I K hagi Revonum OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 3500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I K (isikukood xxx, xxx) Esindaja J D, e-post xxx Kostja: Revonum OÜ (registrikood 14042462, Tallinna linn, Tartu mnt 50, [email protected] Eesindaja A L, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata I K hagi Revonum OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda ja hageja kulude suurus kindlaks määramata.
3.Välja mõista I Klt Revonum OÜ kasuks menetluskulude katteks 1000 € ilma käibemaksuta ning võlgnetavalt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
4.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.22 määrusega nr xxx seatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx. Hagi tagamise tühistamine jõustub otsuse jõustumisel.
5.Jätta menetlemata Revonum OÜ 14.10.22 esitatud menetluskulude nimekiri.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.I K esitas kohtule 25.04.22 hagi Revonum OÜ vastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr xxx sundtäitmine. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2020 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai hageja kostjalt intressita laenu 7774 eurot tähtajaga kuni 20.03.2022. Hageja on selle laenusumma 7774 eurot kätte saanud ja on selle ära tasunud. Laenulepingust tuleneva laenukohustuse täitmise tagamiseks on hageja korteriomandile, mis on kantud registriossa nr xxx, hüpoteek summas 30000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
3.Kostja ütles 25.03.22 lepingu üles, mille sai hageja kätte märtsi lõpus - aprilli alguses. Lepingu ülesütlemise ajaks oli hageja võlg 20.03.22 seisuga vaid 200 € seisuga, mitte 801 €, nagu väidab kostja. Täitmisteate kohaselt oli hageja võlg 4191,05 €, ilma täituri tasudeta. Hageja võlg sai olla vaid 200 €, viivis perioodi eest 20.03.22-22.04.22 6,4 € (200*0,1%*32päeva). Maksimaalne nõutav seadusjärgne viivis saab olla 1250 eurot (7774*8%*2 aastat).
4.Poolte vahel on tarbijakrediidileping, mis on alusetult ja vastuolus VÕS § 416 lg 1, 2 üles öeldud. Ülesütlemine ei ole kehtiv. Kuna poolte vahel on tarbijakrediidileping, pole kehtiv ka viivise määra kokkulepe 0,1% päevas, kuna see on tühine tingimus ja vastuolus VÕS § 415, 421. Hageja võttis laenu sundkorras, et säästa korteriomandi müüki, kuna korterit kasutaval vanemal tekkis võlg, mida ei suudetud maksta.
5.12.10.22 vastuses märkis, et ta sai täiendavat laenu 2040,45 €, kuid hageja on isik, kes ei saa täpselt kõigest aru. Seda lisalaenu sai tagasi maksta 3 kuu jooksul. Igal juhul ei saanud olla hageja võlg 801 €, nagu väidab kostja. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja kulud hageja kanda.
7.Poolte vahel ei ole tarbijakrediidilepingut, kuna laenu ei antud tasu eest. Seega on viivise määr kehtiv, leping ei ole sõlmitud tüüptingimustel, kostja pole majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja. Lepingu tingimused on läbi räägitud.
8.Pooled sõlmisid 03.04.2020 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai hageja kostjalt intressita laenu 7774 eurot tähtajaga kuni 20.03.2022. Hageja on laenusumma 7774 euro saamist kinnitanud hagiavalduse punktis 7. Hageja pidi vastavalt laenulepingu lisaks 1 olevale maksegraafikule tegema alates 20.04.2020 igakuiseid laenu tagasimakseid 325 eurot iga
kuu 20. kuupäevaks. Laenulepingu sõlmimise päeval 03.04.2020 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu, millega seati laenukohustuse täitmise tagamiseks hageja korteriomandile, registriosa nr xxx, hüpoteek summas 30000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
9.27.04.2020 sõlmisid hageja ja kostja lepingu muutmise kokkuleppe, mis on laenulepingu lisad 2 ja 3. Selle alusel sai hageja intressita lisalaenu 2040,45 eurot (laenulepingu lisa 2 p 1) eesmärgil, et tasuda hageja täitemenetluses olnud võlakohustus. Nii sai hageja laenu kokku 9814,45 eurot. Pooled leppisid kokku, et laenusumma tasutakse otse kohtutäitur Elin Vilippuse kontole (lepingu lisa 2 p 3), mida kostja tegi vastavalt kokkulepitule 30.04.2020. Nii algse laenulepingu kui selle lisa 2 p-s 3 sisalduva kokkuleppe kohaselt eeldatakse, et laenusaaja on laenusummad kätte saanud. Lisa 2 p-i 3 kohaselt eeldatakse, et laenusumma 9489,45 eurot on õige. See eeldus on lepingusse kirjutatud arvestusega, et hageja kohustuste täitmiseks oli 20.04.2020 laekunud lepingu lisa 1 järgne esimene makse 325 eurot (9814,45 – 325 = 9489,45 või 7774 – 325 + 2040,45 = 9489,45). Selle 325 eurot hageja ka tasus. Laenulepingu muutmise kokkulepete (lepingu lisad 2 ja 3) kohaselt pidi hageja hakkama alates 20.05.2020 tasuma laenu tagastamiseks igakuiselt 20. kuupäevaks 350 eurot, viimane makse 20.07.2022 389,45 eurot, ning lepingu lõpptähtpäev pikenes kuni 20.07.2022. Laenulepingu p-s 8 leppisid pooled kokku, et tähtaegselt tasumata summadelt peab hageja maksma viivist 0,1 % päevas. Hageja ei täitnud oma maksekohustusi kohaselt, mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 25.03.2022. Ülesütlemise teates on märgitud hageja maksete võlgnevuseks ülesütlemise seisuga 801 eurot, s.o 2,29 igakuist makset, ja viivis 2272,03 eurot, kokku 3073,03 eurot, ehk 8,78-le kuumaksele vastav summa. Hageja on möönnud ülesütlemise teate kättesaamist märtsi lõpus. Ülesütlemise avaldusse on eksimusest sattunud viide VÕS §-le 416. Ülesütlemine ei olnud tühine. Kostjalt ei võinud mõistlikult oodata lepingulise suhte jätkamist. Laenulepingu kokkulepitud lõpptähtpäev 20.07.2022 saabub vähem kui kahe kuu pärast. Sellest hetkest muutub sissenõutavaks kogu laenulepingust tulenev võlg isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama puudusi lepingu ülesütlemises. Samuti on õigus nõuda kokkulepitud viivist.
10.Hageja möönis ise, et tal oli täitemenetluse alustamise seisuga tasumata võlg 200 eurot. kuid tegelik laenusumma ja tasumata võlg oli suurem. Seega oli täitemenetluse alustamine põhjendatud ja menetlust ei või lubamatuks tunnistada. Täitemenetluses tuleb kostjal enne nõude täituri poolt rahuldamist täpsustada oma nõude suurust lisandunud viiviste tõttu. Juhul kui kostja täitmisele antud nõudes esineb vigu, saavad need nõude täpsustamisel parandatud.
11.Täitmisavalduse esitamise ajaks 11.04.2022 oli hageja tasunud 7574 eurot. Hageja põhivõlg moodustas seisuga 11.04.2022 2240,45 eurot. Sellest 200 eurot on hageja tasunud 25.04.2020, so täitemenetluse ajal. Selles osas on tegemist täitmiseks lubatud, täitemenetluse ajal rahuldatud nõude osaga. Esimese makse 325 eurot pidi hageja tasuma lepingu lisa 1 alusel 20.04.2020 ja tasus selle tähtaegselt. Makselt viivist ei arvestatud. Järgmised maksed pidi kostja tasuma pärast laenusumma suurenemist lepingu lisas 3 toodud maksegraafiku alusel alates 20.05.2020 iga kuu 20. kuupäevaks summas 350 eurot, viimane makse 20.07.2022 summas 389,45 eurot. Maksed hilinesid korduvalt, mistõttu arvestati neilt viivist vastavalt hilinenud päevadele määraga 0,1 % päevas põhimõttel: viivituses summa x viivitatud päevad x 0,1%. Hagiavalduses märgitud summad hageja tasus, kuid need laekusid kostjale hilinemisega (VÕS § 91 lg 3), millest viimane laekus 25.04.22 200 € (täitemenetluse ajal tasutud summa). Viivise võlg oli 25.03.22 seisuga 1508,44 €. Hageja oli kuumaksetega viivituses 801 eurot ning ülesütlemise tulemusel
muutusid sissenõutavaks veel neli viimast maksegraafiku järgset makset ( laenulepingu lisa 3 20.04.22-20.07.22). Seega võlgnes kostja 25.03.2022 seisuga ülesütlemise järgselt põhivõlana 801 + 3 x 350 + 389,45 = 2240,45 eurot. Alates 26.03.2022 jätkus sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivise arvestus 0,1 % päevas. Täitmisavalduse esitamise ajaks 11.04.22 oli lisandunud viivist 17 päeva eest 2240,45 x 17 x 0,1 % = 38,08 eurot, viivis kokku 1508,44 + 38,08 = 1546,52 eurot. Hageja kogu võlg moodustas täitmisavalduse esitamise seisuga: põhivõlg 2240,45 eurot ja viivis 1546,52 eurot, kokku 3786,97 eurot. Kostja saab edaspidi viivist nõuda.
12.Pärast täitmisavalduse esitamist lisandunud viivise arvelt on hagile vastuse koostamise seisuga lisandunud viivist veel perioodil 12.04.22 – 25.04.22 14 päeva eest: 2240,45 x 14 x 0,1 % = 31,37 eurot ja perioodil 26.04.22 – 23.05.22 vähenenud põhivõlalt 28 päeva eest 2040,45 x 28 x 0,1 % = 57,12 eurot. Viivis hagile vastamise seisuga kokku moodustab 1546,52 + 31,37 + 57,12 = 1635,01 eurot. Kogu võlg on hagile vastamise seisuga 2040,45 + 1635,01 = 3675,46 eurot, seejuures on hageja täitmisele antud nõuet 200 euro ulatuses täitemenetluse ajal rahuldanud. Põhivõlalt jätkus ja jätkub edasiulatuv viivise arvestus 0,1 % päevas, mille osas on sundtäitmine samuti lubatud. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud
13.Hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2020 laenulepingu nr xxx (hagi lisa 1), mille alusel sai hageja kostjalt intressita laenu summas 7774 eurot tähtajaga kuni 20.03.2022.a. Hageja on selle laenusumma 7774 eurot kätte saanud (hagiavalduse p 7).
14.Vastavalt sellele lepingule pidi hageja tasuma laenu tagasi igakuiste maksetega perioodil 20.04.20 iga kuu 20. kuupäevaks 325 €, viimase makse suuruseks on 299 eurot, maksetähtaeg 20.03.22 (lepingu lisa 1, tl 7-7p).
15.Pooled sõlmisid laenulepinguga samal päeval 03.04.2020 hüpoteegi seadmise leping (hagi lisa 2), millega seati laenulepingust tuleneva laenukohustuse täitmise tagamiseks hageja korteriomandile, mis on kantud registriossa nr xxx, hüpoteek summas 30000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kooskõlas lepingu p 2.1, 4.1 (tõestatud notar M V 03.04.20, tl 8).
16.Lepingu p 2.2.1. järgi on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja hageja vahel 03.04.29 sõlmitud lepingust nr xxx ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest.
17.Kostja esitas 11.04.22 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Tallinna notar M V 03.04.20 notariaalselt tõestatud dokument nr 2009 täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes ja nõude sisu on täitmisteate kohaselt hüpoteegiga tagatud nõue 4533,05 €, seisuga 11.03.22.
18.Hageja on kätte saanud 2022.a. märtsi lõpus - aprilli alguses kostja avalduse, millega kostja ütles pooltevahelise laenulepingu 25.03.22 dateeritud avaldusega üles.
19.Hageja on tasunud laenu 7774 €, millest 7574 € oli ta tasunud täitmisavalduse esitamise ajaks 11.04.22 ja 200 € tasus täitemenetluse ajal.
Vaidlus
20.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
21.Kuna kostja esitas täitmisele täitmisavalduse ja täitedokumendina Tallinna notar M V 03.04.20 notariaalselt tõestatud dokumendi nr 2009, millega oli seatud hageja kinnistule nr xxx hüpoteek summas 30000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kooskõlas lepingu p 2.1, 4.1, siis on asjas tõendatud, et täitemenetlust alustati hageja suhtes TMS § 2 lg 1 p 19 järgi kehtiva täitedokumendi alusel.
22.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
23.VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
24.Kostja on tõendanud kohtule esitatud poolte poolt digitaalselt allkirjastatud laenulepingu nr xxx 03.04.20 lisadega 2, 3 27.04.20 (tl 41-42), et pooled muutsid varasemat laenulepingu järgset laenusummat ja laenu tagastamise graafikut. Nendega on tõendatud, et kostja andis hagejale täiendavalt laenu selliselt, et hageja sai laenu kokku 9814,45 eurot (lepingu p 3). Seega on tõendatud kostja väide, et pooled muutsid laenulepingus märgitud laenusummat ja hageja sai kostjalt laenu kokku 9814,45 eurot, millest vastavalt lepingu muudatuse lisa 2 p 3 järgi tuli tasuda ja oligi tasutud 20.04.22 325 € (nähtub ka hageja maksekorraldusest). Nii jäi hagejal tasuda laenu 9489,45 €. Lisaks muutsid pooled VÕS § 13 lg 1 järgi laenu tagastamise korda ja tähtaega, mis nähtub lisast 3 ning mille järgi pidi hageja tagastama laenu igakuiste maksetega 350 € perioodil 20.50.20-20.06.22. Viimase makse suurus oli 389,45 € ning tolle tasumise tähtaeg oli 20.07.22. Hageja väited, justkui ta ei saanud kõigest täpselt aru, et ta sai laenu juurde ning laenu maksete tähtaeg muutus, ei ole millegi kinnitust leidnud, sest hageja poolt aeg -ajalt summade tasumine laenu katteks viitab siiski sellele, et hageja mõistis, et ta sai laenu ja et see tuleb tagasi maksta osade kaupa. Pealegi on hageja möönnud, et ta sai laenu juurde. Nii pole õige hageja väide, et laenulepingu muudatuse puhul oli tegemist 3-kuulise laenulepinguga või et ta ei saanud täpselt aru, mida lepingus muudeti.
25.Kuna hageja sai kostjalt intressivabalt laenu, mille tagasimakse suurust ja maksmise tähtaega nad kokkuleppel VÕS § 13 lg 1 järgi muutsid, siis on poolte vahel 03.04.2020 sõlmitud leping nr xxx (koos muudatustega vastavalt lisa 2, 3) tähtajaline laenuleping VÕS § 396 lg 1 järgi. Lepingust nähtuvalt oli laenu tagastamise aeg 20.07.22.
26.Krediidilepingu, sh tarbijakrediidilepingu oluline tunnus peale selle, et laenu annab majanduskutsetegevuses krediidiandja tarbijale, on veel see, et laenu antakse tasu eest ehk krediidisaaja peab maksma intressi krediidiandjale. Käesoleval juhul ei ole hagejal kohustust tasuda kostjale saadud laenult intressi. Selle tõttu ei ole poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingut VÕS § 401, § 402 lg 1 järgi ning hageja väide on ebaõige, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu. Eeltoodu tõttu on asjakohatu viide VÕS § 421. Märgitud norm reguleerib tarbijakrediidisuhteid ja sätestab, et seaduses vastavas jaos (22. peatüki
2.jagu, tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Lisaks sätestab, et käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Käesoleval juhul ei ole üldse krediidisummat jagatud mitmete lepingute vahel, vaid muudeti laenulepingut, millega anti hagejale juurde laenu ja muudeti tagasimakse tähtaega ja osamaksete suurust, sealjuures ei ole nõutud intressi.
27.Hüpoteegi seadmise lepinguga on tõendatud, et hüpoteek 30 000 € tagas lepingu p-de 2.1, 4.1 järgi laenulepingu ja selle muudatustest tulenevaid kostja nõudeid hageja vastu. Seega võis kostja nõuda täitemenetluses sundtäitmist, vajadusel ka hüpoteegi realiseerimist muudetud laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks.
28.VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohutuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, viivist, lepingu üles öelda § 101 lg 1 p 4 järgi.
29.Laenulepingu lisaga 3 on tõendatud, et hageja kohustus maksma laenu tagasi osade kaupa. Hageja esitatud maksekorraldustest (tl 12-18) nähtub, et ta maksis kostjale 7774 €: 20.04.20 325 €, 20.05.20 350 € 20.10.20 100 €, 16.12.20 300 €, 17.01.21 320 €, 18.02.21 325 €, 06.04.21 350 €, 31.05.21 150 €. 20.07.21 250 €, 08.09.21 350 €, 01.10.21 500 € 26.01.22 1054 €, 02.03.22 3200 €, 22.04.22 200 €.
30.Seega nähtub viidatud tõenditest, et hageja ei pidanud kinni lepingus kokkulepitud osamaksete tasumise korrast, tähtajast. Hageja ei tasunud 2020.a juuni, juuli, augusti, septembri, novembri osamakseid (350 € kuus), sealjuures tasus ta oktoobris vaid 100 eurot ning detsembris 300 € ehk vähem kui kokku oli lepitud. 2021. jaanuaris maksis ta 320 €, veebruaris 325 €, mais 150 €, juulis 250 € ehk vähem kui kokku lepitud ning märtsis, juunis, augustis, novembris, detsembris ei tasunud üldse. 2022.a. aprillis tasus ta 200 € ehk vähem. Seega rikkus ta korduvalt VÕS § 100 mõttes VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 396 lg 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust ning jäi võlgu VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi enam kui kahe osamaksega (2020.a juuni, juuli, august, september, november, 2021.a. märts, juuni, august, november, detsember). Asjaolu, et hageja maksis 01.10.20 500 €, 26.01.22 1054 € ja 02.03.22 3200 € ehk rohkem kui osamakse, ei tee varasemaid rikkumisi olematuks, sest kohustus tuleb ikkagi täita. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et kostjal oli õigus hagejale laenuleping 25.03.22 avaldusega üles öelda vastavalt VÕS § 399 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 4. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud tarbijakrediidilepingut, ei kohaldu ülesütlemisele ka VÕS § 416 tulenevad ülesütlemise piirangud. Asjaolu, et kostja viitas lepingu ülesütlemise avalduses 25.03.22 märgitud sättele (tl 45), ei muuda lepingut tarbijakrediidilepinguks ning õigusnormile viitamine iseenesest ei tähenda lepingu ülesütlemise põhjust ega seda, millist liiki lepinguga on tegemist. Ebaõige õiguslik kvalifikatsioon ei oma lepingu ülesütlemisel tähtsust, sest tähtsust omab põhjus, miks leping üles öeldi. Avalduses on märgitud, et hageja jäi kostjale võlgu. Siinkohal märgib kohus, et isegi kui leping poleks üles öeldud, on laenulepingu muudatuste järgi laenu tagastamis aeg 20.07.22 ehk käesoleva menetluse ja ajaks muutnud sissenõutavaks ja igal juhul saaks kostja nõuda sundtäitmist. Nimelt ei ole hageja väitnud, et pärast lepingu muutmist oleks kogu saadud laen tagastatud.
31.Kostja vastuses nähtuvast arvestusest jäi hageja kostjale ülesütlemise (25.03.22) seisuga võlgu graafikujärgseid laenumakseid 801 €. Samas on kostja ise öelnud, et hageja oli tasunud lepingu ülesütlemise ajaks 7574 € ja pärast täitemenetluse alustamist oli hageja tasunud veel 200 € (aprill 2022)). Kuna leping on üles öeldud, siis muutusid ka ülejäänud laenu osamaksed (pärast 25.03.22) sissenõutavaks VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi ehk kostja võis nõuda kogu laenu tagastamist. Kohus leiab, et kostja väide, et lepingu ülesütlemise ajaks oli hageja võlgu 801 eurot, on õige. Nimelt pidi laenulepingu muudatuste järgi hageja tasuma perioodil 20.05.20-20.03.22 23 korda 350 € ehk 8050 €, millele lisandub esimene osamakse 20.04.22 325 €, kokku seega 8375 €. Esitatud maksekorraldusest ja kostja konto väljavõtte kohaselt oli hageja tasunud 7574 € (sh 20.04.22 makstud 325 €) enne lepingu ülesütlemist. Hageja viimane makse enne lepingu ülesütlemist oli 02.03.22 3200 €, mis laekus kostjale kontole 03.03.22 (vt kostja konto väljavõte). Nii võlgnes hageja täitemenetluse alustamise ajaks 11.04.22 kostjale 801 € (8375-7574). Selle tõttu ei ole õige hageja väide, et hageja oli 25.03.22 kostjale võlgu vaid 200 € nagu ta väitis hagiavalduses või 550 €, nagu ta väitis oma 12.10.22 vastuses.
32.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja võlgnes 25.03.2022 seisuga põhivõlana 801 € (ülesütlemise aja seisuga olev põhivõlg) + 3 x 350 € (2022.a. aprill, mai, juuni osamakse) + 389,45 € (2022.a. juulikuu osamakse) = 2240,45 €. Nii on õige kostja põhivõla nõue. Viivis
33.VÕS § 113 lg 1, 76 lg 1, 2 järgi võivad pooled kokku leppida viivise määras. Hageja tugines sellele, et poolte vahel on tarbijakrediidileping ja viivise lepingus kokkulepitud määras ei ole VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat
viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
34.VÕS 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu ning lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
35.Kostja märkis, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepingu ja viivise määr, mis on lepingu p 8 järgi 0,1% päevas võlalt, on lubatav.
36.Esiteks. Kohus tuvastas, et poolte vahel pole sõlmitud tarbijakrediidilepingut, seega ei kohaldu VÕS § 415 lg 1. Teiseks. Mitte kuskilt nähtu, et kostja sõlmiks samasugustel tingimustel ja viivise määraga laenulepinguid või et lepingus viidatakse mingitele tingimustele, mis oleks lepingu osa, mida ei saa läbi arutada. Lepingu ja selle hilisematest muudatustest nähtuvalt (lepingu ja selle muudatuste p 1) on hagejale laenu antud eesmärgiga välistada laenusaaja korteriomandi müüki täitemenetluses. Viidatu kinnitab kohtu arvates kostja väiteid, et pooled on lepingu sõlminud erilistel tingimustel ja need on eraldi läbi räägitud, sh ei ole pooltel intressikokkulepet. Seega ei ole leping, sh viivise määra kokkulepe sõlmitud VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimustel, ja et viivist pole läbi räägitud lg 2 järgi. Kolmandaks. Laenulepingus ei ole üldse intressi tasumise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole poolte vastastikused kohutused ehk hageja õigus saada laenu ilma kohustuseta maksta sellelt kostjale intressi, maksta seda mitme osamaksega tagasi ning kostja õigus saada intressita laenult suuremat viivist kui seadusjärgne viivis, tasakaalust väljas. Nii ei ole kohtu hinnangul viivisemäära kokkulepe TsÜS § 86 lg 1 p 2 järgi kui üks lepingu tingimus vastuolus heade kommetega. Seega võisid pooled VÕS § 113 lg 1, 76 lg 1, 2 järgi kokku leppida viivise määras, mis on suurem määr kui seadusjärgne viivise määr. Viivise määr 0,1% päevas on kehtiv ja alusetu on hageja väide, et kokkulepe on tühine ja viivisele tuleb kohaldada seadusjärgset määra.
37.Kostja väitis, et viivis oli täitemenetluse avalduse esitamise aja seisuga 11.04.22 kokku 1546,52 € ja tal on edaspidi õigus nõuda viivist 0,1% päevas võlalt. Lisaks märkis, et pärast täitmisavalduse esitamist on lisandunud viivised hagile vastuse koostamise aja seisuga 23.05.22 perioodil 12.04.22 – 25.04.22 14 päeva eest: 2240,45 x 14 x 0,1 % = 31,37 eurot ja perioodil 26.04.22 – 23.05.22 vähenenud põhivõlalt 28 päeva eest 2040,45 x 28 x 0,1 %
= 57,12 eurot. Viivis hagile vastamise seisuga kokku moodustab kostja arvates 1546,52 + 31,37 + 57,12 = 1635,01 eurot. Hageja ei ole viivise aritmeetilist arvestust ennest vaidlustanud. Nii on viivise arvestus õigeks ja viivis põhjendatud. Eeltoodu alusel on hagile vastamise aja seisuga hageja laenuvõlg 2040,45 €, viivise võlg 1635,01 €, kokku 3675,46 eurot, seejuures on hageja vähendanud täitemenetluse käigus kostja nõuet 200 euro ulatuses. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et kostja väited on põhjendatud ja tõendatud ning kostjal oli õigus nõuda hagejalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 100 lg 1 p 1, 6, § 196 lg 1, § 399 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi laenuvõla tasumist ja viivist ning nõuda laenuvõla, viivise sundtäitmist täitemenetluses. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata.
38.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
39.Kohus on määrusega 30.05.22 hagi tagamise korras peatanud täitemenetluse asjas nr 022/2022/400 kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus 30.05.22 määrusega seatud hagi tagamise, mis jõustub otsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 järgi poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on menetluskuluks lepingulise esindaja kulud.
41.Vastavalt kirjaliku menetluse määrusele (19.09.22) tuli pooltel esitada lõplik kulude nimekiri 10.10.22 ja vastus teise poole kuludele 19.10.20. Kostja menetluskulud on 19.09.22 kulude nimekirja järgi esindaja kulud 10,50 tunni eest x 100 €/h käibemaksuta 1050 eurot. Hageja vaidles kostja kuludele vastu. Menetluskulude nimekirja koostamisega kaasnev ajakulu on täies ulatuses põhjendamata. Menetluskulude nimekirja koostamine pole hüvitatavaks õigusteenuseks. Samal põhjusel ei ole hüvitatavaks õigusteenuseks ka vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine. Ei ole õige, et kostja esindaja on kulutanud hagiga tutvumiseks ja vastuse kirjutamiseks kokku 8 tundi. Hageja hinnangul on tegemist selgelt ülepaisutatud kulutustega. Vastus sisaldab sisulist teksti vaid ühe lehekülje jagu. Hagiavaldusega tutvumiseks kui sellele vastuse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 4 tundi.
42.Kohus kontrollib TsMS § 175 lg 1 järgi kostja kulude põhjendatust. Kostja kulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal asjas töö tegemisele aega 10,50 tundi, mis on 8tunnise tööpäeva arvestuse juures veidi üle 1 tööpäeva. Kostja vastus sisaldas arvukalt viivise arvestusi ja ka sisulisi põhjendusi, lisaks esitas kostja tõendeid. Kulude nimekirja koostamise aeg ja sellele vastamine on kulu, mis on hüvitatav (RK määrus nr 2-18-7550 27.05.2020). Et nimekirja koostamine võttis kostjal aega pool tundi, ei ole siiski usutav, sest nimekiri on lühike. Nimetatud kaalutlustel on põhjendatud esindaja aeg asjas 10 h ja sellele vastav töötasu 1000 € ilma käibemaksuta TsMS § 175 lg 1 järgi. Märgitud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ja kooskõlas TsMS § 177 lg -ga 4 tuleb hagejal
tasuda võlgnetavalt kuludelt kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kohus kulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus jätab TsMS § 331 lg 1 järgi menetlemata kostja 14.10.22 esitatud kulude nimekirja järgmistel põhjustel. Nimekiri on esitatud pärast kohtu antud tähtaega, mõjuvat põhjust hilisemaks esitamiseks pole. Nendele kuludele vastamiseks jääb hagejale liiga väike tähtaeg, sest vastamise aeg oli kirjaliku menetluse määrus järgi 19.10.22. Hageja on selle kätte saanud 20.10.22. Seega ei ole hagejal võimalik esitada 19.10.22 vastust ja kohus peaks andma talle uue tähtaja. Viimane põhjustaks otsuse avaldamise aja muutmise, sest ka kohtul on vajalik nendele hinnang anda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024. a otsusega nr 222-6089
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.