Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-19-13507/75
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1183

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number

2-19-13507

Tsiviilasi

Q hagi C ja Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes C ja Y vastuhagi Q vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja) Q XXXXXXXXXXX), esindaja Reet Rattur

(isikukood

Kostjad (vastuhagis hagejad) C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 23.12.2021 määruse resolutsioon, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluse käik

Sarnased lahendid

Asjaõigus

4.Maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse hageja hagi osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 ja lg 4 alusel. Kostjate vastuhagi jäi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel seoses õiguskaitsevajaduse äralangemisega. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda analoogia korras TsMS § 168 lg 3 alusel. Kohus ei nõustunud pooltega, et kumbki pool oleks hagi või vastuhagi nõuded pärast hagi või vastuhagi esitamist rahuldanud. 30.11.2021 saavutasid hageja ja kostja II sisuliselt kompromissi kaasomandi lõpetamise viisi osas seoses hagejale kuulunud omandiosaga. Kohus ei nõustunud ka hagejaga, et kohtumenetluse põhjustasid kostjad. Hageja soovis primaarselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema omandiosa omandaks kostja II. Esialgses hagis märgitu kohaselt oli kostja II avaldanud hageja osa omandamise soovi, samuti oli lisatud kostja II 28.08.2019 hinnapakkumine. Ka 02.01.2020 vastuses hagile oli kostja II nõus hageja osa omandamisega. Kumbki kostja polnud menetluses kaasomandi lõpetamisele iseenesest vastu vaielnud. Vaidlus oli hüvitise suuruse ning menetluses hilisemalt ka kaasomandi lõpetamise viisi üle, kostjad ei soovinud lõpetamist müümisega enampakkumisel, mida hageja alternatiivselt nõudis juhuks, kui hagejale omandiosa kaotuse eest makstav hüvitis oleks väiksem kui 21 500 eurot. Kohus leidis, et sellistel asjaoludel ei saanud kostjatele ette heita menetluse põhjustamist, sest ka kostjatel olnuks võimalik hageja vastu esitada hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostjad menetluse kestel seda ka tegid (esitasid vastuhagi). Menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Kohtu hinnangul ei saanud kostjatele ette heita ka täiendavate menetluskulude tekitamist kohtumenetluses. Kostja II tegi juba 10.05.2021 kompromissettepaneku hageja osa omandamiseks 20 000 euro eest, mis vastas 30.11.2021 poolte kokkulepitule. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult ka kõigi kaasomanike huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole soovitud viisil kohus kaasomandi lõpetas. Kuivõrd asja sisulisel lahendamisel oleks kohus menetluskulude jaotamisel lähtunud nimetatud seisukohast, ei pidanud kohus põhjendatuks jagada kulusid erinevalt ka olukorras, kus asjas sisuliselt saavutati kompromiss seda kohtuliku kompromissina vormistamata. Määruskaebus

7.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas vaid menetluskulude jaotust osas, milles hageja kulud jäid tema enda kanda. Seega on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud hagist loobumise vastuvõtmise, vastuhagi läbivaatamata jätmise ning kostja menetluskulude osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tuleb osaliselt muuta maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja 659). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 168 lg 3 kohaldub kompromissi sõlmimisel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul pooled kompromissi kohtule kinnitamiseks ei esitanud ja kohus menetlust ei lõpetanud kompromissi kinnitamisega. Seega pelgalt TsMS § 168 lg 3 kohaldamine analoogia alusel (TsMS § 8 lg 2) pole praegusel juhul õige. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul jagada poolte vahel menetluskulud TsMS § 162 lg-ga 4. Selle tulemusel maakohtu järeldus ei muutu, st menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Viidatud normi saab kohaldada nii hagist loobumisel kui ka hagi (käesoleval juhul vastuhagi) läbivaatamata jätmisel. Kaasomandi lõpetamise vaidluses kehtib põhimõte, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kas kohus lõpetas kaasomandi hageja või kostjate soovitud viisil. Praegusel juhul omandas kostja II hageja osa ning maksis hagejale hüvitist 20 000 eurot kohtuväliselt. Selle tõttu loobus hageja hagist ja sellest tulenevalt jäi vastuhagi läbivaatamata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Ringkonnakohus nõustub ka muus osas maakohtu põhjendustega, miks ei saa praegusel juhul pidada põhjendatuks hageja menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda. Asjaoludest nähtub, et pooled ei saanud ilma kohtu kaasabita iseseisvalt kaasomandiga seotud probleeme lahendada. Praeguses vaidluses on põhjendatud ja õiglane, arvestades poolte suhteid, menetluse käiku, vaidlusaluseid asjaolusid ja väljakujunenud kohtupraktikat kulude jaotamisel, jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Asjaolu, kui suures osas sai hageja kostjalt II kaasomandi osa kaotuse eest hüvitist, ei ole praegusel juhul menetluskulude jaotamisel siiski määrav ega anna alust kulude jagamist protsentuaalselt.