Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens
Kohtuasi
Kohtutäitur Kristiina Feinmani avaldus kohustamaks krediidiasutusi väljastama kolmandate isikute pangakontode väljavõtted
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.K. määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja kohtutäitur Kristiina Feinman Puudutatud isik (võlgnik) J.K. Puudutatud isik L.J. Puudutatud isik V.K., seaduslik esindaja J.K. Puudutatud isik F.K., seaduslik esindaja J.K.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.K. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2022. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-21-18008 läbi vaatamata.
2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud J.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
1.Kohtutäitur Kristiina Feinman (avaldaja, kohtutäitur) esitas 16. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse kahes tema menetletavas täiteasjas krediidiasutustelt kolmandate isikute pangakontode väljavõtete saamiseks. Kohtutäitur palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lg 31 alusel välja nõuda J.K. (võlgnik) ema L.J. ja võlgniku alaealiste laste V.K. ning F.K. Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste filiaalides registreeritud arvelduskontode väljavõtted perioodil 1. oktoober 2021 – 16. november 2021.
2-21-18008 Avalduse kohaselt täitis võlgnik 2019 algatatud täitemenetlustes sissenõudjate nõudeid varem maksegraafiku alusel, kuid tulenevalt maksegraafiku tähtaja lõppemisest arestis kohtutäitur
31.augustil 2021 võlgniku pangakontod. Võlgniku töötasu on arestitud alates 21. septembrist 2021. Kohtutäiturile on võlgnikult laekunud teave, et võlgniku töötasu kantakse tema ema kontole. Sellest tulenevalt on täituril tekkinud kahtlus, et võlgnik on täitemenetluses oma vara varjanud, saades töötasu sugulaste pangakontole, mitte arestitud pangakontole. Võlgnik võib oma vara varjamiseks kasutada ka laste pangakontosid. Kohtutäitur palus võlgnikul esitada mh kolmandate isikute pangakontode väljavõtted, kuhu tema sissetulekud laekuvad, kuid võlgnik ei teinud seda.
2.Harju Maakohus võttis 30. novembri 2021. a määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ja rahuldas selle. Maakohus märkis, et kohtumäärus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 kohaselt viivitamata täidetav alates päevast, mil see tehakse teatavaks kohtutäiturile. Maakohus määras, et määrus tuleb kätte toimetada avaldajale ning võlgnikule, tema emale ning lastele ning edastada sissenõudjatele. Maakohus luges TsMS § 198 lg 3 alusel puudutatud isikuteks võlgniku, sissenõudjad ja kolmandad isikud, kelle arvelduskontode väljavõtteid taotletakse. Maakohus tugines määruses TMS § 26 lg-le 31. Kuna võlgnik kinnitas kohtutäiturile vastusena viimase päringule, et tema töötasu laekub ema pangakontole, on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab täitemenetluses oma vara, saades töötasu sugulaste pangakontole. Kahtlusi süvendab ka see, et võlgnik on varjanud asjaolu, et tal on välisriikides pangakontod. Nendel põhjustel on põhjendatud kahtlus, et võlgnik võib kasutada vara varjamiseks oma laste pangakontosid. Kohtutäitur palus võlgnikul esitada pangakontode väljavõtted, kuhu laekuvad tema sissetulekud, kuid võlgnik jättis need esitamata. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri avaldus on nõuetekohaselt põhistatud ja taotlus kohtutäituri ülesannete täitmiseks kolmandate isikute kontode väljavõtete saamiseks põhjendatud.
3.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Tõele ei vasta väited vara ja välisriigi pangakontode varjamise kohta. Tööandja on kohtutäiturile saatnud kogu info makstud töötasu kohta. Võlgnik on sunnitud kasutama kolmandate isikute kontosid, kuna kohtutäitur blokeeris kõik kontod nii, et sealt ei saa ülekandeid teha, välja saab võtta vaid sularaha. Kohtutäituri palvet esitada kolmandate isikute kontode väljavõtted ei olnud võimalik rahuldada, kuna selleks puudus vajalik ligipääs.
4.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja viitas selle vastuolulisusele. Esiti väidab võlgnik, et ei kasuta kolmandate isikute kontosid, ent möönab siis, et on sunnitud kolmandate isikute kontosid kasutama, kuna kohtutäitur on võlgnikule kuuluvad arvelduskontod blokeerinud.
5.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. septembri 2022. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2(5)
2-21-18008 Maakohus ei ole kohtutäituri avaldust rahuldades eksinud. Kohtutäituril on oma ülesannete täitmiseks ja täitemenetluse tõhusaks korraldamiseks põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda kolmanda isiku konto väljavõtet (TMS § 26 lg 31). Kohtutäitur põhistas kohtule esitatud avalduses konto väljavõtete saamise vajadust ning esitas seaduses sätestatud muud andmed taotluse lahendamiseks. Olukorras, kus võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid kantakse (vähemalt osaliselt) kolmanda isiku arvelduskontole (mida võlgnik kaebemenetluses ise möönab, põhjendades seda tema kontode arestimisest tuleneva sundolukorraga), on võlgnikul kohustus tagada, et kohtutäitur saaks täitemenetluses tõest ja täielikku teavet võlgniku tegelike sissetulekute kohta. Asjakohane on maakohtu viide TMS § 8 lg-le 1. Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur täitemenetluse tõttu vajab (TMS § 59 lg 1). Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara (lg 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning mitte lubada kolmandate isikute arvelduskontode väljavõtete esitamist. Võlgnik selgitas, et jäi täitemenetluses sõlmitud maksegraafiku täitmisega raskustesse, kuna lapsed jäid haigeks ning raha oli vaja ravimite ostmiseks. Võlgnikul olid avatud väliskontod N26 ja Revolut, kuid saldo oli null. Kohtutäitur arestis haigusraha. 14. septembril 2022 käis võlgnik maakohtus ja kinnitas vandega, et tema töötasu laekub poja kontole. Võlgnik oli selleks sunnitud, kuna pärast arestimist ei suudaks ta oma kahte last ülal pidada. Töötasu ei ole kunagi laekunud võlgniku ema kontole. Kohtumäärused kahjustavad võlgniku ema õigusi.
8.Kohtutäitur ei nõustunud määruskaebusega, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Sissetulekute osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on tuvastatav üksnes olukorras, mil võlgnik on esitanud kohtutäiturile objektiivse teabe kõikide tegelike sissetulekute kohta. Teave on vajalik hindamaks objektiivselt võlgniku tegelikku maksevõimelisust. Samuti selgub väljavõtte esitamisel, kas kohtutäituril on õigus arestida ka kolmanda isiku konto, kui on selgelt näha, et kolmanda isiku arvelduskontol olev vara kuulub võlgnikule. Juhul, kui andmetest selgub, et võlgnik kasutab kolmandate isikute või välisriikide arvelduskontosid vara varjamiseks, on kohtutäituril õigus esitada avaldus võlgniku vastu kriminaalasja algatamiseks. Võlgniku lapse V.K. pangakonto väljavõttelt (1. oktoobrist 2021 kuni 16. novembrini 2021) nähtuvad mitmed võlgnikku puudutavad ülekanded. Teises tsiviilasjas on võlgniku tasutav riigilõiv kantud üle tema ema kontolt. Võlgnikul on ka PaySera konto, millelt on samuti makstud riigilõivu.
9.Võlgniku ema L.J. pidas määruskaebust õigeks.
10.Võlgniku alaealiste laste seadusliku esindajana teatas võlgnik, et lapsed peavad määruskaebust õigeks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695 läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna selle esitajal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 696 lg 3 esimese lause kohaselt võib hagita menetluses maakohtu tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud
3(5)
2-21-18008 määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praeguses tsiviilasjas on Harju Maakohus 30. novembril 2021 tehtud määruses lubanud kohtutäituril välja nõuda L.J., V.K. ja F.K. arvelduskontode väljavõtted. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud Harju Maakohtu määruse muutmata. Kummastki määrusest ega ka Riigikohtule esitatud määruskaebusest ei nähtu võlgniku õiguste kitsendamine, arvelduskontod kuuluvad teistele isikutele. TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. TsMS § 695 järgi kohaldub see säte ka määruskaebuse menetlemisel. Tulenevalt TsMS § 682 lg‐st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu 5. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 15). Kuna võlgnikul ei ole TsMS § 3 lg-te 1 ja 2 ning § 696 lg 3 esimese lause kohaselt kaebeõigust, tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata.
12.Ühtse kohtupraktika kujundamiseks märgib kolleegium järgmist. TMS § 26 lg 31 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur kohtumääruse alusel nõuda teatud tingimuste täidetuse korral krediidiasutustelt kolmanda isiku konto väljavõtet. Maakohus on määruses TsMS § 198 lg 3 alusel lugenud puudutatud isikuteks mh kolmandad isikud, kelle arvelduskontode väljavõtete väljastamist taotleti. Samas ei ole maakohus kolmandaid isikuid menetlusse kaasanud, sh küsinud nende seisukohti kohtutäituri avalduse kohta. Maakohus on ühes ja samas määruses võtnud kohtutäituri avalduse menetlusse ja selle rahuldanud. Kolleegium rõhutab, et TMS § 26 lg 31 alusel korraldatavasse kohtumenetlusse tuleb kaasata need kolmandad isikud, kelle arvelduskontode väljavõtete väljastamist taotletakse. Kohtumenetlus puudutab eelkõige nende isikute õigusi. Kaasamata jätmine on menetlusõiguse normide oluline rikkumine. Eelnenud seisukohta ei muuda see, et TMS § 26 lg 31 teise lause kohaselt on kohtutäituril kohustus teavitada avalduse esitamisest kolmandat isikut viivitamata. Vastava teavitamiskohustuse all tuleb mõista seda, kui kohtutäitur pöördub pärast kohtumenetluse läbimist ja pärast kohtulahendi saamist kontoväljavõtte saamise nõudmisega krediidiasutuse poole. See, et kohtutäitur peab kontoväljavõtete nõudmisest teavitama kontoomanikke, ei tähenda, et kohus võiks jätta kohtumenetlusse kaasamata isikud, kelle õigusi kohtumenetlus puudutab. Praegusel juhul on nendeks isikud, kelle konto väljavõtteid nõutakse.
13.TMS § 26 lg 31 kolmanda lause kohaselt põhistab kohtutäitur avalduses kohtule kontoväljavõtte saamise vajadust ning esitab taotletava kontoväljavõtte vajalike andmete loetelu ja perioodi, mis ei tohi kesta kauem kui täitemenetlus ja võib alata kuus kuud enne täitemenetluse alustamist. Kohtutäituri avaldusest peab tulenema see, mismoodi võimaldab kolmanda isiku konto väljavõtte saamine aidata kaasa sissenõudja nõude rahuldamisele. Avalduse rahuldamine eeldab seega seda, et kohtutäituril ei ole võimalik ilma kolmanda isiku arvelduskonto väljavõttest saadava teabeta täitemenetlust sissenõudja huvides tõhusalt korraldada, st täitetoiminguid teha. Piisav ei ole üldine viide sellele, et võlgnik on täitemenetluses oma sissetulekuid varjanud, kandnud raha kolmanda isiku kontole või et info on vajalik saamaks täielikku teavet võlgniku tegelike sissetulekute kohta. Kohtutäitur peab avalduses esile tooma konkreetsed kahtlused, asjaolud, mis muudavad kahtlused usutavaks, samuti põhjenduse, milliseid konkreetseid seaduses sätestatud meetmeid kavatseb kohtutäitur rakendada juhul, kui tema kahtlused peaksid kinnitust leidma.
4(5)
2-21-18008 Lisaks ei ole kolmanda isiku konto väljavõte eelduslikult vajalik selleks, et kohaldada TMS §-s 135 sätestatud võimalust pöörata sissenõue nt töötasule, mida võlgniku tööandja maksab mõne kolmanda isiku kontole (vt TMS § 135 kohta Riigikohtu 6. veebruari 2018. a määrus nr 2-17-6743/38, p 17). Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku sissetulek kantakse kolmanda isiku kontole, või on tal tekkinud selline kahtlus ning ta soovib kontoväljavõtted saada (vaid) kriminaalmenetluse algatamise eesmärgil, ei ole ka see alus esitada kohtule avaldus TMS § 26 lg 31 alusel, st kohtutäituril puudub huvi saada ainult sellisel eesmärgil kolmandate isikute kontode väljavõtteid. Kui kohtutäitur esitab talle vastava teadaoleva teabe või kahtluse alusel avalduse kriminaalasja alustamiseks, saab politsei vajaduse korral rakendada kriminaalmenetluses ette nähtud meetmeid. Samuti märgib kolleegium, et TMS § 26 lg 31 järgne menetlus ei ole ette nähtud selleks, et sissenõudja saaks kohtutäituri abil tõendeid tagasivõitmise hagi esitamiseks. Selleks on sissenõudjal olemas võimalused TsMS kohaselt toimuvas tõendite kogumise menetluses, sh eeltõendamismenetluses. Kolleegium märgib veel, et isegi siis, kui võlgnik on täitemenetluse vältimiseks kandnud enda kontol olnud raha kolmanda isiku kontole, ei saa seda raha käsitada võlgniku varana, mida kohtutäitur saaks arestida. Lõpetuseks on kolleegium seisukohal, et kohtutäitur peab avalduses põhistama ka arvelduskonto väljavõtte perioodi valikut.
14.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.