Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1) Harju Maakohtu menetluses on hageja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi kostja N. G. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2021/2085. Hagis palutakse tunnistada N. G. 05.11.2021 täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 014/2021/2085 (millega Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport nõutakse hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot) lubamatuks (tl 2-4, 26-29, 53-55). 2) Töövaidluskomisjoni (TVK) 20.09.2021 otsusega (jõustus 26.10.2021) töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 rahuldati töötaja N. G. avaldus tööandja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vastu osaliselt: mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis TLS 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot (bruto); tuvastati poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 5282 erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr 5282 TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021. 3) Hageja (tööandja) sai teada, et kostja (töötaja) ei vaidlustanud TVK otsust ja see on jõustunud, kui hagejale toimetati kätte täitmisteade Tallinna kohtutäitur M. L.a poolt 09.11.2021 täiteasjas nr 014/2021/2085, milline menetlus oli alustatud kostja 05.11.2021 esitatud avalduse alusel. Täitmisteates anti hagejale vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Vabatahtliku täitmise tähtpäev saabub 09.12.2021. 4) 17.11.2021 kirjaga nr 2-1/85-1 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude (hagi lisa 4, tl 15-17). Hageja tasaarvestas oma nõude osa summas 1200 eurot (tühise tehingu alusel saadud koondamishüvitise tagasinõue) kostja nõudega täitemenetluses netosummaga 1200 eurot (so 1500 eurot miinus tulumaks 300 eurot). 5) Hageja palus nii tasaarvestusavalduses kui 29.11.2021 e-kirjas (hagi lisa 5, tl 18) kostjal teavitada kohtutäiturit, et kostja kui sissenõudja nõue on lõppenud tasaarvestusega (VÕS § 197 lg 2) ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kostja seda ei teinud (tl 18). 6) Töövaidluskomisjoni menetluses selgitati menetlusosalistele, et töötaja (kostja) peab arvestama ka sellega, et kui koondamine tühiseks tunnistatakse, siis tuleb töötajal koondamishüvitis (tühise tehingu alusel saadu) tagastada tööandjale ja viimasel on õigus vastav nõue tasaarvestada töötaja hüvitise nõudega. 7) 17.11.2021 kirjaga nr 2-1/85-1 (hagi lisa 4, tl 15-17) tegi hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja esitas seda ületava nõude. Tasaarvestusavaldus saadeti kostja esindajale V. V.le, kes esitas ka kostja nimel täitmisavalduse. 01.12.2021 e-kirjaga kinnitas V. V., et on selle avalduse kätte saanud (hagi lisa 5, tl 18). Hageja nõue tasaarvestuses seisnes kostjale makstud koondamishüvitise tagasinõudes, sest koondamine tühistati ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada. 8) Hageja arvestas kostjale koondamisel hüvitisi (vähem etteteatatud aja eest ja koondamishüvitis) brutosummas kokku 1947,66 eurot (981,54+966,12 eurot) (tl 16). Netosummas on see 1558,13 eurot (so 1947,66 eurot – tulumaks 389,53 eurot). Hageja tasaarvestas oma koondamishüvitiste tagasinõuded osasummas 1200 eurot kostja hüvitise nõudega hageja vastu kattuvas ulatuses ehk summas 1200 eurot. 2 (10)

2-21-19154 Tasaarvestuse tulemusena lõppevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ning hageja nõude jääk kostja vastu on 358,13 eurot (1558,13 – 1200). 9) Hageja leiab, et kostja nõue täiteasjas nr 014/2021/2085 on lõppenud tasaarvestusega. Tasaarvestusavalduses palus hageja kostjal teavitada kohtutäiturit tema kui sissenõudja nõude lõppemisest, mida kostja ei teinud. Hageja on teinud tasaarvestusavalduse pärast kohtulahendi jõustumist. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Järelikult kostja nõue hageja vastu netosummas 1200 eurot (täitemenetluses nõutav) ja hageja nõue kostja vastu netosummas 1200 eurot on lõppenud tasaarvestusavalduse tegemisega. Seetõttu tulebki tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2021/2085 (millega hagejalt nõutakse hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 1500 eurot, s.o lahutades hageja poolt kinni peetava tulumaksu 300 eurot netosummas 1200 eurot) lubamatuks (tl 2-4, 26-29, 53-55).

KOSTJA VASTUS HAGILE

10) Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning kostja vastuhagi tuleb rahuldada. Koondamishüvitise tagasinõudmine on vastuolus töölepingu seaduse mõttega, see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ega pole õiglane ning on mõistliku isiku õiglustundega vastuolus. VÕS § 1028 lg 2 p 3 järgi ei või saadut tagasi nõuda, kui tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sätte eesmärgiga. TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise maksmise korral ei kaota töötaja õigust saada ka koondamishüvitist, sest see oleks vastuolus TLS § 104, § 107 lg 1 ja § 109 lg-te 1 ja 3 mõttega ning viiks töötajale ebasoodsa olukorrani. Koondamishüvitise tagasinõudmine on ka hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ega pole õiglane ning on mõistliku isiku õiglustundega vastuolus. Töövaidlusorgan mõistab TLS § 109 lg 1 alusel tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitisena töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tegemist on hüvitise reegelmääraga. TLS § 109 lg 1 teine lause annab töövaidlusorganile õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Siinkohal tuleb arvestada, et sellisel juhul peab töötaja kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolusid, sh kahju olemasolu, selle suurust ning põhjuslikku seost kahju tekitaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel tõendama. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Töötaja peaks näiteks tõendama, et milles ja millest tingituna on seisnenud tema füüsiline ja hingeline valu. 11) Kui töötaja peab töölepingu ülesütlemise tühisuse korral TLS § 100 alusel makstud hüvitised tööandjale tagastama või tööandja esitab töötajale tasaarvestusavalduse, siis eeltoodud näite puhul jääb töötaja ilma igasuguse hüvitiseta. Juhul, kui aga töövaidlusorgan mõistaks töötaja kasuks välja hüvitisena alla reegelmäära (näiteks 3 (10)

2-21-19154 töötaja kahe või ühe kuu keskmise töötasu ulatuses), siis tekiks olukord kus töötaja peaks tööandjale tagastamata ühe või kahe kuu töötasu ning seda vaatamata sellele, et töölepingu ülesütlemine töötajaga oli seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolus hea usu põhimõttega. 12) Kostja on seisukohal, et seetõttu on töölepingu ülesütlemise tühisuse korral tühise ülesütlemise tõttu makstud hüvitise tagasinõudmine töölepingu lõpetamise korral töölepingu mõtte ega tühisust ettenägeva sättega vastuolus ja hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ning kõiki asjaolusid arvestades ei ole see õiglane ja riivab mõistliku isiku õiglustunnet. Mõistliku isiku õiglustunnet riivaks olukord, kui isik, aktsepteerimata tööandja ebaseaduslikku tegevust, vaidlustab töölepingu ülesütlemise töövaidlusorganis ning töötaja jaoks positiivse otsuse saamisel ning tööandja tasaarvestuse tulemusena tekiks olukord, kus tööandja kohustused töötaja ees on väiksemad kui tööandja kohustused töötaja ees, st, et töötaja ei saa mingisugust hüvitist või maksab isegi tööandjale peale. Seega jääb töötaja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral ilma igasuguse sotsiaalse tagatiseta ning see ei saa olla TLS § 109 lg-s 1 sätestatud mõttega kooskõlas. 13) Kostja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud aktsepteerida hageja tasaarvestust töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise osas summas 981,54 eurot. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise mõtteks on kostja arvates tagada töösuhte stabiilsus ning võimaldada töötajat ette valmistada töölepingu lõpetamiseks. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Seetõttu ei oleks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise mahaarvamine TLS § 109 lg 1 järgsest hüvitisest kostja hinnangul õigustatud, sest hüvitisel on erinevad eesmärgid ja tasumise alused (vt nt Harju Maakohtu 26.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61771 p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61771).

KOSTJA VASTUHAGI NÕUE

14) Vastuhageja (kostja, töötaja) N. G. esitas 30.11.2022 vastuhagi, milles palub mõista vastukostjalt (hagejalt, tööandjalt) Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport välja N. G. kasuks saamata jäänud töötasu summas 981,54 eurot (neto) (tl 66-78). Kohus võttis vastuhagi menetlusse 01.02.2023 kohtumäärusega (tl 79). Vaidlus on selles, et kostja tasus hagejale TLS § 100 lg 5 järgi hüvitise, kuid kuna TVK tuvastas, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis kas alus hüvitise maksmiseks langes ära ning kas eeltoodust tulenevalt tekkis vastukostjal (tööandjal) alates TVK otsuse jõustumisest vastuhageja (töötaja) vastu alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1028 lg 1) hüvitise tagasisaamiseks ning kas tööandja poolt tasaarvestatav sundtäidetav nõue on TVK otsuse täitmise TMS § 221 lg 1 järgi lubatav või lubamatu. Tööandja maksis töötajale TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem etteteatamise tähtaja eest hüvitist 981,54 eurot ning TVK 22.09.2021 otsusega (jõustus 20.10.2021) töövaidlusasjas nr 41/1320/21 tuvastati N. G. ja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vahel sõlmitud töölepingu nr 5282 erakorraline ülesütlemise tühisus. 15) Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei olnud töötajal alust saada TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitist, kuid tal on õigus nõuda tööandjalt sama rahasummat TLS § 35 alusel (vt Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 15.4). Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse 4 (10)

2-21-19154 puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (vt Riigikohtu 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-708, p 18). Tööandja teatas töötajale töösuhte lõppemisest 01.07.2021, kuid pidi teatama töötajale N.G.le töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 2). See tähendab, et aeg, mil töötaja ei saanud pärast temaga sõlmitud töölepingu lõppemist teha tööd ja saada töötasu, oli ühe kuu võrra lühem. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 35 alusel saamata jäänud töötasu summas 981,54 euro hüvitamist (tl 66-78).

VASTUKOSTJA (HAGEJA) VASTUS VASTUHAGILE

16) Vastukostja (hageja, tööandja) vaidleb täies ulatuses vastuhagile vastu, taotledes vastuhagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude vastuhageja (töötaja) kanda jätmist (tl 80-82, 92-94). N. G. ei ole esitanud nõudesumma - töötasu 981,54 eurot (neto) arvestust ega välja toonud, millise perioodi töötasu tal väidetavalt saamata jäi. Asjas ei ole esitatud ka töölepingut kokkulepitud töötasu suuruse tuvastamiseks. Kuna töölepingust on nõutav töötasu märkida brutosummas, sest tööandja peab sellelt kinni ka maksud, siis peaks töötasu nõue (kui selleks on alust) olema esitatud brutosummas, mitte netosummas. Rahaline nõue on seega ebaselge ja ei ole kontrollitav. Tööandja on töötajale töölepingu lõpetamisel 01.07.2021 hüvitanud vähem etteteatatud aja eest summa 981,54 eurot (bruto) (tl 16). Kui tegemist on sama summa nõudega, siis ei ole see saamata jäänud töötasu, vaid topelt hüvitise nõue seekord netosummas (TLS § 100 lg 5 alusel maksti töötajale 981,54 eurot bruto, 21 päeva eest), mis on igal juhul alusetu. Tööandja lõpetas töötajaga töölepingu 01.07.2021, makstes talle muuhulgas välja juuni 2021 töötasu. Töövaidluskomisjon otsustas lõpetada töölepingu 01.07.2021 TLS § 107 lg 2 alusel. Kuna hageja sai töötasu kuni 01.07.2021, mil tööleping on loetud lõppenuks (jõustunud otsusega), siis järelikult ei ole tal saamata jäänud töötasu. Kuna antud juhul ei saa enam muuta töölepingu lõpetamise aega 30 päeva võrra hilisemaks, siis ei saa hageja enam esitada ka kostja vastu saamata jäänud töötasu nõuet (perioodi eest alates 01.07.2021, millal tööleping lõppes). Samuti leiab vastuhageja (tööandja), et töötaja poolt on antud juhul tõendamata ka vastuhagi punktis 3.4. toodud viited TLS § 35 kohaldamise osas, et kostja tööandjana ei andnud hagejale tööd (teadmata perioodil), ei teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud. Samuti on tõendamata, et hageja oli nõutaval (saamata jäänud) perioodil üldse töövõimeline (tl 80-82). 17) Vastuhagi nõue on igal juhul aegunud TLS § 3-1 kohaselt. Lisaks TLS § 110 kohaselt, kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest. Antud juhul vaidlustas kostja töölepingu ülesütlemise TVK-s ning TVK tegi 22.09.2021 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21, mis jõustus 30 päeva pärast. Seega aegusid kostja töölepingust tulenevad nõuded hiljemalt 21.01.2022 ehk kolm kuud lahendi jõustumisest ning 30.11.2022 vastuhagis esitatud nõue on aegunud (tl 92-94).

MENETLUSE KÄIK

5 (10)

2-21-19154

18) 09.12.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2021/2085 kuni kohtuotsuse jõustumiseni (tl 34-36, 41-42). 19) 15.11.2022 toimunud kohtuistungil osalesid hageja volitatud esindaja M. J. ja kostja lepinguline esindaja M. J. (tl 62-64). 20) 27.07.2023 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse (tl 84).

KOHTU PÕHJENDUSED

21) Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud poolte väidete ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja (vastuhageja) kanda. 22) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 08.09.2021 otsusega (otsuse tegemise kuupäev 08.09.2021, otsuse teatavaks tegemise aeg 22.09.2021) töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 rahuldati (töötaja) N. G. avaldus (tööandja) Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vastu osaliselt. TVK otsusega: 1) tuvastati poolte vahel 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr 5282 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr 5282 TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021; 3) mõisteti Aktsiaselts Tallinna Linnatransport N. G. kasuks välja hüvitis TLS 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot (bruto). TVK leidis, et poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt koondamise tõttu on tühine. TVK otsus jõustus (ilma vaidlustamata) 26.10.2021 (tl 5-8).



Täiteasja nr 014/2021/2085 menetlust on alustatud Tallinna kohtutäitur M. L. poolt sissenõudja N. G. 05.11.2021 esitatud täitmisavalduse alusel. Täitmisdokumendiks on tööinspektsiooni 22.09.2021 otsus asjas nr 4-1/1320/21. Võlgnikuks on Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (tl 9-13).



09.11.2021 toimetati täitmisteade alustatud täiteasjas nr 014/2021/2085 hagejale kätte (tl 14).



17.11.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude. Hageja tasaarvestas oma nõude osa summas 1200 eurot kostja nõudega täitemenetluses 1 200 eurot (neto). Hageja palus nii tasaarvestusavalduses kui 29.11.2021 e-kirjas kostjal teavitada kohtutäiturit, et kostja kui sissenõudja nõue on lõppenud tasaarvestusega ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kostja seda ei teinud (tl 15-18).



Hageja (tööandja) tasus kostjale (töötajale) 2021 juulis muu hulgas TLS § 100 lg 5 alusel 981,54 eurot bruto (so 21 päeva eest) (tl 16).

23) Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja 6 (10)

2-21-19154 avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama lõike teises lauses nimetatud juhtudel viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi ning kohtutäitur alustas nende alusel täitemenetlust täiteasjas nr 014/2021/2085 (tl 9-13). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). 24) Hageja nõude tasaarvestus seisneb kostjale makstud koondamishüvitise tagasinõudes, sest TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 tööandjapoolt töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu tühistati ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sama paragrahvi kõike 2 kohaselt, üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. 25) TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Hageja (tööandja) tasus kostjale (töötajale) 2021 juulis muu hulgas TLS § 100 lg 5 alusel 981,54 eurot bruto (so 21 päeva eest) (tl 16). 26) TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Praegusel juhul tuvastas töövaidlusorgan töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Seetõttu on töötaja saanud tööandjalt TLS § 100 lg 5 alusel makstud rahasumma alusetult. 27) Hageja märkis 17.11.2021 tasaarvestusavalduses kostjale, et koondamise tühisuse korral tuleb töötajal koondamise raames saadu tagastada, et ei tekiks tööandja suhtes vaieldamatult ebaõiglane olukord, kus tööandja peaks tasuma töötajale lisaks koondamise hüvitisele ka vaidlustusorgani väljamõistetud hüvitise. Hageja arvestas kostjale koondamisel hüvitisi (vähem etteteatatud aja eest ja koondamishüvitis) brutosummas kokku 1947,66 eurot (981,54 + 966,12 eurot) (tl 16). Netosummas on see 1558,13 eurot (so 1947,66 eurot – tulumaks 389,53 eurot). Hageja tasaarvestas 17.11.2021 oma koondamishüvitiste tagasinõuded osasummas 1200 eurot kostja hüvitise nõudega hageja vastu kattuvas ulatuses ehk summas 1200 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on lõppenud tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses; lisaks on hagejal kostja vastu nõude jääk 358,13 eurot (1558,13 – 1200) (tl 15-17). 28) Kohtupraktika kohaselt, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu on tühine, ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud (töölepingu lõpetab vaidlustusorgan). Kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, tuleb selle alusel saadu teisele lepingupoolele tagastada. Seaduse mõttest ega sisust ei tulene tööandja kohustust maksta töötajale üheaegselt nii koondamishüvitist kui hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Seega, kui vaidlust lahendav töövaidluskomisjon või kohus on tuvastanud koondamise tühisuse, on tööandjal õigus nõuda töötajalt tagasi 7 (10)

2-21-19154 koondamise raames makstud hüvitis. Tööandja võib koondamise hüvitise tagasinõude mh tasaarvestada töötaja hüvitisenõudega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-73-14). 29) Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjatel reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejal vastava kohustuse olemasolu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse teostamine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude suhtes, mis tasaarvestati, täitmise vastuväide, st vastuväide, et nõudele vastav kohustus on täitmise tõttu lõppenud (VÕS § 186 p 1). Kahju hüvitamise (VÕS § 115 lg 1) nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-14 p 29). 30) 17.11.2021 tasaarvestusavalduses palus hageja kostjal teavitada kohtutäiturit tema kui sissenõudja nõude lõppemisest, mida kostja ei teinud (tl 15-17). Hageja on teinud tasaarvestusavalduse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtu hinnangul on VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõppenud tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega on täitemenetluses nr 014/2021/2085 nõutav kostja nõue hageja vastu (1500 eurot brutos) ja hageja nõue kostja vastu (1200 eurot netos) lõppenud 17.11.2021 hagejapoolse tasaarvestusavalduse tegemisega kostjale. 31) Kostja (vastuhageja) N. G. on esitanud 30.11.2022 vastuhagi (vastukostja) Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu saamata jäänud töötasu 981,54 euro nõudes (tl 66-78), mille kohus võttis 01.02.2023 määrusega menetlusse (tl 79). 32) TVK 08.09.2021 otsusega (teatavaks tegemise aeg 22.09.2021) töövaidlusasjas nr 41/1320/21 rahuldati (töötaja) N. G. avaldus (tööandja) Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vastu osaliselt, nimelt: 1) tuvastati poolte vahel 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr 5282 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr 5282 TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021; 3) mõisteti Aktsiaselts Tallinna Linnatransport N. G. kasuks välja hüvitis TLS 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot (bruto). Kuigi TVK rahuldas töötaja N. G. avalduse osaliselt, ei vaidlustanud TVK otsust kumbki pool, sh mitte ka töötaja, ning see jõustus 26.10.2021 (tl 5-8). 33) Vastuhageja (kostja) leiab, et tal on õigus nõuda tööandjalt (vastukostjalt) TLS § 35 alusel saamata jäänud töötasu summas 981,54 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Puudub vaidlus selles, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 31 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega on saamata jäänud töötasu nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Töötaja N. G. sai teada oma õiguse rikkumisest (või oleks pidanud sellest teada saama) hiljemalt TVK otsuse jõustumisel, so 26.10.2021. Seega oli töötajal võimalus esitada saamata jäänud töötasu nõue nelja kuu jooksul alates 26.10.2021 (so hiljemalt 26.02.2022). N. G. esitas vastuhagi Harju Maakohtusse 9 kuud hiljem, so 30.11.2022 (tl 66-78). Seega tuleb N. G. vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes jätta aegumise tõttu rahuldamata. 8 (10)

2-21-19154 34) Eeltoodust tulenevalt on kostja N. G. nõue täiteasjas nr 014/2021/2085 lõppenud hagejapoolse 17.11.2021 tasaarvestusega, mistõttu tuleb hageja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi täielikult rahuldada ning kohus tunnistab lubamatuks kohtutäitur M. L. menetluses oleva täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmise. Vastuhageja N. G. vastuhagi jätab kohus aegumise tõttu rahuldamata. 35) Kohus jätab jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna tsiviilasjas nr 2-21-19154 Harju Maakohtu 09.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 014/2021/2085 kuni kohtuotsuse jõustumiseni (tl 34-36, 4142). 36) TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hagi hinnaks on 3500 eurot. Vastuhagi hinnaks on 981,54 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

37) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 38) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas ajas on hagi rahuldatud täielikult ning vastuhagi on jäetud rahuldamata. 39) TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-10, p 10). Töötajat peetakse töösuhtes võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks (vt Riigikohtu 06.12.2021 otsus asjas nr 2-20-5834, p 16). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul hageja (tööandja) menetluskulude (endise töötaja) kostja N. G. kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb pooltel enda menetluskulud kanda ise. 40) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohaldades käesolevas asjas menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lg 4 ei hinda kohus hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 41) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt / Reena Nieländer Kohtunik 9 (10)

2-21-19154 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu lahendiga

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.