lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19154/49

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 22.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-19154/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 100 lg 1, 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedVÕS § 1028 lg 1, 2Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedTLS § 29 lg 9Töötasu suurusTLS § 31Tehingutelt makstav tasuTLS § 35Töötasu maksmine töö mitteandmisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-19154/30Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.12.20232-21-19154/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-9852/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.03.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-19154

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. oktoober 2025. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Margit Vutt

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi N.G. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning N.G. vastuhagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.G. kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1200 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Kostja N.G., esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2025. a otsus ja Harju Maakohtu
12.detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-19154 Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2021/2085 lubamatuks 966 euro 12 sendi ulatuses ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TLS § 89 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel
TLS § 97 lg 2Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 655 lg 2Ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamine ja jõustumine
TsMS § 689 lg 21Riigikohtu otsuse sisu
TsMS § 694 lg 2Riigikohtu otsuse jõustumine ja avaldamine
VÕS § 6Hea usu põhimõte
2.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1.Rahuldada Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi osaliselt.
4.2.Jätta N.G. vastuhagi rahuldamata.
4.3.Tunnistada lubamatuks Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa menetluses oleva täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmine 966 euro 12 sendi ulatuses.
4.4.Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud poolte endi kanda.

2-21-19154

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hageja) esitas 7. detsembril 2021 Harju Maakohtule N.G. (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 014/2021/2085 sundtäitmine lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse täitmaks töövaidluskomisjoni otsust, millega mõisteti hagejalt töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel kostja kasuks välja töösuhte töövaidluskomisjonis lõpetamise hüvitis 1500 eurot. Hageja esitas täitemenetluses kostjale tasaarvestusavalduse, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt alusetult koondamishüvitise 966 eurot 12 senti ja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise hüvitise 981 eurot 54 senti, s.o kokku 1947 eurot 66 senti. Kuna töövaidluskomisjon tuvastas kostja koondamise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis kostjale välja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise, peab kostja hagejalt koondamisel saadud hüvitised tagastama. Hageja tasaarvestas oma nõudest 1200 eurot (hüvitiste tagasinõue) kostja 1200 euro (töövaidluskomisjoni otsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise nõue, millelt on kinni peetud tulumaks) suuruse nõudega. Seadus ei võimalda jätta kostjal endale hüvitisi, mille ta sai hagejalt tühise koondamise alusel. Kuna kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega rahuldati tema hüvitisnõue osaliselt, ei saa ta väita, et see hüvitis ei ole piisav, seaduslik või õiglane. Kostja pidi arvestama, et temale väljamõistetud hüvitis ei kata hagejalt alusetult saadud hüvitisi.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjalt TLS § 100 alusel makstud hüvitiste tagasinõudmine on vastuolus töölepingu seaduse ja hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 2 p 3). Olukorras, kus töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, on ebaõiglane jätta kostjat hüvitisest täielikult ilma. Oma õiguste rikkumise tõttu töövaidlusorganisse pöördunud kostjat ei saa panna halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui ta ei oleks koondamist vaidlustanud.
3.Kostja esitas 30. novembril 2022 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja saamata jäänud töötasu 981 eurot 54 senti. Hageja teatas kostjale töösuhte lõppemisest 1. juulil 2021, kuid pidi töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 2). Hageja maksis kostjale TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise 981 eurot 54 senti. Kui koondamise tühisuse tõttu ei olnud kostjal alust saada TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitist, on tal on õigus nõuda sama aja eest TLS § 35 alusel töötasu.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuna hageja maksis kostjale 2021. a juuni töötasu ning töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi 1. juulist 2021, ei ole kostjal saamata jäänud töötasu nõuet. Töötasunõue oleks TLS § 31 järgi ka aegunud.
5.Harju Maakohus rahuldas 12. detsembri 2023. a otsusega hagi, tunnistades sundtäitmise lubamatuks, ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on põhjendatud. Hageja arvutas koondamisel kostjale hüvitisi kokku 1947 eurot 66 senti, sh koondamishüvitis 966 eurot 12 senti ja hüvitis vähem ette teatatud aja eest 981 eurot 54 senti (bruto). Töövaidluskomisjon tuvastas koondamise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 2(5)

2-21-19154 lg 2 alusel ning mõistis hagejalt kostja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 1500 eurot (bruto). Koondamise tühisuse korral on tööandjal õigus nõuda töötajale makstud hüvitised temalt tagasi, mh tasaarvestada oma nõue töötaja hüvitisnõudega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hageja tasaarvestas kostjale makstud hüvitiste tagasinõuded kostja hüvitisnõudega ning tasaarvestuse tulemusena on poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud. Kostja TLS § 35 alusel esitatud töötasunõue jääb aegumise tõttu rahuldamata (TLS § 31 ja § 84 lg 1).

6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Koondamishüvitise kostjalt tagasinõudmine on vastuolus töölepingu seaduse mõttega, hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ja ebaõiglane. Töövaidlusorganisse pöördunud kostjat ei saa panna halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui ta ei oleks töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kostja töötasunõue ei ole TLS § 29 lg 9 järgi aegunud.
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. jaanuari 2025. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole koondamishüvitise tagasinõudmine vastuolus hea usu põhimõtte ega VÕS § 1028 lg 2 p-s 3 sätestatuga. Seadusest ei tulene tööandja kohustust maksta töötajale samal ajal nii koondamishüvitist kui ka töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitist. Asjaolu, et koondamishüvitis oli suurem kui hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, ei muuda koondamishüvitise osalist või täiemahulist tagasinõudmist hea usu põhimõtte vastaseks VÕS § 6 tähenduses. Koondamishüvitis ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest määratakse erinevatel eeldustel ning nende vahel ei ole kostja väidetud seost. Kostja töötasunõue ei ole TLS § 29 lg 9 järgi aegunud. Vastuhagi jääb rahuldamata põhjusel, et pooled ei olnud ajavahemikus 1. juuli 2021 kuni 31. juuli 2021 töösuhtes. Kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Hageja ütles töölepingu ülesütlemisavalduses üles TLS § 89 lg 1 alusel 1. juulil 2021. Töövaidluskomisjon oleks pidanud töölepingu lõpetama ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o 31. juulil 2021. Sellisel juhul oleks hagejal kostja vastu saamata jäänud töötasu nõue TLS § 35 alusel ajavahemiku 1. juuli 2021 kuni 31. juuli 2021 eest. Kostja palus töövaidluskomisjonis lõpetada töölepingu alates 1. juulist 2021 ega vaidlustanud töövaidluskomisjoni sellekohast otsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kostjalt hüvitiste tagasinõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus, sest kuigi koondamine ei ole kehtiv, ei saa kostja selle eest mingisugust hüvitist. Selliselt jääb õiguste rikkumise tõttu töövaidlusorganisse pöördunud kostja halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui ta ei oleks töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist vaidlustanud. 3(5)

2-21-19154

10.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu tühistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt, s.o 966 euro 12 sendi ulatuses, ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kostja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, milles jäi muutmata maakohtu otsus kostja vastuhagi rahuldamata jätmise kohta. Seega on ringkonnakohtu otsus TsMS § 655 lg 2 p 1 kohaselt vastuhagi rahuldamata jätmist puudutavas osas jõustunud.
13.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle. Maakohtu otsuse kohaselt arvutas hageja kostjale koondamisel hüvitist kokku 1947 eurot 66 senti (bruto), sh TLS § 100 lg 1 järgi ülesütlemise hüvitist 966 eurot 12 senti ja TLS § 100 lg 5 järgi ülesütlemisest vähem ette teatamise hüvitist 981 eurot 54 senti. Töövaidluskomisjon tuvastas kostja koondamise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 1. juulist 2021 ning mõistis TLS § 109 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja 1500 eurot. Kohtud tunnistasid töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmise lubamatuks põhjendusega, et töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu peab kostja tagastama hagejale TLS § 100 lg-tes 1 ja 5 ettenähtud hüvitised. Kohtute otsused on põhjendatud osaliselt.
14.Maakohus ja ringkonnakohus lähtusid õigesti enne 17. märtsi 2023. a kehtinud TLS-i sätetest (RKTKo 26.06.2025, 2-23-6597/61, p 34). Samuti leidsid kohtud põhjendatult, et hagejal on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise tõttu tagasi temale TLS § 100 lg 1 alusel makstud 966 eurot 12 senti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tehingul, mh töölepingu tühisel erakorralisel ülesütlemisel, algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu seaduse mõttest ega TLS § 100 lg-st 1 ja TLS § 109 lg-st 1 ei tulene tööandja kohustust maksta töölepingu ülesütlemise tühisuse korral töötajale nii töölepingu ülesütlemise hüvitist kui ka töösuhte töövaidlusorganis lõpetamise hüvitist (RKTKo 29.09.2014, 3-2-1-73-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.Riigikohus ei nõustu aga kohtute seisukohaga, et hagejal on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu tagasi ka temale TLS § 100 lg 5 alusel makstud 981 eurot 54 senti.
15.1.Töövaidlusorganil tuli Riigikohtu praktikast lähtudes lõpetada tööleping selle erakorralise ülesütlemise tühisuse korral TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil oleks möödunud ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg. Sellisel juhul oleks töötajal tööandja vastu kuni etteteatamistähtaja möödumiseni saamata jäänud töötasu nõue TLS § 35 järgi. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu ei olnud alust mõista tööandjalt töötaja kasuks lisaks välja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise eest (RKTKo 26.06.2025, 2-23-6597/61, p-d 28, 29 ja 32 ning seal viidatud kohtupraktika, eelkõige RKTKo 15.06.2022, 2-20-16369/44, p-d 15 ja 15.4).
15.2.Praegusel juhul lõpetas töövaidluskomisjon töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi ajast, mil ülesütlemise etteteatamistähtaeg ei olnud möödunud. Seetõttu ei tekkinud kostjal töölepingu 4(5)

2-21-19154 ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni etteteatamistähtaja möödumiseni TLS §-s 35 sätestatud töötasunõuet.

15.3.Riigikohtu hinnangul ei ole kooskõlas seadusandja tahtega, et töötaja kaotab TLS § 107 lg 2 eksliku kohaldamise tõttu nii TLS §-st 35 tuleneva töötasunõude kui ka TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitisnõude. Vältimaks olukorda, et töötaja jääb tööandja tagasinõude tõttu ilma nii TLS §-s 35 sätestatud töötasust kui ka TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitisest, tuleb tööandja nõuet (mh sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi) lahendades arvestada, mis ajast on tööleping TLS § 107 lg 2 järgi lõpetatud. Sõltuvalt sellest saab töötaja nõuda keskmist töötasu TLS § 35 alusel või hüvitist keskmise töötasu ulatuses ajavahemiku eest ülesütlemisavalduses toodud töösuhte lõppemise kuupäevast kuni ülesütlemisest etteteatamistähtaja möödumiseni TLS § 100 lg 5 alusel. Kui tööandja on maksnud hüvitise, tuginedes valele õiguslikule alusele, ei saa ta nõuda valesti makstud hüvitise tagastamist, kuivõrd ta peaks sama summa maksma töötajale teisel õiguslikul alusel. Vastupidine järeldus ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 18.2 ja RKTKo 07.06.2023, 2-21-2836/63, p 17. 2).
16.Eeltoodu tõttu on sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas lubamatu üksnes osas, milles hagejal on kostja vastu TLS § 100 lg 1 alusel tasutud hüvitise tagasinõue, s.o 966 euro 12 sendi ulatuses. Seda summat ületavas osas on töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmine lubatud.
17.Maakohus, rahuldades hagi täielikult ja jättes vastuhagi rahuldamata, jättis maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Riigikohus, kontrollides ringkonnakohtu otsust üksnes hagi rahuldamise osas, teeb selles osas uue otsuse ja jätab hagi osaliselt rahuldamata. Riigikohus leiab, et apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel koostoimes TsMS § 171 lg-ga 1 poolte endi kanda. Kuigi kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust vastuhagis esitatud töötasunõude osas ja seetõttu on kohtute otsused selles osas jõustunud, saavutas kostja rahaliselt sama tulemuse hagi rahuldamist vaidlustades.
18.Kuna kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
19.Harju Maakohus peatas vaidlusaluse täitemenetluse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna
9.detsembri 2021. a määrusega kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna Riigikohtu otsus jõustub TsMS § 694 lg 2 kohaselt otsuse avalikult teatavaks tegemise päeval, langeb täitemenetluse peatamise alus ära. Seetõttu ei märgi Riigikohus seda kohtuotsuse kehtivasse resolutsiooni (TsMS § 689 lg 21). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium