Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-60-08 Tartu, 16. juuni 2008. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Heiti Hääle hagi OILTANKING TALLINN AS-i vastu OILTANKING TALLINN AS-i nõukogu otsuste tühisuse tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34427 Heiti Hääle kassatsioonkaebus Hageja Heiti Hääl (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sanjay Jaanus Mody Kostja OILTANKING TALLINN AS (registrikood xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaadid Kenno Vilippus ja Alice Salumets 4. juuni 2008. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34427 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius 29. aprillil 2008 Heiti Hääle eest tasutud kassatsioonikautsjon 10 000 krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Heiti Hääl (hageja) esitas 16. novembril 2006 Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnustada OILTANKING TALLINN AS-i (kostja) nõukogu 10. ja 15. augusti 2006. a otsuste tühisust. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja kostja nõukogu liikmeks 2. augustil 2006 kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul. Enne nimetatud üldkoosolekut ei olnud kostjal ühtegi nõukogu liiget, sest viimati valitud nõukogu liikmete ametiaeg oli lõppenud. Kostja põhikirja p 4.2 järgi kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget. 2. augusti 2006. a üldkoosolekul kandideerisid kostja nõukogu liikmeteks Jan Peter Vogel, Ülle Kullör ja hageja. Kuna kostja nõukogus liikmeid ei olnud, osutusid valituks kõik kolm kandideerinud isikut, sh hageja. Hageja on esitanud ka vastavasisulise tuvastushagi. Hagejale kui kostja nõukogu liikmele ei teatatud äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 1 kolmanda lause kohaselt, et 15. augustil 2006 toimub nõukogu koosolek. Seega rikuti nõukogu kokkukutsumise korda ja ÄS § 321 lg 5 järgi on nõukogu sellel koosolekul tehtud otsused tühised. Samuti ei toimunud hageja arvates 15. augustil 2006 üldse kostja nõukogu koosolekut ja vastav protokoll on fabritseeritud tagantjärele. Kui 10. ja 15. augustil 2006 toimusid kostja nõukogu koosolekud, on neil vastuvõetud otsused tühised ÄS § 321 lg 5 alusel.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja arvates ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, mistõttu tuleks see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 2. augusti
2006. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja ei osutunud kostja nõukogu liikmeks valituks, kuna tema kandidatuur ei saanud piisavalt hääli. Äriseadustiku § 299 lg-st 2 tuleneb, et valituks osutub ainult isik, kes saab teistest rohkem hääli. Isegi kui üldkoosoleku toimumise ajaks oli kõigi nõukogu liikmete ametiaeg lõppenud, ei tähenda see, et nõukogu liikmeteks said ka need isikud, kes ei saanud piisavalt hääli. Kuna hageja ei ole kostja nõukogu liige, ei pidanud nõukogu esimees saatma hagejale kutset nõukogu 10. ja 15. augusti 2006. a koosolekutel osalemiseks.
3.Harju Maakohus jättis 17. detsembri 2007. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et 2. augustiks 2006 oli lõppenud kostja nõukogu kõigi liikmete ametiaeg. Kostja 2. augusti 2006. a üldkoosoleku protokolli kohaselt osutusid aktsiaseltsi nõukogu liikmeteks valituks J. P. Vogel 27 778 poolthäälega (vastuhääli ei olnud) ja Ü. Kullör 22 222 poolthäälega (vastuhääli 5556). Nõukogu liikmeks kandideerinud hageja 5556 poolthäälega ja 22 222 vastuhäälega valituks ei osutunud. Hageja ei saanud teistest kandidaatidest enam hääli ega osutunud ÄS § 299 lg 2 kohaselt valituks. Kui aktsiaseltsi nõukogu peab olema kolmeliikmeline ja kandidaate nõukogu liikme kohtadele on üles seatud kolm, ei osutu valituks kõik kolm isikut, olenemata üldkoosolekul saadud häälte arvust. Valituks osutuvad üksnes isikud, kelle poolt üldkoosolekul hääletas üle poole üldkoosolekul esindatud häältest. Kuna maakohus ei tuvastanud, et hageja on alates 2. augustist 2006 kostja nõukogu liige, ei olnud nõukogu esimehel kohustust saata hagejale kutset aktsiaseltsi nõukogu koosolekutel osalemiseks. Seega ei ole hageja õigusi rikutud ning kostja nõukogu otsuste tühisuse tunnustamiseks ei ole alust.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
5.Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. märtsi 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kuna hageja sai kostja nõukogu liikme valimisel 5556 poolthäält ja 22 222 vastuhäält, ei osutunud ta valituks. Maakohus ei põhjendanud otsust hageja mittevalituks osutumise kohta sellega, et hageja ei saanud kaaskandidaatidest rohkem hääli, vaid ta ei osutunud valituks, kuna tema poolt ei antud üle poole üldkoosolekul esindatud häälte arvust. Äriseadustiku § 299 lg-t 2 tuleb tõlgendada koostoimes § 299 lg-ga 1. Seega ei ole hageja kostja nõukogu liige ning nõukogu esimees ei pidanud saatma hagejale kutset nõukogu 10. ja 15. augusti 2006. a koosolekutel osalemiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning uue otsusega hagi rahuldada. Hageja arvates rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, jättes vastamata hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus jättis tähelepanuta hageja seisukoha, et kostja nõukogu
15.augusti 2006. a koosoleku protokoll on fabritseeritud. Samuti kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti ÄS § 299 lg-t 2 ja § 318 lg-t 1 ning kostja põhikirja p 4.2. Hageja valiti kostja nõukogu liikmeks. Hagejale ei teatatud, et 10. ja 15. augustil 2006 toimub kostja nõukogu koosolek. Tulenevalt ÄS § 321 lg-st 5 on nõukogu otsused tühised, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seadust.
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja arvates tuleb ÄS § 299 lg-d 1 ja 2 tõlgendada nende koostoimes. Lisaks pidanuks hageja vaidlustama üldkoosoleku otsust, mille järgi ta ei osutunud nõukogu liikmeks valituks. Tähendust ei oma nõukogu koosoleku protokolli fabritseerituse väide.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 kohaselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.Hageja palus maakohtule esitatud hagiavalduses tunnustada kostja nõukogu 10. ja 15. augusti 2006. a otsuste tühisust põhjusel, et teda kui nõukogu liiget ei teavitatud koosolekute toimumisest. Kostja vaidles sellele vastu põhjendusega, et hagejal ei ole õigust nõuda kostja nõukogu otsuste tühisuse tunnustamist, kuna ta ei ole nõukogu liige. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja valiti
2.augustil 2006 kostja aktsionäride üldkoosolekul kostja nõukogu liikmeks. Vaidluse all ei ole, et selle koosoleku toimumise ajaks oli lõppenud nõukogu senise kolme liikme ametiaeg ja uuteks liikmeteks kandideeris kolm kandidaati. Kandideerijatest sai J. P. Vogel 27 778 poolthäält ja mitte ühtki vastuhäält, Ü. Kullör 22 222 poolthäält ja 5556 vastuhäält ning hageja 5556 poolthäält ja 22 222 vastuhäält. Üldkoosoleku protokolli kohaselt loeti kostja nõukogu liikmeteks valituks J. P. Vogel ja Ü. Kullör, kuid mitte hageja. Kohtud leidsid, et hagejat ei valitud kostja aktsionäride üldkoosolekul kostja nõukogu liikmeks, sest tema poolt ei antud üle poole üldkoosolekul esindatud häälte arvust. Seetõttu ei pidanud kostja kutsuma hagejat 10. ja 15. augustil 2006 toimunud nõukogu koosolekutele ning hageja õigusi ei ole seega rikutud.
11.Kohtud lähtusid põhimõtteliselt õigesti sellest, et kostja nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks peab hagejal olema õiguslik huvi. See tuleneb juba TsMS § 368 lg-st 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on põhjendanud oma õiguslikku huvi sellega, et ta on kostja nõukogu liige, keda ei kutsutud koosolekule, mille otsuste tühisuse tuvastamist hageja taotleb. Nii ÄS § 321 lg 5 kui ka § 322 lg 7 kohaselt on aktsiaseltsi nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid ning otsust ei kiida heaks nõukogu liige, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. Kolleegiumi arvates on nõukogu liige, keda ei kutsutud nõuetekohaselt nõukogu koosolekule, kahtlemata isik, kes võib hageda koosolekul vastuvõetud nõukogu otsuste tühisuse tuvastamist.
12.Kolleegium nõustub hagejaga, et kohtud tõlgendasid vääralt ÄS § 299 lg-t 2 ja kohaldasid asja
lahendamisel valesti sama paragrahvi esimest lõiget. Kuigi ÄS § 299 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks üldjuhul vajalik, et selle poolt oleks antud vähemalt üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, on ÄS § 299 lg 2 sellest oluliseks erandiks. Selle sätte esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Üldkoosolekul nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse nõukogu liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab veel vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus nõukogu liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa valituks isik, kes ei saa üldse poolthääli. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Selliselt kaitseb ÄS § 299 lg 2 vähemusaktsionäride huve ja tagab ka väikeaktsionäridele parema võimaluse saada nõukogusse oma esindaja. Enamusaktsionäri(de) ainus võimalus "blokeerida" sellise kandidaadi nõukogu liikmeks valimist on esitada "vakantsele" kohale alternatiivne kandidaat, kes kogub rohkem poolthääli. Nõukogu liige valitakse ÄS § 319 lg 3 kohaselt tähtajaliselt viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Samas võib valitud nõukogu liikme ÄS § 319 lg 4 kohaselt ennetähtaegselt sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Selleks on sama sätte teise lause kohaselt vajalik vähemalt 2/3 suurune enamus üldkoosolekul esindatud häältest.
13.Pooled ei ole väitnud, et kostja aktsionäride 2. augusti 2006. a üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või et üldkoosoleku otsused oleks tühised või et keegi oleks nõudnud nende kehtetuks tunnistamist. Samuti ei ole vaidluse all, et aktsionäride üldkoosoleku toimumise ajaks oli lõppenud kõigi kolme kostja nõukogu liikme ametiaeg, st nõukogu liikmete valimise ajal oli kostja nõukogus kolm "vakantset" kohta. Samuti ei ole väidetud, et hageja nõukogu liikmeks valimiseks ei olnud tema kirjalikku nõusolekut, mis on isiku nõukogu liikmeks saamise eelduseks ÄS § 319 lg 1 teise lause järgi. Kolleegiumi hinnangul valiti hageja kohtute tuvastatud asjaoludel 2. augustil 2006 kostja nõukogu liikmeks ning esitatud ei ole asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ei olnud kostja nõukogu liige nõukogu 10. ja 15. augusti 2006. a koosolekute toimumise ajal. Kolleegiumi arvates ei pidanud hageja eraldi vaidlustama üldkoosoleku otsust tema nõukogu liikmeks mittevalituks lugemise kohta. Selles osas on ÄS § 299 lg 2 erinormiks, mille kohaselt ei sõltu isiku valituks osutamise kehtivus sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Seega on hagejal õigustatud huvi tuvastamaks, et kostja nõukogu nimetatud koosolekutel vastu võetud otsused on tühised.
14.Nõukogu liikmele tuleb ÄS § 321 lg 1 kolmanda lause kohaselt nõukogu koosolekust ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui 10. ja 15. augustil 2006 toimusid kostja nõukogu koosolekud ja hagejat neile ei kutsutud või ta ei ole otsuseid ÄS § 321 lg 5 teise lause kohaselt heaks kiitnud, on neil koosolekutel vastuvõetud nõukogu otsused tühised.
Nõukogu koosolekute toimumise ja kokkukutsumise asjaolud tuleb asja uuel läbivaatamisel selgelt tuvastada. Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Seetõttu ei saa Riigikohus hagi ise rahuldada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
15.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud ei vastanud otsesõnu hageja väitele, et kostja nõukogu 15. augusti 2006. a koosoleku protokoll on fabritseeritud. Samas on kohtud leidnud, et hagejal ei ole õigust taotleda kostja nõukogu otsuste tühisuse tuvastamist, kuna tal puudub selleks õiguslik huvi. Selliselt ei pidanud kohtud eraldi hindama ka hageja väiteid koosoleku toimumata jäämise kohta. Kolleegium märgib siiski, et kui ringkonnakohus tuvastab kostja nõukogu 15. augusti 2006. a otsuste tühisuse, puudub vajadus hinnata, kas sellel päeval üldse koosolekut toimus. Kolleegium märgib samuti, et ÄS § 323 lg-test 1 ja 6 lähtudes võib nõukogu otsuseid vastu võtta ka koosolekut pidamata.
16.Kuna kassatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lahendamisel ringkonnakohtus.
17.Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka ÄS § 3011 lg-le 5, § 302 lg-le 6 ja § 322 lg-le 8 nende koostoimes, mille kohaselt tuleb nõukogu otsuste tühisuse tuvastamise kohtuotsus edastada ka äriregistripidajale võimalikuks kande muutmiseks, kui need otsused võisid olla aluseks kannete tegemisele äriregistris. Henn Jõks, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.