Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6 464,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; aadress Tartu maantee 83, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja X suhtes.
2.Välja mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenev võlgnevus sissenõutavaks muutunud viiviste näol summas 1492,85 eurot.
3.Välja mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks viivised alates 06.05.2021 kuni põhinõude summas 3 051,10 eurot tasumiseni viivisemääras, mis vastab lepingujärgse määra 37,32% aastas ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra lahutustehte tulemile, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3 051,10 eurot.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud kostja X kanda.
7.Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks hageja menetluskulud summas 750 eurot (s.o menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 700 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot).
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 750 eurot tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.05.2021 (täiendatud 09.07.2021) hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 09.07.2021 määrusega hagi menetlusse.
2.Harju Maakohus tegi asjas 28.10.2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hageja hagi, kuivõrd kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Tagaseljaotsusega mõisteti otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kostjalt välja hageja kasuks lepingust nr XXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus summas 3 051,10 eurot, intressid summas 336,73 eurot, viivised summas 410,13 eurot ja sissenõudekulud summas 35 eurot. Tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt mõisteti kostjalt välja ka edasiulatuv viivis alates 06.05.2021 kuni põhinõude (3 051,10 eurot) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1 492,85 euro nõudes (resolutsiooni punkt 4). Lisaks mõistis kohus kostjalt X ́ilt hageja kasuks välja menetluskulud summas 315 eurot ning viivised menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 5). Tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 6 kohaselt määras kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3.Hageja esitas 03.11.2021 Harju Maakohtu 28.10.2021 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 28.10.2021 kohtuotsus järgmises
ulatuses: 1) kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud viiviste osas ja mõista kostjalt X hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja XXX OÜ ja kostja vahel 18.03.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad viivised summas 1 902,98 eurot; 2) kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 osas ja mõista kostjalt X välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3 051,10 eurot alates 06.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 37,32 % aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; 3) kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1 492,85 euro ulatuses; 4) kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 väljamõistetud lepingulise esindaja kulu osas ja mõista kostjalt X hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.01.2022 otsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 28. oktoobri 2021. aasta tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-21-108947 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 410,13 eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Harju Maakohus selgitas 21.03.2022 kohtunõudes pooltele, et kohus lähtub käesoleva tsiviilasja lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 kohtuotsusega antud juhistest. Kohus selgitas, et ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Sama kohtunõudega andis kohus pooltele võimaluse esitada oma seisukohad seoses asja uuel läbivaatamisel menetlemisel oleva nõudega 10 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX OÜ (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 18.03.2019 laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel laenuandja võimaldas kostjale krediiti 3 150 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste põhiosa- ja intressimaksetega. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 15.04.2019 tasuma 137,18 eurot ja edasiulatuvalt alates 15.05.2019 igas kuus võrdses summas osamakseid 146,66 eurot, millest põhiosamakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vähenes. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid ning 02.09.2019 esitas laenuandja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles lepingu punkti 9.2.1 alusel.
7.XXX OÜ loovutas 08.10.2019 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile (hagejale). Nõuete loovutamisest teavitati ka kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatise, millisele kostja jättis reageerimata. Kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 3 051,10 eurot, intresside summas 336,73 eurot (intressimääraga 37,32% aastas, s.o 15.06.2019 seisuga summas 94,89 eurot, 15.07.2019 seisuga summas 93,28 eurot, 15.08.2019 seisuga summas 91,62 eurot ning 02.09.2019 seisuga summas 56,94 eurot), sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1 902,98 eurot (alates 03.09.2019 kuni 05.05.2021 viivisemääraga 37,32% aastas) ning edasiulatuva viivise määraga 37,32% aastas tasumist põhinõudelt.
9.Kostjale X’le olid käesoleva tsiviilasja kohtunõue Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 06.04.2022, vastuse tähtaeg oli seega 16.04.2022, kuid kostja kohtule õigeaegselt nõuetekohast seisukohta ei esitanud.
KOHTU SELGITUSED
10.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
11.Kuivõrd Harju Maakohtu 28.10.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt järgmises ulatuses: põhivõlgnevuse summas 3 051,10 eurot, intresside summas 336,73 eurot ja sissenõudekulud summas 35 eurot osas, siis teeb kohus käesolevas asjas uue otsuse osas, milles Harju Maakohus jättis 28.10.2021 otsuses hageja nõuded rahuldamata ja milles Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.01.2022 otsusega eelnimetatud maakohtu 28.10.2021 otsuse, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisete 410,13 eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
12.Esmalt analüüsib kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisete 410,13 eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas põhjendatust (I) ning seejärel määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (II). (I)
13.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1 902,98 eurot (alates 03.09.2019 kuni 05.05.2021 viivisemääraga 37,32% aastas) ning edasiulatuva viivise määraga 37,32% aastas põhinõudelt tasumist. XXX OÜ ja kostja vahel 18.03.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXX puhul on VÕS § 402 lg 1 mõttes tegemist tarbijakrediidilepinguga. 18.03.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXX eritingimuste järgi on intressimäär 37,32% aastas ning lepingu punkt 5.3 järgi on viivise määraks kohaldatav intressimäär.
14.Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära kohta. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu
14.jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).
15.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
16.Seega on tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses
tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.
17.VÕS § 42 lg-s 3 on sätestatud ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks ning VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
18.Kohus kontrollis Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra krediidi andmise ajal (s.o 18.03.2019) ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 18.03.2019) Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude viimase kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli 20,01%. Seega ei ületanud lepingust tulenev krediidi kulukuse määr (s.o 49,76% aastas) lepingu sõlmimise hetkel (s.o 18.03.2019) Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (49,76 / 20,01 = 2,5). Seega tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär (s.o 37,32% aastas), mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda.
19.Kohus selgitab, et praegusel juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 37,32% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada määras, mis võrdub lepingus ette nähtud intressimääraga. Ka Riigikohus on (tarbija)krediidilepingu tühisuse aluseks pidanud eelduslikult olukorda, kus krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna käesolevas asjas sellised eeldused puuduvad, ei ole alust pidada krediidilepingut tühiseks ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 alusel. Lisaks, kuna VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel saab tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.
20.VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 19). Praegusel juhul ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist.
21.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 902,98 eurot (põhinõudelt summas 3 051,10 eurot alates 03.09.2019 kuni 05.05.2021 viivisemääraga 37,32% aastas) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (3 051,10 eurot) määraga 37,32% aastas.
22.Kuivõrd Harju Maakohtu 28.10.2021 tagaseljaotsus osas, mille maakohus mõistis välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 410,13 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras, on jõustunud, saab käesoleva otsusega lahendada nõuded üksnes osas, mis ületavad jõustunud lahendi osa.
23.Seega, kohus on tuvastanud, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 902,98 eurot, millest 410,13 eurot on juba välja mõistetud 28.10.2021 tagaseljaotsusega. Seega mõistab kohus käesoleva tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 492,85 eurot (1 902,98 - 410,13).
24.Kohus on samuti tuvastanud, et põhjendatud on välja mõista edasiulatuv viivis põhinõudelt määraga 37,32% aastas. Edasiulatuvast viivisest on viivis seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses) sätesatud määras juba välja mõistetud 28.10.2021 tagaseljaotsusega. Seega mõistab kohus käesoleva tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise määras, mis vastab lepingujärgse määra 37,32% aastas ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra lahutustehte tulemile. (II)
25.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maakohtus menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 450 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 250 eurot.
26.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv kogusummas 700 eurot (450 + 250) ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 219-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.
27.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.