Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-15946
Tsiviilasi
OÜ Värvimaier hagi OÜ Masterstone vastu 21.12.2004 üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse ja OÜ Masterstone vastuhagi OÜ Värvimaier vastu üürilepingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Värvimaier apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2008
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Värvimaier, esindaja advokaat Marko Paabumets
esindajad
Edasikaebamise kord
Vastustaja (kostja): OÜ Masterstone, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 28. aprilli 2008 otsus muutmata. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,
siis võidakse menetluses.
kassatsioonkaebus
lahendada
kirjalikus
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
üürilepinguga, ei ole tal võimalik teostada kinnistul arendustegevust ning kinnistu on OÜ Masterstone jaoks sisuliselt väärtusetu. 21.12.2004 üürileping on näilik tehing järgmistel põhjendustel: 1) üürilepingus on kinnistute registriosade numbrid, mida üürilepingu sõlmimise ajal veel ei kasutatud; 2) üürilepingut ei ole kajastatud OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Masterinvest vahel 24.01.2006 koostatud lepingueelsete läbirääkimiste protokollis, OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Kivi Keskuse (asutamisel) vahel 15.02.2006 sõlmitud kinnistute müügilepingus ja asjaõiguslepingus, OÜ Kivi Keskuse ja CarSec Teeninduse AS vahelises 21.07.2006 sõlmitud kinnistute müügilepingus ja asjaõiguslepingus ega CarSec Teeninduse AS ja OÜ Masterstone vahel 17.11.2006 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 1.7.1. Allüürilepingute näol on tegemist näilike tehingutega TsÜS § 89 mõistes. Kivi 55A suhtes on sõlmitud allüürilepingud, millest OÜ Värvimaier ja Viimet OÜ vaheline allüürileping ning OÜ Värvimaier ja OÜ Hermitar vahelised allüürilepingud on samuti sõlmitud samal päeval kui vaidlusalune üürileping 21.12.2004. 13.04.2007 on sõlmitud allüürileping OÜ Värvimaier ja OÜ Tikumaja vahel, kusjuures lepingu sõlmimise kuupäev on varasem kui OÜ Tikumaja äriregistrisse kandmine. Kõigi allüürilepingute sõlmimise eesmärgiks on olnud ainult muuta olukorda kinnistute omaniku jaoks keerulisemaks, koormates kinnistuid kolmandate isikute õigustega; 3) jääb arusaamatuks, miks E. Purret OÜ Värvimaier esindajana aasta pärast Kivi 55 ja Kivi 55A detailplaneeringu kehtestamist on loobunud igasugusest majanduslikust eesmärgist ning sõlminud üürilepingu, mis ta sisuliselt kinnistu kasutamisest ilma jätab; 4) alternatiivselt on 21.12.2004 üürileping tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega, kuna üürileping jätab kinnistu omaniku 50 aastaks sisuliselt ilma talle kuuluvast kinnistust ning millel nimetatud perioodi jooksul igasugune majanduslik kasutusotstarve puudub.
21.12.2004 üürilepingu koopia kostjale 24.04.2007 e-posti teel ja kohus leidis, et üürilepingu varasemat kostjale esitamist asjas tõendatud ei ole. Kivi 55A kauplus-lao suhtes on sõlmitud mitmeid allüürilepinguid, millest OÜ Värvimaier ja OÜ Viimet ning OÜ Värvimaier ja OÜ Hermitar vahelised allüürilepingud on samuti sõlmitud 21.12.2004 kuupäevaga ehk samal päeval kui vaidlusalune üürileping. 13.04.2007 on sõlmitud allüürileping OÜ-ga Tikumaja, kusjuures lepingu sõlmimise kuupäev on varasem kui OÜ Tikumaja äriregistrisse kandmine. Allüürilepingus on viide OÜ Tikumaja registrikoodile, millist ei saanud pooled lepingus märgitud kuupäeval teada, kuna OÜ Tikumaja on kantud äriregistrisse 07.05.2007. Kohus leidis, et esitatud allüürilepingutest võib teha järelduse, et allüürilepingutele on antud kirjalik vorm, et süvendada muljet 21.12.2004 üürilepingu olemasolust. Allüürilepingud pole samuti sõlmitud sellel kuupäeval, mis lepingutes näidatud, v.a OÜ-ga Endoore sõlmitud leping, faktilised ruumide kasutamise olulised tingimused on muud ja lepingute alusel ei ole arveldusi OÜ-ga Värvimaier teostatud. Kruntide Pikk 12, Kivi 53 ja 55 detailplaneeringust nähtub, et OÜ Võim ja Valgus ning ka OÜ Värvimaier esindaja E. Purret on taotlenud Kivi 55 ja Kivi 55A detailplaneeringu algatamist ja läbiviimist eesmärgiga anda ehitusõigus olemasoleva ärihoone juurdeehituse rajamiseks ja kruntide ümberjagamiseks. Tartu Linnavalitsuse 21.03.2002 korraldusega nr 1253 on detailplaneeringu koostamine antud üle OÜ Värvimaier esindajale E. Purretile ja detailplaneering on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 22.10.2003 otsusega nr 214. Algatatud detailplaneering nägi ette Kivi 55 ja 55A kinnistutel asuva hoonestuse osalise lammutamise ja uute hoonete ehitusõiguse. Planeeringu seletuskirja kohaselt täidavad detailplaneeringust tulenevad kohustused kruntide igakordsed omanikud. Kaheldav ja majanduslikult põhjendamata on E. Purreti poolt OÜ Võim ja Valgus esindajana aasta pärast detailplaneeringu kehtestamist, mis nägi ette hoonete lammutamise, planeeringualale jäävate kinnistute üürile andmine tasuta 50 aastase tähtajaga. Kohus asus seisukohale, et iseenesest õige on hageja väide, et kehtestatud detailplaneering ei takista kostjal kinnistute Kivi 55 ja 55A välja arendamist, kuid 21.12.2004 üürileping võtaks taoliselt tegevuselt igasuguse majandusliku eesmärgi. Kohus leidis, et arvestades eelpool toodud 21.12.2004 üürilepingu sõlmimise asjaolusid, OÜ Võim ja Valgus esindaja E. Purreti antud kinnitusi 24.01.2006 lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ja võetud kohustusi 22.10.2003 kehtestatud detailplaneeringuga, tuleb 21.12.2004 üürileping lugeda näilikuks. Kohtu poolt on tuvastamist leidnud, et OÜ Värvimaier kasutas küll kinnistul Kivi 55A asuvat kauplus-ladu, kuid mitte nendel tingimustel, mida tahetakse näidata 21.12.2004 üürilepinguga. OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Värvimaier vahel võis olla tegemist suulise tähtajalise äriruumide üürilepinguga, milles tasuta kasutus on saanud võimalikuks üksnes seetõttu, et kummagi lepingupoole esindajana tegutses üks ja sama isik E. Purret. Kohtu arvates on TsÜS § 89 lg 1 järgi tegemist näiliku tehinguga ka juhul, kui faktiliselt on sama liiki õigussuhe poolte vahel küll toiminud, kuid hoopis teistel tehingu olulistel tingimustel, milliste olemasolust tahetakse muljet jätta. Asjaolud kogumis näitavad, et OÜ-l Võim ja Valgus ning OÜ-l Värvimaier, mõlema esindaja E. Purret, ei olnud tahet sõlmida tegelikku üürilepingut, millega fikseerida varasemat õigussuhet, vaid vormistada tagantjärele üürileping, näitamaks õigussuhet, mida tegelikult olemas ei ole, saavutamaks lepingu kohta VÕS § 324 lg 1 alusel märke tegemist kinnistusraamatusse. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna 21.12.2004 üürileping on tühine selle näilikkuse tõttu, siis puudus alus olematu õigussuhte alusel teha kostja kinnistute registriosadesse hageja poolt taotletavat märget. Kohus nõustus kostjaga, et kui 21.12.2004 üürileping ei oleks näilik, oleks see lepingu poole käitumise vastuolulisuse, lepingu poolte õiguste ja kohustuste disproportsionaalsuse ning vastuolu tõttu üldtunnustatud äritavaga TsÜS § 86 järgi vastuolus heade kommetega.
Kohus, hinnates seda tõendit, oleks pidanud järeldama, et ei CarSec Teeninduse AS ega ka OÜ Masterstone (asutamisel), ostes kinnistu, ei tundnud majanduslikku huvi kinnistute väljaarendamiseks, vaid soovi kinnistud võõrandada ja omandada, et vabaneda osanikust Kivi Keskus OÜ-s E. Purretist. Kohus on jätnud aga need tehingud täielikult hindamata, millega on rikutud menetlusnorme; 7) ei ole asjaolu, et lepingu tekstis on märgitud ainult Kivi 55A koormamine kahe üürilepinguga, määrava tähtsusega, kuivõrd nii OÜ Võim ja Valgus kui ja Kivi Keskuse OÜ (asutamisel) seaduslikuks esindajaks selles müügitehingus oli E. Purret, kes oli mõlema äriühingu juhatuse liikmeks ning kes teadis 21.12.2004 üürilepingu olemasolust. Seda, et Kivi Keskuse OÜ, kes üürilepingust teadis, kuid võis jätta sellest teavitamata CarSec Teeninduse AS-i, ei saa pidada piisavaks põhjuseks, et pidada üürilepingut näilikuks. Kivi Keskus OÜ juhatuse liikmena oli E. Purret tema nimetatud üürilepingutest teadlik ning sellest pidi olema ka teadlikud teised juhatuse liikmed nii Ü. Kukumägi kui ka T. Radik, mistõttu pidi 21.12.2004 üürilepingust olema teadlik ka OÜ Masterstone; 8) on asjakohatu viide üürilepingu kajastamata jätmisele OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Masterinvest vahel koostatud lepingueelsete läbirääkimiste protokollis, kuivõrd protokoll reguleerib õigussuhet OÜ Võim ja Valgus ning kolmanda isiku vahel. Samamoodi on asjakohatu see, et kohus on arvestanud OÜ Võim ja Valgus ning AS Hansapank vahelist hüpoteegi lepingut ning seda, et selles lepingus ei ole mainitud 21.12.2004 üürilepingut. Ka nimetatud suhe on OÜ Võim ja Valgus ning kolmanda isiku vahel ning võimalikud valeandmed on selle õigussuhte sisene asi; 9) on väär seisukoht, et allüürilepingute on antud kirjalik vorm, et süvendada muljet 21.12.2004 üürilepingu olemasolust. 21.12.2004 kuupäev tulenes sellest, et lepingud vormistati tagantjärele alates sellest kuupäevast, kui ruumide kasutamine allüüri korras muutus võimalikuks. Allüürilepingu sõlmimine OÜ-ga Tikumaja 13.04.2007, mis on varasem, kui OÜ Tikumaja äriregistrisse kandmine ja registrikoodi väljastamine OÜ-le Tikumaja, ei ole samuti põhjenduseks, et lugeda 21.12.2004 üürilepingut näilikuks. Asutamisel olev äriühing võib võtta omale kohustusi ja osaleda õiguskäibes; 10) on väär seisukoht, et kuigi 50-aastase tähtajaga tasuta üürileping ei takista vastustajal Kivi 55 ja 55A kinnistute välja arendamist, võtab 21.12.2004 üürileping selliselt tegevuselt igasuguse majandusliku eesmärgi. Üürilepingu näol jäi E. Purretile läbi Värvimaier OÜ võimalus kasutada Kivi 55 ja 55A kinnistuid ka juhul, kui koos arendamine ei peaks õnnestuma, nagu ka juhtus; 11) on ebaõigesti leitud, et 21.12.2004 üürileping on TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik tehing, kui faktiliselt sama liiki õigussuhe on osapoolte vahel toimunud, kuid hoopis teistel tehingu olulistel tingimustel. Kohus on vääralt järeldanud teiste tingimustega üürilepingu olemasolu, samuti ei ole kohus välja toonud ega põhjendanud, millistel tingimustel siis väidetavalt OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Värvimaier vahel üürileping kehtis. Vastustaja oleks pidanud esitama tõendeid selle kohta, et OÜ Kivi Keskuse juhatuse liikmed Ü. Kukumägi ja T. Radik ei saanud olla teadlikud üürilepingust, kuna sellist üürilepingut ei esitletud. Seisukoht, et tegemist on näiliku tehinguga, on põhjendamatu ka asjaoludel, et OÜ Värvimaier on kasutanud juba alates 1998. a kuni käesoleva ajani kinnistul asuvat kauplus-ladu oma majandustegevuse läbiviimiseks; 12) on põhjendamatu seisukoht, et kui tehing ei ole näiline, siis oleks see vastuolus heade kommetega õiguste ja kohustuste disproportsionaalsuse tõttu. Kuivõrd üürilepingu sõlmimine 50 aastaks ei ole seadusega vastuolus ning tegemist on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud üürilepinguga, mille eesmärk oli olla E. Purretile garantiiks, et kinnistute arendamine toimub nii,
nagu oli plaanitud, ning arendamise ebaõnnestumise korral säilib E. Purretil kinnistute kasutamise võimalus. Asjaolu, et üürilepingu tingimused on ühele poolele mõneti soodsamad kui teised, ei tähenda veel vastuolu heade kommetega.
7) ei ole apellant ümber lükanud kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, et E. Purreti poolt deklareeriti 21.01.2006 sõlmitud Kivi 55 ja 55A kinnistute müügieelsete läbirääkimiste protokollis, et kinnistul asuvad angaar ja kauplusehoone kuuluvad lammutamisele ja nimetatud ehitisi koormavad üürilepingud lõpetamisele. E. Purreti poolt avaldatud informatsioon ning sõlmitud kokkulepped (lepingueelsete läbirääkimiste protokoll, kinnistute müügileping) ei andnud alust arvamiseks, et lisaks E. Purreti poolt avaldatule ja kirjapandule tuleb veel millegi olulisega arvestada. Seega ei tõenda jätkuvalt miski, et vastustaja oleks olnud 21.12.2004 üürilepingust teadlik, millisele järeldusele on õigesti jõudnud ka kohus; 8) kuna lepingueelsete läbirääkimiste protokoll sisaldab müüja ja ostja vahelisi läbirääkimisi Kivi 55 ja Kivi 55A kinnistute omandamist puudutaval teemal, siis 21.12.2004 üürilepingu olemasolu korral oleks viide sellele sisaldunud ka protokollis; 9) on kohus õigesti järeldanud, et kuna allüürilepingud pole sõlmitud sel kuupäeval, mis lepingutes näidatud, v.a OÜ-ga Endoore sõlmitud leping, faktilised ruumide kasutamise olulised tingimused on muud ja lepingute alusel ei ole arveldusi OÜ-ga Värvimaier teostatud, siis järelikult on allüürilepingud koostatud selleks, et süvendada muljet 21.12.2004 üürilepingu olemasolust; 10) ei ole apellant põhjendanud, kuidas võiks toimuda majanduslikult kasulik kinnistute arendamine, kui kinnistute valdus on 50-aastaks antud läbi üürilepingu kolmandale isikule ja seda ilma kinnistute omanikule tasu maksmise kohustuseta. Apellant küll kirjeldab, millist kasu saab E. Purret 21.12.2004 üürilepingust, saades võimaluse kasutada Kivi 55 ja 55A kinnistuid, kuid see ei ole kuidagi seotud apellandi väitega, et kohtu seisukoht ülalnimetatud küsimuses on ebaõige; 11) on vastustaja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et 21.12.2004 üürilepingu näol on tegemist ilmselgelt tagantjärele vormistatud ja näilisuse tõttu tühise dokumendiga, millel ei ole õigusjõudu. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et apellandil ning OÜ-l Võim ja Valgus ei olnud tahet sõlmida tegelikku üürilepingut, vaid vormistada näilik dokument, mille abil saavutada üürilepingu kohta VÕS § 324 lg 1 alusel märke tegemine kinnistusraamatusse; 12) on kohus õigesti järeldanud, et tegemist on heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud on tasulised. 50-aastaks sõlmitud tasuta üürileping on ilmselgelt disproportsionaalne ning vastuolus üldtunnustatud äritavaga. Kuna kohus jõudis kohtuotsuses selgele veendumusele, et 21.12.2004 üürilepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, siis ei pidanud kohus alternatiivset nõuet iseseisvalt põhistama.
TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tehingu tühisuse tuvastamiseks peab isik, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool, tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et OÜ-l Masterstone kinnistute Kivi 55 ja Kivi 55A omanikuna on õigustatud huvi nõuda kohtult 50 aastase tähtajaga sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamiseks ning seda eriti olukorras, kus OÜ Värvimaier oli eelnevalt esitanud hagi nimetatud üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud jätma OÜ Masterstone vastuhagi läbi vaatamata, ei ole põhjendatud. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt üürilepingu ülesütlemata jätmine OÜ Masterstone poolt kinnitab viimase poolt üürilepingu olemasolu tunnustamist ning ka seepärast ei saa selle tühisuse tuvastamist nõuda. Tehingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole seotud ajalise piiranguga ning see ei ole sõltuvuses VÕS §-s 323 sätestatud ülesütlemisõiguse kasutamisega. Maakohus on tuvastanud 21.12.2004 üürilepingu näilikkuse tõendite kogumi alusel ning seejuures hinnanud kõiki tõendeid kooskõlas TsMS §-s 232 sätestatuga. 15.02.2006 sõlmitud kinnistute müügilepingus ja asjaõiguslepingus on E. Purret müüja esindajana kinnitanud (lepingu p 1.7.1), et üksnes lepingu eset II (Kivi 55A) koormavad kaks üürilepingut. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud lepinguteks olid OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Endoore vahel 01.05.2002 (t.l 150) ja 09.03.2004 (147-149) sõlmitud lepingud. Apellant ei esitanud ka apellatsioonkaebuses mõistlikku põhjendust, miks ta jättis vaidlusaluse üürilepingu olemasolu 15.02.2006 müügilepingus ja asjaõiguslepingus kajastamata. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et müüja kinnitus lepingu p-s 1.7.1 on vastuolus lepingu p-ga 2.1 ning viitab sellele, et 15.02.2006 ei olnud 21.12.2004 üürilepingut sõlmitud. Üksnes Kivi 55A kinnistu koormamine üürilepingutega nähtub ka 21.07.2006 ja 17.11.2006 sõlmitud müügilepingutest ja asjaõiguslepingutest (t.l 15 p 1.7.1 ja t.l 23 p 1.7.1). Tunnistaja K. Kanni ütlused kinnitavad, et lepingu p-de 2.5.1 ja 2.5.2 (t.l 17) kohaselt kuulusid kinnistul olevad hooned lammutamisele ja üürilepingud, mis on märgitud lepingu p-s 1.7.1, lõpetamisele. Maakohus on hinnanud tunnistaja ütlusi kooskõlas teiste tõenditega ning leidnud, et ka tunnistaja ütlused ei kinnita 21.12.2004 üürilepingu olemasolu. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi väide, et tunnistaja K. Kanni ütlustele on antud ebaõige hinnang. 21.12.2004 üürilepingu olemasolu ei kajastu ka OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Masterinvest vahel 24.01.2006 koostatud lepingueelsete läbirääkimiste protokollis (t.l 144-146), mille eesmärk oli müügilepingu tingimuste kindlaksmääramine, samuti OÜ Võim ja Valgus ning AS Hansapank vahel 23.03.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingus ja pandimärke kustutamise avalduses (II kd, t.l 15-21). Apellandi väide, et kuna nimetatud lepingute pooleks ei ole OÜ Masterstone, siis on need tõenditena asjakohatud üürilepingu tühisuse tuvastamise vaidluses, ei ole põhjendatud. Kuna apellant ei ole osanud selgitada, miks on tema poolt jäänud kajastamata vaidlusalune üürileping hilisemates lepingutes, siis sõltumata sellest, et OÜ Masterstone ei ole nimetatud lepingute pooleks, tõendavad need kogumis teiste tõenditega OÜ Masterstone väidet 21.12.2004 üürilepingu näilikkuse kohta. Vaidlustatud 21.12.2004 üürilepingus (t.l 32-33) on kasutatud kinnistute registriosade numbreid, mida lepingu väidetava sõlmimise ajal ei olnud veel olemas. Kuna Tartu linna kinnistute registriosade numbrite lõppu lisati tunnus 03 alates 21.11.2005. a, siis viitab väidetavalt 21.12.2004 sõlmitud lepingus tunnuse 03 kasutamine selle sõlmijate tahtele jätta mulje tehingu olemasolust juba 2004. a, seda enam, et üürilepingu mõlema poole esindajaks oli E. Purret. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida sedagi, et maakohus ei tuvastanud üürilepingu näilikkust üksnes ebaõigete registriosade numbrite kasutamise tõttu, nagu seda ekslikult leiab apellant.
Apellandi viide TsÜS §-le 133 ei ole asjakohane ning apellant ei ole tõendanud, et Kivi Keskuse OÜ teised juhatuse liikmed Ü. Kukumägi ja T. Radik pidid teadma üürilepingust. Vaidlusalusele üürilepingule ei viidanud E. Purret ka lepingueelsete läbirääkimiste protokollis, mis samuti kinnitab Ü. Kukumägi väidet, et ta ei teadnud nimetatud lepingu olemasolust. Maakohus on hinnanud õigesti väidetavalt 21.12.2004 ja 13.04.2007 sõlmitud allüürilepinguid ning apellandi vastupidised väited ei lükka ümber maakohtu järeldusi. Maakohus on õigesti järeldanud, et planeeringualale (planeeringuga oli ette nähtud hoonete lammutamine) jäävate kinnistute omanikule tasu maksmise kohustuseta üürile andmine 50 aastaks ei ole omanikule majanduslikult kasulik ning tõendab samuti üürilepingu näilikkust. Maakohus tuvastas, et OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Värvimaier (mõlema esindaja E. Purret) vahel 21.12.2004 kuupäevaga vormistatud üürileping on näilik, kuna poolte tahteavaldustel ei olnud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahtsid jätta muljet tehingu olemasolust, mille abil saavutada üürilepingu kohta VÕS § 324 lg 1 alusel märke tegemine kinnistusraamatusse. Maakohus ei tuvastanud, et lepinguosalistel oli soov varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud välja tooma, millistel tingimustel väidetavalt OÜ Võim ja Valgus ning OÜ Värvimaier vahel üürisuhe kehtis. Apellandi poolt võimalik kinnistu valdus ei oma tähendust 21.12.2004 üürilepingu näilikkuse tuvastamisel. Maakohus tuvastas vaidlusaluse üürilepingu näilikkuse TsÜS § 89 lg 1 alusel ning jättis seetõttu rahuldamata OÜ Värvimaier hagi üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamtusse. Maakohus ei tuvastanud vaidlusaluse lepingu tühisust selle vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 alusel. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väited selle kohta, kas vaidlusalune üürileping on vastuolus heade kommetega või mitte.
Maili Lokk
jätmisega
Egon Konsand
jäävad
poolte
menetluskulud
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.