Otsuse avalikult teatavaks- 7. november 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-5613
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, Aktiva Finants OÜ ja AS Era Liisingu Inkassoteenused vastu jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 175/2018/564
Tsiviilasja hind
5590.44 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, esindajad asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostjad Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kostja I), büroo asukoht Rüütli 51-M3, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond Aktiva Finants OÜ (kostja II), registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Anni Kennedy AS Era Liisingu Inkassoteenused (kostja III), registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Kristjan Vahar Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta PlusPlus Capital AS hagi Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, Aktiva Finants OÜ ja AS Era Liisingu Inkassoteenused vastu jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 175/2018/564 rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja Aktiva Finants OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 540 eurot ning mõista nimetatud summa PlusPlus Capital AS-ilt Aktiva Finants OÜ kasuks välja. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxxxxxx.
Määrata kostja AS Era Liisingu Inkassoteenused hüvitatavate menetluskulude suuruseks 605 eurot ning mõista nimetatud summa PlusPlus Capital AS-ilt AS-i Era
Tsiviilasi nr 2-22-5613 Liisingu Inkassoteenused kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.1.Vastavalt esitatud täpsustatud hagiavaldusele (tl 15-19) esitas PlusPlus Capital AS (hageja) kohtutäitur Heimo Vilpuule avaldused täitemenetluse alustamiseks J.M. suhtes tsiviilasjade lahendite 2-18-106483, 2-18-120808 ja 2-18-120809 väljamõistetud võlgnevuste nõudes. Heimo Vilpuu alustas täitemenetlused 2018.a. Paralleelselt võlgniku suhtes täitemenetlust läbi viinud kohtutäitur Rocki Albert arestis võlgnikule kuuluva kinnisvara (korteriomand Xxxxxxxxxxx) eesmärgiga see enampakkumisel müüa. PlusPlus Capital AS nõudeid täitev Heimo Vilpuu edastas kohtutäitur Rocki Albertile avaldused sundtäitmisega ühinemiseks 07.11.2018 (digitaalallkirjastamise päev, ts asi 2-18-106483, tl 22-30) ja 03.01.2019 (ts asjad 2-18-120808 ja 2-18-120809, tl 31-51), kuid kindlasti mitte hiljem kui 14.01.2019, mil täitur kinnitas PlusPlus Capital AS-le, et on ühinemisavaldused on Rocki Albertile esitatud. Kuigi seadus näeb ette, et kohtutäitur vormistab ühinemisavalduste saamisel otsused, ei vormistanud kohtutäitur Rocki Albert seadusega nõutud otsuseid vajaliku hoolsusega, viivitades toiminguga enam kui aasta. Otsus täiteasjade 039/2018/1041 ja 039/2018/1042 ühinemise kohta vormistati alles dateeritult 19.02.2020 (tl 53). Hiljem Rocki Albert lõpetas täitemenetluse ning kustutas täitemenetluses seatud keelumärke võlgniku kinnisasjalt registriosa numbriga 1547236 ilma kinnistut müümata. Rocki Albert edastas 07.06.2021 e-kirjaga kohtutäitur Rannar Liitmaale info keelumärke kustutamise kohta (tl 52). Avaldusele lisas Rocki Alberti assistent ka hageja nõuete ühinemisavaldused.
1.2.Seejärel arestis kinnistu kohtutäitur Rannar Liitmaa. Kohtutäitur võõrandas 11.01.2022 enampakkumise aktiga võlgniku eelpool toodud korteriomandi, millise täitemenetluse osas oli PlusPlus Capital AS nõudeid täitev kohtutäitur Heimo Vilpuu esitanud avaldused sundtäitmisega ühinemiseks kinnistu esimesena arestinud Rocki Albertile. Enampakkumise tulemist kaebuse esitaja nõudeid kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt ei rahuldatud ning PlusPlus Capital AS pöördus selgituste saamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäituri poolt oli rahuldatud tema enda menetluses olnud nõuded, mille suhtes oli täitemenetlus algatatud oluliselt hiljem, kui olid esitatud ühinemise avaldused PlusPlus Capital AS täitur Heimo Vilpuu poolt täitedokumentide 2-18-106483, 2-18-120808 ja 2-18-120809 täitmiseks täitemenetlusega ühinemiseks. 08.02.2022 vastuses järelpäringule on kohtutäitur (tl 54) vastanud, et 07.06.2021 on täiturile laekunud kohtutäitur Rocki Albertilt täitemenetlusega ühinemise avaldused, millele ei olnud lisatud TMS § 149 lg 1 sätestatud otsust/otsuseid. Lähtuvalt sellest luges täitur sundtäitmise ühinemise kuupäevaks avalduste laekumise kuupäeva, s.o. 07.06.2021 ning vastavalt sellele said antud nõuded tulemi jaotamisel järjekohad.
1.3.Samuti kohtutäitur R. Liitmaa eeldas, et kohtutäitur Rocki Albert ei olnud lugenud nõudeid täitemenetlusega ühinenuks. PlusPlus Capital AS kohtutäituri sellekohase käsitlusega 2(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 ei nõustunud ning esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. PlusPlus Capital AS oli seisukohal, et kohtutäitur on ebaõigelt jätnud PlusPlus Capital AS täitemenetlusega ühinemise avaldused arvesse võtmata ning jaganud tulemi nõuetele, mille suhtes algatati täitemenetlused peale kaebuse esitaja täitemenetluste alustamist ja ühinemisavalduste edastamist. Kuna täitemenetluse tulemist ei jätkunud kõigi nõuete rahuldamiseks, pidanuks kohtutäitur Rannar Liitmaa koostama nõuete jaotamise jaotuskava, mis tulnuks kõigile sissenõudjatele kätte toimetada. Samuti ei küsinud kohtutäitur sissenõudjatelt, kas võib raha jagada jaotuskava koostamata. Kohtutäitur Rannar Liitmaa tegevusetuse tõttu jäi PlusPlus Capital AS ilma õigustatud jaotisest ning formaalselt ka jaotuskava vaidlustamise õigusest. Kohtutäitur Rannar Liitmaa rahuldas PlusPlus Capital AS kaebuse ning teatas, et on rikkunud täitemenetluse seadustikku ning lubas koostada jaotuskava kinnistu müümise tulemi jaotamiseks võlausaldajate vahel.
1.4.30.03.2022 koostas kohtutäitur Rannar Liitmaa jaotuskava (tl 20-21), milles on lugenud PlusPlus Capital nõuete täiteasjades 039/2018/1041 ja 039/2018/1042 ühinemise kuupäevaks 19.02.2020. 4. märtsi 2022.a e-kirjas kinnitab Rannar Liitmaa ise, et “Kohtutäitur Heimo Vilpuu on esitanud kohtutäitur Rocki Albertile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks 03.01.2019 (vt manus)” PlusPlus Capital AS on seisukohal, et ülalnimetatud nõuded 039/2018/1041 summas 3981.06 eur (sisaldab täituri tasu 576 eur) ja 039/2018/1042 summas 2677.38 eur (sisaldab täituri tasu 492 eur) peavad jaotuskavas olema järjekorras eespool kostja 2 ja kostja 3 alljärgnevatest nõuetest: - 175/2019/573 Rannar Liitmaa, kostja II Aktiva Finants OÜ (ühinemise kuupäev 19.03.2019) nõude summa 3995.27 eur, jaotis 3995.27 eur; - 175/2019/934 Rannar Liitmaa, kostja III Era Liisingu Inkassoteenused AS (ühinemise kuupäev 13.05.2019) nõude summa 2167.64 eur, jaotis 2167.64 eur; - 175/2019/1686 Rannar Liitmaa, kostja II Aktiva Finants OÜ (ühinemise kuupäev 09.09.2019) nõude summa 1201.50 eur, jaotis 694.04 eur. Jaotuskava koostades ei ole Rannar Liitmaa olnud ise järjekindel, et lähtuda järjekoha määramisel ühest kriteeriumist- 039/2018/550 Heimo Vilpuu; PlusPlus Capital AS (07.11.2018) - nõue on saanud järjekoha ühinemisavalduse esitamise kuupäeva järgi (07.11.2018); - 039/2018/1041 Heimo Vilpuu; Plusplus Capital AS (19.02.2020) - nõue on saanud järjekoha ühinemisotsuse väidetava vormistamise kuupäeva järgi 19.02.2020, kuigi avaldus oli allkirjastatud ja esitatud Rocki Albertile enam kui aasta varem ehk 03. jaanuar 2019; - 039/2018/1042 Heimo Vilpuu; Plusplus Capital AS (19.02.2020) nõue on saanud järjekoha ühinemisotsuse väidetava vormistamise kuupäeva järgi 19.02.2020, kuigi avaldus oli allkirjastatud ja esitatud Rocki Albertile enam kui aasta varem ehk 03. jaanuar 2019. Seega on Rannar Liitmaa PlusPlus Capitali nõuetele jaotuskavas järjekoha andnud endale sobivalt, mitte ühtse süsteemi järgi. 08.02.22 e-kirjas on Rannar Liitmaa üldse väitnud, et raha väljajagamisel lähtus ta kuupäevast 07.06.2021, millal Rocki Albert edastas talle hageja sundtäitmisega ühinemise avaldused. Vestlustes on ta väitnud ka, et ei arvestanudki nende nõuetega, sest avaldustega ei olnud edastatud ühinemise otsuseid. Kui kohtutäitur Rannar Liitmaal oli enne raha jagamist kahtluseid või küsimusi, et on edastatud vaid ühinemise avaldused, mitte otsused, siis oleks kohtutäituril olnud asjakohane pöördud Rocki Alberti või Heimo Vilpuu või PlusPlus Capital AS poole täiendavate dokumentide ja selgituste saamiseks. Seda kohtutäitur ei teinud. Ta ei ole ka vaatamata PlusPlus Capital AS korduvatele palvetele tõendanud, mis kuupäevadel ta on enda täidetavates asjades teinud 3(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 ühinemisavaldused ja otsused. Hageja on seisukohal, et seaduse mõttest on üheselt selge nõuete rahuldamise järjekorra määramisel tuleb lähtuda täitemenetlusega ühinemise avalduste esitamise järjekorrast.
1.5.Hageja palub kohtul (nõuet täpsustatud hilisemas menetlusdokumendis tl 115-118) Rannar Liitmaa koostatud 30.03.2022 enampakkumise tulemi jaotuskava täiteasjas nr 175/2018/564 muutmist kohtu poolt. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda. Kostjate seisukohad
2.Kostja 1, kohtutäitur Rannar Liitmaa, märgib oma esitatud kirjalikus vastuses (tl 82-84), et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et olenemata asjaolust, et otsuse vormistamiseks ei ole seaduses määratud konkreetset tähtaega, ei anna see alust lugeda järjekorra määramisel ühinemise avalduste esitamise aega. Otsuse tegemisega kohtutäitur hindab, kas on täidetud kõik eeldused sundtäitmisega ühinemiseks või mitte. Kui eeldused ei ole täidetud, jätab kohtutäitur avalduse rahuldamata ning sundtäitmisega ühinemist ei toimu. Vastupidine tõlgendus muudaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 sätestatu ainetuks (seda eelkõige otsuse tegemise kohustuse osas) ning loeks üksnes avalduse esitamisega automaatselt sundtäitmisega ühinetuks ka nõuded, mille osas ei ole ühinemise eeldused täidetud. Antud seisukohta toetab kohtutäituri arvates ka 27.10.2021 Riigikohtu lahend nr 220-7322 (punkt 13.1.).
2.1.Heimo Vilpuu ühinemisavaldus täiteasjas nr 039/2018/550 (PlusPlus Capital AS nõue) on saanud järjekoha ühinemisavalduse esitamise kuupäeva järgi, s.o. 07.11.2018. Ei ole otstarbekas vormistada ühe võlgniku suhtes sama täituri menetluses olevate erinevate sissenõudjate täiteasjade ühinemise otsuseid, kuna sellisel juhul peaks täitur esitama iseendale avalduse täitemenetlusega ühinemiseks, ise otsustama ühinemise üle ning ise vormistama ühinemise otsuse. See ei ole kooskõlas menetlusökonoomia printsiibiga. Kuna ühe ja sama täituri käes täitmisel sama võlgniku suhtes olevates täiteasjades on nõuded ühinenud sissenõude pööramisega kinnisvarale ilma otsuse tegemiseta, lähtus kohtutäitur ühinemise avalduse laekumise kuupäevast. Kui täitmisega ühinemise eeldused ei ole täidetud, ei toimu täitmisega ühinemist.
2.2.Hageja on ekslikult leidnud, et Heimo Vilpuu ühinemise avaldused täiteasjades nr 039/2018/1041 ja nr 039/2018/1042 on saanud väidetava vormistamise kuupäeva järgi järjekoha, s.o. 19.02.2020. Kostja on lähtunud kohtutäitur Rocki Alberti abi Jana Jõesalu poolt 19.02.2020 elektroonselt allkirjastatud otsustest, nii otsuste koostamise, kui ka allkirjastamise kuupäevad on samad, s.o. 19.02.2020 (tl 85-88). Hageja on ekslikult leidnud, et kostja on jaotuskavas andnud nõuetele sobivad järjekohad endale sobivalt, nii see ei ole. Järjekohtade määramisel on kostja lähtunud materiaalõigusest.
2.3.Arusaamatuks jääb väide, et kostja pole vaatamata korduvatele palvetele tõendanud, mis kuupäevadel ta on enda täidetavates asjades teinud ühinemisavaldused ja otsused. Kostja andmeil ei ole hageja tema poole vastavasisulise palvega üldse pöördunudki. Kostja ei ole enda menetluses olevates täiteasjades esitanud iseendale avaldusi täitemenetlusega ühinemiseks ega vormistanud ühinemise otsuseid, kuna selleks puudus seadusest tulenev kohustus. Seega puudub kostjal võimalus viidatud dokumentatsiooni esitamiseks.
3.Kostja II, Aktiva Finants OÜ, märgib oma esitatud kirjalikus vastuses (tl 95-99) ja hilisemas seisukohas (tl 138-139), et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvates on teada-tuntud asjaolu, et kui ühe täituri käes on mitu täiteasja ühe võlgniku vastu, siis kohtutäitur ei pea iseendale ühinemise avaldusi ja otsuseid koostama. Kohustuslik on küll hiljem alustatud täiteasjas 4(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 täitmisteate koostamine ning võlgnikule kättetoimetamine, kuid kinnisasjale aresti seadmisel eraldi arestimisakte koostada ei ole sel juhul tarvilik. Kohtutäitur peab lihtsalt arestimisaktis fikseerima lisandunud sissenõudja. Samuti ei ole otstarbekas vormistada ühe võlgniku suhtes sama täituri menetluses olevate erinevate sissenõudjate täiteasjade ühinemise otsuseid, kuivõrd nendes peaks täitur esitama iseendale avalduse täitemenetlusega ühinemiseks ning ise otsustama ka ühinemise üle ning ise vormistama ühinemisotsuse. Seega on väär hageja taotlus ja nõue hagimenetluses, et kohtutäitur peaks justkui nimetatud täiteasjades koostama ja väljastama hagejale tõendeid sh ühinemisavaldused ja otsused, kuna kohtutäitur ei ole kohustatud neid ka seaduse kohaselt koostama.
3.1.Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et kohtutäitur Rocki Albert on teinud otsuse sundtäitmisega ühinemiseks 19.02.2020.a. Riigikohus on tsiviilasjas 2-20-7322 punktis 13.1 märkinud, et ühinemine toimub alles pärast kohtutäituri poolse otsuse tegemist, mitte alates ühinemisavalduse esitamisest. Seega sai hageja täitemenetlusega ühinenud sissenõudjaks 19.02.2020. Enne ühinemise otsuse tegemist peab ühinemise avalduse saanud kohtutäitur kontrollima avalduses alusel saadud dokumente ja nende vastavust seaduses toodud tingimustele. Juhul, kui ühinemise järjekord algaks avalduse esitamisest, siis puudub üleüldse täitemenetluse seadustikus mõte ühinemise otsuse tegemiseks. Mis puudutab hageja väiteid, et kohtutäitur Heimo Vilpuu edastas ühinemise avaldused kohtutäiturile Rocki Albert vähemalt hiljemalt 14.01.2019 ning ühinemise otsus oli tehtud alles 19.02.2020, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna ühinenuks loetakse sissenõudjat alates otsuse tegemisest. Juhul kui kohtutäitur Rocki Albert on väidetu kohaselt alles ca aasta hiljem teinud ühinemise otsused ehk põhjendamatult väidetavalt viivitanud, on selles osas hagejal võimalik etteheited ja/või kahjunõuet esitada kohtutäiturile Rocki Albert. Seega muutus hageja ühinenud sissenõudjaks alles pärast sundtäitmise ühinemise otsuse tegemist s.o 19.02.2020, ning seega on kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt koostatud 30.03.2022 jaotuskava täiteasjas 175/2018/567 õiguspärane ega kuulu tühistamisele.
4.Kostja III, AS Era Liisingu Inkassoteenused, märgib oma esitatud kirjalikus vastuses ja hilisemas seisukohas (tl 111-113, 146-147), et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue täiteasjas nr 175/2019/934, mis on jaotuskavas 9. järjekohal, on ühinenud kuupäeval 13.05.2019.a. Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et kohtutäitur Rocki Albert on teinud otsuse hageja nõuete osas sundtäitmisega ühinemiseks kuupäeval 19.02.2020.a. Seega sai hageja täitemenetlusega ühinenud sissenõudjaks just sel kuupäeval. Kohtutäitur on käesoleval juhul õigesti selgitanud, et enne ühinemise otsuse tegemist peab ühinemise avalduse saanud kohtutäitur kontrollima avalduses alusel saadud dokumente ja nende vastavust seaduses toodud tingimustele. Mis puudutab hageja väiteid, et kohtutäitur Heimo Vilpuu edastas ühinemise avaldused kohtutäiturile Rocki Albert vähemalt hiljemalt 14.01.2019.a ning ühinemise otsus oli tehtus alles 19.02.2020.a, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna ühinenuks loetakse sissenõudjat alates otsuse tegemisest. Juhul kui kohtutäitur Rocki Albert on väidetu kohaselt alles ca aasta hiljem teinud ühinemise otsused ehk põhjendamatult väidetavalt viivitanud, on selles osas hagejal võimalik esitada etteheited ja/või kahjunõuet kohtutäiturile Rocki Albert, kuid see ei mõjuta Rannar Liitmaa poolt koostatud jaotuskava õigsust. Ka kostja III viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 2-20-7322. Hageja seisukoht kostjate vastuste osas
5.Hageja leiab oma 19.08.2022 seisukohas (tl 114-118), et kostjate I ja II viidatud Riigikohtu lahend 2-20-7322 ei ole käesolevas asjas kuidagi asjakohane. Nimetatud kohtuotsuse p 13.1 vaid konstateeriti fakti (mille osas ei olnud pooltel isegi vaidlust), et teatavaks kuupäevaks ei olnud otsust ühinemise kohta vormistatud, kuid selleks ajaks ei olnud ju esitatud ka 5(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 sundtäitmisega ühinemise avaldust, ega isegi algatatud täitemenetlust täitemenetluse esitamise avalduse alusel. Seega on viidatud lahend täiesti asjakohatu ning ei peegelda mingil moel Riigikohtu seisukohta selle osas, kas sundtäitmisega ühinemisel tuleb lähtuda avalduste esitamise järjekorrast või otsuste tegemisest. Kui üldse, siis võib Riigikohtu seisukohast välja lugeda, et otsuse vormistamine ühinemise kohta on kohustuslik.
5.1.Hageja nõustub osalt kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituril on kohustus avalduse saamisel vormistada otsus, millega lubada nõuetele vastaval avalduse esitajal osaleda menetluses. Hageja ei nõustu aga, et kohtutäituril on sisuline kaalutlusõigus otsuse vormistamise osas. Hageja on seisukohal, et avaldus ja kohtutäituri poolt kohustuslikult vormistatav otsus on üksteisega seotud dokumendid ning nad kuuluvad käsitlemisele kogumina. Otsuse vormistamise näol on tegemist eelkõige formaalse seaduses sätestatud toiminguga ja hageja selge seisukoht on, et see formaalne toiming - otsuste vormistamine tuleb teostada sundtäitmisega ühinemise avalduste laekumise järjekorras. Isegi kui laekunud avalduste osas tehakse otsused mingitel elulistel põhjustel erinevas järjekorras, kui laekusid avaldused, tuleb ühinemiste kronoloogias lähtuda eelkõige ja ainult avalduste laekumise järjekorrast ja otsused lisada rahuldatud avaldustele kronoloogilises järjekorras.
5.2.Hageja hinnangul on täiesti ilmne, et seadusandja tahe ja mõte on, et lähtutaks täitemenetluse ühest olulisimast printsiibist - "prior tempore, potior iure” - ajaliselt varem, seaduses tugevam. TMS § 149 lg 3 viimase lause kohaselt: "Kui sundtäitmisega ühinemise avalduse on esitanud mitu sissenõudjat, teavitab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisest avalduse esitajat, kes ühines sundtäitmisega ajaliselt varem.” Selles sättes ei ole juttu otsuse vormistamise ajast, vaid avalduse esitamise kronoloogiast. TMS § 149 lg 4 sätestab: „Täiteasja menetlenud kohtutäitur edastab tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Sissenõudja loetakse sundtäitmisega ühinenuks menetluses, milles kinnisasi arestiti, kui ta ei ole loobunud sundtäitmisega ühinemisest. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu“. Taaskord ei ole juttu otsuste vormistamise ajast, vaid avalduste esitamise järjekorrast (millises järjekorras ilmselgelt peaksid olema vormistatud ka otsused). TMS § 119 lg 1 lähtuvalt, „Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras“. Hageja on seisukohal, et TMS § 149 lg 1 sätestatud otsust tuleb käsitleda lähtudes täitemenetluse teisest olulisest põhimõttest ehk formaliseerituse põhimõttest. Formaliseerituse põhimõtte kohaselt ei lahenda kohtutäitur sundtäitmist läbi viies sisulisi juriidilisi küsimusi, vaid lähtub täitedokumendist ning nii menetluse alustamiseks kui ka kindlate toimingute tegemiseks on vajalik teatud formaalsete asjaolude esinemine. Formaliseerituse printsiip piirab oluliselt kohtutäituri kaalutlusõigust ja otsustusvabadust. Kohtutäituri kaalutlusõigusesse kuulub pigem üksnes võimalus, kuid ka kohustus valida meede, mis täidab eesmärgi kõige kiiremini ja tõhusamalt. Kuna formaliseerituse põhimõte on üks täitemenetluse aluspõhimõtteid, on kohtutäituri kaalutlusõigus kitsendatud ning selle sisu erineb muust haldusmenetluse kontekstis kehtivast kaalutlusõigusest. Kuna käesoleval juhul oli kinnisasjale sissenõude pööramise sundtäitmisega ühinemise avalduse esitanud teine kohtutäitur, kes oli juba täitemenetluse algatamisel kontrollinud, et nõue on täidetav, ei saanud esineda praktiliselt mingeid asjaolusid, mis saanuks takistada kinnisvarale sissenõuet pöörama asunud sundtäitmisega ühinemist - otsuse vormistamine oli avalduse saanud kohtutäituri formaalne kohustus, mitte kaalutlusõigus. Ka otsustega tutvudes ei ole otsuses mingit põhjendavat või kaalutlevat osa, vaid ainult formaalsused. Loomulikult tekitab küsimusi, miks kohtutäitur Rocki Albert ei vormistanud avalduse saamisel otsuseid mõistliku aja jooksul (teiste selle täitemenetlusega ühinejate puhul ca nädal kuni kuu) vaid tegi seda enam kui aasta pärast 6(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 avalduste saamist. Kõige ilmsem seletus on, et tegemist on inimliku eksitusega, unustamisega vms. Mingit sisulist takistust ega vaidlust otsuste vormistamiseks ei olnud. Mingeid täiendavaid küsimusi kohtutäitur ei esitanud ega nõudnud ka täiendavate dokumentide esitamist. Eeltoodut arvesse võttes on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja isegi absurdne hageja nõuete asetamine jaotuskavas tahapoole nõuetest, mille kohta hageja poolt sundtäitmisega ühinemise avalduse esitamise ajaks ei olnud olemas veel isegi kohtuotsust, rääkimata asjaolust, et oleks olnud algatatud täitemenetlus. Hageja nõuete (039/2018/1041, 039/2018/1042) kohta esitati sundtäitmisega ühinemise avaldused 01.03.2019. Kostja II nõude kohta tehti maksekäsk alles 21.02.2019 ning esitati avaldus sundtäitmisega ühinemiseks 20.03.2019. Kostja III nõude kohta tehti maksekäsk alles 21.02.2019 ning esitati avaldus sundtäitmisega ühinemiseks 13.05.2019.
5.3.Hageja juhib tähelepanu, et TMS ei sätesta erisusi ühinemise avalduse ja otsuse vormistamise osas. Erisus on välja toodud üksnes arestimisakti ja kinnistusraamatusse kantava märke osas, millel puudub kostjate välja toodud analoogia sundtäitmisega ühinemise avalduse ja otsuse osas. Hageja on seisukohal, et sundtäitmisega ühinemise avaldus ja otsus on kohustuslikud iga sissenõudja nõude kohta, kes soovib varem arestimistoimingu läbi viinud sundtäitmisega ühineda. Avaldused peab esitama ja vastavalt nende järjekorrale otsused vormistama iga täiteasja kohta, vastasel juhul pole menetlusosalistele selgelt teada ühinemise järjekord, mille alusel kuulub koostamisele ja jaotuskava. Kuupäevade osas pole tõesti seaduses kirjas millise aja jooksul peaks täitur tegema avalduse saamisel otsuse, samas sätestab TMS läbivalt, et toimingud tuleb kohtutäituri poolt teha võimalikult kiiresti ning toimingu tegemisest keeldumisest tuleb puudutatud osapoolt viivitamatult ka teavitada. Kohtutäitur Rannar Liitmaa on vastuses väitnud, et tema poolt ei olnud vaja vormistada käesoleval juhul ühinemise avaldusi ja otsuseid selle tõttu, et tegemist oli ühe täituri menetluses oleva mitme sissenõudja avalduse menetlemisega. Hageja saab aru, et kohtutäitur Rannar Liitmaa vastuväide ja selgitus on eelkõige kantud asjaolust, et vastavaid avaldusi ja otsuseid ei olnudki vormistatud ja seega ei saanud neid ka esitada. Õnneks ei olegi käesolevas asjas oluline, millal ja kas Rannar Liitmaa ise endale avaldusi ja otsuseid enda läbi viidavas täitemenetluses vormistas, vaid olulised on hoopis need ühinemise avaldused ja otsused, mis esitati Rannar Liitmaa poolt 2019.a ja vormistati võlgniku kinnisvara esmase arestimise järel kohtutäitur Rocki Albert poolt. Vastavalt seadusele sundtäitmisega ühinenud avalduste järjekord ei muutu ka siis, kui sama kinnistu arestib uus kohtutäitur (kui sissenõudja ei ole loobunud oma nõudest). Käesoleval juhul ei ole sissenõudjad nõuetest loobunud. Selleks täituriks osutus käesoleval juhul kostja Rannar Liitmaa, kelle menetletava täiteasja 175/2018/564 ühinemiseks tegi kostja Rannar Liitmaa avalduse 18. aprillil 2018.a. Oluline on siinjuures see, et kui kohtutäitur Rocki Albert edastas kostja Rannar Liitmaale sundtäitmisega ühinemise avaldused ja otsused, oleks kostja Rannar Liitmaa pidanud pidama selle täiteasja raames esitatud sundtäitmisega ühinemise avalduste kohta korrektset kronoloogilist arvestust, mis oleks võimaldanud koostada õiglase ja seadusele vastava jaotuskava.
5.4.Hageja ei süüdista kohtutäitur Rannar Liitmaad pahatahtlikuses. Hageja möönab, et seadus ei ole normitehniliselt õnnestunud ja selle tõlgendamisel on võimalikud mitmeti mõistmised. Samas hageja välja toodud asjaolud ja normianalüüs näitavad hageja hinnangul üheselt, et seadusandja tahe on, et jaotuskava järjekord kujuneks avalduste esitamise järjekorda arvesse võttes, kusjuures avaldused peavad tõesti olema otsustega aktsepteeritud, kuid formaalsete otsuste vormistamise aeg ei oma järjekoha määramisel tähtsust. Käesoleval juhul on olemas kõik dokumentaalsed tõendid, et koostada õiglane jaotuskava, mis võtab arvesse täitemenetlusega ühinemise avalduste esitamise järjekorda, kuna ka vaidlustatud jaotuskava koostanud kohtutäitur Rannar Liitmaa ise oli algselt kohtutäitur Rocki Albert läbi viidava sundtäitmisega ühineja ja ka tema poolt sisse nõutavate nõuete järjekohad jaotuskavas 7(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 tuleb määrata tema poolt kohtutäitur Rocki Albertile esitatud avalduste laekumise järjekorras. Kohtutäitur Rocki Alberti abi Jana Jõesalu on edastanud e-kirjadega hagejale sundtäitmisega ühinemise otsused, milledest nähtuvad ka avalduste esitamise kuupäevad. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
6.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
7.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kohtutäitur Rocki Albert on teinud täiteasjades nr 039/2018/1041 ja 039/2018/1042 otsuse hageja osas sundtäitmisega ühinemiseks 19.02.2020.a. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas TMS § 149 lg 1 sätestatud otsuse vormistamise näol on tegemist formaalse seaduses sätestatud toiminguga või sisulise kohtutäituri otsusega.
8.TMS § 149 lg 1 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Riigikohus on tsiviilasjas 2-20-7322 punktis 13.1 leidnud, et ühinemise avalduse esitanud sissenõudja avalduse alusel otsustab täitur, kas lubada osaleda menetluses või mitte. Kohus on antud lahendis selgitanud, et hetkeks, kui ei ole tehtud täituri otsust avalduse esitajal menetluses osalemine, siis ei saa teda lugeda ka ühinenud sissenõudjaks. Seega loeb Riigikohus täitemenetlusega ühinenuks ajal, mil kohtutäitur teeb otsuse lubada osaleda menetluses ning õige ei ole hageja märkus, et kõnealune lahend ei oma käesoleva asja otsustamise seisukohalt tähtsust. Ühinemise otsusega kohtutäitur teeb sisulise otsuse, kas lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Selle otsuse tegemisega kohtutäitur hindab sisuliselt, kas on täidetud kõik eeldused sundtäitmisega ühinemiseks või mitte. Kui eeldused ei ole täidetud (nt pole lisatud kõiki dokumente, mis peaks ka täitmisavaldusele lisatud olema), jätab kohtutäitur avalduse rahuldamata ning sundtäitmisega ühinemist ei toimu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-164-13 (p 13) asunud selgelt seisukohale, et on võimalik ka TMS § 149 lg 1 kohase täitemenetlusega ühinemisavalduse rahuldamata jätmine. Seega on eelpool toodud otsuse tegemine siiski kohtutäituri sisuline otsus, mitte vaid formaalne. Otsus on kaevatav, mis nähtub ka käesolevas asjas esitatud asjakohastest kohtutäitur R. Alberti 19.02.2020 otsustest, milles on kaebekord esile toodud. Kaebeõigust ei ole nimetatud otsustes küll antud sissenõudjale (käesolevas asjas hagejale), mis ei ole seadusekohane, sest kohtutäitur H. Vilpuu oli sundtäitmisega ühinemise avalduse esitamisel mitte sissenõudja esindaja, vaid selle tehniline edastaja äsjaviidatud Riigikohtu lahendi mõttes. Seega antud juhul saab hageja etteheiteid teha vaid kohtutäiturile, kes põhjendamatult on viivitanud teise kohtutäituri poolt edastatud sundtäitmisega ühinemisavalduse lahendamisega, mis omakorda tingis sellise tulemi jaotamise järjekohad jaotuskavas. Kuivõrd kohtu hinnangul on kohtutäitur R. Liitmaa jaotuskava koostamisel määranud nii kostjate kui ka hageja nõudele eeltoodust tulenevalt õige rahuldamise järjekorra, on jaotuskava koostatud seaduse nõudeid järgides. Tulenevalt eelpooltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja viited TMS § 149 lg 3 ja 4
8(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 sätetele ei ole asjakohased, kuivõrd on lisandunud seadusesse alles pärast täitemenetluse algatamist ja R. Alberti otsuste tegemist (jõustusid 19.04.2021).
9.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
9.1.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
9.2.Kostjal kohtutäitur Rannar Liitmaal menetluskulud puuduvad.
9.3.Kostja Aktiva Finants OÜ menetluskulude nimekirja (tl 140-141) kohaselt on menetluskulud kokku 540 eurot (4 h ja 30 min x 120 eur). Kostja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palub menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxxxxxx.
9.4.Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
9.5.Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 540 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja poolt esindajale makstud tasu 540 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega, samuti kooskõlas menetluses tehtud toimingute ja esitatud menetlusdokumentidega (vastus hagile ja seisukohad kirjalikus menetluses koos menetluskulude nimekirjaga). Kostja on märkinud kulutuste tegemiseks kulunud aja kuupäevaliselt. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 540 eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu).
9.6.Kostja AS Era Liisingu Inkassoteenused menetluskulude nimekirja (tl 149-150) kohaselt on menetluskulud kokku 605 eurot (5 h ja 30 min x 110 eur). Kostja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust 9(10)
Tsiviilasi nr 2-22-5613 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.7.Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
9.8.Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 605 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja poolt esindajale makstud tasu 605 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja osutab teenust 110 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega, samuti kooskõlas menetluses tehtud toimingute ja esitatud menetlusdokumentidega. Kostja on märkinud kulutuste tegemiseks kulunud aja kuupäevaliselt vastavalt tehtud toimingutele. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 605 eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu).
9.9.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostjad II ja III esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
4.Määrata Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 360 eurot ja mõista see summa Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
5.Määrata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 357,50 eurot ja mõista see summa Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
6.Pärnu kohtutäituril Rannar menetluskulud puuduvad.
Liitmaal
rahaliselt
kindlaksmääratavad
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.