lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-29296/21

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-29296/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-29296

Tsiviilasi

I.K. i (isikukood XXXXXXXXX) hagi A.S. (isikukood XXXXXXXXXX) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. märtsi 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): A.S. , esindaja Lembit Auväärt

esindajad

Vastustaja (hageja): I.K. , esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Kolmas isik: Eesti Vabariik Tartu Maavalitsuse kaudu, esindaja Tõnu Vesi Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 24. märtsi 2008 otsus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.I.K. esitas maakohtule hagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust 1⁄2 osale Valgehoone kinnistust ja õigust kustutada Tartu Maakohtu kinnistusameti kinnistusraamatu registriossa nr 29445 tehtud kanne Valgehoone kinnistu kohta selliselt, et nimetatud kinnistu ei oleks kostja A.S. ainuomandis ning teha kinnistusraamatusse kandemuudatus selliselt, et A.S. on kinnistu kaasomanikuks 1⁄2 ulatuses ja lugeda kohtuotsus kostja nõusolekuks kandemuudatuse tegemiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1998. a ja neil oli ühine majapidamine. 06.04.2000 ostsid pooled endale vallasvarana elamu Laeva külas Laeva vallas Tartumaal. Kuna pooled ei olnud abielus, siis selleks, et hageja saaks elamu kaasomanikuks, kinkis kostja 21.08.2002 1⁄2 mõttelist osa elamust hagejale. Elamu müüja M.M. oli esitanud avalduse maa erastamiseks, mille kohta oli 12.07.2000 välja antud ka Tartu maavanema korraldus. 22.03.2004 korraldusega muutis Tartu maavanem 12.07.2000 väljaantud korraldust hoonete juurde maa erastamiseks ning lubas maa erastada kostjale, kuigi oleks pidanud lubama maa erastada nii hagejale kui kostjale. 05.04.2004 erastas kostja elamu juurde maa enda ainuomandisse, mistõttu kuulub kogu kinnistu (sh hooned) kostjale. Hageja vaidlustas korralduse muudatuse, millega rikuti hageja õigusi, kuna ehitis oli kaasomandis ja igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Hageja tegi kostjale ettepaneku kinnistusraamatu kande parandamiseks, kuid kostja sellega ei nõustunud.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.A.S. hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada aegumist. Vastuse kohaselt nähtub nii hagile lisatud materjalidest kui kolmanda isiku seisukohast, et maa erastamisel ei soovinud hageja maad erastada ja oli nõus, et pärast erastamist kuulub kogu kinnistu kostjale. Hagi juurde lisatud ehitisregistri väljatrükid ei ole asjakohased, kuna on kaotanud tähenduse kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kostja esitas 13.02.2008 taotluse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega. Sisuliselt vaidlustab hageja maavanema 22.03.2004 korraldust. Tartu Halduskohus on 28.01.2008 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-07-1721 jätnud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetanud haldusasjas menetluse. Ametlike Teadaannete väljatrükist 20.04.2004 seisuga nähtub, et maa erastamisest kostja poolt on avalikult teatatud. Seega oli hageja kostja poolt maa erastamisest teadlik hiljemalt aprillis 2004. a, kuid hagi on esitatud augustis 2007. a ehk pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja ei ole taotlenud ka tähtaja ennistamist.
3.Eesti Vabariik Tartu Maavalitsuse kaudu vastuse kohaselt andis Tartu maavanem Laeva Vallavalitsuse poolt esitatud materjalide alusel 12.07.2000 korralduse nr 2127, millega nõustuti maaüksuse ostueesõigusega erastamisega maatükil olevate hoonete omanikule M.M. ile, kes ei asunud aga maad erastama, vaid müüs hooned vallasasjana 06.04.2000 kostjale. Maa erastati hoonete uuele omanikule, kes avaldas selleks soovi ja esitas ostu-müügilepingu. Selle lepingu alusel muudeti 22.03.2004 Tartu maavanema 12.07.2000 korraldust ja anti võimalus maa ostueesõigusega erastada kostjale, kes tasus maa ostuhinna ja muud ettenähtud kulutused. Ostumüügileping sõlmiti 05.04.2004 ning asjaõigusena avati selle lepingu alusel kinnistusraamatus registriosa nr 2944504. Ostu-müügilepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et tal on õigus nimetatud lepingut sõlmida ja et lepinguobjektiks oleval maatükil paiknevad ehitised kuuluvad temale, esitades õigusliku alusena ehitise 06.04.2000 ostu-müügilepingu. Asjas puudub hageja taotlus

maa erastamiseks temale mõttelises osas kuuluva ehitise juurde. Kolmas isik nõustus kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 24. märtsi 2008 otsusega (vaheotsusega) aegumise kohaldamata ja jätkas menetlust. Otsuse kohaselt ei ole taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja kohustatud isik võib keelduda oma kohustuse täitmisest üksnes pärast nõude aegumist. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule omandiõiguse tunnustamise nõude. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ostis 06.04.2000 M. M. ilt vallasasjana hooned asukohaga Laeva küla Laeva vald Tartumaa ja kinkis 21.08.2002 notariaalse ehitise mõttelise osa kinkelepinguga 1⁄2 hoonete mõttelisest osast hagejale. Asja materjalidest ei nähtu kinkelepingust taganemine võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Kinkelepingu p 3.4 kohaselt on osalised leppinud kokku sõlmida asjaõigusleping ja esitada kinnistamisavaldus isikliku kasutusõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse viivitamatult pärast lepingu eseme juurde kuuluva maa kandmist kinnistusraamatusse hageja nimele. Kokkuleppe täitmiseks on notar selgitanud pooltele maa ostueesõigusega erastamise korda maareformi seaduses sätestatud alustel. Notari selgituste kohaselt kui ehitise võõrandaja on hiljemalt 1998. aasta 1. jaanuariks esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, jääb ehitise võõrandaja poolt 1998. aasta 1. jaanuariks esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus kehtima ka ehitise uue omaniku suhtes. Ehitise uus omanik esitab avalduse kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates üksnes juhul, kui ta ei soovi maad erastada. Vallavalitsuses said pooled kinnitust selles, et ehitise võõrandaja M.M. oli hiljemalt 1998. aasta 1. jaanuariks esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, mis jäi kehtima ka ehitise uue omaniku suhtes. Nii ei olnud 19.03.2004 põhjust maa ostueesõigusega erastamise avaldust esitada ka kostjal. Isegi kui hageja oli teadlik kostja poolt eelpool nimetatud avalduse esitamisest, ei ole kostja tõendanud, et hageja oli teadlik Tartu maavanema 22.03.2004 korraldusest, millega muudeti Tartu maavanema 12.07.2000 väljaantud korraldust hoonete juurde maa erastamiseks ning lubati maa erastada kostjale ja 05.04.2004 sõlmitud ostu-müügilepingust kostja ja kolmanda isiku vahel. Kuivõrd kinkelepingust ei ole taganetud ja ehitise uue omaniku suhtes kehtis võõrandaja poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus, puudus hagejal vajadus ja põhjus lugeda Ametlikest Teadaannetest kinnistamisteateid. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 13 lg 1 esimese lause kohaselt kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Sama seaduse § 13 lg 7 sätestab, et ehitise või selle osa omandamine või pärimine tuleb 15 päeva jooksul, alates omandiõiguse üleminekust, registreerida omandaja esildisel riiklikus ehitisregistris, kusjuures omandaja esitab märke tegemiseks vajalikud andmed notarile.

Riiklikule ehitisregistrile esitab märke tegemiseks vajalikud andmed notar, kelle poole omandaja pöördus. Kohtule esitatud ehitisregistri väljavõttest nähtub, et andmed märke tegemiseks on ehitisregistrile esitatud 28.12.2003, seega enne kostja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist, erastamismenetluses tehtud korralduse muutmist ja 05.04.2004 ostumüügilepingu sõlmimist. Samuti nähtub nimetatud ehitisregistri väljavõttest märkus 21.08.2002 ehitise mõttelise osa kinkimisest. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi kord) kohaselt viib maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud läbi ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne vallavalitsus, kes muuhulgas kontrollib temale esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Sama kohustus on korra kohaselt ka erastamise korraldajal (antud juhul Tartu maavanemal). Seega ei oleks tohtinud hageja huvid saada erastamise käigus kahjustada. Hageja väitel sai ta aru, et võib olla olemas haldusakt, mis rikub tema kui kaasomaniku õigusi, kui kostja hakkas teda 2007. a suvel elamust välja ajama. Hageja pöördumist maavalitsusesse vastavate dokumentide saamiseks kinnitavad Tartu Maavalitsuse ametniku poolt 23.07.2007 tehtud väljatrükid Tartumaa Hooneregistri vallasasja omanike teatistest. Hageja on õiguste rikkumisest teadasaamisel pöördunud 03.09.2007 halduskohtusse maavanema 22.03.2004 korralduse tühistamiseks ja 08.08.2007 maakohtusse omandiõiguse tunnustamise nõudes. Kuivõrd asjaolud on muutunud hagejast sõltumatult ning tõendatud ei ole hageja õiguste rikkumisest teadasaamine 2004. a aprillis, luges kohus hageja omandiõiguse tunnustamiseks esitatud nõude tähtaegseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.A.S. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 24. märtsi 2008 otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on aegumistaotlus jäetud ebaõigesti rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 232 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohtu seisukoht, et kuna kinkelepingust ei ole taganetud, siis ei olnud hagejal vajadust Ametlikke Teadaandeid lugeda, on paljasõnaline. Kohtuotsuses on tuvastatud, et hageja kinkelepingu puhul püüdis pettusega riigilõivu pealt kokku hoida. Samamoodi oli maa erastamise puhul. Nii hageja kui kostja tahtsid jällegi riigilõivu pealt kokku hoida ja ei hakanud seetõttu kinkelepingu loobumist vormistama, vaid üritasid olukorrast välja tulla nii, et vormistada maa ost ainult A.S. le. Arusaamatu on, miks kohus kinkelepingu puhul poolte pettust riigilõivu osas aktsepteerib, kuid maa erastamise puhul ei aktsepteeri.
6.I.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu
24.märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et lähtuvalt võõrandamislepingust ei olnudki hagejal ja kostjal vajadust maa erastamise avaldust esitada. Samuti on õige kohtu seisukoht, et isegi kui hageja oleks olnud teadlik asjaolust, et kostja esitab erastamisavalduse, ei olnud ta teadlik maavanema korraldusest kostjale maa erastamise kohta. Selle üle ei ole vaidlust, et maavanem hagejale mingit teadet erastamise kohta ei saatnud. Hagejal puudus võimalus saada teada kogu maa erastamisest kostjale. Muud kaebuses toodud asjaolud on paljasõnalised, tõendamata ning ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue ei ole aegunud ja jätnud seetõttu kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Ekslik on apellandi väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut kõikidele tõenditele. Maakohus on hinnanud ka kostja esitatud väljavõtet 20.04.2004 Ametlikest Teadaannetest, millest nähtub, et kinnistusosakonnale on esitatud kinnistamiseks Valgehoone katastriüksus suurusega 1,50 ha A.S. nimele. Apellant on teinud aga eksliku järelduse, et nimetatud kinnistamisteate avaldamisega pidi hageja teada saama kinnistamismenetluse alustamisest. Hageja oli elamu kaasomanik ning kuna avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks oli eelmise omaniku poolt tähtaegselt esitatud ja elamu (vallasomand) ehitusregistris registreeritud, siis ei olnud hagejal mõistlikku põhjust lugeda Ametlikke Teadaandeid ega eeldada talle kui kaasomanikule elamu juurde kuuluva maa mitteerastamist. Asjas puuduvad tõendid, et maa asukohajärgne vallavalitsus või erastamise korraldaja oleksid hagejale teatanud maa erastamisest. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja sai teada maa erastamisest kostjale 2007. a suvel, kui viimane hakkas teda elamust välja ajama. Apellandi väited kinkelepingust väidetava loobumise kohta kostja poolt ei ole aegumise seisukohalt asjakohased.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja