resolutsiooni p 5); -
Välja mõista Xlt Y’i kasuks kasutuseeliste hüvitis: a) 239,40 eurot kuus alates 12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemiseni; b) 478,80 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni XXX kinnistu valduse vabastamiseni X poolt (resolutsiooni p 6);
-
Välja mõista Xlt C kasuks kasutuseeliste hüvitis: a) 386,10 eurot kuus alates 12.04.2022 kuni kaasomandi lõpetamiseni, st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemiseni; b) 625,50 eurot kuus alates kaasomandi lõpetamisele (st p-s 5 nimetatud omanikukande tegemisele) järgnevast päevast kuni XXX kinnistu valduse vabastamiseni X poolt (resolutsiooni p 7);
-
Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et: a) Y ja C on kohustatud Xle tasuma punktides 3 ja 4 nimetatud omandikaotuse hüvitise hiljemalt 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; b) Xl on õigus kasutada XXX kinnistut senistel tingimustel kuni p-s 8.c sätestatud tähtaja möödumiseni; c) Xl on XXX kinnistu valduse Y’ile ja C’le üle andmise kohustus hiljemalt 1 kuu möödumisel alates punktides 3 ja 4 nimetatud omandikaotuse hüvitise tasumisest (resolutsiooni p 8);
-
Jätta rahuldamata X vastuhagi (resolutsiooni p 9).
26.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas eeltoodud maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 on tsiviilasjas nr 2-20-1974 edasi kaebamata jõustunud ja kas kohtutäitur oleks seetõttu pidanud täitemenetlust selles osas jätkama.
27.Avaldaja määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik II ja C ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsioone punkte 3 ja 4, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. TsMS § 456 lg 4 II lause järgi jõustub kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral kohtuotsus vaidlustamata osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isik II ja C on tsiviilasjas nr 2-20-1974 vaidlustanud Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Asjaolu, et puudutatud isik II ja C on vaidlustanud ainult resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust, ei muuda resolutsiooni punkte osaliselt jõustunuks ja täidetavaks. TsMS § 442 lg 5 II lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Samuti on Riigikohus selgitanud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on (RKTKo 15.05.2007, 3-2-1-52-07, p 11). Seega on kohtuotsuse resolutsiooni sõnastusel määrav tähendus nii kohtuasja osapoolte kui ka täituri jaoks. Isegi kui pooled nõustuvad kohtuotsuse põhjendustega, ei saa kohtuotsuse põhjendustest lähtudes lugeda resolutsiooni osaliselt jõustunuks, kui üks pooltest on resolutsiooni sõnastust vaidlustanud. Järelikult pole Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud, kuna puudutatud isik II ja C vaidlustasid resolutsiooni punktide sõnastust.
28.Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks avaldaja määruskaebuse väide, et avaldaja ise pole vaidlustanud resolutsiooni punkte 3 ja 4. Tallinna Ringkonnakohus on võlgniku esindajale selgitanud 24.08.2022 seonduvalt Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse
2-22-13159 resolutsiooni punktidega 3 ja 4, et avaldaja on need oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas selle seisukoha juurde. Avaldaja on tsiviilasjas nr 220-1974 esitatud apellatsioonikaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1, 6, 7, 8 a, 10 ja 1 ning ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2, 3, 4, 5, 8b, 8c ja 9. Avaldaja seisukoha järgi on avaldaja vaidlustanud resolutsiooni punktidega 3 ja 4 määratud hüvitise suurust ainult välja mõistmata jäänud osas. Avaldaja apellatsioonkaebusest nähtub aga, et avaldaja on vaidlustanud hüvitise suurust, kuna ta ei nõustu hüvitise tasaarvestamisega puudutatud isiku II ja C nõuetega avaldaja vastu (dtl 44–45). Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 on välja mõistetud tasaarvestatud hüvitise suurus. Kuna avaldaja on vaidlustanud tasaarvestuse tegemise, mis hõlmab ka resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud hüvitise suurust, ei saa ka seetõttu resolutsiooni punkte 3 ja 4 lugeda eraldiseisvalt jõustunuks.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaasomandi lõpetamisest tulenevad nõuded on vastastikused ja tihedalt seotud, mistõttu on nende nõuete jõustumine ja täidetavus üksteisest sõltuvad. Seetõttu tuleb kaasomandi lõpetamisest tulenevaid nõudeid hinnata alati tervikuna. Kuna pooled on vaidlustanud nii resolutsiooni punktide 3 ja 4 sõnastust kui ka resolutsiooni punktides 3 ja 4 määratud hüvitise suurust, käib kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-1974 sisuliselt terve lahendi üle. Vastupidisel juhul oleks võimalik olukord, kus ühel poolel tuleb kaasomandi lõpetamisel maksta hüvitist või omand üle anda, kui samal ajal saab teine pool vastusoorituse täitmisega venitada, vaidlustades ainult oma kohustust puudutavat resolutsiooni punkti.
30.Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohtutäitur õigesti täitemenetluse täitedokumendi puudumise tõttu ja avaldaja kaebus kohtutäituri 24.08.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622 on põhjendatult jäetud rahuldamata.
31.Maakohus pole menetluskulude jaotamisel rikkunud diskretsioonipiire. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14 ja RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Seega ei ole maakohus menetluskulude jaotuse määramisel ületanud diskretsioonipiire, kui jättis avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud avaldaja kanda.
32.Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
33.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust, mistõttu vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
34.Vastavalt TsMS § 696 lg-dele 1 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 218 lg-le 3 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.
2-22-13159 (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.