(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16466
Kohtuasi
XX avaldus Xxxxxxxxx korteriühistu vastu Tallinn 12.08.2021 ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post: [email protected]) Puudutatud isikud: 1) Xxxxxxxxx korteriühistu (registrikood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jaanus Silm (e-post: [email protected]) 2) YY (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), lepinguline esindaja KO (e-post: [email protected]) 3) RR (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.01.2022.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata osas, milles palutakse tühistada Harju Maakohtu 27.01.2022.a määrus ja tuvastada korteriühistu Xxxxxxxxx erakorralise üldkoosoleku 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a otsuste tühisus.
XX määruskaebus jätta läbi vaatamata osas, milles palutakse tunnistada korteriühistu Xxxxxxxxx erakorralise üldkoosoleku 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a otsused kehtetuks.
4.Võtta asja materjalide juurde: 1) Harju Maakohtu 26.01.2022.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx; 2) korteriühistu Xxxxxxxxx põhikiri; 3) Harju Maakohtu 26.01.2022.a kohtumäärus tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy.
5.XX 02.05.2022.a taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil jätta rahuldamata.
6.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.
7.Rahuldada puudutatud isiku RR taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks. Määrata puudutatud isiku RR põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitise suuruseks 858 eurot (käibemaksuga) ning mõista avaldajalt XXlt puudutatud isiku RR kasuks välja menetluskulud summas 858 eurot (käibemaksuga).
8.Avaldajal XXl tuleb puudutatud isikule RR hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (858 eurot) tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-3, 6-8 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 ei ole edasikaevatavad. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 20.10.2021.a Harju Maakohtule avalduse Xxxxxxxxx korteriühistu (korteriühistu) 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand Xxxxxxxxxxxxx. Kortermajas on registreeritud 3 korteriomandit. Õigusvastaselt on läbiviidud erakorralised üldkoosolekud 08.07.2021.a, 26.07.2021.a, millistel vastuvõetud otsused on avaldaja vaidlustanud tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy. Lisaks on läbi viidud erakorralised üldkoosolekud 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a, millistel vastuvõetud otsused avaldaja vaidlustab.
2.1.Erakorralise üldkoosoleku 12.08.2021.a protokolli kohaselt viidi see läbi Xxxxxxxxx aia lehtlas algusega 16:02 ning sellel osales ühistu 3 liikmest 2 – RR ja YY, puudus XX. Avaldaja hinnangul oleks pidanud osalema ka tema volitatud esindaja, kuid põhikirja p 3.1.3. viidates talle seda võimalust ei antud. Avaldaja hinnangul on tühised kõik koosolekul vastu võetud otsused. Koosoleku kutsus kokku üks korteriomanikest, kes ei olnud ametis olevale juhatusele samasisulist nõuet esitanud. Seega ei kohaldu põhikirja p 6.4.
2-21-16466 Esimese päevakorrapunktina kiideti heaks 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a erakorralistel üldkoosolekutel vastuvõetud otsused. Sisuliselt sooviti seadustada eelmistel koosolekutel paika pandud juhatust, mis ei ole aga võimalik. Teise päevakorrapunktina arutati majandusaasta aruandega seonduvat, kuid selle otsuse pinnalt ei ole võimalik tuletada, mis on selle sisu. Tegemist on TsÜS § 38 lg 2 mõttes tühise tahteavaldusega.
2.2.Kõik 06.09.2021.a erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Üks korteriomanikest kutsus kokku üldkoosoleku, kuid protokollist nähtub, et koosoleku kustusid kokku hoopiski 08.07.2021.a tühise koosoleku otsuse alusel valitud juhatuse liikmed RR ja KO. Päevakorras arutati punkte, mis ei sisaldu koosoleku kokkukutsumise teates. Kokkuvõtlikult kinnitati üle 08.07.2021.a, 26.07.2021.a ja 12.08.2021.a otsused. Lisaks otsustati tagasi kutsuda juhatusest AN, samuti 08.07.2021.a koosolekul valitud RR ja KO ning määrata uus juhatus üheliikmelisena KO isikus. Koosolek on tühine selle kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kutses on kirjas, et kustuda tagasi vana juhatus ja valida uus, seega muid päevakorrapunkte arutada ei saadud. Rikutud on põhikirja p 6.4. Juhatusele ei ole märgitud päevakorraga koosoleku kokku kustumise nõuet esitatud. Seega ei saanud korteriomanik koosolekut kokku kustuda.
3.Avaldajal on põhjendatud huvi nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsused mõjutavad avaldaja õigusi korteriühistu liikmena. Avaldajale kuuluks tegelikult 2 korteriomandit ja nö erakorraliste koosolekute kokkukutsumine algas peale seda, kui avaldaja soovis juba varasemalt kooskõlastatud korteriomandit registreerida. Avaldaja pöördumised lõpetada õigusvastaste koosoleku kutsete edastamine ignoreeritakse. Vaidlustatud koosoleku kutsed on esitatud valede isikute poolt, põhikirja p 6.4 rikkumisega. Põhikirja järgi erakorraline koosolek oleks võimalik kokku kutsuda korteriomanike nõuete alusel, kui korteriomanikud esitavad kõigepealt nõude juhatusele (põhikirja p 6.3), võimaldavad juhatusel koosoleku kokku kutsuda 1 kuu jooksul (põhikirja p 6.4) ning alles juhul, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku 1 kuu jooksul, siis saaks korteriomanikud ise erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik Xxxxxxxxx korteriühistu leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Koosolekutel osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui 50% kaasomandi osadest. Teised korteriomanikud korraldavad ilmselgelt õigusvõimetuid koosolekuid, põhjustades sellega vaidlusi. Koosolekutel ei osalenud juhatuse liige ega üle 50% kaasomandi osast omav kaasomanik. Koosolekute kokkukutsumisel on rikutud põhikirja, koosolekud ei olnud otsustusvõimelised.
5.Puudutatud isik YY teatas, et on vaidlustest väsinud ega soovi seisukohta esitada.
6.Puudutatud isik RR vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
6.1.12.08.2021.a erakorralise üldkoosoleku otsus on kehtiv. Avaldaja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et tal ei lubatud osaleda. Põhikirja järgi on lihtkirjalikult volitatud esindajal igal juhul õigus üldkoosolekust osa võtta. RR koos YYaga esitasid 22.06.2021.a e-kirja teel juhatusele avalduse erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Juhatust on teavitatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise vajadusest ja üldkoosolekud on toimunud rohkem kui kuu aega hiljem (põhikirja p 6.4 alusel).
2-21-16466 MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus on täidetud, kuivõrd kõikide erakorraliste üldkoosolekute (08.07.2021.a, 26.07.2021.a, 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a) sisu on tegelikkuses sama – soov on, et eelnev juhatus lõpetaks seadusvastase tegevuse, taastaks enne seadusvastase tegevusega alustamist kehtinud olukorra, kutsuda juhatusest tagasi AN ning valida uus juhatus. Protokollis on välja toodud puudused, mistõttu ei ole üldkoosolek aruannet kinnitanud. Tegemist ei ole tühise tahteavaldusega.
6.2.06.09.2021.a erakorralise üldkoosoleku otsus on kehtiv. Avaldaja on avalduses lähtunud üksnes RRu poolt ekslikult edastatud koosoleku kutsest, kuigi üldkoosoleku protokollist tulenevalt on aluseks võetud KOa koosoleku kutse, mille päevakorrapunktid kattuvad selgelt üldkoosoleku protokolliga. Jääb arusaamatuks, miks avaldaja on ignoreerinud seda kutset. Kirjalikus vormis koosoleku kokkukutsumise põhjendus on esitatud juhatusele 22.06.2021.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 27.01.2022.a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt kutsub üldkoosoleku korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 1 kohaselt kokku juhatus. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku vähemalt 1/10 korteriomanike nõudmisel, võivad üldkoosoleku kutsuda kokku korteriomanikud ise (MTÜS § 20 lg 3 ja 4).
9.Avaldaja ja korteriühistu ei ole vaidlustanud RRu faktiväiteid, et korteriomanikud nõudsid äriregistri andmetel ühistu juhatuse liikmeks olevalt ANlt 22.06.2021.a üldkoosoleku kokku kutsumist. Selles avalduses on nõutud üldkoosoleku kokkukutsumist ühistu majandustegevusest ülevaate saamiseks ja juhatuse valimiseks.
10.Eelmises lõigus selgitatul puudub määrav tähendus, sest juhatuselt ei saanudki käesoleval juhul üldkoosoleku kokkukutsumist taotleda. 12.08.2021.a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal puudus ühistul juhatus. Hagita menetluses kogub kohus vajadusel ise tõendid (TsMS § 5 lg 3). Kohtu poolt käesoleva tsiviilasja toimikusse võetud 22.02.2021.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on AN volitused juhatuse liikmena lõppenud. Protokolli kohaselt otsustati pikendada AN kui juhatuse liikme ametiseisundi kehtivust kuni 21.02.2023.a, kuid Harju Maakohtu 26.01.2022.a määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx on tuvastatud selle otsuse tühisus. Vaatamata asjaolule, et otsus ei ole veel jõustunud, ei pea kohus käesolevas asjas võimalikuks asuda teistsugusele seisukohale.
11.Elamus on 3 korteriomanikku, kellest 2 olid vaidlusaluste üldkoosolekute korraldamisega seotud ja toetavad üldkoosolekute otsuste kehtivust. Korteriomanikel oli seega õigus 12.08.2021.a üldkoosolek ise kokku kutsuda.
12.12.08.2021.a üldkoosolekul otsustati kutsuda tagasi juhatuse liige AN ja valida juhatuse liikmeteks RR ja KO (päevakorrapunkt 1). 06.09.2021.a üldkoosoleku kutse on allkirjastanud RR. Juhatuse liikmena oli RRul õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Asjaolu, et kutses on viidatud põhikirja p-le 6.4, mis reguleerib korteriomanike õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei väära fakti, et kutse on allkirjastanud juhatuse liige. Kutse õiguslikud tagajärjed ei sõltu selle esitamise alusele viitamisest kutse tekstis, mistõttu ka ebaõige viide ei saa omada käesolevas vaidluses tähendust.
2-21-16466
13.Avaldaja on alusetult väitnud, et ei saanud kasutada üldkoosolekutega seoses advokaadi abi. Avaldaja pole väitnud, et püüdis vaidlusalustel koosolekutel advokaadi kaudu osaleda. Põhikirja p 3.1(3) sisaldab näitlikku loetelu isikutest, kes võivad esindajad olla („[] esindajaks võib [] olla ka []“). Sõnastus on eksitav, kuid sellest ei tulene keeldu volitada üldkoosolekul ennast esindama advokaati. Sellist keeldu ei luba ka seadus, mida avaldajat esindav vandeadvokaat on juba 06.07.2021.a teistele korteriomanikele õigesti teatanud.
14.Tähendust ei oma ühistu põhjendus, et koosolekul oli esindatud vähem kui 50% kaasomandi osadest. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Ühistu põhikirja p-s 6.10 on nähtud ette teisiti – üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui esindatud liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Põhikirja p 6.5 järgi annab iga korteriomandi eseme reaalosa liikmele ühe hääle. Xxxxxxxxx Tallinn elamus on 3 korteriomandit, nagu on õigesti märkinud ka avaldaja. Vaidlusalustel üldkoosolekutel olid esindanud 2 korteriomandit 3-st, mistõttu kvoorum oli olemas. Kohtule pole teada asjaolusid, millest saaks järeldada üldkoosolekute otsuste õigusvastasust. Määruskaebus
15.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, rahuldada avaldaja avaldus tunnistada kehtetuks korteriühistu Xxxxxxxxx erakorralise üldkoosoleku 08.07.2021.a otsused või tuvastada alternatiivselt nende tühisus ja tunnistada kehtetuks korteriühistu Xxxxxxxxx erakorralise üldkoosoleku 26.07.2021.a otsused või tuvastada alternatiivselt nende tühisus ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud selles, et ühistul puudus juhatus. Kohtu seisukoht on meelevaldne, ei põhine kehtival õigusel ega kohtu enda seisukohtadel asjas nr x-xx-xxxxx tehtud määruses. Kohus on nimelt asjas nr x-xx-xxxxx tehtud määruses jaatanud, et 22.02.2021.a protokolli allkirjastamise kaudu on korteriühistu juhataja ametiaja lõppemist kinnitanud korteriomanikud XX ja YY isiklikult. Protokolli allkirjastamisega on juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks vajalik kvoorum selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt väljendanud tahet kiita heaks AN senine tegutsemine KÜ juhatuse liikmena (kuigi tema volitused olid lõppenud) ning pikendada ka tema ametiaega 2 aasta võrra. Käesolevas asjas vaidluse all oleva üldkoosoleku otsusega 12.08.2021.a avaldasid korteriomanikud RR ja YY soovi tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt AN. On loogiliselt võimatu kutsuda juhatuse liikme kohalt tagasi kedagi, keda seal väidetavalt ei ole. Seega on ka korteriomanikud veel 12.08.2021.a otsusele allkirju andes kinnitanud, et AN oli juhatuse liikmeks. Sellega on nad ka kinnitanud, et järelikult 22.02.2021.a otsusega pikenesid AN juhatuse liikme volitused.
17.Sellest tulenevalt on väär ka kogu järgnev käsitlus, justkui olnuks teistel korteriomanikel võimalik ise suvaliste ette teatamise tähtaegadega kutsuda kokku üldkoosoleku 12.08.2021.a ja nagu oleks RR olnud 06.09.2021.a koosoleku kokkukutsumisel juhatuse liige ning ka endale teadmata kutsunud 06.09.2021.a koosoleku kokku juhatuse liikmena (kuigi ta ise selgelt väljendas, et kutsub koosoleku kokku korteriomanikuna).
18.Kohus on vääralt tuvastanud, et korteriomanikud nõudsid äriregistri andmetel ühistu juhatuse liikmeks olevalt ANlt 22.06.2021.a üldkoosoleku kokku kutsumist. RRu kirjalik avaldus on esitatud 30.06.2021.a. Veel on oluline tähele panna, et selle nõude alusel kutsus RR kokku 08.07.2021.a ja/või 26.07.2021.a erakorralised üldkoosolekud, mille otsuste tühisus on tuvastatud tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy tehtud lahendis. Mõistlikkuse ja õiguskindluse
2-21-16466 põhimõttest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et isegi juhul, kui korteriomanikud kutsuvad kokku õigusvõimetu üldkoosoleku, tuleb lugeda kõik sellele eelnenud nõuded erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks õigusvõimetu üldkoosoleku kokku tulemisega realiseerituks ja kui korteriomanikud näevad vajadust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, tuleks alustada taaskord kõigepealt nõude esitamisest juhatusele. Oleks mõeldamatu, et ühel korral erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise nõude esitamine ühe korteriomaniku poolt annaks kõigile korteriomanikele õiguse ja võimaluse oma suva järgi iga 7 päeva järel uue koosoleku uute küsimuste arutamiseks kokku kutsuda.
19.Kokkuvõttes on 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute otsused tühised, kuna koosolekute kokkukutsumisel on oluliselt rikutud põhikirja sätteid.
20.Isegi kui üldkoosolekute kokku kutsumine olnuks õiguspärane, ei oleks koosolekud olnud otsustusvõimelised. Nimelt sätestab KrtS § 20 lg 2, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 17 lg 2 teine lause sätestab, et kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohus on oma määruse põhjendustes asunud ekslikult seisukohale, justkui sätestaks korteriühistu põhikiri teisiti KrtS § 20 lg-s 2 sätestatust. KÜ põhikiri ei sätesta, et KrtS § 20 lg 2 ei kohalduks. Kuivõrd KrtS § 20 lg 2 tänane sõnastus hakkas kehtima oluliselt hiljem, kui põhikirja tekst kinnitati, tulnuks selles sätestatud põhimõtte kohaldumise välistamiseks näha see ette selgesõnalise põhikirja muudatusega. Seda aga tehtud ei ole. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna sellelt puudus avaldaja, kellele kuulub üle poole kaasomandi osast.
21.Kohus on küll asjas nr y-yy-yyyyy tehtud määruses asunud seisukohale, et selles asjas tühiseks tunnistatud otsuste (juulis 2021 peetud üldkoosolekute otsused) kinnitamine hilisematel üldkoosolekutel ei mõjuta otsuste tühisust, KrtS § 29 lg-st 2 järelduvalt ei kohaldu TsÜS § 38 lg 5 korteriühistute suhtes (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 SE seletuskiri, lk 57), kuid ei ole käesolevas asjas võtnud selget seisukohta, kas otsused, mis osutusid asjas nr y-yy-yyyyy tühisteks, on tühised ka pärast nende kinnitamist 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a otsustega või mitte. Jättes tuvastamata 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a „kinnitamiste“ tühisuse, on kohus loonud ebaselge olukorra, kus ühelt poolt on algsed otsused tühised, kuid nende kinnitamine hilisemate otsustega justkui kehtiv.
22.Ka juhul, kui koosolekud olnuks kokku kutsutud nõuetele vastavalt ja need oleks olnud otsustuvõimelised, ei oleks nendel osalenud korteriomanike häältega võimalik otsustada näiteks RRule loa andmist õhksoojuspumba paigaldamiseks ja enda korteri küttelahenduse muutmiseks („ülekinnitatud“ 12.08.2021 üldkoosoleku protokolli otsusega nr 1 ja 06.09.2021 üldkoosoleku protokolli otsusega punktis 1e). Kohtupraktikas on leitud, et sellisteks küsimusteks, mille puhul ei ole tegemist korteriühistu majandustegevusega ja vajalik on kõigi kaasomanike kokkulepe AÕS § 72 lg 1 või AÕS 74 lg 1 kohaselt on näiteks parkimiskohtade kindlaksmääramine ja enda korteri kütteliigi muutmine. Xxxxxxxxx puhul tuleb silmas pidada, et üle 50% kaasomandist kuulub avaldajale, mistõttu on temal võimalik teha kaasomanike enamuse pädevusse kuuluvaid otsuseid.
23.Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja väite selle kohta, et vastaspoolel olevad korteriomanikud RR ja YY käituvad üldkoosolekuid kokku kutsudes ja otsuseid tehes pahatahtlikult ja heade kommetega vastuolus olukorras, kus tegelikult on korteriomanike poolt kokku lepitud, et majas moodustatakse veel üks korteriomand, mis kuulub avaldajale. Avaldaja leiab, et kõik ja mistahes otsused, mida teised korteriomanikud püüavad teha nende poolt väidetava „häälte enamusega“ on vastuolus heade kommetega ning ka seetõttu tühised (TsÜS
2-21-16466 § 38 lg 2). Kohtul tulnuks avaldaja nende väidete kontrollimiseks koguda ise tõendeid. See olnuks ka äärmiselt lihtne, kuna sama kohtu menetluses on hagiavaldus RRu ja YYa nõusolekute saamiseks ja sellega seonduvad tõendid.
24.Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et avaldaja on alusetult väitnud, et ei saanud kasutada üldkoosolekutega seoses advokaadi abi, kuna avaldaja pole väitnud, et püüdis vaidlusalustel koosolekutel advokaadi kaudu osaleda. Avaldaja püüdis osaleda advokaadi vahendusel, andes sellest juba varakult teada koosolekut korraldavatele isikutele. Olles saanud selge vastuse, et advokaati koosolekule ei lasta, ei pidanud esindaja mõistlikuks koosoleku kohta ilmuda. Olukorras, kus koosolekute korraldajad ja end juhatuse liikmeteks pidavad isikud on sõnaselgelt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldaja advokaadist esindajale teatanud, et nad ei lase tal koosolekul osaleda olenemata tema selgitustest, ei saa ju kuidagi olla mõistlik eeldada, et advokaat peab lisaks veel füüsiliselt kohale minema, et veenduda koosolekult kõrvale jäämises. Menetlusosaliste seisukohad
25.Puudutatud isik Xxxxxxxxx korteriühistu toetas määruskaebust. Koosolekud ei olnud otsustusvõimelised. Põhikiri ei sätesta, et KrtS § 20 lg 2 ei kohalduks. Kuna KrtS § 20 lg 2 tänane sõnastus hakkas kehtima oluliselt hiljem, kui põhikirja tekst, tulnuks selles sätestatud põhimõtte kohaldumise vältimiseks näha ette see selgesõnalise põhikirja muudatusega, mida tehtud ei ole. Tarbetut segadust tekitab ka asjaolu, et kohus ei ole võtnud selget seisukohta otsuste ülekinnitamise osas.
26.Puudutatud isik YY palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Avaldaja taotlus on asjasse mitte puutuv, kuna vaidlustab 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a otsuseid. 12.08.2021.a koosoleku kokkukutsumise ajal veel ei olnud 08.07.2021.a koosoleku otsuse tühisus teada. Seega oli 08.07.2021.a valitud juhatus vähemalt ühistu siseselt õiguslik. Põhikirja järgi on igal korteriomanikul 1 hääl ja selles pole juttu kaasomandi osast. Põhikirja sätteid ei ole koosolekute kokkukutsumisel rikutud. Koosolekud olid otsustusvõimelised, kuna 3-st liikmest olid kohal 2. Hoopis avaldaja ja AN on käitunud heade kommete vastaselt, kuna pole arvestanud teiste korteriomanikega.
27.Puudutatud isik RR palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu liikmetel RRul ja YYal oli õigus erakorraliste üldkoosolekute kokku kustumiseks. Kohus on tuginenud 22.02.2021.a üldkoosolekuga seotud e-kirjavahetusele, millest tulenevalt on AN esitanud teabe selle kohta, et tema volitused juhatuses on lõppenud. Korteriühistu liikmed pidasid vajalikuks lähtuda äriregistri andmetest seni, kuni kohus on otsustanud vastupidist, sh vormistades igaks juhuks ka AN tagasi kutsumise juhul, kui kohus peaks hindama 22.02.2021.a üldkoosoleku läbiviimise korrektseks. Avalduse juhatusele esitasid nii RR kui YY. Põhikiri ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Korteriühistu kvoorumite arvestatakse hääleõiguslike omanike üksikhäälte arvu järgi. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta soovis erakorralistel üldkoosolekutel esindaja abil osaleda. Vaidlusaluste koosolekute otsused on kehtivad. Menetluse edasine käik
28.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-16466
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Esmalt peab Tallinna Ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millises osas on määruskaebuse läbivaatamine võimalik. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
30.Harju Maakohtule 20.10.2021.a esitatud avalduses palus avaldaja kohtul tuvastada korteriühistu Xxxxxxxxx erakorraliste üldkoosolekute 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a otsuste tühisus. Need nõuded võttis maakohus menetlusse 10.11.2021.a määrusega ja lahendas vaidlustatud määrusega. Muid nõudeid ei ole maakohus käesolevas tsiviilasjas menetlenud.
31.Määruskaebuse resolutsiooni p-st 2 nähtuvalt palub avaldaja vaidlustatud maakohtu määruse tühistada, rahuldada avaldaja avaldus tunnistada kehtetuks korteriühistu erakorralise üldkoosoleku 08.07.2021.a otsused või tuvastada alternatiivselt nende tühisus ja tunnistada kehtetuks korteriühistu erakorralise üldkoosoleku 26.07.2021.a otsused või tuvastada alternatiivselt nende tühisus.
32.Seega on avaldaja määruskaebusega nõudeid laiendanud, mis ei ole seadusest tulenevalt lubatav. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse kohta sätestatud, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda määrus- või apellatsioonkaebuse esitamisel selle eset muuta.
33.Eelnevast tulenevalt on maakohus määruskaebuse valesti menetlusse võtnud osas, milles avaldaja palub tunnistada korteriühistu erakorraliste üldkoosolekute 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a otsused kehtetuks. Selles osas tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei vasta määruskaebuse väidetele, mis seonduvad vaidlusaluste erakorraliste üldkoosolekute otsuste väidetava kehtetusega.
34.Puudutatud isik YY on ringkonnakohtu hinnangul juhtinud õigesti tähelepanu, et avaldaja vaidlustas määruskaebuse resolutsiooniga asjasse mittepuutuvad otsused. Samas on kaebuse sisust arusaadav, et selle esemeks on nõue tuvastada korteriühistu 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute otsuste tühisus ning kaebuse läbivaatamine selles osas ei ole takistatud.
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 21 alusel tuleb täiendada ja muuta kohtumääruse õiguslikke põhjendusi (p-d 40-52, 57-66, 71). Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega, välja arvatud osas, milles neid vastavalt käesoleva määruse põhjendustele muudab ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb osas, milles avaldaja palub vaidlustatud määruse tühistada ja tuvastada korteriühistu erakorralise üldkoosoleku 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a otsuste tühisus, rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus eksinud selles, et ühistul puudus juhatus, milline seisukoht ei põhine ka kohtu enda seisukohtadel asjas nr x-xx-xxxxx tehtud määruses. Viimase väite kontrollimiseks kogus ringkonnakohus TsMS § 477 lg 7 alusel omal algatusel
2-21-16466 tõendeid ning võtab asja juurde Harju Maakohtu poolt 26.01.2022.a tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud määruse (tlk 173-174).
37.Määrusest nähtuvalt tuvastas maakohus, et korteriühistu juhatuse liige AN kinnitas oma ametiaja lõppemist nii YYale 22.02.2021.a saadetud e-kirjas kui ka korteriühistu 22.02.2021.a üldkoosoleku protokollis ning kuna ühistu ei tõendanud, et korteriomanikele teatati üldkoosolekust nõuetekohaselt ette, on korteriühistu 22.02.2021.a üldkoosoleku otsused (mh otsus juhatuse liikme AN ametiaja pikendamise kohta kuni 21.02.2023.a) tühised. Seega ei vasta kaebaja väide kohtu vastukäivatest seisukohtadest erinevates tsiviilasjades tõele.
38.Küsimust sellest, kas maakohus on eksinud hinnangus, et korteriühistul puudus juhatus, ei saa käesolev kolleegium lahendada, kuna tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud lõpplahendile esitatud määruskaebust vaatab läbi teine kohtukoosseis. Rõhutada tuleb siiski seda, et kui viidatud maakohtu määrus muutmata kujul jõustub, osutub õigeks ka vaidlustatud määruses avaldatud kohtu seisukoht korteriühistu juhatuse puudumise kohta.
39.Kuivõrd tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud lõpplahend ei ole jõustunud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul kontrollida korteriühistu 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute otsuste võimalikku tühisust ka alternatiivsel alusel, so eeldades, et korteriühistul oli vaidlustatud otsuste tegemise ajal juhatus olemas. Sellega seonduvalt kogus ringkonnakohus tõendeid ja võtab asja juurde korteriühistu põhikirja (tlk 175-178). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevalt (p-d 40-52).
40.Kohus asus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud määruse alusel eespool seisukohale, et korteriühistul puudus vaidlusaluste koosolekute otsuste vastuvõtmise ajal juhatus. Arvestades, et määrus ei ole jõustunud, kontrollib kohus korteriühistu 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute otsuste võimalikku tühisust ka eeldusel, et 22.02.2021.a üldkoosolekul pikendati senise juhatuse volitusi kehtivalt ja vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli korteriühistul juhatus AN isikus olemas.
41.Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt kutsuti korteriühistu 12.08.2021.a erakorraline üldkoosolek kokku YYa poolt (tlk 26) ning 06.09.2021.a erakorraline koosolek kokku nii RRu (tlk 29) kui ka YYa volitatud esindaja KOa (tlk 74-75) poolt. Asjas ei ole vaidlust selles, et nii RR kui YY on korteriühistu liikmed. Vaidluse all on, kas nimetatud isikutel oli korteriühistu liikmetena õigus koosolekud kokku kutsuda ja kas koosolekute kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud.
42.Korteriühistu põhikirja punkt 6.3. sätestab, et ühistu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus peab korraliselt üldkoosoleku kokku kustuma kord aastas (I kvartalis) aastaaruannete ja aastakava kinnitamiseks ning erakorraliselt, kui ühistu huvid seda nõuavad. Juhatus peab erakorraliselt üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks ühistu eluruumide või mitteeluruumide omanikest, juhatuse või revisjonikomisjoni liige. Põhikirja punkt 6.4. sätestab, et kui juhatus ei ole 1 kuu jooksul avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud, võivad ühistu liikmed pöörduda vastava avaldusega ühistu revisjoni poole või vastavalt p-le 6.9. üldkoosoleku ise kokku kutsuda.
43.Puudutatud isiku RR poolt esitatud tõendist nähtuvalt nõudsid tema ja YY äriregistri andmetel ühistu juhatuse liikmeks olevalt ANlt 22.06.2021.a üldkoosoleku kokku kutsumist (tlk 52-55). Nimetatud pöördumise p-st 4 nähtuvalt taotlesid korteriühistu liikmed juhatuselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, et saada ülevaadet ja saavutada kontroll ühistu majandustegevuse üle. Sealjuures sooviti, et päevakorras oleks omanike volituseta tehtud
2-21-16466 kulutuste kandmise küsimus, sellega seonduv korteriühistu edasine tegevuskava ning juhatuse valimine (tlk 53 pöördel). Avaldaja on seisukohal, et pöördumine oleks tulnud esitada kirjalikus vormis nagu seda nõuab korteriühistu põhikirja p 6.3.
44.Kohus märgib, et TsÜS § 80 lg 1 kohaselt loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 2 kohaselt peab elektroonilise vormi järgmiseks olema tehing tehtud püsivat taasesitamist võimaldavas vormis, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Arvestades, et pöördumine on digitaalselt allkirjastatud nii RRu kui YYa poolt (tlk 55) ning selles on ära näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendus, ei ole korteriühistu liikmed põhikirja p-s 6.3. sätestatud vormi- ja sisunõudeid rikkunud ning juhatusel tekkis kohustus üldkoosolek kokku kutsuda.
45.Korteriühistu ei ole asjas tuginenud kordagi väitele, et pole 22.06.2021.a pöördumist kätte saanud. Seega lähtub kohus eeldusest, et pöördumine on ühistu äriregistrist nähtuva juhatuseni jõudnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole juhatus AN isikus pöördumise saamisest 1 kuu jooksul (ega ka hiljem) kokku kutsunud ühtki korteriühistu üldkoosolekut. Kohtu hinnangul läks selle korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise õigus seega põhikirja p 6.4. alusel üle korteriomanikele.
46.Selles osas olid korteriomanikud seotud korteriühistu põhikirja p 6.9. nõuetega, mis sätestab, et erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb kirjalikult ette teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.
47.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kutsus 12.08.2021.a erakorralise üldkoosoleku kokku YY 04.08.2021.a (tlk 57 pöördel). Kutsest nähtuvalt toimub koosolek 12.08.2021.a algusega 16.00 aadressil Xxxxxxxxx, aias (lehtlas) järgmise päevakorraga: 1) 08.07.21 ka 26.07.21 üldkoosolekutest, 2) KÜ Xxxxxxxxx 2020.a majandusaasta aruandest, 3) jooksvad küsimused (tlk 26-27). Kutse on digitaalselt allkirjastatud. Kuna avaldaja ei ole väitnud, et ei saanud kutset õigeaegselt kätte, lähtub kohus eeldusest, et avaldaja sai selle kätte 7 päeva enne koosoleku toimumist. Arvestades üldkoosolekust ette teatamise aega, üldkoosoleku kutse sisu ja asjaolu, et kutse on digitaalselt allkirjastatud, ei tuvasta kohus selle koosoleku kokkukutsumisel põhikirja p 6.9. nõuete olulist rikkumist.
48.12.08.2021.a erakorralise üldkoosoleku kutse sai kätte ka juhatuse liige AN (tlk 57), kelle 11.08.2021.a vastuse kohaselt on üldkoosoleku kokkukutsumine ootel seni, kuni kohtumenetluses ei ole selgunud korteriomanike poolt kokku kutsutud üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimus (tlk 56). Kirjeldatud keeldumisest järeldab kohus, et sisuliselt on juhatus vähemalt üldkoosoleku(te) kokkukutsumise küsimuses oma pädevuse teostamisest kuni kohtumenetluse lõpuni loobunud. Kujunenud olukorras ei saa korteriühistu liikmetelt mõistlikult võttes nõuda aina uute pöördumiste ja üldkoosoleku kokkukutsumise palvete esitamist, mis, juhatuse eelnevalt kirjeldatud vastust arvestades, oleksid nagunii eduka tulemuseta jäänud.
49.Arvestades eeltoodut, ei ole asjaolu, et korteriühistu liikmed ei esitanud põhikirja p 6.3. alusel enne 06.09.2021.a erakorralise koosoleku kokkukutsumist veelkordset pöördumist juhatusele, käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena. Kohus on seisukohal, et korteriühistu liikmetel oli 22.06.2021.a pöördumisele ja juhatuse järgnevale käitumisele tuginedes põhikirja punkt 6.4. alusel õigus kokku kutsuda ka korteriühistu
2-21-16466 06.09.2021.a erakorraline üldkoosolek, teatades selles korteriühistu liikmetele ette põhikirja ps 6.9. ette nähtud korras.
50.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastati avaldajale 06.09.2021.a üldkoosoleku kohta 2 erinevat kutset. Esimese neist (millele tugineti ka avalduses), edastas RR 28.08.2021.a (tlk 2930) ning sellest nähtuvalt toimub koosolek 06.09.2021.a algusega 16:00 aadressil Xxxxxxxxx aias (lehtlas) järgmise päevakorraga: 1) KÜ Xxxxxxxxx vana juhatuse tagasikustumine; 2) KÜ Xxxxxxxxx uue juhatuse valimine. Teise kutse, mille kättesaamist avaldaja samuti kinnitanud on (tlk 171 pöördel) edastas 29.08.2021.a (tlk 74) KO YYa volitatud esindajana (tlk 75-78) ning sellest nähtuvalt toimub koosolek 06.09.2021.a kell 16.00 aadressil Xxxxxxxxx aias (lehtlas) järgmise päevakorraga: 1) koosoleku seisukohad 08.07,221, 26.07.21 ja 12.08.21 üldkoosoleku otsuste (sh uue juhatuse valimise) kohta; 2) juhatuse tagasikutsumine ja uue valimine; 3) jooksvad küsimused. Kuna avaldaja ei ole väitnud, et ei saanud kutseid õigeaegselt kätte, lähtub kohus eeldusest, et avaldaja sai need kätte 7 päeva enne koosoleku toimumist. Arvestades üldkoosolekust ette teatamise aega, üldkoosoleku kutsete sisu ja asjaolu, et kutsed on digitaalselt allkirjastatud, ei tuvasta kohus ka selle koosoleku kokkukutsumisel põhikirja p
6.9.nõuete olulist rikkumist.
51.Kuivõrd 12.08.2021.a kui ka 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute protokollidest (tlk 23, 105) nähtuvalt viidi üldkoosolekud läbi sama päevakorraga, mis olid märgitud YYa poolt 04.08.2021.a ja 29.08.2021.a edastatud ja avaldaja poolt kätte saadud kutsetel, on põhjendamatu avaldaja etteheide, et koosolekul arutati punkte, mis ei sisaldu koosoleku kokkukutsumise kutses.
52.Kokkuvõttes asub kohus eelnevalt nimetatud tõendite alusel seisukohale, et korteriühistu liikmed ei ole kummagi vaidlusaluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel põhikirja nõudeid oluliselt rikkunud.
53.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et vaidlusalused üldkoosolekud ei olnud otsustusvõimelised. Maakohus ei ole selles osas materiaalõigust vääralt kohaldanud ja on KrtS § 20 lg 2 ning korteriühistu põhikirja alusel õigesti leidnud, et käesoleval juhul tuleb vaidlusaluste üldkoosolekute otsustusvõimelisuse küsimuse hindamisel lähtuda põhikirja punktis 6.10. sätestatud erisusest, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal olevatele liikmetele või nende volitatud esindajatele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Kuna asjas puudub vaidlus ka selle üle, et korteriühistus on 3 liiget ning 2 neist osalesid nii 12.08.2021.a kui ka 06.09.2021.a erakorralistel üldkoosolekutel, omades põhikirja punkt 6.5. alusel kumbki üht häält, on maakohus õigesti järeldanud ka seda, et kvooruminõuded olid mõlemal koosolekul täidetud.
54.Nõustuda ei ole võimalik määruskaebuse väitega, et põhikirja punkt 6.10. on seadusega vastuolus, arvestades, et KrtS § 20 lg 2 sätestab expressis verbis õiguse põhikirjaga ette näha erisusi seaduses sätestatud üldreeglist, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui korteriühistu liikmed soovivad otsustusvõimelisuse osas edaspidi lähtuda seaduses kehtestatud üldreeglist, tuleb neil vastavalt muuta põhikirja.
55.Määruskaebuses tuginetakse uue asjaoluna sellele, et tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy tehtud määruses tuvastas kohus juuli 2021.a üldkoosoleku otsuste tühisuse. TsMS § 662 lg 3 alusel on uute asjaolude esitamine määruskaebuse põhjendamiseks iseenesest lubatav. Nimetatud asjaolu kontrollimiseks kogus ringkonnakohus omal algatusel tõendeid ja võtab asja materjalide juurde
2-21-16466 tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy Harju Maakohtu poolt 26.01.2022.a tehtud määruse (tlk 179-180), millest nähtuvalt rahuldas kohus XX avalduse ning tuvastas, et korteriühistu Xxxxxxxxx 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a üldkoosolekute otsused on tühised. Kohtute infosüsteemi andmetel on määrus jõustunud 12.02.2022.a.
56.Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus avaldaja etteheitega, et maakohtul tulnuks vaidlustatud määruses esitada ka põhjendused, miks on vaatamata korteriühistu tühiseks osutunud 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a üldkoosolekute otsustele, vaidlustatud 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorralistel üldkoosolekutel vastuvõetud otsused kehtivad. Eelnev rikkumine ei tingi siiski maakohtu määruse tühistamist ning avalduse uueks läbivaatamiseks saatmist, kuna maakohtu eksimuse saab määruskaebusmenetluses parandada ringkonnakohus. Vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi tuleb täiendada järgnevalt (p 57-66).
57.Korteriühistu organi otsuse kehtetust reguleerib KrtS § 29, mille lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
58.Kohus asus eespool seisukohale, et ei ole käesolevas asjas vaidlustatud erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumisel tuvastanud põhikirja, seaduse ega ka korteriomanike kokkuleppe olulist rikkumist. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kuigi kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastas maakohus 26.01.2021.a tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy korteriühistu 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a üldkoosolekute otsuste tühisuse, ei mõjuta see asjaolu vaidlustatud 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorralistel üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste kehtivust.
59.Kohus osundab, et kuigi kohtupraktika kohaselt ei saa tühist otsust erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada, saab vastu võtta sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning vana otsus on jätkuvalt tühine (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.12.2012.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12, p 12). Kui osanikud võtavad vastu uue sama sisuga otsuse, on sellel iseseisev edasiulatuv õigusjõud ehk see kehtib alates otsuse tegemisest. Selleks, et teha kindlaks, mida osanikud vaidlusaluses otsuses otsustasid ja kas tegu on otsusega, millel on iseseisev õigusjõud, tuleb vaidlusalust otsust tõlgendada. Privaatautonoomia põhimõte võimaldab tõlgendada isikute tahte edasiulatuvalt kehtivaks isegi juhul, kui esialgu avaldatud tahe oli väljendatud mingil põhjusel tühiseks osutunud tehingus, kuid mille tühisuse alused hiljem kõrvaldatakse. Samamoodi tuleb privaatautonoomia põhimõtet arvestada ka juriidilise isiku organi otsuste tõlgendamisel ja nende kehtivuse hindamisel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-3069, p-d 11, 12, 17).
60.Korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.04.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Üldkoosoleku otsus kujuneb seega korteriühistu liikmete häälte kui tahteavalduste kogumist ja on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh kõigile lepingutele ja muudele mitmepoolsetele tehingutele. Seega kohalduvad otsuse kui mitmepoolse tehingu tõlgendamisele üldjoontes sarnased põhimõtted nagu ka lepingu tõlgendamisele ja kesksel kohal on otsuses väljendatud tahte väljaselgitamine.
2-21-16466
61.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 8 kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.
62.Vaidlusaluse 12.08.2021.a erakorralise üldkoosoleku protokollist (tlk 23) nähtuvalt võeti sellel koosolekul vastu järgmised otsused: 1) kinnitada üle 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a koosolekute kõik otsused, sh ebaseadusliku juhataja AN tagandamine ja uue juhatuse koosseisus RR ja KO valimine; 2) lükata tagasi AN koostatud 2020.a ja 2019.a majandusaastate aruanded.
63.Sealjuures 08.07.2021.a erakorralise üldkoosoleku protokollist (tlk 9) nähtuvalt olid sellel koosolekul vastu võetud järgmised otsused: 1) kiita heaks põhjendused 22.02.2021.a „üldkoosoleku“ õigustühisusest, kuna selle kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise ja läbiviimise korda, liikmetele ei saadetud kutseid, puudub koosolekust osavõtnute nimekiri, protokollis puudub selle toimumise aeg, üldkoosolekut reaalselt ei toimunudki st juhataja jäi valimata ning AN ei ole korteriühistu juhataja; 2) kiita heaks liikmete 22.06.2021.a avaldus Xxxxxxxxx korteriühistu juhatusele; 3) valida uus juhatus järgnevaks 1 aastaks (kuni 08.07.2022.a) koosseisus RR ja KO.
64.26.07.2021.a erakorralise üldkoosoleku protokollist (tlk 14) nähtuvalt olid sellel vastu võetud järgmised otsused: 1) kinnitada üle kõik 08.07.2021.a otsused, sh ebaseadusliku juhataja AN tagandamine ja uue juhatuse koosseisus RR ja KO valimine; 2) seoses Xxxxxxxxx elamu renoveerimisega ANl ja XXl: koheselt lõpetada ebaseaduslik tegevus renoveerimis- ja restaureerimisprojekti elluviimisel; taastada hiljemalt 31.10.2021.a-ks varikatused vähemalt krt 2 ja krt 3/4 välisuste kohal ja koristad aõuelt ehituspraht, seejärel taastada õueala, sh teed ja muruplatsid endisel kujul (enne 2014.a); kõigiks edasisteks töödeks kinnistul ja eluhoone kaasomandis oleval osal küsida luba üldkoosolekult; 3) kiita heaks ettepanek tasuda kõik kase likvideerimisega seotud kulud remondifondist ja ANl esitada kõik kuludokumendid uuele juhatusele; 4) nõustuda RRu taotlusega paigaldada paariks päevaks ette aia äärde õuele konteineri paigaldamisega; 5) anda luba RRule vesi-õhk soojuspumba paigaldamiseks (koht selgub läbirääkimistes muinsuskaitsega).
65.Vaidlusaluse 06.09.2021.a erakorralise üldkoosoleku protokollist (tlk 105) nähtuvalt võeti sellel koosolekul vastu järgmised otsused: Päevakorrapunkt 1: koosoleku seisukohad 08.07., 26.07, ja 12.08.2021.a üldkoosoleku otsuste kohta: 08.07.2021 üldkoosoleku otsused: 1.a) 22.02.2021.a üldkoosoleku osas seisukohta uuesti mitte võtta, kuna see on kohtumenetluses; 1b) üle kinnitada liikmete otsus 22.06.2021.a avalduse kohta Xxxxxxxxx korteriühistu juhatusele (avaldus heaks kiita); 1c) üle kinnitada ebaseadusliku juhataja AN tagandamine ja uue juhatuse koosseisus RR ja KO valimine 1 aastaks (kuni 08.07.22). Seega on 08.07.2021.a üldkoosoleku 2 otsust 3-st üle kinnitatud. 26.07.2021 üldkoosoleku otsused: 1d) üle kinnitada vastuvõetud otsuse Xxxxxxxxx elamu renoveerimisest; 1e) üle kinnitada kõik otsused maha võetud kase likvideerimiskulude tasumisest, konteineri paigaldusest ja soojuspumba paigaldusest; seega on 26.07.2021.a kõik otsused üle kinnitatud. 12.08.2021.a üldkoosoleku otsused: 1f) üle kinnitada otsus KÜ Xxxxxxxxx 2020.a majandusaasta aruandest. Päevakorrapunkt 2: juhatuse tagasikustumine ja uue valimine: 2a) kutsuda tagasi ikka veel registris juhatajana seisev AN ja 07.07.2021.a valitud juhatusel (RR ja KO) tagasi astuda; 2b)
2-21-16466 valida uus juhatus või juhataja vastavalt põhikirjale 2 aastaks; 2c) valida uus juhatus 1liikmeline; 2d) valida uueks juhatajaks KO.
66.Kohus on nimetatud protokolle VÕS § 29 lg-te 1, 4 ja 8 abil tõlgendades seisukohal, et kuigi 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a erakorraliste üldkoosolekute tühiseid otsuseid ei saa kinnitada, saab vaidlusaluseid 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a otsuseid, millega kinnitati üle 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a otsused, tõlgendada selliselt, et nendega sooviti edasiulatuvalt: 1) juhatusest tagasi kutsuda senine juhatuse liige AN ning valida uus juhatus, mis koosnes RRust ja KOast; 2) kiita heaks korteriühistu liikmete 22.06.2021.a avaldus Xxxxxxxxx korteriühistu juhatusele; 3) teha seoses Xxxxxxxxx elamu renoveerimisega ANle ja XXle ettekirjutused; 4) kiita heaks kõigi kase likvideerimisega seotud kulude tasumine remondifondist ja teha ANle kohustuseks esitada uuele juhatusele kõik kuludokumendid; 5) anda RRule load paigaldada vesi-õhk soojuspump (mille koht selgub läbirääkimistes muinsuskaitsega) ja paariks päevaks ette aia äärde õuele konteiner. Korteriühistu liikmete tahet tõlgendades saab tuvastada, et nad soovisid eelnimetatud õiguslike tagajärgede saabumist alates vaidlusaluste otsuste tegemisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a otsused on kohtuvaidluse tulemusena osutunud tühiseks, on 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorralistel üldkoosolekutel vastuvõetud korteriühistu otsused iseseisvat õigusjõudu omavatena edasiulatuvalt kehtivad alates nende vastuvõtmisest.
67.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidetega maakohtule, et avaldaja väide vaidlustatud otsuste heade kommete vastasusest jäeti tähelepanuta, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugineb avaldaja sellele selgelt alles määruskaebuses. Maakohtule ei ole ette heidetav ka tõendite kogumata jätmine. Kuigi käesoleval juhul tuli asi lahendada KrtS § 29 lg 2 alusel hagita menetluses, milles kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte ning kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). Avaldaja oleks võinud väidetava kaasomanike kokkuleppe, milles on korteriomanike poolt kokku lepitud, et majas moodustatakse veel üks avaldajale kuuluv korteriomand, esitada ka määruskaebusmenetluses. Seda TsMS § 662 lg-st 3 tulenevat võimalust kasutatud ei ole.
68.Sõltumata sellest on ringkonnakohus seisukohal, et korteriühistu liikmete poolt 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumises ei ole tuvastatav ka heade kommete vastasus. Nimelt nähtub 22.06.2021.a pöördumisest (tlk 53), et korteriühistu juhatuse liige AN ei ole juhatuse liikmena ametisse astumisest alates (2014.a) korraldanud korralisi ega erakorralisi üldkoosolekuid, kuigi korteriühistu liikmed on sellele vajaduselt korduvalt tähelepanu pööranud. Samuti ei ole juhatus omanikele muul moel ette teatanud kinnistul korraldatud töödest, nende rahastamisest korteriühistu arvelt, laenudest kolmandatelt isikutelt jms. Omanikele sai teatavaks, et äriregistrile on esitatud 22.02.2021.a üldkoosoleku protokollina vormistatud otsus, kuid tegelikult seda üldkoosolekut ei toimunud ja kutseid ühistu liikmetele ei saadetud. Omanikud on saanud AN e-postilt korteriühistu arvetena vormistatud rahalised nõuded, kuid juhatusel puudusid volitused ühistule nii suurte rahaliste kohustuste võtmiseks. Asjaolu, et AN ei ole ei ole üldkoosolekuid korraldanud ka nimetatud pöördumise järgselt, on tuvastatav asja materjalide põhjal.
69.Eelnevast tingituna on ringkonnakohus seisukohal, et ebamoraalseks või ebaõiglaseks, samuti ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastaseks ei saa pidada korteriühistu liikmete poolt vaidlusaluste erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumist ja läbiviimist olukorras, kus korteriomanikel võis ehk olla
2-21-16466 omavaheline kokkulepe uue korteriomandi moodustamisest avaldajale, kuid juhatus ei ole pikemat aega vaatamata korteriühistu liikmete korduvatele pöördumistele oma kohustusi üldkoosolekute kokkukutsumiseks täitnud, võimaldades selliselt põhikirja alusel nende korraldamise õiguse ülemineku korteriühistu liikmetele, kelle õigustatud huviks saab eelkirjeldatud olukorras pidada nii ühistu liikmete vara ja kohustusi puudutavate küsimuste lahendama asumist kui ka uue juhatuse valimist.
70.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et avaldaja püüdis vaidlusalustel üldkoosolekutel osaleda advokaadi abi kasutades, kuivõrd asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et korteriühistu liikmed või mõni neist oleks keelanud avaldaja advokaadil 12.08.2021.a ja 06.09.2021.a erakorralistel üldkoosolekutel osaleda. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et avaldaja väitis põhjendamatult, et tema advokaat ei saanud vaidlusalustel üldkoosolekutel osaleda.
71.Arvestades, et korteriomanikud ise on tuginenud 06.09.2021.a erakorralise üldkoosoleku läbiviimisel YYa edastatud kutses märgitud päevakorrale, maakohtu määrus tsiviilasjas nr yyy-yyyyy, milles kohus tuvastas korteriühistu 08.07.2021.a ja 26.07.2021.a erakorraliste üldkoosoleku otsuste (millega valiti RR ja KO juhatuse liikmeteks) tühisuse, on jõustunud, jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta kõik selle p-s 11 sisalduvad põhjendused. Taotluste lahendamine
72.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja 02.05.2022.a taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul ei ole asja istungile määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lõpplahend võimalik teha tsiviilasja materjalide põhjal. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
73.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
74.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175, mille järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
75.Menetluskulude nimekirja on esitanud ainult puudutatud isik RR, kes palub avaldajalt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 858 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Puudutatud isikule osutas tema vandeadvokaadist lepinguline esindaja õigusabi järgnevalt: 1) 23.02.2022.a - XX 11.02.2022.a määruskaebuse analüüs, kliendi põhiliste vastuväidete väljatöötamine, Tallinna Ringkonnakohtule kliendi 23.02.2022.a määruskaebuse vastuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine – 5,2 h, summa 811,20 eurot; 2) 13.04.2022.a Tallinna Ringkonnakohtule kliendi menetluskulude nimekirja
2-21-16466 koostamine – 0,3 h, summa 46,80 eurot. Tunnihinnaks on koos käibemaksuga 156 eurot (käibemaksuta 130 eurot). Kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. RR ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
76.Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii määruskaebusega tutvumiseks kui sellele vastuse koostamisele kulunud aega 5,2 h, kui ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega 0,3 h, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse kestust, keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et uuemas kohtupraktikas on ka menetluskulude nimekirja koostamist ja esitamist peetud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks kuluks (vt nt Riigikohtu 27.05.2020.a tsiviilkolleegiumi kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Puudutatud isikule RR õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunni) hind 156 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik arvestades asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning puudutatud isiku RR lepingulise esindaja kvalifikatsiooni.
77.Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata puudutatud isikule RR avaldaja XX poolt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista avaldajalt puudutatud isiku RR kasuks välja määruskaebusmenetlusega seotud menetluskuludena 858 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et puudutatud isik RR on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb avaldajal puudutatud isikule RR hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus Käesoleva määruse resolutsiooni punktid 1-3 ja 6-8 on edasikaevatavad tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 ning TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659. Määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 ei ole edasikaevatavad. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.