Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-6737
Tsiviilasi
M.S. i hagi Eesti X i vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja M.S. , kostja Eesti X , kostja esindaja Anneli Jõgiste.
Kohtuistungi toimumise aeg
10.-11. juuni 2008
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 174, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata M.S. i hagi Eesti X i vastu töövaidluses. Tunnistada seaduslikuks Eesti X i ja M.S. i vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine Töölepinguseaduse § 86 p 5 alusel alates 7. detsembrist 2007. Jätta rahuldamata M.S. i nõue keskmise kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks töölt vabastamise ettetatamistähtaja rikkumise eest. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja asus 01.08.2007 tööle Eesti X i (EMÜ) Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VL) sigimisbioloogia osakonda tehnoloogi ametikohale. Tööleping oli sõlmitud tähtajatuna 4-kuulise katseajaga. Tööülesandeid andis ja nende täitmist jälgis EMÜ professor ja osakonnajuhataja Ü.J. . Hageja on hariduselt taimeökoloog ning ei olnud varem embrüokultuuridega töötanud, mistõttu lubati hagejale väljaõpe. Väljaõpe pidi toimuma TÜ
tehnoloogiainstituudis, kus hagejat pidi juhendama doktorant M.P. . Pärast 1-2-päevalist õpet keeldus M.P. edasisest õpetamisest, sest tema arvates ei olnud hagejal küllaldasi embrüoloogia- ja molekulaarbioloogia alaseid teadmisi. Hageja ei keeldunud väljaõppest. Hagejale anti seoses sigimisbioloogia osakonna kolimisega kolimise ja töövahendite paigutamise töid. Teiseks anti temale lugeda ingliskeelset erialast kirjandust. Ü. J alustas hageja väljaõpet embrüolaboris tööde tegemiseks. Ükskord nädalas toodi tapamajast lehmade munasarjad, millest tuli ettevalmistusruumis aspireerida munarakud, need embrüolaboris lahustest läbi pesta ja selekteerida, pärast seda töövahendid pesta ja steriliseerida. Hageja tööle etteheiteid ei olnud, sest laboritööd käisid kindlate protokollide järgi, mille järgmine on hageja arvates jõukohane igale üliõpilaselegi. 01.09.2007 võeti laborisse tööle P.P., kes koos M.P hakkas tegema töid, mis olid algselt ette nähtud hagejale. Hagejal jäi laboritöid ainult umbes 1 tund nädalas. Enamuse tööajast veetis hageja kabinetis, mida jagas peaspetsialist L.M. . Sageli hagejal tööd ei olnudki. Ü. J jagas L. M tööülesanded L. M ja hageja vahel. Hageja tööülesanneteks jäid inventuur, arvele võetud asjade üle arvestuse pidamine ja mahakandmine, tööajatabelite koostamine ja esitamine, seemenduskatsete tabelite täitmine Excelis, embrüolabori üldine kord ja puhtus, jalgsi tehtavad asjaajamised, arvete koopiate tegemine, köitmine kausta, rahade arvestus ning posti toomine. Ka munarakkude aspireerimine jäi hageja tööülesandeks. Hageja oli uute tööüleannetega nõus, sest ta arvas, et see on kooskõlastatud ka direktor T.T. . Hageja ei teadnud, et tööülesannete muutmine oli kooskõlastamata ning ei teadnud ka seda, et tööleping oleks tulnud kirjalikult ümber muuta. Hageja tuli kõikide temale antud tööülesannetega toime. Ü. J tunnustas tema head arvutikasutamise oskust. Konflikte kaastöötajatega hagejal ei olnud. Üks pahandus oli sellest, et hagejale ei esitatud seemenduskatsete tabeleid nädala lõpus, mistõttu järgmise nädala algul tööle tulnud L. M pahandas hagejaga. Hageja ei teadnud, et tal tuleb neid pabereid ise L. M töölaualt otsida. Hageja ei soovinud tegelikult teha sekretäri- ja paberitööd, vaid nõudis laboritööd ning väljaõpet selleks. 04.11.2007 hageja kukkus ning sai randmeluumurru, olles haiguslehel kuni 05.12.2007. Hageja arvates ei seganud kipsi pandud käsi teda arvutiga töötamisel, mistõttu ta läks tööle. Ü. J ei lubanud hagejal haiguslehe ajal töötada. Haiguslehe lõppedes pöördus hageja Ü. J poole nõudega kas tagada hagejale töölepingujärgsed tööülesanded ja väljaõpe või muuta hageja töölepingut, tagades hagejale spetsialisti kvalifikatsioonile vastava töö. Ü. J ja S. K kutsusid hageja Ü. J kabinetti ning teatasid temale, et kuna hageja on keeldunud väljaõppest ja on pidevates konfliktides osakonna töötajatega, siis võivat hageja kirjutada omal soovil lahkumise avalduse. Hageja sellega nõus ei olnud, sest tema arvates on kostja rikkunud töölepingut. Ü. J ja S. K teatasid seepeale hagejale, et tööleping lõpetatakse katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Ü. J organiseeris oma osakonna töötajatelt hageja kohta negatiivsed iseloomustused ning direktor lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni. Avalduses vaidlustas hageja töölepingu lõpetamise aluse ning palus lugeda tööleping lõppenuks koondamise tõttu hüvitusega 3 keskmise kuupalga ulatuses: 1 kuupalk etteteatamata jätmise aja eest ning 2 kuupalka koondamishüvitusena. Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata. Hageja palub tunnistada õigusvastaseks EMÜ poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine, ennistada hageja tööle Eesti X i, tööleennistamise võimatuse korral mõista EMÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis kohtu poolt õiglaseks arvatavas määras ning hageja kõigi eelnevate taotluste rahuldamata jätmise korral mõista hagejale välja hüvitis 1 kuupalga ulatuses töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmise aja eest. Töölepinguseaduse kohaselt tuleb oma tööülesannetega mitte toimetulevale töötajale teatada temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest vähemalt 1 kuu ette. Kostja vastuväited
Kostja hagi ei tunnista. M.S. kandideeris EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemlaborant-tehnoloogi ametikohale. Tööülesanneteks oli kavandatud töötamine erinevate raku- ja embrüokultuuridega, rakkude ja embrüote ettevalmistamine siirdamiseks ja rakkude mikromanipulatsioonid mikromanipulaatori abil. Ametikohale asujalt nõuti rakenduslikku kõrgharidust bioloogia või meditsiini valdkonnas, eelnevat töökogemust rakukultuuridega, inglise keele ja arvutiga töötamise oskust ning koostöö- ja suhtlemisoskust. M. S esitas CV, millest nähtuvalt on tal TÜ bakalaureuse diplom bioloogias ja varasem töökogemus laborandina Tartu Ülikoolis. Tööintervjuul kirjeldasid prof Ü.J. ja prof S.K. hagejale tööpakkumise sisu. M.S. väitis, et temal on kogemused rakukultuuridega töötamiseks, mis on saadud metsamajanduse ja looduskaitse instituudis mükoloogiliste kultuuridega töötamisel. M.S. vormistati tööle alates 01.08.2007 4-kuulise katseajaga. Rakukultuuridega töötamiseks väljaõppele suunati M.S. TÜ tehnoloogiainstituuti. Juhendaja M.P. hinnangul aga olid M.S. teadmised rakubioloogiast, kemikaalidest, lahuste valmistamise põhimõtetest ja rakkude kasvatamisest väga nõrgad. Järgnevalt otsustati hagejale tutvustada munarakkude ja embrüotega töötamise iseärasusi. Teemaga tutvumiseks varustas tööandja hagejat erialase kirjandusega ja laboritööd puudutavate protokollidega. Selgus, et M.S. ei tunne laborivahendite nimetusi ja ei oska neid käsitseda. Õppimist tuli alustada elementaarsetest töövõtetest. M.S. puudus huvi laboritöövõtete omandamiseks, ta tegi halvustavaid märkusi töö ja töökaaslaste harjumuste kohta ning vaidles pisiasjade üle. Alates 1. septembrist 2007 asus sigimisbioloogia osakonda teadurina tööle P.P. , kellele anti esialgselt M.S. ile mõeldud tööülesanded rakukultuuride kasvatamiseks. Teise M.S. ile mõeldud tööülesande - embrüokultuuride kasvatamise – sai TÜ töötaja M.P., kellega sõlmiti töövõtuleping. Pärast seda anti hagejale täitmiseks arvutitöö ja asjaajamisega seotud ülesanded. M.S. tekkisid ka nende tööülesannete juures suhtlemisprobleemid ning vanemteadur J.K. oli mõnikord sunnitud andmete analüüsid ise lõpuni viima. Konflikt tekkis ka sellest, et M.S. nõudis enda tööle lubamist töövõimetuslehe ajal. 5. detsembril pärast töövõimetuslehe lõppemist tööle tulles tekkis hagejal konflikt prof S.K. i ja prof Ü.J. ga katseaja ebarahuldavate tulemuste üle peetava vestluse käigus. Kostja otsustas töölepingu hagejaga lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, sest M.S. puuduvad kõige üldisemad laboritöö oskused, tema teadmised ja suhtlemisoskus ei võimalda osaleda kraadiõppurite juhendamisel, ta ei ole koostööaldis, on konfliktne ja enesekeskne ning tal puudub tahe meeskonnatööks. Hageja on kohtusse pöördumisel muutnud võrreldes töövaidluskomisjoni pöördumisega nõude eset, esitades kohtusse iseseisva nõude, mida töövaidluskomisjonis ei arutatud. Kostja on seisukoha, et hageja nõuded on aegunud, sest hageja oli õigus töölepingu lõpetamise õigsust vaidlustada ühe kuu jooksul päevast, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 34 lg 1 järgi hindab katseaja tulemusi tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega ja leiab, et töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata. Seaduse kohaselt on tööandjal, kes peab tagama ettevõtte tõhusa toimimise oma ülesannete täitmiseks, õigus hinnata katseaja tulemusi ning otsustada, kas isik sobib töötama sellel ametikohal, millele ta võeti tööle katseajaga. Seetõttu on põhjendatud tööandja poolt kaalutlusõiguse alusel otsuse tegemine isiku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel ja seda eriti katseajaga tööle võetud isiku suhtes. Töölepinguseaduse (TLS) § 33 lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Töövaidluskomisjoni (TVK) toimiku lk 48 oleva M.S. i avalduse kohaselt palus ta ennast tööle võtta sigimisbioloogia tehnoloogi ametikohale. Kuigi töötaja töölevõtmisel hindab tööandja
töötaja võimalikku sobivust konkreetsete tööülesannete täitmiseks, peab ka töötajal olema arusaam sellest, kas temale sobib pakutav töö, kas ta tuleb tööülesannetega toime ja kas ta üldse soovib pakutavat tööd teha. Kirjutades alla töölepingule, võttis M.S. endale kohustuse lepingu punkti 2.2. kohaselt: ette valmistada laborikatseid ning abistada nende läbiviimisel, hoida laborid korras, abistada õppejõude kraadiõppurite juhendamisel. Tunnistajana ära kuulatud prof Ü.J. , kes töölepingu kohaselt andis hagejale tööülesandeid ning kontrollis nende täitmist, on kohtule öelnud, et munarakkude aspireerimine, mille M.S. ühekuulise õppeaja jooksul enam-vähem selgeks sai, oli murdosa tööst embrüokultuuridega. Katseklaasis munarakkude küpsetamine, munarakkude viljastamine, spermide ettevalmistamine ja selekteerimine, embrüo kultiveerimine plastotsüsti arengustaadiumini, kloonimine kahel meetodil: käsitsi ja mikromanipulaatoritega – need on suuremad lõigud embrüotehnoloogiast, millega M.S. pidi tehnoloogina tegelema. Ü. J oli pärast 1-kuulist väljaõpet selge, et see läheb M. S liiga raskeks. Kohus ei saa kõrvale jätta, kuigi M.S. on seda taotlenud, J.K., L.M., Ü.J. , M.P. ja S.K. i seletuskirju VL direktor T.T., sest nimetatud dokumendid on olnud tööandja pädevale isikule aluseks töötaja poolt tööülesannete täitmise hindamiseks ning hinnangu mitterahuldavaks osutumise korral hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Võltsituse väidet peab tõendama hageja. Kohtus tunnistajatena ära kuulatud L. M, P. P ja Ü. J jäid seletuskirjas toodud asjaolude juurde. Kohtul ei ole alust arvata, et VL direktor T.T. esitatud ülejäänud seletuskirjad ei ole koostatud nendele all kirjutanud isikute poolt. Seletuskirjade alusel andis hageja tööle hinnangu direktor T. T, kes lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Isegi kui nõustuda hageja väitega ning piirduda katseaja kestel ainult võimete ja kutseoskuste kindlakstegemisega, siis on kohtu arvates käesolevas asjas tööandjal piisavalt alust väitmaks, et hageja ei tulnud toime töölepingus kokkulepitud tööde tegemisega. M.S. on hagis väitnud, et see osa laboritööst, mida tema tegi, on jõukohane igale üliõpilasele. Tunnistajana ära kuulatud P. P arvates tekkis selline olukord sellepärast, et hageja ei tahtnudki tegelikult laboris töötada. Ta ei tundnud laboritöö vastu mingit huvi ning abipalvele vastas küsimusega, et kas ta ikka peab abistama laboris. Hageja ei hakanudki täitma tehnoloogi tööülesandeid, milleks ta oli tööle võetud kõrgharidusega spetsialistina, kes oli oma CV-sse märkinud, et omab laboritöö kogemust. TLS § 34 lg 1 kohaselt katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada (§ 86 punkt5). Katseaja kestel töölepingu lõpetamine sellele alusel, et tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, ei nõua töötajale sellekohast etteteatamist ning etteteatamata jätmisel töötajale hüvituse maksmist. Töötajale töölepingu lõpetamisest etteteatamine on sätestatud seaduses ning toimub ettevõtte likvideerimisel, tööandja pankrotistumisel, koondamisel, töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle jms. Kuid see etteteatamine, millele on viidanud ka hageja, ei laiene katseajal töölepingu lõpetamisele. Ka töötajal on õigus katseajal töölt lahkuda ette teatamata, kui põhjuseks on toimetulematus tehtava tööga. Katseaeg on seadusega ette nähtud selleks, et nii töötaja kui ka tööandja saaksid veenduda töö sobivuses, töötaja võimetes ja oskustes. Kui ilmneb, et pakutud ja vastuvõetud töö ei sobi, siis on katseaja kestel võimalik kiiresti, etteteatamiseta ja hüvitusi maksmata ebasobiv töösuhe lõpetada. M.S. il on õigus, kui ta väidab, et tema poolt EMÜ-s tegelikult tehtud töö alates 1. septembrist 2007, kui laboris asus tööle P. P, oli osaliselt teise sisuga, kui töölepingus märgitud. Prof Ü.J. , kes töölepingu kohaselt oli hagejale tööülesannete andja, on tunnistajana kohtule öelnud, et temal hakkas kahju M. S kui kaua tööturult eemal olnud paljulapselisest emast ning ta soovis leida M. S siiski sobivat tööd EMÜ-s. Ta püüdis M. S rakendada arvuti- ning asjaajamistöödel. Kohus on seisukohal, et lähtudes katseaja sisust ja eesmärgist võib tööandja anda töötajale ka teisi tööülesandeid kui on konkreetselt töölepingus kokku lepitud, et veenduda, kas töötaja sobib äkki mõnele muule tööle. Töötaja suhtes ei muudetud tööaega, töötasu suurust, töö tegemise kohta jms asjaolusid. Osaliselt jäi hagejale alles ka laboritöö, katseandmete arvutisse
kandmine kuulus samuti töölepingus kokkulepitud tööülesannete hulka. M.S. rakendamine katseajal pärast laboritöödeks väljaõppe ebaõnnestumist arvuti ja asjaajamistöödel ei ole töölepingu tingimuste oluline rikkumine tööandja poolt. Avalduses TVK-le on M.S. märkinud, et tema oli oma uute tööülesannetega nõus. Kuivõrd töölepingus kokku lepitud tehnoloogi töö tegemiseks M.S. võimeline ei olnud, mida temale teatati 5.12.2007 prof Ü.J. ja prof S. Ki poolt, siis oli tööandjal õigus M. S sõlmitud töölepingu lõpetamiseks katseaja kestel. Ka arvuti- ja asjaajamistöö tegemisega tekkisid M.S. probleemid, mis on tõendatud tunnistaja L. M ütlustega. M.S. ei täitnud tööüleandeid nii, nagu vanemteadur J. K temalt nõudis. Samuti keeldus M.S. näitamast initsiatiivi, kui oli vaja tunnistaja laualt võtta sisestamist vajav andmestik. Tunnistaja L. M ütluse kohaselt palus ta M.S. oma töölaualt andmestik võtta, kuid M.S. keeldus. Samas ei oluline M.S. toimetulek arvuti- ja asjaajamistööga, vaid tähtis oli M.S. toimetulek töölepingus kokkulepitud tööga, mille kontrollimiseks kohaldatigi katseaega. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud selles osas, mis puudutab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Sisuliselt selle nõudega pöördus M.S. töövaidluskomisjoni ning otsusega mittenõustumisel kohtusse. Kuivõrd seadus lubab töötajal esitada nõuet tööle ennistamiseks või hüvituse saamiseks, siis võib töötaja menetluse kestel nende nõuete vahel valida, esitades TVK-sse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvituse nõude ning kohtusse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõude. Hageja ei ole juriidiliste teadmistega isik, kuid esindab ennast nii TVK-s kui kohtus ise. Samas on hageja nõue selge, mis võimaldab kohtul asjas otsuse teha. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.