X hagi AS-i Y vastu töölepingu lõpetamise ja hüvitiste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. märtsi 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Y apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 547,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastustaja X (isikukood esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Jana Kitter
XXXXXXXXXXX),
Kostja/apellant AS Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde hageja poolt esitatud poolte 30.09.2020 kirjavahetust.
2.Harju Maakohtu 22. märtsi 2022. a kohtuotsus tühistada osas, milles maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 3757,50 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3757,50 eurot ning jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
4.Maakohtu menetluskulud jätta 25,05% ulatuses kostja ja 74,95% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
1(10)
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: Hagi rahuldada osaliselt. Lõpetada X ja AS Y vahel 20.12.2017 sõlmitud tööleping alates 25.10.2020. Välja mõista AS-lt Y X kasuks 3757,50 eurot. Maakohtu menetluskulud jätta 25,05% ulatuses AS Y kanda ja 74,95% ulatuses X kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, töötaja) esitas 26.10.2020 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus lõpetada AS-ga Y (kostja, tööandja) sõlmitud tööleping alates 26.10.2020 ja mõista välja tööandjalt kolme kuu keskmise kuupalga suurune hüvitis 6824,01 (neto). TVK rahuldas 28.01.2021 otsusega osaliselt töötaja avalduse: tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisuse TLS § 80 lg 1 alusel 25.09.2020 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu töölt eemal viibitud aja eest 3757,50 eurot. TVK jättis rahuldamata töötaja nõude töölepingu lõpetamiseks. Tööandja palus TVK otsuse läbi vaadata hagimenetluses. Pärast hagi täpsustamist võttis maakohus menetlusse hageja nõude kostjalt töötasu 15 547,50 eurot perioodi eest 27.12.2020 – 14.05.2021 väljamõistmiseks ja keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 20.12.2017 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel töötas hageja kostja juures laevaehitusspetsialistsiseviimistlejana; - hageja töötas täistööajaga põhipalgaga 7,50 eurot tunnis; - kostjal ei olnud hagejale tööd pakkuda alates mai kuust 2020; - 26.09.2020 Maksu- ja Tolliameti töötajate registris (edaspidi register) tehtud kande kohaselt lõppes töösuhe hagejaga 25.09.2020 tähtaja lõppemisega (TLS § 80 lg 1); - vahepealse perioodil andis kostja hagejale kaastöötajate kaudu pidevalt lootust, et kohe kui olukord koroonaviirusega paraneb, töö jätkub; - kostja ei selgitanud hagejale ja see ei nähtunud ka töölepingust, et tööleping on tähtajaline; - hageja sai töölepingu alles koos kostja 02.12.2020.a. vastusega TVK-le, lepingul on hageja allkiri (ka kostja seadusliku esindaja allkiri) ainult viimasel leheküljel ja kostjal oli võimalik kaks esimest lehekülge välja vahetada;
2(10)
Töölepingu ülesütlemine TLS § 80 lg 1 alusel on tühine (TsÜS § 87) ja hageja palus välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu (TLS § 108). Hageja töötasu arvestuse kohaselt jäi tal perioodil 27.12.2020 – 14.05.2021 saamata 5580 eurot (bruto). Kostja vastuväited
2.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pooltevaheline leping oli tähtajaline (p 1.2.), lepingu tähtaeg oli seotud laevade siseviimistlusprojektide töömahu olulise suurenemisega laevade ehitamisel ja hageja teadis, et tööleping kehtib kuni esineb vajadus tema töö järele seoses sellega; - töölepingu vormistust (tumedas kirjas lepingu tähtajalisus) ja selle sõnastust arvestades pidi töötajale olema selge, et tööleping on tähtajaline; - töölepingu tähtaeg oli seotud sündmusega, mille saabumise aeg ei olnud kuupäevana töölepingu sõlmimisel teada, seetõttu ei saanud seda registrisse kande tegemisel märkida; - juba töölepingu sõlmimise ajal olid teada projektid ja seoses nendega suurenenud tööde maht; - kostja võttis tööle töötaja vaid selleks ajaks, kui tööde maht on suurenenud ning sõlmis temaga tähtajalised töölepingud; - viimase projektiga oli hageja seotud 03.01.2020 – 25.09.2020, kuid laevaehitust peatati märtsis 2020. a seoses COVID-19 pandeemia levikuga, st saabus sündmus, millega oli seotud töölepingu tähtaeg; - hageja soovil vormistati talle tasustamata puhkused perioodil, kui laevaehitus oli peatatud, st kostja tuli hagejale vastu ja jätkas töösuhet hageja soovil ning lootuses, et laevaehitus jätkub; - 15.09.2020. a lõpetati kostja ja tellija leping ning sellega lõppes projekt tööandja jaoks, rohkem siseviimistlust vajavaid projekte kostjal ei ole ning seega saabus ka hageja töölepingu tähtaeg; - kostja ei ole töölepingut üles öelnud, vaid töösuhe lõppes automaatselt tähtaja saabumisega; - kostja vormistas 25.09.2020.a käskkirja hagejaga töölepingu lõppemise kohta, kuid seda ei õnnestunud samal päeval hagejale edastada, sest hageja oli tasustamata puhkusel; - hageja ei ole pärast 26.10.2020 tööd teinud ja poolte käitumisest on selge, et töölepingu täitmine on mõlemalt poolt lõppenud. Kuigi TLS § 9 lg 1 ei sätesta otsesõnu võimalust sõlmida tähtajaline tööleping sõltuvalt mingi projekti kestvusest, siis on sellise töölepingu sõlmimine võimalik seoses töömahu ajutise suurenemisega, nagu praegusel juhul on tehtud. Tulenevalt TsÜS § 134 lg-st 1 ning § 136 lg-test 1 ja 7 ei pea tähtaeg olema määratud kuupäevaga, vaid võib olla määratud ka sündmusega - nii oli märgitud ka hageja töölepingus. Seega on võimalik ja lubatav sõlmida tähtajaline tööleping, mille tähtaeg ei ole seotud kuupäevaga, vaid sündmusega. TLS § 6 lg 2 ei sätesta, et tähtaeg peab olema seotud kindla kuupäevaga, oluline on, et töötajale oleks arusaadav, kui kaua tema tööleping kestab ja miks on leping sõlmitud tähtajalisena. Käesoleval juhul pidi hagejale olema arusaadav, et tööleping kehtib seni, kuni töömaht siseviimistlusprojektidel väheneb. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - 20.12.2017 sõlmisid pooled töölepingu nr 199/17, mille alusel hageja töötas kostja täistööajaga laevaehitusspetsialist-siseviimistlejana töötasuga 7,50 eurot tunnis;
3(10)
- hageja on töölepingu omakäeliselt allkirjastanud; - töölepingu p 1.2 sätestab, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena seoses töömahu olulise suurenemisega laevaehituse siseviimistlus projektidel; - hageja on kostja alluvuses ja nimetatud töölepingu raames töötanud ca 3 aasta vältel pausideta seitsme erineva projekti juures; - kostja lõpetas 25.09.2020 käskkirjaga hagejaga töölepingu seoses tähtaja saabumisega TLS § 80 lg 1 alusel, määras maksta lõpparve koosseisus välja puhkusekompensatsioon 6,58 kalendripäeva ulatuses ja lugeda viimaseks tööpäevaks 25.09.2020; - 26.09.2020 tegi kostja Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kande, mille kohaselt lõppes töösuhe hagejaga 25.09.2020 TLS § 80 lg 1 alusel;
3.2.Maakohus viitas Riigikohtu praktikale töövaidlusi käsitatavates tsiviilasjades (nr 3-2-1-13906 p 10; 3-2-1-82-10 p-d 14-17; 3-2-1-136-07 p 12; 3-2-1-82-12 p 15; 3-2-1-28-15 p-d 11-12; 32-1-96-02 p 10). TLS eeldab, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 lg 1 ja 2) ning kui pooled soovivad sõlmida tähtajalise töölepingu, näeb seadus ette teatud eeltingimused. TLS § 6 lg 2 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. TLS § 5 lg 2 sätestab, et töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. TLS § 9 lg 1 ls 2 sätestab, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. TLS § 10 lg 1 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Töölepingu võib sõlmida selliselt, et tähtaega ei märgita ära kuupäevaliselt, vaid see pannakse sõltuma mingi sündmuse saabumisest. Töölepingu p-s 1.2 sätestatud kokkulepe tähtajalise töösuhte kohta ei ole kehtiv, kuna tööandja on lepingu sõlmimisel rikkunud TLS § 6 lg-s 2, § 5 lg-s 2 ja § 9 lg 1 ls-s 2 sätestatud kohustusi. Kokkuleppest nähtub üksnes põhjus, miks leping on tähtajalisena sõlmitud (töömahu oluline suurenemine). Samas ei nähtu kokkuleppest selgelt töölepingu kestust. Asjaolu, et lepingus on üksnes märgitud, et leping on tähtajaline, ei anna võimalust selle kestuse tuletamiseks. Lepingus ei ole sätestatud, et töömahu suurenemine oleks ajutine. Samuti ei nähtu, et lepingu kestus oleks seatud sõltuvusse töömahust või selle suurenemisest. Kostja väited, et ta on hagejale suuliselt selgitanud ja et hageja pidi aru saama, et leping on tähtajaline ja kehtib projektide lõpuni, on tõendamata. Kuivõrd töötaja on töösuhtes nõrgem pool, pidanuks tööandja lepingu sõnastama selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuid tööandja ei ole seda teinud. Puuduvad mistahes alused tõlgendada töölepingu p-i 1.2 töötaja kahjuks. Seega on tööleping sõlmitud tähtajatuna. Kohtu veendumust lepingu tähtajatusest kinnitab ka asjaolu, et hageja on pausideta teinud tööd seitsmel erineval objektil ca 3 aasta vältel. Tähtsust ei oma vaidlusaluse küsimuse kontekstis, kas projektid seisnesid vana laeva renoveerimises või uue laeva ehitamises. Ei ole eluliselt usutav, et tööandja juures on töömaht pidevalt oluliselt suurenenud, mis tingiks vajaduse tähtajalise lepingu sõlmimiseks. Kohtule jääb mulje, et hageja sõlmibki ainult tähtajalisi töölepinguid, et lihtsustada vajaduse äralangemisel nende lõpetamist. Kostja selgitas, et tal olid hagejaga töölepingu
4(10)
sõlmimise ajal sõlmitud mitu lepingut järjestikuste kruiisilaevade ehitamiseks, kusjuures kaks tükki neist olid samaaegsed. Isegi kui nimetatud väited peavad paika, ei saa neist tuletada, et kostja töömaht oleks varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud. Kostja ei ole esile toonud, kui suur oli siis varasem töömaht. Kostja ei ole nt esile toonud, kui palju töötajaid, kes teevad hagejaga sama tööd, töötab tema juures alaliselt ja milline on nende võimekus. Puudub alus eeldada, et kostjalt varasemalt üldse projekte käsil ei olnud, mistõttu tulevikku suunatud lepingute sõlmimine ei anna alust arvata, et töömaht hüppeliselt suurenes. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited töölepingu ülejäänud allkirjastamata lehtede asendamise kohta, kuna need olid vastuolulised ja tõendamata. Tähtajatu tööleping ei saa lõppeda tähtaja möödumisel TLS § 80 lg 1 alusel, mistõttu on alusetu ka töötamise registri kanne. Tähtajatu töösuhe saab lõppeda poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega (TLS § 79 ja 83). Käesoleval juhul poolte vahel sellist kokkulepet ei ole. Seega saaks töösuhte lõppemise aluseks olla töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Kostja on ise kinnitanud, et lepingut ei ole üles öeldud. Samuti ei saa ülesütlemist tuletada ka töötamise registrisse kande tegemisest. Seega ei ole tööleping lõppenud ning on jätkuvalt kehtiv. Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel (TLS § 28 lg 2 p-d 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 32-1-117-11). Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibis kokkuleppel kostjaga tasustamata puhkusel alates 2020. a märtsist. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle tulnud. Asjas pole esile toodud, et hagejal oleks puudunud töövõime või et ta ei olnud töö tegemiseks valmis. Seega ei esine olukorda, kus hagejale töö mitteandmist oleks põhjustanud hageja enda süü. Hüvitise määramisel arvestas kohus hageja töötasuga 7,50 eurot tunnis, hageja töötamist täistööajaga, samuti TLS § 43 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille kohaselt töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Kostja ei ole hageja töötasuarvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud, kohtu hinnangul on arvestus korrektne ning sellest tuleb lähtuda. Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 26.09.2020 – 03.11.2021 eest brutosummas 15 547,50 eurot. Menetluskulud jäid seoses sellega kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, millega kohus hagi rahuldas ja menetluskulud kostja kanda jättis.
5(10)
Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti tõlgendanud poolte vahel sõlmitud töölepingut. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 1.2 sätestab, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena (märgitud paksus kirjas ja rõhutatult) seoses töömahu olulise suurenemisega laevaehituse siseviimistluse projektidel. Seega ei saanud töölepingu vormistust ja selle sõnastust arvestades jääda hagejale arusaamatuks, et tööleping on tähtajaline. Hageja ei esitanud kostjale täpsustavaid küsimusi lepingu tähtajalisuse kohta. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna töölepingus ei ole sätestatud, et töömahu suurenemine oleks ajutine, siis ei nähtu töölepingust selgelt töölepingu kestus. Töömahu ajutisele suurenemisele viitabki töölepingu tähtajalisus ja töölepingu kestus on seotud töömahu suurenemisega laevade siseviimistlusprojektidel. Hageja pidi mõistma, et tema töösuhe on tähtajaline ja lõppeb siis, kui töömaht siseviimistlusprojektidel väheneb, st maksimaalselt Global 1 projekti lõppemiseni. See oli töölepingu sõlmimisel teadaolevalt viimane projekt, mille puhul oli teada, et töömaht suureneb. Hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik kõikidest töölepingu tingimustest. Töölepingu sõlmimisel selgitas kostja personalijuht isiklikult hagejale kõiki töölepingu tingimusi. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et lepingu tähtajalisust kinnitab ka asjaolu, et hageja on pausideta teinud tööd seitsmel erineval objektil 3 aasta vältel. Laevaehituses sõlmitakse laevade ehitamiseks klientidega konkreetsed lepingud, kus on toodud ehitamise algus ja lõpp. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid seoses kostjal töös olnud erinevate projektidega. Hageja töötamine mitmel järjestikusel projektil tõendab pigem asjaolu, et tööde maht oli suurenenud ja esines vajadus ajutise täiendatud tööjõu järele ning tähtajalise töölepingu sõlmimine oli õigustatud. Väär on kohtu mulje, et kostja sõlmibki ainult tähtajalisi töölepinguid, et lihtsustada vajaduse äralangemisel nende lõpetamist. Apellant kirjeldab kaebuses siseviimistluse projektide iseärasusi, tähtaegasid ja töömahu suurenemise olukordi. Kostja tegevusala spetsiifikat arvestades on teatud juhtudel pigem põhjendatud tähtajaliste kui tähtajatute töölepingute sõlmimine. Sellistel asjaoludel sõlmiti tööleping ka hagejaga. Kuigi töölepingu lõpetamiseks oli alus juba 2020. a märtsis, siis oli kostja nõus, et hageja on tasustamata puhkusel, kuni selgub, kas Global 1 projektiga saab jätkata. Töölepingu lõppes ja töölepingu lõppemise vormistas kostja alles siis, kui oli kahlusteta selge, et Global 1 projekt ei jätku, st töö maht vähenes oluliselt. Kuna tööleping oli tähtajaline ja lõppes tähtaja saabumisega 25.09.2020. a, siis on tööleping lõppenud ja hagejal ei ole õigust nõuda töötasu nõudeperioodil. Kohtu arutlus otsuse p-s 33 jääb arusaamatuks. Hagi nõudeperiood oli 26.09.2020. a kuni 03.11.2021. a. Jääb selgusetuks, kuidas puutub asjasse hageja tööga kindlustamine alates 2020. a. Nõue puudutab vaid perioodi pärast töölepingu lõppemist ja selles osas ei ole vaidlust, et hageja tööl ei käinud ja tööd ei teinud. Vaatamata kostja vastuväidetele, ei arutanud maakohus pooltega nõutava summa kujunemise aluseid ja nõude suuruse põhjendatust. Kostja on viidanud vastuses hagile, et hageja on erinevates hagiavalduse tekstides märkinud nõude perioodi erinevalt ning mitte ühegi arvestuse puhul ei ole selge, kust tuleneb nõude periood ja töötundide arv.
6(10)
Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 3757,50 eurot ületava summa, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus lõpetab pooltevahelise töölepingu alates 25.10.2020. I
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist oli tähtajatu töölepinguga, järgib maakohtu seisukohti ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele lepingu tähtajalisuse osas märgib kolleegium järgmist.
7.1.TLS § 9 II lause kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Normi sõnastusest tulenevalt tuleb sellisel juhul (lisaks TLS §-s 5 nimetatud töötaja töötingimustest teavitamisele) tööandjal määratleda tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus ja töölepingu kestus. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel peab olema töötajale teda, millal leping lõpeb (kas kuupäeva või mingi sündmuse saabumisega). Kui kostja teadis, et tema suurenenud töömaht lõpeb Global 1 projektiga, tulnuks töölepingu lõppemine kuupäevana või selle sündmuse saabumisega määratleda. Vaidlusaluses töölepingus (tl 40-42) on toodud põhjus – töömahu oluline suurenemine laevaehitus siseviimistlusprojektidel, kuid ei ole töölepingu lõppemise aega. See ei ole piisav ja sellega ei saa lugeda TLS § 6 lg-s 2 toodud nõuet täidetuks.
7.2.Kuna vaidlusaluses töölepingus toodud viisil töölepingus kokkulepitud tähtajalise töölepingu sõlmimine ei ole lubatav, ei oma tähendust, kas töötaja mõistis / täpsustas tähtaja tingimusi või pidi mõistma, et tööleping kehtib mingi konkreetse laevaga seotud projekti lõppemiseni.
7.3.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust kostja üldised selgitused, milliseid töövõtulepinguid kostja töövõtjana tööde sõlmimiseks (ümberehitused või uusehitused) sõlmib ja kui pikalt neid töid suhetes tellijaga tehakse, millises etapis siseviimistluse tegijad tööle hakkavad. Kostja selgitused tema töö spetsiifika kohta kirjeldavad pigem töö toimumist intervallidena. See on küsimus kostja kui äriühingu suutlikkusest sõlmida töövõtulepinguid erinevate äriühingutega ning ei oma mõju tööandja suhtele oma töötajatega. Samal põhjusel ei oma tähendust ka see, et tegelikult lõppes tööandjal töö juba 2020. aasta märtsis ja tööandja lubas töötajal olla tasustamata puhkusel järgmise projekti (Global 1) toimumise selgumiseni.
7.4.Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et töötaja töötamine kolme aasta vältel seitsmel erineval objektil, ei pruugi tähendada alati töötamist tähtajatu töölepingu alusel. Praeguses vaidluses kajastab see aga pigem maakohtu siseveendumuse kujunemist, et selline oligi tööandja töö spetsiifika. Kohtu poolt sedastatu ei muuda otsust ebaõigeks.
7.5.Õige on apellandi seisukoht, et lepingu p 1.2. grammatiline tõlgendus osas, mis kasutab sõna „tähtajaline“ tumedamas kirjas, viitab asjaolule, et tegemist on tähtajalise töölepinguga. Samas ei ole maakohus pidanud õigustatult grammatilist tõlgendust asja lahendamisel määravaks, sest kohtul tuleb hinnata ka seda, kas tähtajalise lepingu sõlmimine oli ka sisuliselt lubatav. II
7(10)
8.Kolleegium ei pea õigeks maakohtu seisukohta, et kuigi töölepingu ülesütlemine on vorminõuete rikkumise tõttu tühine, kehtib tööleping ja töötajal on sellest tulenevalt õigus nõuda kehtiva lepingu alusel töötasu (maakohtu otsuse p-d 32 ja 33).
8.1.Toimiku materjalidest nähtuvalt (vt TVK toimik dtl 21-23) tugines töötaja TVK-s asjaolule, et temaga sõlmitud tähtajatu tööleping öeldi üles vorminõudeid rikkudes (TLS § 95 lg 1 mõttes) ja palus selle lõpetada ajal, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2) ehk 26.10.2020, s.o arvestades ühekuulist etteteatamistähtaega. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses. Hageja nõude aluseks saab olla TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1.
8.2.Kuigi TVK leidis, et tööleping ei ole lõppenud ja mõistis tööandjalt välja keskmise töötasu töölt puudutud aja eest, ei vaata kohus läbi TVK otsust ega ole seotud selle õigusliku kvalifikatsiooniga.
8.3.Töötaja tugines TVK-s asjaolule, et sai töösuhte lõppemisest teada MTA teavituskirja kaudu, kui tööandja oli 26.09.2020 vastava kande teinud (TVK toimik, dtl 22, p 2.3). Töötaja esitas TVKle vastava e-MTA registri väljavõtte (TVK toimik, dtl 27). Tööandja on märkinud vastuses TVKle, et ta ei öelnud töölepingut üles; tööandja vormistas töötajaga töölepingu lõppemise kohta käskkirja 25.09.2020, kuid kuna töötaja oli tasustamata puhkusel, ei õnnestunud teadet töötajale samal päeval edastada; töötaja sai töölepingu lõpetamisest teada 26.09.2020 (TVK toimik, dtl 45 p 2.4.). Apellatsioonimenetluses täpsustas kostja, et personalijuht helistas kostjale 25.09.2020, informeerides suuliselt töölepingu lõppemisest ja 26.09.2020 näidati hagejale töökohta saabumisel sellekohast käskkirja. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja poolte 30.09.2020 kirjavahetuse koos tõlkega (tl 135-136), milles hageja möönab, et teda informeeriti töölepingu lõppemisest telefoni teel 25.09.2020. Hageja nimetatud asjaolule vastu ei vaielnud. Kuna poolte vahel nimetatud osas vaidlust ei ole, ei ole vaja asjaolu tõendada ja ringkonnakohus e-kirjavahetust toimikusse ei lisa (TsMS § 238 lg 1 p 1).
8.4.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kuna kostja ei ole hagejaga sõlmitud tähtajatut töölepingut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üles öelnud, on töölepingu ülesütlemine tühine.
9.Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Eelpool nimetatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). TLS § 107 lg 2 järgi ei ole kohtul õigust kaaluda töölepingu lõpetamata jätmist, kui vähemalt üks pool on palunud tööleping lõpetada (vt ka Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 27 ja 32.2). Poolte ringkonnakohtule esitatud vastustest on ilmne, et mõlemad pooled on nõus sellega, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 25.09.2020. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tuleb töötajale, kes on töötanud tööandja juures üks kuni viis aastat, teatada töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Seetõttu lõpetab ringkonnakohus hagejaga sõlmitud töölepingu alates 25.10.2020 kuupäevast.
10.TLS § 109 lg 1 I ja II lause kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Apellant on apellatsioonkaebuses möönnud, et peale töölepingu
8(10)
lõppemist töötaja tööl ei käinud ega töötasu ei saanud. Seega katab hüvitis hageja saamatajäänud tulu. Kui kostja oleks hagejale töö tegemist võimaldanud ja talle töötasu maksnud, poleks hagejal kahju saamatajäänud töötasu näol tekkinud. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Tööandja ei ole taotlenud hüvitise vähendamist ega esitanud praeguses asjas asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hüvitist tuleb töötajale välja mõista väiksemas ulatuses kui seaduses ettenähtud kolm kuud. Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule esitada töötaja õige töötasu arvestus, on kostja selgitanud, et TVK otsuse p-s 53 toodud arvutuskäigus on lähtutud sellest, et hageja töötasu on 7,50 eurot ja et hageja töötas täistööajaga ning neid kriteeriume arvestades on TVK arvutuskäik õige.
11.Kuna maakohus on nõude ebaõigesti kvalifitseerinud, on ebaõige ka maakohtu 22.10.2021 määruse p-s 13 esitatud seisukoht, et hageja saab praeguses menetluses oma nõuet suurendada. TvLS § 58 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Vastuses ringkonnakohtu kirjale selgitas hageja, et esitab lisaks töövaidluskomisjonis esitatud nõudele ka kahju hüvitamise nõude. Riigikohtu praktika kohaselt ongi TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue sisuliselt lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja hõlmab erinevaid kahju liike (vt Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.3 ja 32.4). Täiendavaid aluseid kahju hüvitamiseks pole hageja esile toonud ega tõendanud. Hageja ei ole TVK otsust vaidlustanud osas, millega tema nõue rahuldamata jäeti, seega on TVK otsus selles osas jõustunud. Ringkonnakohus ei saa rahuldada nõuet suuremas osas kui TVK selle rahuldas (3757,50 eurot). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele 3757,50 euro ulatuses ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja nimetatust suurema summa. III
12.Hagi rahuldamise ulatus on 25,05% ja sellega seoses tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu menetluskulud jäävad 25,05% ulatuses kostja ja 74,95% ulatuses hageja kanda. Kostja tegi apellatsioonimenetluses hagejale kompromissiettepaneku 3757,50 euro tasumiseks, millega hageja ei nõustunud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Eeltoodust tulenevalt jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(10)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.