Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
Aktsiaseltsi BHC hagi Julianus Inkasso OÜ, AS-i CREDITINFO EESTI ja MHTechnic OÜ vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi BHC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aktsiaselts BHC, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja Julianus Inkasso OÜ, seaduslik esindaja Oliver Markvart Kostja AS CREDITINFO EESTI, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja MHTechnic OÜ, seaduslik esindaja Madis Helve
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrus ja Harju Maakohtu
19.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10047. Saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
1.Aktsiaselts BHC (hageja) esitas 3. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja I) ja AS-i CREDITINFO EESTI (kostja II) vastu. Kuna kostja I loovutas nõude 23. augustil 2019. a MHTechnik OÜ-le (kostja III), esitas hageja nõude ka viimase vastu. Hageja 14. oktoobril 2019 maakohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt esitas hageja järgmised nõuded:
2-19-10047 1) kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama kostja II peetavas maksehäireregistris veebilehel www.e-krediidiinfo.ee andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal kostja I ees võlg; 2) kohustada kostjat I lõpetama ka mistahes muudes avalikes kanalites, sh ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal kostja I ees võlg; 3) kohustada kostjat III seoses tema poolt hagejale esitatud arvega nr 1135 lõpetama kolmandatele isikutele ning mistahes avalikes kanalites, sh veebilehel www.e-krediidiinfo.ee, ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, välja arvatud jõustunud kohtulahendi alusel, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal kostja III ees võlg. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I 4. jaanuaril 2019 kostja II peetavas maksehäireregistris ebaõigeid andmeid, nagu eksisteeriks hagejal võlg kostja I ees vahemikus 12 800 – 64 000 eurot. Hageja väitel ei ole tal sellist võlga. Kostja I omandas väidetava nõude kostjalt III, kes selle talle loovutas. Nõude väidetavaks aluseks on 20. detsembri 2018. a arve nr 1135 summas 15 342 eurot 50 senti (lisandub käibemaks), mille kostja III oli hagejale esitanud alusetult. Hageja pöördus andmete avaldamise lõpetamiseks nii kostja I kui ka kostja II poole, kuid viimased ei nõustunud andmete avaldamist lõpetama. Kostja I avaldas samu andmeid hageja kohta ka üleriigilise levikuga ajalehtedes Postimees ja Maaleht. Ebaõigete andmete avaldamisega tekitatakse hagejale kahju. Hageja eesmärk on saavutada olukord, et ebaõigeid andmeid ei avaldataks kolmandatele isikutele ühegi avaliku kanali kaudu. Ka kostjal III, kellele on vaidlusalune nõue tagasi loovutatud, tuleb keelata andmete avaldamine, nagu oleks tal nõue hageja vastu, kuna vastasel korral on tal võimalik pöörduda järgmise inkassoteenuse osutaja poole või avaldada ebaõigeid andmeid avalikkusele ise.
2.Kostja I vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ta leidis, et kuna hagejal on võlg, ei olnud avaldatud andmed ebaõiged. Kostja I omandas nõude kostjalt III 26. märtsi 2019. a nõude loovutamise lepingu alusel. Kostja III ja hageja sõlmisid 10. augustil 2017. a töövõtulepingu nr 1008, millega kostja III kohustus arendama ja valmistama MFP (Mobile Floating Pontoon) amfiibsõiduki prototüübi. Puudused on kostja III kõrvaldanud aprilliks 2018. Hageja on kinnitanud, et kostja III on lepingu täitnud. Samas pole hageja arvet lõppsummas 18 411 eurot (sh käibemaks) tasunud.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta väitis, et haldab maksehäireregistrit. Registris olevaid andmeid väljastatakse üksnes lepingulistele klientidele. Kostja II avaldas kostja I edastatud andmetele tuginedes võlanõude hageja vastu maksehäirena
25.aprillil 2019. Kostja II ees vastutab andmete õigsuse eest kostja I. Avaldatud andmed ei ole ebaõiged. Hagejal on kostja I ees võlg alates 4. jaanuarist 2019 lepingu nr 1008 alusel tehtud ja hageja poolt vastu võetud tööde eest tasumata jätmisest.
4.Kostja III vaidles hagile vastu ega nõustunud hagiavalduses esitatud väidetega. Ta väitis, et tal on töövõtulepingust tulenev nõue hageja vastu. Hageja ja kostja III sõlmisid 10. augustil 2017. a teenuse osutamise lepingu (leping) hageja lähteülesande alusel MFP prototüübi väljatöötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes. Lepingu hind oli valmistamiseks hinnaga 40 000 eurot (lisandub käibemaks). 30. jaanuaril 2018. a allkirjastasid hageja ja kostja III üleandmis-vastuvõtuakti nr 3001, mille kohaselt andis kostja III hagejale üle MFP1 prototüübi ja amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiisi akti. 20. detsembril 2018. a väljastas kostja III hagejale arve nr 1135 MFP1 lõppmakse kohta summas 18 411 eurot (sh käibemaks). Hageja ei ole arvet tasunud, kuigi oli kinnitanud, et MFP1 esimene leping on täidetud ja asi lõpetatud.
5.Harju Maakohus jättis 19. aprilli 2021. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2(7)
2-19-10047 Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostjad vastutavad tema ees solidaarselt. Hageja saab igale kostjale ette heita konkreetselt iga kostja tegu ja kasutada nendest igaühe vastu vastavat õiguskaitsevahendit. Vaatamata sellele kinnitas hageja maakohtu istungil, et jääb oma nõude juurde, nagu see on esitatud 14. oktoobri 2019. a hagiavalduse terviktekstis. Maakohus leidis, et hagi rahuldamine kostja I suhtes ei ole enam võimalik, sõltumata sellest, kas kostja I avaldatud andmed olid õiged või mitte. Nimelt loovutas kostja I 23. augustil 2019 nõude tagasi esialgsele võlausaldajale, kostjale III. See asjaolu tõi kaasa kostja I taotlusel avaldatud maksehäire andmete avaldamise lõpetamise kostja II portaalis. Kuna hagi eesmärk oli saavutada ebaõigete andmete avaldamise lõpetamine, ongi hageja sellega sisuliselt oma hagiavalduse eesmärgi kostja I suhtes saavutanud. Samuti tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata hageja nõue kostja I vastu andmete avaldamise lõpetamiseks ka mistahes muudes avalikes kanalites, sh ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias. Ainuüksi andmete avaldamisest ühes ajalehe numbris ei tulene kostja I kestvat kahju tekitavat tegevust. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolusid kogumis arvestades, s.o sellest, et kostja I avaldas teate kostja II portaalis maksehäirena ja ajalehes Postimees. Eeltoodu tõttu on hageja nõue andmete avaldamise lõpetamiseks kõikides avalikes kanalites põhjendamatu, sõltumata sellest, kas vaidlusalused andmed olid ebaõiged või mitte. Hageja nõue andmete avaldamise lõpetamiseks muudes avalikes kanalites on abstraktne ja üldsõnaline. Kostja II portaalis andmete avaldamine on lõpetatud seoses nõude loovutamisega, mis on maksehäire lõpetamise alus. Seetõttu ei ole hagi rahuldamine enam võimalik, sest ära on langenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-st 1 tulenev hageja nõude rahuldamise eeldus, st kostja õigusrikkumine ei ole enam kestev. Ka kostja III vastu esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja esile toodud asjaoludel ei ole VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamine võimalik. Hagis märgitud asjaoludel ei ole kostja III tegevuses hageja õiguste kestva rikkumise tunnuseid. Tegevus, mida hageja kostjale III ette heidab, seisneb ühekordses nõude loovutamises kostjale I. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et kostja III avaldab hageja kohta kestvalt ebaõigeid andmeid kolmandatele isikutele, sh kostjale I, kostjale II või avalikes kanalites. Kostja III veendumus, et tal on hageja vastu nõue, ei ole alus andmete avaldamise lõpetamise nõude rahuldamiseks. Kostja III huvi on suunatud sellele, et hageja oma kohustuse täidaks, mitte andmete avaldamisele. Asjaolusid, millest nähtuks, et hagejat ähvardatakse kahju tekitamisega, ei ole hageja nimetanud. Hageja on esile toonud vaid selle, et kostjal III on õiguslikult võimalik oma nõuet uuesti loovutada ja oma nõude kohta maksehäire avaldada. Kostja teoreetilistel õiguslikel võimalustel oma nõuet kasutada ja käsutada ei ole aga VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõude seisukohast maakohtu arvates tähtsust. Hageja seisukoht, nagu saaks maakohus asja menetlust jätkata, ei lähtu hageja enda esitatud hagiavalduse nõudest ja hagis selgelt väljendatud nõude esitamise eesmärgist. Nimelt tugineb hageja sellele, et tema kohta esitatud andmed olid ebaõiged. Sellel ei ole aga enam tähtsust, sest andmete avaldamine on lõpetatud, s.t hageja on soovitu saavutanud. Ekslik on hageja seisukoht, nagu nähtuks kostja II esitatud tõendist, et maksehäire avaldamine ei ole mitte lõpetatud, vaid on peatatud. Kostja II selgitas, et märge tema andmebaasis on tehtud seoses hagi tagamise määruse täitmisega. Maakohus selgitas, et ta ei arvesta asja lahendamisel seda, et andmete avaldamine peatati Harju Maakohtu
15.augusti 2019. a hagi tagamise määruse alusel. Eeltoodu ei muuda maakohtu järeldusi selle kohta, et kostja I ja kostja II ei avalda enam kostja II portaalis andmeid seoses asjaoluga, et kostja I ei ole
3(7)
2-19-10047 enam nõude omaja. Asjaolu, et kostjal III on nõude omajana põhimõtteliselt võimalik kostja II portaalis andmeid avaldada, ei ole praeguse kohtumenetluse ese.
6.Hageja esitas Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a määruse peale määruskaebuse, millega palus määruskaebuse rahuldada ning maakohtu määruse tühistada. Hageja väitis, et on taotlenud kostjatelt ebaõigete andmete avaldamise keelamist mitte üksnes ühe kostja veebilehel, vaid ka muudes kanalites ja muudele isikutele. Hageja kohta ei ole maksehäire avaldamist lõpetatud, vaid see on peatatud. Seega ei ole hagiga taotletud eesmärk saavutatud. Hageja kohta peatati maksehäire avaldamine üksnes Harju Maakohtu hagi tagamise kohtumäärusest tuleneva sunniga. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 5 järgi kostjate kanda.
7.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostjad leidsid, et ei ole hagi õigeks võtnud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. detsembri 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata, sest hagi rahuldamine ei ole enam ühelgi õiguslikul alusel võimalik. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohus märkis siiski, et nõude tagasiloovutamine kostjale III tõi kaasa maksehäire andmete avaldamise lõpetamise kostja II portaalis. Ka hageja avaldatust saab järeldada, et andmeid ei avaldata, kuid seda ei tehta hageja hinnangul vaid seetõttu, et hagi tagamise määrusega on maksehäire avaldamine peatatud. Niisiis on praegusel juhul hageja poolt kostjatele I ja II ette heidetud tegevus lõpetatud. Seega ei ole täidetud VÕS § 1055 lg-st 1 tulenev eeldus, sest kostja I ja II tegevust ei saa pidada kestvaks. Hageja hagiavalduses taotletud eesmärk kostja I ja II suhtes on juba saavutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja III avaldaks hageja kohta ebaõigeid andmeid. Ei ole alust järeldada ohtu, et kostja III asuks tulevikus hageja kohta mistahes andmeid avaldama. Ainuüksi hüpoteetilisel andmete avaldamise võimalusel ei ole VÕS § 1055 lg 1 mõttes tähtsust. Seega ei ole ka kostja III tegevuse puhul täidetud VÕS § 1055 lg-st 1 tulenevad eeldused ning maakohus leidis põhjendatult, et ka hageja III osas on hagi perspektiivitu. Arvestades, et kostja II avaldas andmeid kostja I taotlusel, tõi asjaolu, et kostja I ei ole enam nõude omaja, kaasa andmete avaldamise lõpetamise kostja II portaalis, mistõttu ei ole hagi rahuldamine ka kostja II suhtes enam õiguslikult võimalik. Maakohus on selgitanud hagejale, et viimase 3. juuli 2019. a hagiavalduses olevad nõuded on ebamäärased ning ei ole esitatud sõnastuses täidetavad, mistõttu palus maakohus hagi täpsustada. Arvestades, et kohus on selgitamiskohustuse täitnud ning hagi eseme ja aluse kohtu ette toomise eest vastutab hageja ise, on hageja etteheide põhjendamatu, sest 5. veebruari 2021. a kohtuistungil palus hageja lähtuda 14. oktoobri 2019. a hagiavalduse terviktekstist, milles oli esitatud ainult nõue ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Arvestades, et hageja esitas 13. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis väite, et hagejal ei tule eristada kostjate vastu esitatud nõudeid, sest kostjad vastutavad solidaarselt, käsitles maakohus solidaarkohustustega seonduvat põhjendatult. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul erinevalt hageja väidetust hagi õigeksvõttu, mis piiranuks hagi läbi vaatamata jätmist. 4(7)
2-19-10047
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega määruskaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse menetlusega seotud kulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja leiab, et kohtud jätsid ebaõigesti hagi läbi vaatamata. Hageja ei esitanud hagi üksnes VÕS § 1055 alusel, hageja tugines ka VÕS §-le 1047. Hageja muutis oma nõude sõnastust maakohtu survel. Maakohtu nõude täitmiseks esitas hageja 14. oktoobril 2019 hagi tervikteksti ja lõplikud taotlused, mille hulgas palus hageja kohustada kostjat III seoses viimase poolt hagejale esitatud arvega lõpetama kolmandatele isikutele ning mistahes avalikes kanalites, sh veebilehel www.e-krediidiinfo.ee, ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, välja arvatud jõustunud kohtulahendi alusel, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja III ees. Taotlused, mille esitamata jätmist maakohus ette heidab, on hageja esitanud. Kostja II avaldas ebaõigeid andmeid ilma, et tal oleks nõudeid hageja vastu olnud. Kostja I hakkas ebaõigeid andmeid hageja kohta avaldama mitu kuud enne, kui kostjalt III väidetava nõude omandas. Kostjad ei ole hageja kohta maksehäire avaldamist lõpetanud, vaid see on peatatud. Seega ei ole hagiga taotletud eesmärk saavutatud. Hageja kohta peatati maksehäire avaldamine üksnes Harju Maakohtu hagi tagamise määrusest tuleneva sunniga. Kostjate tegevus on kestev. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Ei esine ka ühtegi TsMS §-s 423 toodud alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. See, et kostjaid sunniti hagi tagamise kohtumäärusega ebaõigete andmete avaldamine lõpetama, ei tähenda, et hagi eesmärk oleks saavutatud. Oluline on see, et hagi esitamise tingis kostjate tegevus, ja õiguslikud tagajärjed peavad kostjatele olema kohustuslikud kohtuotsusest tulenevalt. Menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda.
10.Kostjad I–III vaidlevad määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12.VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Nimetatud sätte alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 18. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445/46, p 29.2). Hageja 14. oktoobril 2019 maakohtule esitatud hagiavalduse terviktekstist nähtuvalt palus hageja esmalt seda, et maakohus kohustaks kostjaid I ja II lõpetama kostja II peetavas maksehäireregistris veebilehel www.e-krediidiinfo.ee andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal võlg kostja I ees. 5(7)
2-19-10047 Seega esitas hageja kestva õigusrikkumise lõpetamise nõude. Samas nähtub hagiavalduse terviktekstist, et hageja palus mh ka seda, et maakohus kohustaks kostjat I lõpetama ka mistahes muudes avalikes kanalites, sh ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal võlg kostja I ees. Samuti palus hageja, et maakohus kohustaks kostjat III lõpetama kolmandatele isikutele ning mistahes avalikes kanalites, sh veebilehel www.e-krediidiinfo.ee, ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, välja arvatud jõustunud kohtulahendi alusel, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal võlg kostja III ees. Selliste taotluste sõnastusest nähtuvalt ei ole hageja nõudnud üksnes juba avaldatu eemaldamist kostja II peetaval veebilehel www.e-krediidiinfo.ee, vaid ka kostjate I ja III hoidumist edaspidi samu andmeid avaldamast. Hageja nimetas küll ekslikult ka seda nõuet õigusrikkumise lõpetamise nõudeks, kuid see ei muuda tema nõude sisu. Seega esitas hageja lisaks kestva õigusrikkumise lõpetamise nõudele ka uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõude kostjate I ja III vastu.
13.Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda. Eelnimetatud nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et õigusrikkumine jätkuvalt kestaks (oleks kestev), vaid oluline on eelkõige see, kas esineb oht, et tuvastatud õigusrikkumist võidakse tulevikus korrata (vt selle kohta Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80, p 20.2). Eeltoodud seisukoht on jäänud kohtutel tähelepanuta, mistõttu on kohtud vääralt leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks peaks kostjate tegevus olema kestev ning et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel oleks tema hagi rahuldamine võimalik. Esitades uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõude, ei pidanud hageja tuginema muudele asjaoludele kui sellele, et kostjad on tema suhtes õigusrikkumise toime pannud. Sellel, kas kõnealuste andmete avaldamine on kostja II peetavas veebiportaalis lõpetatud või üksnes peatatud, ei ole käesoleva asja lahendamise jaoks iseenesest tähtsust. Kuna uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõude rahuldamine ei eelda, et juba toime pandud õigusrikkumine oleks kestev, on kohtud VÕS § 1055 lg-t 1 vääralt kohaldanud ning ekslikult leidnud, et hagi ei ole ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada. Seetõttu on hagi kostjate I ja III vastu jäetud vääralt TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata. Eelnevat arvestades tuleb kohtute määrused selles osas tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks maakohtule.
14.Kuigi 14. oktoobri 2019. a hagiavalduse tervikteksti lõpus olevates taotluspunktides pole hageja märkinud, et ta esitab uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõude ka kostja II vastu, tugines hageja samas menetlusdokumendis mh asjaolule, et „hageja ei soovi oma nõudes piirduda vaid nimetatud väljaannetega, sest sellisel juhul oleks kostjatel võimalik jätkata andmete avaldamist ikkagi muudes ajalehtedes, sotsiaalmeedias, oma veebilehel vms. Seetõttu taotlebki hageja andmete avaldamise täielikku lõpetamist mistahes avalike kanalite vahendusel“. Kolleegium leiab, et hagiavalduse väiteid arvestades oleks maakohus pidanud välja selgitama, kas hageja soovib esitada uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõude ka kostja II vastu. Seda tegemata on maakohus jätnud välja selgitamata hageja nõuded, rikkudes TsMS § 392 lg 1 p-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus on selle rikkumise jätnud ebaõigesti tähelepanuta. Seetõttu tuleb kohtute määrused ka kostjat II puudutavas osas tühistada ning saata asi ka selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja edasisel menetlemisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas hageja soovib esitada eelnimetatud nõude ka kostja II vastu.
6(7)
2-19-10047
15.Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et hagejal tuleb esile tuua igale kostjale etteheidetav tegu ning et ekslik on hageja seisukoht, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Samas ei ole hageja sellisel ekslikul seisukohal kolleegiumi arvates käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna hageja on siiski tuginenud sellele, et iga kostja avaldas tema kohta ebaõigeid andmeid. See, kas hageja väide vastab tõele ning kas kõigi või mõne kostja tegu oli õigusvastane, tuleb välja selgitada asja sisulise lahendamise käigus. Kui hageja tõendab, et kõik või mõni kostjatest on hageja kohta ebaõigeid andmeid õigusvastaselt avaldanud, esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda (vt käesoleva määruse p 13).
16.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et hageja nõue andmete avaldamise lõpetamiseks muudes avalikes kanalites on abstraktne ja üldsõnaline. Hageja taotletud viisil hageja kohta käivate ja hagejale majanduslikult kahjulike ning ebaõigete andmete avaldamisest kui õigusrikkumisest tulevikus hoidumise nõue on kolleegiumi arvates piisavalt täpselt sõnastatud. Selge on, missuguste andmete avaldamisest hoidumist hageja kostjatelt nõuab ning hageja on nimetanud ka avaldamise võimalikud viisid, milles ta näeb korduva avaldamise ohtu. Taotlus keelata kostjal VÕS § 1055 lg 1 alusel avaldada õigusvastaselt hageja kohta ebaõigeid andmeid (st keeld sellist õigusrikkumist tulevikus toime panna) ei eelda, et hageja peaks hagiavalduses näitama, kellele andmete avaldamisest peab kostja tulevikus hoiduma ning millised avaldamise viisid on keelatud. Samas võib hageja hagiavalduses oma nõuet eeltoodud osas piiritleda. Praegusel juhul hageja seda tegigi, kuid ta oleks võinud ka nõuda, et kostjad ei avaldaks edaspidi tema kohta ebaõigeid andmeid kõrvalistele isikutele, kellele selliste andmete edastamine oleks andmete avaldamine VÕS § 1047 lg 2 mõttes.
17.Kolleegium selgitab, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamist ei välista see, kui hageja ei ole enne või samal ajal nõudnud tema kohta avaldatud ebaõigete andmete parandamist või ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel ja/või talle ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 jj alusel.
18.Kuna kohtute määrused tühistatakse ja asi saadetakse tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulud jaotatakse hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.