Y hagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks X vastuhagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus ja Y vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Tamara Vologžanina Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Forstiman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X loobumine apellatsioonkaebusest Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-14115 ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Apellatsioonkaebusest loobumise tõttu jätta Y vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.
3.Rahuldada X taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada X-le pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot, ning kanda see X arveldukontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
4.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemise kulud X kanda.
5.Rahuldada osaliselt Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
6.Määrata Y menetluskulude rahaliseks suuruseks 1595 eurot ning mõista see X-lt Y kasuks välja.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1595 eurolt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõusumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2-17-14115
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (hageja) esitas 21. septembril 2017 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus müüa korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX, avalikul enampakkumisel, millest saadud tulust määrata 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja esitas 8. novembril 2017 vastuhagi, milles palus jätta korteriomandi ilma hüvitise maksmise kohustuseta kostja ainuomandisse, samuti jätta korteriomandit koormavast hüpoteegist tulenev kohustus kostja kanda.
3.Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2018. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. mai 2019. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
5.Harju Maakohus jättis 17. septembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Maakohus lõpetas hageja ja kostja kaasomandi kinnistu suhtes ning kohustas hagejat andma nõusoleku kinnistusraamatus omanikukannete kustutamiseks ning uuete kannete tegemiseks, millega kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kaasomandiosa kaotuse hüvitise 40 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Kostja esitas 15. oktoobril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega lõpetada kaasomand selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab kostja ning tasaarvestuse tulemusena nõuda hagejalt kostja kasuks välja 873 eurot 6 senti. Alternatiivselt palus kostja lõpetada kaasomandi müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada saadud tulem pärast täitekulude ja hüpoteegiga tagatud kohustuste maha arvamist poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Hageja esitas 15. novembril 2021 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata või alternatiivselt jätta kinnistu kostja ainuomandisse tingimusel, et enne kostja omanikuna
2-17-14115 kinnistusraamatussse kandmist tasub kostja hagejale 53 376 eurot. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Kostja esitas 29. augustil 2022 apellatsioonkaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.
9.Ringkonnakohus selgitas pooltele apellatsioonkaebusest loobumise ning menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus hagejal esitada seisukoha kostja taotlusele.
10.Hageja nõustus kostja taotlusega apellatsioonkaebusest loobumiseks ning esitas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja apellatsioonimenetluse kulud õigusabikuludest, tõlkekulust ning vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 350 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenuseid tunnihinnaga 120 eurot. Lepinguline esindaja osutas õigusabi 14,9 tunni ulatuses ning teostas järgmisi toiminguid: kostja apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5 tundi, vastuapellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine 5,5 tundi, vastuse koostamine kostja apellatsioonkaebusele 6 tundi, tutvumine vastusega kostja apellatsioonkaebusele ning vestlus kliendiga 1,3 tundi, 4. augusti 2022. a taotluse koostamine ja andmete kogumine 0,6 tundi. Kokku oli õigusabiteenuse kulu 1788 eurot. Hageja tasus vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot. Hageja tõlkekulud olid 15 eurot. Kokku olid kõik menetluskulud 2153 eurot. Kulud on ilma käibemaksuta. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja nr 2-17-14115 menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg 4 alusel lõpetada. Apellatsioonkaebusest loobumise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant võib apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. TsMS § 644 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellatsioonkaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellatsioonkaebuse esitaja esitada enam uut apellatsioonkaebust sama vaidluse eseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. TsMS § 644 lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.
13.Hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli 17. september 2021. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, s.o 15. novembril 2021. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmisega TsMS § 635 lg-ga 4 kohaselt vastuapellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
14.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti dokumentide sisu ja mahuga
2-17-14115 (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
15.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kolleegiumi hinnangul asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot ning tõlkekulu 15 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja vastuapellatsioonkaebuse lisana hageja ja kostja venekeelse kirjavahetuse ning selle tõlke eesti keelde (III kd, tl 186–187). Hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu on kolleegiumi hinnangul ülemäärane. Esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning eelnevat menetlust arvestades leiab kolleegium, et põhjendatud ajakulu järgmiste toimingute puhul on järgmine: apellatsioonkaebusega tutvumine – 1 tund, vastuapellatsioonkaebuse koostamine – 3 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 5 tundi, tutvumine kostja vastusega vastuapellatsioonkaebusele ja vestlus kliendiga – 1 tund, 04.08.2022 taotluse koostamine ja andmete kogumine 15 minutit. Kokkuvõttes peab kolleegium hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingute ajakulu põhjendatuks 10 tunni 15 minuti ulatuses. Seega tuleb lepingulise esindaja õigusabikulud hüvitada 1230 euro ulatuses (10 tundi 15 minutit x 120 eurot). Hüvitatavad menetluskulud kokku on 1595 eurot (1230+350+15).
16.Hageja esitas ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.
17.Kostja taotles TsMS § 150 lg-te 2 ja 4 kohaselt koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt 350 eurot riigilõivu. Seega tuleb pool riigilõivust s.o 175 eurot kostjale tagastada ning kanda see kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
18.TsMS § 644 lg 7 kohaselt võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale, samuti määruse peale, millega ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebusest loobumist vastu, esitada määruskaebuse.
19.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.